Tere, head õhtut, sahhi kuulajad. Aastast on möödunud 11 kuud ja 10 päeva ja võib-olla ongi juba paras aeg teha väikest viisi kokkuvõtteid. Ja õhtu džässikülalised on Laura põldvere ja Ivi Rausi haavasalu Jack liidust. Ja koos me katsume meenutada lõppeva jazzi aasta eredamaid hetki. Tere tulemast. Aitäh kutsumast, hea meel siin olla, kui kui Eesti on saanud 100, siis ühel hetkel aasta jooksul me saime ajaloolistes ürikutes teadet Eesti džäss on saanud, kas 100 seal tõesti rõõmustav? Ja sellega võib uhkustada küll ja kuhu see Eesti džäss on jõudnud, selle üle on ka ääretult hea meel, et järjest kaugemale järjest kõrgemale järjest huvitavamalt. Ja praegu on meil kõlamas siis muusika, mis äsja jõudis kuulajate ette. See on siis üheksa hümni muusika ka, mida kirjutasid 20 väga andekad Meie džässiloojat. Nii et lugu on siis avalugu Raul Söödi, Aleksander Paali sulest ja see oli siis tõeline tšehhi pauk, võiks öelda nii alguseks. Aga kui raske ikkagi oli neid kokku saada, et esialgu valis igaüks endale partnerid, aga et tõesti neid teoseid kätte saada, kas kõik said valmis vastutusrikkalt ja õigeks ajaks või kuidas sellega oli? No sellega on alati nii, et kõige suurem inspiratsioon tuleb viimasel tunnil, kui tullakse nooti juba saata. Aga jää protsessori tegelikult ju ääretult pikk, et siis kui sinul ja jaagul tekkis see idee, ma arvan, et see oli kaks pool kolm aastat tagasi, et, et jõuda nüüd nende lugudega lavale. Päris palju oli sellist ettevalmistusprotsessi aega ja heliloojad selles mõttes kõik lõppude lõpuks kulges väga hästi ja lahen näha, et miks, miks ma arvan, et see üheksa hümni on ajalooliselt ka nii oluline džässmuusikute jaoks Eestis sellepärast et et nad said nüüd näidata, et nad on ka ääretult tugevad heliloomingus, et kirjutada 100-le inimesele seeläbi orkestreerida siin erinevaid kontraste luua. Et tegelikult me oleme ka täitsa täitsa ägedad, nagu klassikud on selles. Ja ma olen sellega täiesti nõus ja arvustustes on ka väga palju kiitvaid arvustusi, aga näiteks Erkki Tero ütleb. Jazzmuusikutest moodustatud paarid tekitasid ettearvamatult küllusliku peolaua, kuhu mahtus nii raske koelisemaid suutäisi kui ka hõrgu maid delikatesse. Ja loomulikult see esituskoosseis oli siis suur ja suurtest koosseisudest siis Siim Aimla juhitud politsei ja piirivalve orkester siis koor, Collegium, Musicale, orkester, vento, see oli siis. Jalmar tule juhatusele kokku pannud just nimelt. Ja siis džässi koosseisud, et vaheldust oli piisavalt palju, iga teos tervikuna oli nauditav. Mis on teie arvamused? Minule ka väga meeldisid kõik teosed ja minu meelest just väga vahva oli just see, et, et oli olemas keelpilliorkester sest et teadupärast tavaliselt džässmuusik, kuid kui nad kirjutavad oma lugusid või teoseid, siis keelpilliorkester justkui nagu ei kuulu sinna nende igapäevaste tööriistade hulka. Ja, ja see oli ka ilmselt põhjus, miks praktiliselt ju kõik kasutasid keelpilliorkestrit, sest see oli selline suurem. Võimalus on absoluutselt stopp kohe labadega rasvata vett pakutakse tütred ikka koju kaasa võtma. Ja aga kui nüüd vaadata kava kui tervikuteks, siis muidugi oleks oodanud, et mõni lugu oleks olnud lühem või natukese teise tempoga või vähema koosseisuga. Eraldi vaadates on nad kõik väga-väga toredad, aga kokku sai nagu natukene liiga palju. Võib-olla, aga nagu öeldud, peolaud võibki olla külluslik ja. Absoluutselt, sest ega peolaua taha alati kutsuta, eks seal ongi see probleem, et kui võimalus antakse, et kes siis, kes see siis võtab selle rolli, oh ma nüüd seda ei kasuta ja ma usun, et tegelikult ma vähemalt usun ja loodan, et et see sündmusi kordunuid ainult 100 aasta pärast, vaid tegelikult