Tere, head õhtut, chachi kuulajad. Eile oli rahvusvaheline muusikapäev ja põnevaid sündmusi oi kui palju ja üks meeldejäävamaid nende seast oli ka Siri talli raamatu minu isa Emil Laansoo esitlus ja samuti ka heliplaadiesitlus, mille aitas koostada Emil Laansoo tütrepoeg helilooja Märt-Matis Lill, kes on džässistuudiosse saabunud. Tere tulemast. See muusika on mulle küll üdini tuttav, nii et mul on tunne, et kuuekümnendatel aastatel raadioeetri oligi vallutanud Emil Laansoo ansambel erinevates artistidega. Ja tõepoolest, kuuekümnendatel alguseks oli tal võist juba salves ligi 200 palaja, neid tuli järjest juurde juurde ja see, mida on ta oma elu jooksul jõudnud teha, teda oleks lihtsalt raske üles lugeda ka neid lugusid oleks raske üles lugeda, tund saakski täis. Aga põhiline on siis see. Ta oli suurepärane inimene, multiinstrumentalist, nii viiul ja kitarr, vististi olid ikkagi põhipillid. Ja paljud klassikaraadiokuulajad teavad teda sümfooniaorkestri viiuldaja, no ja kontsertmeistrina, kus ta mängis 40 aastat, see oli siis 45 kuni 85 ja väga kuulus Emil Laansoo ansambel, tegutses aastat kell 54 kuni 1974. See on siis põhikoosseis. Aga Emil Laansoo oli sinu vanaisa, nii, mis sul, mis sul see esimene mälestus vanaisast on. Nii lahedad. Lähedaste sugulastega võib-olla see ongi mingi emotsioon, mis kohe tuleb meelde, et. Vanaisa puhul jah, et, et mingisugune teravus ja leebus korraga, aga ma arvan, see on see, mis teda iseloomustas, noh, väga paljudes asjades, et ta oli, ühest küljest oli väga tagasihoidlik inimene ka teisest küljest oli nagu ääretult terava mõtlemisega terava ütlemisega, nii et teda ikka üksjagu sellepärast respekteerida ja võib-olla isegi natuke kardeti. Ja samas oli on juttu olnud, et ta ikkagi nagu ei, väga ei tahtnud ennast võõrastele avada ja ka intervjueerijatele, kuigi need olid talle tuttavad inimesed, et Vello Miku just kohtasin siin all raadios, kes on temaga saadet teinud ja ja Vello ütles ka. Ta oli väga mõnusa sellise terava huumoriga, nii et võis arvata, et sealt kulda tuli, nii nagu meil oli tol ajal ka toimetuse juht oli Ülo Vinter, kellele tuli ka neid naljateri, nii et vähe polnud. Aga põhiline, mis temast on jäänud, on, on muusika ja, ja vist ongi see Emil Laansoo ansambel, nagu see kõige põhilisem ja arvukam, mis tast jäänud on või on ta orkestriga mänginud, soololugusid ka ma ei ole jõudnud vaadata, nagu ma mõtlen, Sümfooniaorkestriga. Soolode kohta ma ei tea, küll on ta kammeransamblit teinud ERSO muusikutega koos, nii et et selles mõttes, nagu ka klassikalise muusika poolelt on ta on ta nagu selles mõttes olnud üsna mitmekülgne, aga üleüldse nagu ütleks, et, et ma arvan, see, mis teda väga nagu iseloomustabki, tema muusikuks olemist ja muusikuteed ongi nagu tegelikult selline täiesti hämmastav, tohutu mitmekülgsus. Noh, juba noorest peale, et esimese vabariigi ajal Ta paaris-kolmes kohas korraga hakkas nagu mängima, et päeviti orkestris õhtuti kõrtsus ja kuidagi selline ootus nagu kestis tal ikkagi päris pikalt, kuni kuni vist enam-vähem tervis kannatas, ta ega ta nagu ülearu ei maganud, ütleme niimoodi. Ja ta tänu sellele ka ikkagi jõudis tohutult palju. Need on väga viljakas ja see plaat, kuhu on siis ligi 500-st loost leidnud oma koha 25, siis me katsume siit hästi palju lugusid mängida ja kuna meie alalugu oli George Iringilt, kes oli väidetavalt üks ta lemmik pianist ja ansamblijuhte imelist minu teada oli ju, ja siis kuulaksime ka teist tema lugu, mille nimi on kontinentaalne ja see on instrumentaallugu aastast 57, see tähendab kolmandal aastal siis selle ansambli tegevuses, mis kestis 30 aastat. Kas sa tead ka Märt-Matis, mis oli Emil Laansoo esimene pill, mida ta mängima hakkas? Ohjahvat nii varaseid Ta varast asjade kohta madalalt ei taibanud küsida, et ma tean küll, et ta mingi hetk hakkas tõsiselt viiulit mängima ja, ja tegelikult, et noh, see oleks vist läinud üsna sellist tavapärast rada pidi nagu alguses õpetaja juures hiljem konts, aga temal muidugi juhtus halb asi, et sõda tuli vahele ja ta mobiliseeriti. Ja siis noh, teatud mõttes muusikategevus jätkus tal siis sõjaoludes, kus, kus ta tegi ansamblis, kus oli muuhulgas ka Raimond Valgre oli üks üks liikmetest ja sealt see nende väga pikaajaline ja lähedane suhe alguse sai. Nii et tegelikult noh, mingis mõttes oli seal ikka üks väga oluline katkestused selle peale, ma olen palju mõelnud. 18 19 aastat on, kõik on alles ees, hakkad tegema neid oma elu, suuri valikuid hakkab pühendama siis järsku plaks, satud mingisuguse õuduse keskele, et oli Leningradi blokaad is on ju muuhulgas. Et selles mõttes. Mida nad kõik pidid läbi elama ja Valgre jättis väga sügava jälje, aga siin kolleegid rääkisid, et Laansoo oli ikkagi üdini muusikamees selles mõttes, et tal oli see pliiats ja noodipaber või või lihtsalt paber kogu aeg kaasas, et kui Valgrelega midagi öösel nagu pähe tuli, siis Laansoo kirjutas ülesse, et võib-olla neid sõjaaegseid lugusid ei oleks kõiki kirja pandud, kui kui Emil Laansoo ei oleks seda teinud. Noh, tal olid nagu jah, mõned ma arvan sellise ansambli nagu juhtimise ja, ja lugude organiseerimise suhtes nagu ülimalt head isikuomadused, ta oli äärmiselt perfektsionistlik, et, et ühesõnaga väga nõudlikke perfektsionistlik, nii et ma arvan, et selline inimene kindlasti on väga hea abiline on, kui keegi keegi tahab mingisuguseid asju fikseerida, temal, noodipaberit kui nüüd vaadata, noh lihtsalt nagu kalligraafilise kunstitehase näevad välja tõesti mina, kelle käekiri pole suurem asi, ikka ei jõua seda ära imetleda. Ja siis kui oli vaja, siis ta kirjutas ka Valgrele neid teisi lugusid, mida ta tahtis nagu moodsast džässiklassikast kuulata Ta, või kirjutas neid ülesse ja kuidas ta need omakorda sai, eks ta siis kuulas neid erinevaid raadiojaamu, mis olid siis tol ajal kas läbi raginat või kuidagi võimalikud, niiet. Ma arvan, et on paras aeg kuulata lugu, mis sai selle plaadi nimilooks, et õige õige valik, et me ei tea, kas me elus alati neid õigeid valikuid teeme, aga see õige valik oli ka kuuekümnendatel väga-väga populaarne. Kui ja salvestus kannab aastaarvu 58 Kusjuures see oli ka üks Emily jaoks olulisemaid lugusi Valgre Valgre loomingust ja mitte, mida ta ise noh, seda seadet kaada, seda väga ise hindas, et seal oli ka üks põhjus, miks sai nimilooks. Vaatamata sellele, et Emil Laansoo oli nii tagasihoidlik, oli tal väga palju teekaaslasi mõttekaaslasi ja neid bände, mis oli ka ennem Emil Laansoo ansambli asutamist oli vist lõpmatult palju, et alates loomulikult kooliajast, et piss siis reaalkoolis ja sealt Ta on siis ka