midagi sellist võiks teha ju ka viie aasta pärast uuesti. Et võib-olla võib-olla siis me saame juba sellist teistsugust kõlapilti ja mis mulle jäi ikkagi. Kõlama justkui kuna ma ise olen ju lauljaid, siis just see ikkagi vokaali võiks olla rohkem ja seda ma lugesin ka erinevatest arvutustest välja. Et paljud ütlesid seda. Siin ma võin ka öelda, et lauljate kandvamad panust oodanuks teoste loomist ehk rohkemgi. Hea lüürika kaasabil võinuks vabaduse tahke veel mitmekülgsemalt ja kindlamalt ja meeldejäävalt lahata. Noh, see on jälle Erki Teras, aga ma arvan, me siinkohal Tänaksime veel kõiki kõiki, eeskätt loojaid. Ehk need paarid olid siis marja Austria Kirke Karja, Kadri Voorand ja Kristjan Randalu Ningo rajandia, Meelis wind, Holger marjamaa ja Raun Juurikas, Mairo marjamaa ja Sander Mölder, Peedu kass ja Siim Aimla, Raul Sööt ja Aleksander Paal, Joel Remmel ja Paul Daniel ning Tanel Ruuben, Jaak Sooäär, Ivi Rausija. Laura põldvere. Mul on ettepanek, et kuuleksime natukene teie teostaga selle valmimisest te võiksite, et natukene rääkida. Meile. Sestpeale see idee, et, et see teos peaks olema vaba ja improvisatsiooniline ja kindlasti peaks seal olema väga palju vokaali, kuna me mõlemad Lauraga olema Kavokalistid ja armastame väga vaba improvisatsiooni. Ja miks, miks impro, mõtlesin tugevalt sisse, tuues nimelt vabaduse teemal, et improvisatsioon kui Vabadussammas Me oleme alati piiritletud kehaliselt või territoriaalselt või hetkeolukorrast. Aga lõpuks sümbioos toimiski väga hästi, et meie lihtsalt võtsime seitse armast naissõdalast sinna, kes igaüks võitles oma mingisuguse teemast, mis iganes on. Ja lõpuks siis meestejõuga sai see ühendatud suure orkestriga ja selliste võib-olla ka natukene poliitiliste steitmentidega, et et, et kui naised niimoodi vaikselt köögipliidi ääres nõuavad vabadust, siis mehed, need, kes jalaga löövad siuksed puruks. See oli väga maitsev, ei olnud veel, aga, aga, aga noh, põhimõtteliselt see vastab tõele ja noh, mis, mis meie teose lõpp, lõpp kulminatsiooniks oli, see oli minu jaoks sihuke tõeline punki, anarhia ja minu meelest see oli nagu tõeliselt lahe. Et see justkui nagu lõik, kõik nagunii-öelda, kõik nagu uksed valla. Jaksuaar on öelnud, et jah, et see oli nagu tänapäevast see teie, teie hümni, tema Femm, mul on ettepanek, et me kuuleksime sealt kahte katkendit, et sealt, kus on natukene vokaali ja siis seda lõpuosa Ma arvan, et selle suurteose üle tasub uhke olla küll, et seda igas riigis vast ei juhtu, et sellised võimsad teosed sünnivad üheks kontserdiks. Aga väga uhke tunne ja teose aitas siis tervikuks siduda lavastaja Eva Koldits, kõik läks sujuvalt ja kiiresti, kõik need. Ma ei kujutanud ette, et lavavahetused või koosseisu vahetus, et niivõrd sujuvalt ja hästi lähevad, nii et selles suhtes talle ka suur tänu ja kõigile, kes kaasa lõid, loomulikult ka Siim Aimla-le, kes kes pidi õigetakti hoidma, kas oli ka õige või. Oli selles mõttes tõesti kõikidele super aitäh ja ja eks seal, et kõik sujuks, kõiki, tulid oma oma heade mõtetega ja, ja võib-olla siis unetundide arvelt arvelt ilusti kaasa. Ja see on väga äge asi, mida mida meenutada ja kes tahab, siis on ju saada ilusti järelvaadatav, nii et sate jõuluõhtul nautida kooki ja ägedaid džässihümne. Ja ma usun, et, et kui tulevikus peaks midagi analoogset veel korraldama, siis ma arvan, et Seeba läheks tunduvalt veel rõõmsamalt. Ja ja tingimata ei pea olema siis 100 muusikut, võib-olla ka vähem või rohkem või igasuguseid tuharmeldataks ja ja võib-olla mõne aja pärast on juba džässmuusikuid 1000, aga kas te olete arvet pidanud, palju siis Eestis antud hetkel džässmuusikuid on? Tead ei ole arvet pidanud, aga, aga