luuletaja Ilmar Laaman ja dirigent Vallo Järvi. Ja ei tea, kes talle seal kõik kooli ansamblis veel mängisid, aga, aga ennem kui kujunes välja Emil Laansoo ansambli põhikoosseis olid veel mitmed-mitmed, katsetused, millest me vist täna kõike ei jõua nagu rääkida. Aga plaadi pealt leiame, leiame selle koosseisu, mis on nagu pikki aastaid vastu pidanud. Ma tahtsin öelda, et siit on puudu Peeter Saul, aga need on siin täiesti olemas, et et esimestel aastatel mängis ka Peeter Saul, aga see oli vist nõndamoodi. Kuna tuli esineda üle Eesti, siis paljudes kohtades oli väga halb klaver või ei olnud üldse häälest ära klaver. Ja mingil ajal siis Peeter Saul loobus ansamblis mängimisest ja hakkas dirigeerima. Aga see koosseis on siis Emil Laansookitarr ja siis loomulikult on aroniseerimine juurde märgitud, aga ka vokaale. Ta on seda paaris laoska kuulda vist või kuidas tema lokaali hindad? Tal on jah, noh, pigem see, on ta siis kusagil jah, seal kui on, mingi ansambel on ja kus on nagu lisahäält vaja ja, ja muide kui on mõned lood, kus vilistatakse, siis tema oli see, kes tal oli selline väga täpne ja terav vile, nii et kostub, kostub päris hästi. FC vilistamine tuli hästi välja ja siis mitmed muusikud olid ka sümfooniaorkestri kontsertmeistrid nagu Samuel Saulus löödil. Alfred Sikk klarnetil vististi oli selline prohvet, kellel kõik tuli otse noodist väga hästi välja. Kalju terasmaa ja siin siis ka vibrofoni vokaal. Ja siis veel Alexis avasalu bassil ja Elmar Kruus oli tol ajal siis parim trummar, et sai kõik nimetatud, et esialgu oli neil kaheksane koosseis ja pärast jäise siis seismiseks Valgre juurest siin veel oleme seda Valgret on ta mänginud rohkem kui kaks lugu, mis siin heliplaadil on. Aga kas ta on sulle rääkinud või oled sa arvanud, et, et miks see lugu muinaslugu muusikas talle ka väga südamelähedane oli? Konkreetselt selle loo kohta ja ma nüüd ei oska niimoodi öelda, aga noh, ma ütlen, et üleüldse oli Valgre tema jaoks üks kesksemaid olulisemaid heliloojaid ja noh, ma arvan, et sa, et see põhjus on ühest küljest kindlasti nii muusikaline, aga teisalt ka selline sügavalt isiklik, et ikkagi nad olid, olid nagu Nii lähedased. Ja siin on veel üks eriline knihv selle asja juures, et märgitud esitajaks Emil Laansoo üksinda. Ja kuidas see on salvestatud? No vot, see oli jah, asi, millega ta siis siin sooritas uuendusi. Et ta hakkas mängima siis kitarril lindisalvestusi niimoodi, et üksteise peale ta nagu mitme noh, mitu erinevat lindistus samal ajal kõlas. Et selliseid versioone hakkas tegema. Ja meist ta tegi päris päris mitu salvestus sedamoodi meie Valgret on, on niimoodi tehtud tal ka nagu mitu, mitu lugu? Ja see oli ammu ennem seda kui saabus võimalus mitmerealiseks salvestuseks Jahjustatud ühele reale salvestatud, see on üks väga suur nipp. Aga kuulame siis kuidas mängib Emil Laansoo kitarril Valgret. Tänases õhtu džässis räägime Emil Laansoo ja abiks on mul Märt-Matis Lill, kelle vanaisa oli siis multiinstrumentalist sümfooniaorkestri viiuldaja, paljude ansamblite juhataja ja eriti suur kullafond on jäänud TEMA ansamblist Emil Laansoo ansamblis diis. Ja kuidas see kõik alguse sai? Ma saan aru, et tal oli kogemusi erinevate koosseisudega, jaga orkestrite ka sõjaajast. Ja veel ennem 50 neljandat aastat, kui see ansambel