ma arvan, et neil on ääretult palju ja ja mulle väga meeldis see, mida ütles Reigo Ahven, et kui teeks, võtaks ühe reedese päeva paneks Vabaduse väljakule konteineri ja sinna paneks lukku kõik Eesti džässmuusikud, siis sellel õhtul ühtegi kontserti ilmselgelt ei leiaks aset, et need muusikud on need, kes mängivad ka suurtes orkestrites, süldis ja nii edasi. Propa. Enam enam-vähem ja suur osa bändiliikmeid on. Ja eks Eesti džässmuusik peabki olema väga mobiilne, ainult Tšassiste elavad ära üksikud ja nagu meie tipud, ma arvan, et need on Raivo Tafenau, kes tähistas hiljaaegu oma 50 viiendat sünnipäeva. Villu Veski, kes siberi avarustes reisib ja no mõni ikka veel trummarid, bassimängijaid on ju pidudel alati oodatud ja pianistid täpselt samuti ja lauljad samuti, nii et ma, ma ei tea, ei oska öelda. Aga sama mõõta too teistmoodi väga südamesse minev lugu oli kevadisel jazzkaarel siis ajalugu, mille muusika kirjutas Erki Pärnoja. Ja mis tuli ettekandele siis Jazzkaare raames. Ja oli tegemist ka ava avaüritusega, nagu praegu ka jõulujazzil ja seal leid siis kaasa. Peale Erki enda, kes kirjutas, muusika, juhtis bändi, mängis kitarri. Klahvpillidel oli Joel-Rasmus, Remmel tšello ja elektroonikal Sander Mölder kontrabassil Peedu kass trummidel Kristjan Kallas, kaal oli siis anna põlve ja Sänni Noormets ja siis veel tenorsaksofon ja bariton Keio vutt, bassklarnet Meelis Vindi ja Johannes Kiik tromboon. Ja see salvestus tuli nii hästi välja. Hiljaaegu ilmus täpselt selle kontserdisalvestusest siis ka heliplaat täpselt samamoodi 100 lugu ja kui ma seda muusikat kuulan, siis tuleb see filmilik liikumine, kõik need armsad inimesed, igas vanuses kellel palju kortse nagu minul või siis kes on alles noorekene ja oma teed avastamas, nii et need armsad Eesti inimesed tulevad kõik silma, et kui seda muusikat kuulata ja ja Kaupo Kikkas ju tegi niivõrd vahvad portreefotod ja fotod ka omas keskkonnas ja sellest ilmus siis ka imeilus raamat. Ja see raamat on tõesti imeilus ja iga kord, kui kuna tihti rändan siia-tänna lennukiga, siis lennujaamas nendest fotodest mööda kõndides on alati alati hea ja kodune tunne ja just nimelt see see nagu sa ütledki, et erinevas vanuses erinevad kogemused, inimesed, jutus vastused, et see on see, mis teeb südame soojaks. Ja, ja ma arvan, et kuulame seda jutustust siis ühe killukese ka Erki plaadi pealt, nii et siin on mitmete inimeste tunded. Stuudios on Laura põldvereiili, Rausi haavasalu ja Anne Erm ja vaatame mõningaid sündmusi, mis siin džässis toimunud on. Need suurprojektid said ära nimetatud ehk siis 100 lugu ja üheksa hümni. Aga peale selle oli veel toredaid festivale, väga toredaid kontserte, et koostööprojekte, mida kõike veel, et Eesti džässielu on lausa tormiline, et igal päeval võid sa Tallinnas leida ühe džässi kontserdi, vähemalt aga jaanuaris traditsiooniline koolijazz, kuidas seal koolijazzil läheb? Et siin läheb väga toredasti ja sellel aastal oli ka minul au seal osaleda ja koos lauljat tega natukene improviseerida ja see oli tõeliselt vahva, et seal on tõesti igas vanuses noori niukse, näed selliseid, isegi 14 15 aastaseid, mõned üksikud, kes seal nii noored olid, aga et need, kes nagunii entusiastlikud ja tõelise džässifännid, siis, siis on küll selline o tsässon. Keegi väga elasid Teamise koolitsas, kas igaüks võib sinna kandideerida või kuidas see käib üleüldse. Jah, see on, selles mõttes on see, see on avalik ja, ja see info peamiselt läheb ikkagi nendesse muusikakoolidesse muidugi, kus, kus Tšassiga tegeletakse. Aga põhimõtteliselt saavad sinna kõik minna, kes soovivad. Ja alati on sinna väga head õpetajad siis valitud kas siis Jaak Sooäär, Kadri või, või Raul või kes iganes, aga igatahes et kindlasti on sellest kasu. Aga tudengidžäss on siis tavaliselt veebruaris-märtsis, sel korral oli kuuendast kaheksanda märtsini. Ja just nimelt sel korral me džässliiduga alustasime traditsiooni, tegemist saab olema iga aasta mentor projektiga, ehk siis džässliidu üks mentoritest on siis seda projekti juhtimas, aga noored ise korraldavad. Ja kui eelmine aasta aitasin mina HIVi siis noori hakkama saada ise festivali korraldamisega siis see aasta see tütarlaps Anett Tamm, kes oli siis noortetiimis, kes ise korraldas, on nüüd sel aastal saamas siis uuel aasta alguses küll meie jazzliidu programmijuhiks, aga on siis sellest aastast, tema on siis nii-öelda Churchilli poolt mentor uutele noortele. Et see on väga-väga lahe, kuidas, kuidas võimalusel ei anda noortele see šanss ja nad haarasid kinni ja tegelikult kui kiiresti ta on täna arenenud. Et see, see minu meelest omalt poolt tahaks ka selle välja tuua, et, et tudengidžäss oli ju põhimõtteliselt näiteks Anetile selline esimene esimene suur asi korraldada ja, ja sealt sa saadki oma oma nii-öelda sellise emotsiooni, et kas mulle see sobib, mulle see ei sobi ja temale näiteks väga sobis. Ja, ja ta vedas ka meie stab ühte prantsuse projekti Eesti jazzliidu raames, millest me räägime natuke hiljem ja sealt edasi nüüd ta kasvas meie programmijuhiks, nii et selles mõttes väga kiire kasv. Tõepoolest, et nii see on, et kas jätskaar puhul tuleb see vabatahtlike seast uusi tugevaid tegijaid või igatahes kelleltki, kelle silmad säravad ja kes tahab nagu kaasa lüüa. Kas mõni bänd nagu kõrvu ka jäi või mõned olid juba tuntud tegijad nagu Marianne Leibur või toks või kas sellest tudengi Tšassist? Hästi lahedad olid just need ka välismaa bändid, kes tulid ja sel aastal on oodata. Norrast tuleb kindlasti üks bänd Soomest, Rootsist, ehka Taanist, et väga lahen, seda sellist Kolla korrektsiooni näha, et noorte Eesti ja välismaa noorte vahel aga kindlasti, kellega ma välja tooksin, võib-olla jätsu maastikul, selline teistsugune värskus minu jaoks, kellel on souli ja võib-olla Aremmyy Sist värsket maiku alfa kollektiiv, kes andis plaadi debüütalbumi välja. Et võib-olla võime nendest mingit näidet kuulata. Siis teine väga vahva rahvusvaheline projekt oli Criss Cross ja wrap. Ja, ja see on siis selline kuue riigi muusikute omavaheline sümbioos, kus igast riigist on valitud üks muusik ja, ja siis nad nädal otsa nii-öelda resideeruvad ühes majas ja töötavad koos ühe ühe muusikuga ja siis pärast seda lähevad tuurile esinema ja Eesti poolt siis oli välja valitud Peedu kass kontrabassil ja peidu ise oma sõnadega ütles küll, et, et see oli tõeliselt tõeliselt väga-väga vahva asi ja et sellega kindlasti peaks nagu edasi minema. Ja mentor oli siis tol korral Merilin Mazur ja hästi rütmirikas ja hästi löökpillikõlaline oli kaasakontsert aga väga maitsekalt kõik tehtud, et ta on ikkagi tõeline meister ja sama projekt, siis tuleb nüüd ka veebruarikuus järgmises juba järgmisel aastal ja, ja siis saab olema mentor, mujal see siis servibenist, kes elab Prantsusmaal põhiliselt ja on väga oma uuenduslik kusega tuntud ja veel koostööprojekte, mis aasta jooksul olnud, on. EV 100 raames käisid meie bändid esinemas erinevatel festivalidel, et ses mõttes nagu eesti eesti džäss ikka vallutas tõeliselt Euroopa just nimelt esimese saasta Poolas. Ja suve käigus ütleme hirmunud. Et sa võid võib-olla välja tuua ime niidil näiteks oli oli kolm Eesti bändi, mis kuna ma ise olin ka seal kohapeal Inglismaal, seal Inglismaal, siis siis see oli tõeliselt vahva elamus, sest ma ütleks, et nagu meie bändid ikkagi kuidagi tõeliselt värske õhu sinna sellele