alguse sai, oli ta teinud mitmeid katseid, nagu seda õiget, et ühtemoodi mõtlevate ja professionaalsete pillimeeste bändi kokku saada ja siis 54. aastal see juhtus. Aga kuidas siis teha nõndamoodi, et need lood, mis muusikutele meeldisid ka ikkagi läbi, läheksid rangest fondikomisjonist ja tol ajal oli üsna oluline tegelane siin raadios helilooja Liidja auster ehke, keda kutsusime Liidia Martõnuna kellele sedasorti muusika ei meeldinud? Noh, võib-olla meeldis ka, aga kuna ta oli parteilane, siis pidi ta nina krimpsutama nende välismaa lugude peale. Ja ansambel oli vist üsna kaval, et kes nagu esimeste seas laulma Georg Otsa, kes oli siis juba tuntuks saanud ja no raske oli siis öelda. Ei need Georg Otsaga lauldud lood ei kõlba mitte kuskile. Ma ise mäletan neid lugusid väga hästi vana muusega, intiimne voorimees, mis siin kõik ei ole väike tüdruk, mis, mis iganes. Siis oli veel ka Aino Lõhmusega kammipilli põlga, mis oli ka väga populaarne omal ajal, aga Aino Lõhmus, mis läks Lätti elama ja töötama ja nii see jäi, siis, aga me kuulaksime LUGU preerias. Ma ei tea, kas seda sel ajal veel mängiti, kui sina juba suuremaks sain. Aga mõningaid sa oled kindlasti kuulnud. See oli Ja kes võib ja kes? Mida ma ostan kaasu laevadel praegu? Ootamas kergelt läks ta sihilikult kiskuski juhurredena. Nii möödus raskes elu võsa. Konson moori ees. Uduliha liival. Või? Loomulikult olid omal ajal repertuaarile teatud nõudmised, üks elevant ja üks ööbik, võib-olla, aga Emil Laansoo oli selline isepäine ja ta tegi vastupidi, et see elevant Ta oli ikkagi see välismaa repertuaar ja see, see üks ööbik, siis oli eesti lood põhiliselt mõni, mõni väga üksikvene lugu on sekka sattunud toonud. Aga kes siis olid, laulsid kas Georg Ots, Heli Lääts, Kalmer Tennosaar, Klara kotter, hiljem, Vello Orumets, Artur Rinne ka päris palju lugusid on laulnud, nii et siin raamatu taga on pikk loetelu lugudest, siis mis on salvestatud, aga neid, mida ei ole salvestatud, mida lihtsalt kontsertidel mängitud. Kes seda veel teab, nii et. Mul oleks ettepanek. Kuulaksime aga Heli Läätse, et need on kindlasti koos, esin igal pool Moskvas ja liiduvabariikides ja hiljem ka sotsialismimaades. Kas vanaisa oma reisidest mingeid seiku sulle ka pajatas? Noh, tal oli väga palju pildimaterjali, mida, mida sai nagu vaadatud aga ja ei, ta selles mõttes väga, väga nagu jutukas selle selle koha pealt ei olnud, aga noh, ilmselt oma aja kohta kindlasti oli ta nagu väga palju reisinud inimene, mis, mis ei olnud sugugi iseenesestmõistetav, et teda ikkagi nagu usaldati ja lasti, et selles mõttes noh, ma arvan, nendes oludes, mis, mis toona, nagu siin siin valitsesid, tegelikult suutis ta üsna palju ikkagi ära teha nendes nendes piirides. Ja kindlasti see koostöö solistidega oli oli üks väga oluline asi, mis, mis ka mis ka võib-olla tõesti nagu sa ennem ütlesid selle Georg Otsaga mingeid mingeid asju, aga võib-olla siis tegi lihtsamaks või võimaldas Ja teisi asju tegi lihtsamaks ja kindlasti oli ka Heli Lääts üks neid, kes väga hästi vastu võeti. Igal pool. Minu üks lemmiklugusid Henrymontšiini Kuujõgi. Ma mäletan, et vikerraadio algusaegadel, kui me veel kaartide pealt niimoodi kokku lappasime, kontserdikavasid, siis oli see lugu kindlasti sagedasti sees. Emil Laansoo on, on päris palju lapsi