festivalile. Ei, ja kes seal siis esinesid? Meil seal eliit tormise projekt oli, siis oli Heavy Beauty ja siis oli, aga ühesõnaga festival oli väga-väga palju, kus meie muusikud ju Käisi lisaks sellele yks džässis Berliinis ellips jääs ja nii edasi. Ja väga laheliku juunikuus oli Eesti aukonsulite kohtumine välisministeeriumis, kus olid siis üle maailma kõikides riikides, kus on siis meie aukonsulid, kes olid siia kutsutud ja sellel kohtumisel räägiti ainult kõige olulisematest ja pädevamatest eesti sündmustest nende poliitiliste infokildude juures. Nii et oluline oleks sähkeda kesti Tšassist ja rublaga, mis oli väga-väga lahe, et kuidagi seda esile tuua, et muusika just ütleme arengužanri arengu mõttes, ma arvan, et džäss on teinud küll röögalt tuutu, hüppa hüppe, just nimelt ma mõtlen selles mõttes, et, et me ennem oleks uusikud, oleks kehva muusikat teinud, aga pigem see, et, et meil oli võimalus tutvustada ja meid on väga hästi vastu võetud, leid teatakse lihtsalt rohkem, aga kaatri kvartett oli see kolmas. Ja siis oli veel poritzi asju, kus oli ka päris palju esinejaid. Kadri Voorand, Mihkel Mälganud, Joel Remmel Trio, Erki Pärnoja, Efftherlo, et see oli ka kindlasti üsna oluline ja kas džässiliit osales ka sellel Kanadas toimunud muusikanädalal? See aasta ei osalenud aga meil on plaanid tulevikus sellega jätkata. Aga seal esinesid jazzmuusikud nagu avarusi, Erki Pärnoja, Estonian Voices, Kadri Voorand, Sander Mölder, Maarja Nuut, Kristjan Randalu Trio, nii et ma, ma lugesin, et see oli ka igavesti vägev. Ja kuhu siis veel meie muusikud jõudsid? Võib-olla ka mitte Eesti vabariik 100 raames, aga lihtsalt jõudsid. Ja ma arvan, et Kristjan Randalu album Issemmi Alt ja see tuur plaadituur on kindlasti eesti džässi-le väga-väga oluline sündmus. Kirke Karja kvarteti esinemine, Chase Heedil. Sest et noh, see jällegi oli selline märgiline, sest et kui ikkagi sinna kandideerib ligi 400 kollektiivi ja valitakse välja alla 40 ja sa satud sinna nendesse ka siis see on ikkagi, ma arvan, väga suur tunnustus. Ja, ja loomulikult tegi ukse lahti ka Peedu kass, momentum, kes oli esinenud ennem seal jaksa seedile ja nii, et eesti Tšassistika mitmed nimed ja muusika iseenesest on jäänud nagu paljudele meelde ja suur hea meel selle üle. Näiteks jätskaar, partnerid, kes varem eriti ei tahtnud kutsuda eesti muusikuid, siis näiteks Seiprid, jazz kutsus Maria Fausti oma kiira projektiga hindade kinning. Ja seesama oli siis ka Berliini festivalil, nüüd sügisel kui täiesti Maria oli vaimustatud ja publik oli vaimustatud, kus Berliini kirik oli rahvast puupüsti täis ja ja kõigile läks väga hinge. Kusjuures tegelikkuses see põhjus ju, miks võib-olla Eesti Eesti muusikuid ei ole nii massiliselt kutsutud kunagi esinema ei olegi olnud selles, et nende tase ei oleks olnud piisav. Et see tase on ju alati olnud väga hea ja, ja see kasvab aina aina enam. Aga pigem on olnud see põhjus alati just see, et Eesti on nii väike ja lihtsalt neid nimesid ei teata. Ja festivali korraldaja paratamatult ikka mõtleb selle peale, et kuidas nagu publikut saali saada, et mis siis on nagu see, mis toob selle kohale. Ja see nimi peab ikkagi olema natukene tuntud või peab see hiiglapingutusi tegema, tutvustanud hobusel taga olema, et mis nagu köidab seda ja ta kuulajad, võib-olla me kuulame vahepeal Kristjan Randalu plaadilt abson siis natukene muusikat, kus ta siis musitseerib koos Wen Manderi ja Marco hoones kariga. Et seda albumit esitles ka kevadel jazzkaarel. Kindlasti ei jää see nüüd esimeseks pääsukeseks, et küllap tuleb sinna peagi veel teisi muusikuid juurde, kes on samal tasemel ja noh, meeldivad siis Manfred Asierile, eks seal on ka oma oma nägemus. Milline muusika võiks olla. Meie Eesti džäss on toredasti isiksuste keskne, ehk siis bändi liidrid annavad tooni oma põneva loominguga ja igalühel on oma käekiri ja kindlasti üks eredamaid ongi Kirke Karja muusika. Et seda saame aeg-ajalt ühes ja teises variandis kontsertidel kuulata. Aga tore kuulda. Tal läks väga hästi siis euroraadio džässorkestriga töötamisel ja kontserdil, kus siis üks osa kolmest liiduvabariigist oli siis Eesti ja koos Kirke Karja muusikaga. Niiet. Kirke on lihtsalt väga töökas, väga loominguline ja kindlasti väga hästi kursis sellega, mis maailmas toimub ja ilmselt me ei teagi kõiki tema esinemisi. Ta on võib-olla rohkem käinud, kui me meil siin praegu, nagu meenub. Seda ütles, et aga 2019 Criss-Crossi raames on siis tema selle suure nädalas või isegi kümnepäevase projekti workshop b meie Eesti esindajaks, et ma usun ja loodan, et sealt ta saab tänu teistele kogu see residentuuri aja jälle uusi mõtteid ja, ja lahenduskäike enda muusikale, et ma usun, et siis peale seda jälle midagi uut põnevat tulemas. Ja ja meil on võimalus siis kuulata natuke euroraadio džässorkestriga mängitud muusikat. Kevadise jätka, rajal on traditsiooniks välja anda siis Eesti jazziauhindu ja sel korral pälvis peaauhinna Mihkel, märganud bassimees meistrilt. Me muidugi ootame ka tema oma loomingut ja oma oma heliplaati, mis kuuldavasti koos Kadri Voorandiga ikkagi kevadeks tuleb. Lauri kadalipp sai sel aastal väga paljude asjadega hakkama, et valida programmi džässiklubile Philly Joe's, et see on väga suur ettevõtmine ja siis tema orkester jovinud jääda okestra, mis on mitmeid programme juba kuulajateni toonud ja järjest rohkem publikut ma kuulsin. Trump veidi repertuaariga kontserdil oli, oli klubi puupüsti rahvast täis ja nimetame siin veel ära tublid tegijad saue muusikakooli juht Kristiina Liivik ja aastaid džässansambel ei olnud keegi muu kui Kirke Karja kvartett mis tõepoolest on. Ja esimest korda andsime ju välja ka džässhelilooja auhinna, mille sai siis Kristjan Randalu. Täpselt nii ongi ja. Ja eks ikka tuleb jazzmuusikuid tunnustada ja õnneks meil veel sabaotsa ei ole lõppenud, nii. Koorilaulu juurde ja ma loodan, et aina aina keerulisemaks läheb, nende otsuste langetamine tegelikult on ikkagi väga keeruline just, aga kui veel alt tuleb hästi palju juurde, siis läheb veel keerulisemaks tegelikult abi kõikidele anda ju absoluutselt. Ja teeme siinkohal mõttelise pika pai kõigile isikutele, kes on tublid olnud ja uute repertuaariga kirjutanud või seadnud ja, ja tublisti mänginud. Aga nimetasime ära siis need auhinnasaajad, aga sügisel oli ka veel. Ja et sügisel toimus siis nii-öelda teine pool meie koostööprojektist prantslastega Charles actioniga, esimene pool toimus siis, nautis Prantsusmaal kevadel ja, ja teine pool toimus Eestis Tallinnas ja teistes Eesti linnades mille raames siis kolm prantsuse bändi teavitsevaleerdria siis Kolunija ja le koon tulid Eestisse esinema ja andsid erinevates Eesti linnades kontserte koos siis eesti muusikud aga, ja töötubasid kaheksale töötubasid workshop noortele muusikutele ja see oli väga-väga intensiivne ja väga põnev nädalalõpp. Ja eesti muusikutest leid siis kaalset titaks. Ja siis päädhabits trio. Siinkohal on vist paslik kiita titaksite ehk neile sai osaks ka väga lahe Dormee hiljuti Prantsusmaal ja Inglismaal kus neid võeti vägagi soojalt vastu. London. Liits Berliin, Brüssel, Luksemburg, Pariis, Marssey ja käen. Mida sa oskad veel soovida? See on selline väga vahva koostööprojekt, mis toimub koos siis Eesti saatkondade kultuuriatašee tega erinevates riikides ja see on juba, see on juba päris mitmes sellelaadne projekt ja, ja see on