ja lapselapsi ja sina oled siis üks nendest. Et kui palju vanaisale üldse aega jäi lapselaste jaoks ja ma saan aru, et sina isegi mõnda aega elasid tema juures. Jah, isegi päris pikalt, sest see, et Mõldsani professionaalses muusikas tulin, oligi suuresti minu vanaisa selline kuidas öelda lobi tähele. Et ta ikkagi veenis mu ema, et ma peaksin tulema Tallinna muusikakeskkooli ajal, ma elasin Tartus muidu ja, ja siis kuidagi niimoodi läks, et talle tundus nagu sedavõrd musikaalne, seda kindlasti peaks nagu võimalikult professionaalsel viisil arendama ja, ja selles mõttes ta seda aega minu jaoks võttis ikkagi nagu palju noh, ütleme nii, et sa käid natuke sellise tagantjärgi vaadates tsaariaegsete meetoditega. Et päris kõva drill, millega, millega siis klaveriga koolitatud ja noh, kuna tal oli selline ääretult hea harmooniataju absoluutne kuulmine, siis see võis olla nii, et kui ma seal omate mingit Maydena Beethoveni sonaati näiteks harjutasin, siis mõtlesin, et, et nüüd ta kusagil teises toas, et ma saan siin rahulikult omaette, siis järsku järsku kuulen röögatust läbi kaheda FIS midagi valesti. Et see oli jah, väga väga nagu tema voodi ja noh, et ta oli selles mõttes seal perfektsianism nagu ulatus ka sinna päris palju, et ikkagi ta nõudeid nagu väga-väga rangelt ja täpselt. Sa pidid harjutama või kas sa läksid esimesse klassi muusikakooli või sellega mulle keskkooli alguses tööle, aga ennem seda, kas ta siis ka sulle juba natukene midagi seal noote näitas klaveril või kitarril hoopiski? Kiimulle noote jah, et mul olid mingisugused ja seda tegi ta hiljem, kui ma koolis olin kitarri mängida ainult ainult klaverit. Et kui näiteks mõni teleseriaal, mis mulle väga meeldis seal Maida naid, trailer või McKay verre, mis minuaegsed sellised hitid olid, siis tahtsin nagu neid teemasi klaveril mängida, siis ta tegi nagu kiiresti mulle kohe noodi valmis, nii et siis ma sain niimoodi oma klassikaaslaste sukelduda, et mina oskan juba mängida. Ja see ei saa olla kohe päris vahva, et sa oled nagu tehtud poiss, kui seal momendil neid kopikaid lugusid oskab mängida. Jah, ja siis veel ja kui mul tekkis heliloomingu huvi, noh, sellest ma olen ka ikka ääretult tänulik, et tema oli see, kes siis viis mind kokku Lepasu määraga tütreid lepa võiks olla just õpetaja, kelle juurde minna, et kuigi noh, ega me keegi ju ei teadnud, kui sügavaks huvi kujuneb, aga nii, et ma olin 10 ikkagi väga-väga vara vara. Kümneselt juba sattusid Lepo Sumera. Jah, Eesti ühe parima kindlasti õpetaja juurde, et selles mõttes seal taga väga nagu oluline. Ja, ja selle plaadiga oled sa koostanud siis rohkem kui 500-st loost, nagu räägitakse. Aga võiksime siis järgmiseks valida mingi sinu lemmikloosid sellelt heliplaadilt. Oh, olen neid lugusid. Oleme hakanud, et raske on isegi nagu sellist lemmiklugu nagu öelda, natuke mõtlen. Et igalühel on mingisugune oma oma nüanss, mis, mis ta nagu toredaks teeb, ma ei tea, võib-olla see geoloogid on huvitav nagu natuke meenutab mulle sellist 70.