väga, väga tore. Ja ma tean, et nad selle nädala alguses olid ka Moskvas. Poisid saatsid pilte, kuidas nad olid kuskil suure hoone otsas, olid väga õnnelikud, et said siis kohalikel eestlastele tervitusi siis kohalikele saatkonna eestlastele siis tervitusi viia, muusikaliselt. Taxi võlu minu meelest on ka just selles, et, et nemad teevad ju Chipsid sääsi, mida, mis on väga-väga valgesse veel seda et noored muusikud ja, ja see on minu meelest eriti lahe. Ja Prantsusmaal on selliseid bände minu arvates jalaga segada, aga selle sellele vaatamata võeti neid väga-väga kuumalt vastu ja, ja kui esialgu ütleme kuskil ülikoolis üliõpilased vaatasid ülevalt alla, siis pärast vaatasid alt üles. Ikkagi tuli lisapalu neil mängida, et neil läks, see tuleb meie väga hästi. Ma olen kuulnud need Christian Ruja Novski jaanis, Kill Robert Lõmman. Me võiksime neid kuulata. Kontserte on kokku olnud ikkagi sadu, et väga tublisti tegutsevad nii Guido Kanguri, esmaspäevane džässiklubi Radissoni 24. korrusel ja tema Sõru džäss ja ja siis on Raivo Tafenau tav klubi ja siis on jäts liidu, no 99 klubi ja veel viis klubi vist on ümber Eesti ja rohkem rohkem. Ka Võru, Tartu, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Rakvere, Sillamäe ja nüüd tuleb ka Kuressaare kõige kaheksa ja Valga üheksa ja. Just ja jätskaarel on oma sügishooaeg, kus siis peategelane sel korral Wolfgang Muts piil väga tugev tegija ja siis nojah, siis on ongi iga päeva kohta kontserte ja siin on veel Tallinnas kontserdi kohta oi-oi kui palju. Ja nende raames sai siis tähistatud ka mitmesuguseid juubeleid. Ja kõigepealt Valter Ojakäär oleks saanud meil 95 aastaseks. Ja oma 90. kontserdil oli ta veel täiesti rivis ja ja tundis äkki ikka alati huvi, et kuidas Eesti jazzil läheb, kuigi ta viimastel aastatel ju ise kontsertidel peaaegu ei käinud, aga kursis ta tahtis ta igal juhul olla, nii et väga tore, teil ilmus heliplaat, kus on tema lugudest siis nagu Tšassikamad ja teistsugused seaded. Jah, see oli hästi tore projekt meil koos Liina Saare ja Helin-Mari Arder iga. Ja ma arvan, et siit me võiksime ka killukese muusikat mängida. Mis sa arvad, mis võiks olla? Äkki valiks selle üks väike laul? Üks väike pooleliränne. Et. Üks väike nali ranna tänav. Eks igapäevane kontserttegevus on väga oluline, aga samuti on olulised festivalid, kus nagu tõstetakse kilbile kõik need paremad, siis kes on siin Eestis ja kes on siin maailmas, et ja festivale meil tõesti rõõmustavalt palju? No ma isa ise jätkard kiita, aga meil oli 120 kontserti ja 26000 kuulajat. Et sellega peaks olema päris hästi, nii et igast maalima Peab ikka ise ennast kiitma, kes teine kiidab siis meie Davega. Ja et no väga tore, kui saab alati uusi ja põnevaid projekte esitleda ja kutsuda siia ka külalisi, kes siis kuulaksid meie ansambleid ja sellised koostööprojektid on ka väga toredad. Tormise projekt sai uue hingamise siis koos Eesti filharmoonia kammerkooriga ja tore, et see plaat tuli välja siis Saksamaal. Jah, on saadaval tõesti mitmel pool ja eksbänd käib jõudumööda esinemas ka mööda Euroopat. Tormis kvartetis mängivad siis meile armsad Liisi Koikson, Jaak Sooäär, Paul Daniel ja Kadri Voorand. Jah, kuna kadril on nõnda palju tegemisi, siis võib-olla siis tormis kvartett peab vahetevahel ootama, aga ma usun, et nendel on samuti tulevikku nagu teistel meie parematel muusikutel. No ja see üks festival, mis võtab ikka Eesti muusika aasta kokku, on Sõru Jazz, käis sel aastal Mina kahjuks olen absoluutselt igal aastal viimased 17 aastat olnud täpselt sellel ajal Saksamaal esinemas. Kunagi sinna jõudnud, aga üks päev see päev tuleb, kui ma sinna jõuan. Ja tingimata on vaja, et väga tore, sa on