-te sellist hipiajastu saundi, et mõtlen siin, et ta ei ole enam nii kuuekümnendad, et siin mis olis Apacz või mis oli see ansambel, kus oli neli kitarri, kes mängisid ainult instrumentaallugusid? Ja kas need neli kitarri anda kõik üksinda sisse, mängijad veel ja, ja juhtumisi on see siis nagu nõukogude laulu lipulaeva Alexandra pahmutava lugu geoloogidele. Siin raamatus on märgitud ja seda on teada ennemgi. Emil Laansoo võib pidada esimeseks Eesti elektrikitarristiks. Ja mis kitarr see siis selline oli? Meenutes chibsenit, aga tegelikult Eesti meistri tehtud, kas sa kodus ka kuulsid, et ta mängis elektrikitarri? Vaat kui mina, nagu tema läksin elama, siis ta enam kitarr eriti mängitel, käed olid natuke juba hakkasid haigeks jääma, et aga akustilist mängis küll, sest tal Oliver veteranide ansambel kellega ta tegi, noh, päris palju ka Valgret ja seal ma kuulsin teda, aga see oli põhiliselt ainult akustiline. Nii et jah, selliseid kahjuks sellist kuuma nagu bändi aeg mõned pöörduda nagu ei näinud niimoodi kõrvalt, et nad lihtsalt nendest lindistustelt kuulemat. Geoloogides oli päris huvitav kitarri kõla tõepoolest nagu. Jah, ja ma arvan, et see jälle midagi, mis on tal ilmselt väga omane ikkagi nagu katsetas eksperimenteeris noh, ja ja väga nagu kaugele minnes nagu, ja kindlasti veel neid võimalusi ise kuidagi kohendas elektrikitarrile, ühesõnaga lisaks kõigele oli ta nagu väga osav selline meistermees, kes kõiki asju nagu ise ise armastas teha nagu kodustes majapidamisasjades, kui ka siis näiteks noh, selliseid instrumenti. Nii et tal ei oleks olnud probleem ka mõned kitarrid valmis teha. Noh, jah, kui ta oleks seal ette võtnud ta selles mõttes, et ta mingil määral neid kohendas enda jaoks küll. Neid kollektiive, kellega siis Emil Laansoo ansambel on koostööd teinud, on täiesti palju ja üks armastatumaid on kahtlemata Eesti raadio meeskvartett, siis Eri Klas loob Arved Haug ja Kalju Terasmaa. Võiksime neist ka midagi kuulata, ja eilsel esitlusel oli kohal ka Kalju terasmaa, palju terviseid talle siit stuudiost ka. Koonu. Mu sees, kui, La peas? Ka. Ka ei saa. Tunnen rõõmu siis, kui, Nad ja. Ta. Emil Laansoo on muidugi lõpmatult palju head rääkida aga ega ta ilma selleta ei saanud, et eesti lugusid ei oleks mänginud ja tegelikult olid heliloojad talle ju head sõbrad, et kuivatada, tasin lugude loetelu, siis on siin esindatud Ülo Raudmäe Gennadi Podolski, Evald Vain, Uno Naissoo loomulikult Aarne Oit, kes mängis ansamblis akordionit ja millegipärast Aarne Oidi, Sten just rohkem nagu neid instrumentaallugusid. Kas need heliloojat hiljem ka tema pool külas käisid, kui sina seal elasid? Rohkem oli Ülo Raudmäega tal nagu läbikäimist, et need olid tõesti nagu head sõbrad, aga heliloojatest et noh, nii väga tihedat läbikäimist võib-olla Boris Kõrver oli teine ka, kellega ta suhtles nagu rohkem, aga aga rohkem ikkagi pigem muusikud olid need, oli see tema, see nii-öelda lähim lähim ringkond Ja kas mõnikord proovid võisid toimuda ka korteris või proovid olid ikkagi esin, enamasti raadiosse. Esialgu vist kandiski. Esimene mingi koosseis, nii nimed, Eesti raadio, instrumentaalansambel. Minu ajal ta hoidis küll ma selles varasemas asjast muidugi ajast nii palju ei tea, aga mina hoidis ta küll väga rangelt lahus nagu nii-öelda koduse elu ja tööelu, et selles mõttes ja noh, selleni välja, et mingitel pidudel pilli ometigi ei mängita seenega. Et vaikus on kõige mõnusam Ja aga need seaded, kas ta tegi alati ise või ütleme, võtame siit näiteks seltsi ma loo must mees huvitab naist, seal oli teine ansambel, et huvitav, kas Naissoo seadis selle loo või seadis ikkagi Emil Laansoo või aitasid teda bändist keegi bändiliikmed veel. No vot see nõuaks nagu eraldi täitsa juba tööd, et hakata uurima neid üksikute lugude lugude nagu taustaga üldiselt ta tegi ikkagi ise sellepärast et tal oli lihtsalt niivõrd hea valmidus selleks nii oma kuulmise kui harmoonia tunnetusega kui pillide tundmise osas, et tulemused räägivad enda eest Ja kuuleksime siis suuna naisse must mees ja Els Himma. Emil Laansoo ansambel oli mingis mõttes nagu aken Euroopasse ja Ameerikasse. Sellepärast et varasematel viiekümnendatel kuuekümnendatel oli väga-väga raske neid heliplaate saada ja ja salvestusi ja nii jõudis, nagu laiemalt massideni see muusika, mis parajasti ka moes oli, et tänu talle nagu biitlite lood ja siis Kovile kraanifilmid tulid siis ka nendest võttiste kaunimaid meloodiaid ja seadis. Ja vööd päkkerg, kuidas sellega oli? No see oli üks tema lemmikheliloojaid, et ma mäletan, oli mingisugune intervjuu vist oli tal mingi juubeliga seoses, kus talt küsiti ka, et kes on ta nagu lemmiklaulukirjutaja ja siis ta suure ähmiga, ütles pool mar Carney pärast kirusate McCarthy meeldib talle küll, aga et noh, tegelikult ta Packarak kuidagi mingi mõttekramp tekkis, Karks. Ja päkaRäkil on palju ilusaid lugusid ja siis kuidagi tal see meloodia ja rütmikäsitlus on selline moodsam ja teistsugune juba nagu tuleb sinna 70.-te eeskujuks on saanud ja ja ma ei mäleta, mis, mis lood talle siis nagu meeldisid sealt. No see kõige suurem ikka oli Rein Drops kipoling, onju, aga ka neid lugusid, palju tal neid Packarka plaate õnnestus ka nagu saada juba tol ajal, siis nagu mitmeid nii et need olid meil kodus olemas, ma ise ka kuulas, on neid ma mäletan ja noh, tegelikult kui hakata mõtlema, siis see on ju huvitav, et ega need laulukirjad tähendab, tihtipeale ei ole teab mis tuntud nimed, et võib-olla sellel Packarakan isegi natuke erandlik, et tihtipeale me ju ei tea, kui need ei ole bändiliikmed ise, kes lugusid teevad, on ju, et kesket see on nagu täitsa selline omaette, natuke varjatud maailm nagu arranžeerinud. Ja seal on niimoodi jah, ei, levimuusikas on see nii läinud, et nüüd kui, kui öeldakse, siis öeldakse esitaja ja klassikasse on jälle vastupidi. Kui öeldakse, siis öeldakse helilooja või tegelikult mõlemad. Aga suur rõõm on, et tõepoolest, ma saan öelda, selles laulis kollaaska bäkki ja mäletan seda salvestustel esimeses stuudios, nii et midagi oli juba lindis ja siis laulsime seal ka väikeste refrääni osa kaasa ja ja kes seal seal helistab? Vana see peaks olema jälle see vilistaja. Tavaliselt. Nii et kas ta kodus ka seda vilistamist harjutas või harrastus või see on päris keeruline jõel, igal ajal ei tule see välja. Ta on lindistada väga raske, ma olen kuulnud, et, et see on täitsa omaette kunst, on see vilistamine, et ta vilistas jah, hästi, et kui oli vaja kusagilt kaugelt kutsuda või nii, aga, aga vaata nagu ma ütlesin ennem ka, et, et selline harjutamine ja kogu see selline köögipoolelt, seda ta nagu kodus nagu vähemalt minu minu ajal ma seda väga ei kõrvalt ei näinud, et ta tegi seda kusagil mujal metsas. Aga kuulame. Patsi. Kes köiki? Otsi seeme. Kesi ka ka, oota. See veel. See on. Ta kuulis ka kui sa mode Kõll läks. Jaa tões ta, ta. Märt-Matis Lill, kas su vanaisa oli