nagu eesti muusikute kohtumispaik ja puhkelaager kõik saavad kokku ja, ja siis tunnevad rõõmu heast Eesti muusikast ja mereõhust ja päikesest. Haigused Sõru, Sõru justkui tõmbab selle aasta kokku ja peale seda tuleb Juu jääb uus aasta, mis tõmbab lahti selles mõttes, et Andres mingisuguseid muud mõõtmeid ka juurde, et, et väga lahedad festivalid, mis on teineteise järgi, et ta on väga erinevad oma sisult. Seal muu taluõue peal saab vist rohkem tantsida. Ja täiega saab tantsida, improviseerida ja väga lahe on seal alati see, et et tekivad sellised hetkelise tundepuhangute välismuusikutega, kus sa saadki jämmida ja ja kuidagi see õhk teeb jah, mõtetelt vabaks, samamoodi nagu ka Sõrus. Ja see džässivabaduse sõna käib meil täna ka läbi hinnangu algusest üheksa hümni vabadusele ja ja igalühel on õigus valida, milline stiil talle meeldib. Näiteks oli meil siis ka vana svingifestival effiimsid, jätsi, häpits jääs ja mis sai alguse nagu svingin, aga nad on ennast nagu laiendanud ja täiendanud. Ja selliseid väikseid festivale vist oli ka veel, aga. No Võsu Jazz kes pikipsisse džässi temaatilisi asju Ja natukene aiakontserte just ja, ja siis on meil veel jätskaarel ja jõulujazzil natukene kodukontserte, nii et jõuludžäss veel kestab mõned päevad. Et see on ka selline hingeline ja enne aasta lõppu siis nagu kokku võtta. Samas ja see, see lõpetki, üks suuremaid kontserte on siis koos Eesti filharmoonia kammerkooriga ja Norra trompetisti arve Henrik seniga, Robert Jürjendali ka, kes on ka väga palju esinenud selle aasta jooksul ja uusi lugusid kirjutanud ja Mait Metsamart, nii et millise hinnangu? Me saame džässiaastale anda? Minu meelest eesti džäss kuigi ta tähistas sajandat sünnipäeva, siis arvestades seda sisu ja kõike muud, siis minu meelest eesti džäss võiks juba küll olla 1000 aastat vanu kõige paremas mõttes, sest minu meelest Eesti džäss on rikkalikum kui kunagi varem. Ja, ja me hoiame siis pöialt ja soovime muusikutele uusi ideid ja fantaasiat, et ikka tuleks uusi isikupäraseid, lugusid, mida on põnev kuulata nii eestlastel kui sakslastel, prantslastel, ameeriklastel ja, ja Hiinas ja Jaapanis on meie Chess tänu Estonian poisidele Marigal, Kunile, kellele kõigile veel on juba ka päris hästi tuntud. Nii et Tõnu Naissoo on aastaid ka välja andnud muusikat Jaapani plaadifirma alt. No nii, kõik ei jõudnud rääkida. Ja on ka nii, et et tegelikult on nii palju põnevaid asju, mida midagi jõudnud rääkida, nii palju põnevaid asju meil tulemas, et seal lausa selline peab plahvata, saba otsas, heas mõttes. Et igasuguseid mõtteid, ideid, kuidas seda asja veel arendada ja veel rohkem muusikuid viia väljapoole, et et mina küll süda on rõõmus, et saab jõululaua taha istuda kasvõi paariks tunniks, nautida hapukapsast, tulite kooki ühel taldrikul ja siis täie hooga jälle. Ja mulle väga meeldib segamini neid siia selles mõttes, et Eesti džäss on ka selline segamine segamini, absoluutselt ei ole mingit piiret, see on džäss või ei või nagu tartlased või nagu tartlased ütlevad, et toon džäss et kõik on hea ja mõnus, mis tehtud. Südamest loodan, et uuel uuel aastal jälle täie rauaga edasi. Mulle meeldib alati mõelda nii, et džäss on elu. Ja džäss on vabadus ja aitäh, et leidsite aega sellel kiirel ajal tulla korraks stuudiosse ja teile ka jõudu, jaksu ja rõõmsat meelt ja aitäh. Oliver ise line või väeks ei lähe pilli sissegi pilvi. Tuleb torust välja, kui koti rõõmsavererõhu kiirelt üles paneme jooksma, kas või neiu süles pillala kiirelt aktile. UN muiste reeglid aroomilehise pilli Me ennemuiste olid aroobilil valuva haagis. Pilli valmis? Künnivalmistajaid Jeanne. Tuleb tarust välja ei kotivererõhu, kiire tööle paneme.