romantik või või oli ta selline realistlik inimene, s viis on kliinik või kuidas sulle tundus? Ma ei ütleks, et romantik või selline nagu unistad, et oli ikka selline tohutu tegudeinimene kogu aeg nagu pidi midagi tegema, midagigi nagu tihtipeale nagu füüsiliselt kätte, aga nagu ma ütlen, kui oli, nagu majapidamises oli midagi vaja, siis ta tihtipeale tegi mingisuguseid süsteem ja seadeid nagu mõtles ise välja ja tegin neile tõesti, tal oli selle peale nagu tõesti väga-väga annetaja maja ehitama kõik mingid siuksed asjad, need sobisid talle ka väga hästi. Aga ma kujutan ette, et ega see muusiku elu ju väga kerge ei olnud, et omal ajal mängisin paljuga tantsuks, et siis tuli mängida kuni hommikutundideni välja, see repertuaar pidi ikkagi olema väga-väga suur ja sealsamas siis ka kontserdid ja kuni selle ajani välja, siis ta kirjutas neid seadeid, kuni ta lõpetas selle Laansoo ansambliga, kõik muud tegevused nagu jätkusid ja vist üks viimaseid oli siis teistmoodi kvartett, kus oli kaks naist ja kaks meest, ehk siis Heidy Tamme, Maire Eliste, Kalju Terasmaja, Uno Loop, kui ma ei eksi, siis televisiooni saate jaoks, sest oli vaja salvestada ja nad oleks võinud rohkem lugusid teha, see kõlab väga-väga mõnusasti. Mida sa veel lõpetuseks tahaksid öelda inimestele? Ma saan aru, et meie siin ei jõudnud ka raamatut nagu läbi lugeda, kuna eile oli see esitlus, siis lihtsalt siit ja sealt natukene sirvisime ja tahtsimegi rohkem muusikat mängida, aga suur tänu siirile Siiri tallile. Ta võttis kätte ja selle raamatu kirjutas ja sulle, et sa selle plaadi kokku panid ja see pärand on tegelikult tohutu ja me oleme väga tänulikud Emil Laansoo-le ja kõikidele nendele muusikutele, kes tema ansamblis siin mängisid, ka. Et võib-olla see mõte, mida sa siin ennem ütlesid, et hommiku tundeni välja ja et noh, üsna kurnav Raska võib-olla, et tegelikult üks asi, mis, mida kindlasti vanaisa mulle andis, mille peale ma olen hiljem väga palju mõelnud, on mingisugune selline muusiku eetikamõtteks, mis, mida ta nagu väga tugevalt esindas. Ühesõnaga see, et lavale ei minna nalja tegema, lava on väga tõsine asi ja, ja seal ei ole nagu mingit allahindlust, et ma mäletan kunagi. Mul olid mingid esimesed peod ja mul oli järgnev hirmus paha olla ja siis ma ei tahtnud minna klaveritund ja siis ta nagu noh, ma olin juba peaaegu täiskasvanud. Et noh, see kõik oleks olnud okei, aga ta ütles just, et et nii, et sa oled nagu muusik, et sa ei tohi nii teha ja siis ta rääkis enda kohta, et tal oli ema just surnud ja samal päeval oli tal mingisugune mäng. Et loomulikult ta jätnud seda ära sellepärast et tema kui muusikakohus, nagu on, on seda asja teha nagunii tõsiselt ja nii pühendunud kui võimalik ja ma arvan, see iseloomustab nagu seda tema muusikuteed nagu võib-olla see on just see, mis, mis sealt läbi kumab sellest, tema nagu suhtumisest ja tema tegemistest. Aitäh sulle ja tervitused sinna taevasesse orkestrisse ka. Ja väga tore, et meil on nüüd see raamat ja heliplaat ja muusika on see, mis jääb järele. Igal moel on oma lemmiklaps. Meenutame koos nihkega. Kui armastusele hakkaks siis ta. Siis. Ja mul isa, siis saad. Siis. Sees. Korda järge ajades välja juba seest juurde. Ta pea oli veel see, et oleks Me ei ela. Sa käi. Mida tähendab see? Koos näen päevast päeva.