Allmaata on noor linn, nimi tähendab tõlkes õunteisa. Almaata kasahhi asula kohta rajati 1854. aastal kindlus ja administratiivkeskus nimega Verne'i. Siis möödunud sajandi lõpuks said tsaaririigi kubermangukeskuseks ja poliitvangide väljasaatmise kohaks alma ta nimetus. Kunagisi asula järgi anti linnale aastal 1920. Aastaid enne suurt isamaasõda oli allmaata kõige rohelisem linn maailmas ühe elaniku kohta. Sõja-aastail oldi sunnitud osa puid kütteks raiuma. Hiljem on neid muidugi juurde istutatud, aga Kalmata ise on kasvanud. Peale selle on mujal rajatud suuri uusi aedlinnu, nii et maailma kõige rohelisema linna nimetust ta enam ei kanna. Puid, põõsaid, muruplats on seal tallinlase jaoks aga sellegipoolest palju. Ma ei näinud linna sel ajal, kui ta on kõige kaunim. Roheliseks hakkas muutuma alles muru ja sirelite lehepungad olid õige suured. Ärge sõitke ära, öeldi nädala pärast õitseb vähemalt turjuk, kindlasti siis õunapuud. Tänavune kevad hilines, muidu oleksin kõike seda tõepoolest näinud, sest tavaliselt on aprilli alguseks õitsemine alanud. Kesklinnas on palju uusi kauneid ehitusi. Mitmete juures on kasutatud fantaasiarikkalt idamaise ehituskunsti motiive. Linna ilme on tänu neile viimase paarikümne aasta ehitustel muutunud hoopis teiseks. Ent ka äärelinna vanad majakesed olid meeldivalt korras ikka aknaraamid, helevalged ja hästi palju puid, põõsaid, ümber tänavaid, kasteti igal hommikul ka nüüd, kus tõeline suvekuumus ja tolm alles kaugel. Noore linna noortekultuurikollektiivide hulgas on allmaa ta noor ballett teistega võrreldes lausa väikelapse eas kaheaastane. Ometi on ta üks professionaalselt tugevamaid kollektiive. Trupi hingeks on vulat ajuhanus, kes lõpetas tantsijana Leningradi koreograafiakooli ja ballettmeistrina Moskva kiitise. Pöördunud pärast õpinguid tagasi almaatasse kasvatas ta pedagoogina üles grupi noori tantsijaid, kellega moodustaski ansambli armaada. Noor ballett. Trupp on oma kahe eksisteerimisaasta vältel saanud Kasahstani leninliku kommunistliku noorsooühingu preemia. Kastroleerinud edukalt teistes vennasvabariikides muide ka Tallinnas ja paaris välisriigis ning saavutanud suure populaarsuse oma kodulinnas etendusel, mida nägin. See oli noore helilooja Iideeezzaakova ballett. Hamlet oli almaataal Lenini-nimelise kultuuripalee saal mis on meie Estonia saalist mitu korda suurem, täiesti täis. Ometi tuli ballett lavale möödunud aasta detsembris ja etendused olevat toimunud vähemalt kord nädalas. Ansambli repertuaaris on veel Chedriini Karmen üks novelli õhtu lühipalade boolero ning mitu kava täis klassikalisele muusikale seatud kontsertnumbreid. Pulata Juhanov neist selle lavastuse põhjal, mida nägin olevat õige fantaasiarikas ja musikaalne koreograaf. Hiljem kuulsin, et ta ei kasuta proovides kontsertmeistrit, vaid mängib ise klaverit. Aju Haanov, ansambli tugevaim mees, tantsija Hamletist esines ta peaosas balleti Hamlet. Muusika autor Iidays Sakkova on 30 kaheaastane. 1964. aastal lõpetas ta Moskva Riikliku Tšaikovski nimelise konservatooriumi kiitusega kahel erialal klaverit Viktor Meršanovi juures ja kompositsioonis Jevgeni koolugevi juures. Lõpetamisel sai ta suunamise almatasse, kus õpetab seniajani eri klaverit muusikainstituudis. Ma oletasin, et üks Moskvalanna, kes on õpingute lõpetamisel suunatud alma tasse sellesse just erilise vaimustusega ei suhtu ja mõtleb. Istun oma kolm aastat ära ja tagasi. Aida essaakkova endaga vestlusse sattudes küsisin, kas oli nii. Tema naeris ja vastas, et ma olevat tema täpselt ära arvanud. Nüüd on ta alma taas olnud juba üheksa aastat. Talle meeldib linn ja meeldivad inimesed. Ta leiab, et kasahhi rahvamuusika on väga huvitav. On alati võimalus kuulda muusikat, mida kirjutad. Moskvas olnuks palju raskem. Ballett Hamlet, Valmis ai. This Sakkuval 1971. aastal. Muusika on küllaltki värske ja omanäoline, kirjutatud professionaalselt, meisterlikult ja väga hea lavanärviga. Kuulakem katkendit, balleti algusest Hamleti isa surma järel, nördimus, ema uue abiellumise üle. Luuganlaste tühisus. Kasahstanis on üllatavalt palju orkestri dirigente. Balleti Hamlet etendus, toimus lindi muusikaga mänginud kasahhi riiklik sümfooniaorkester kallist Lugaševi juhatusel. Kasel on orkestri peadirigent pärit Kasahstanist, töötajate vahepeal Moskvas suures teatris ja kinokomitee orkestri juures. Nüüd on ta jälle tagasi Almatavad. Kõigi muusikute arvamuse järgi on tema parim sealsest dirigentidest. Kahjuks ei näinud ma teda dirigeerimast juhatanud ühtegi kongressi kontserti. Neist neljast dirigendist, keda nägin kuulsin, jäi eriti meelde Samuel Friedman kui väga tark ja suurekultuuriga muusik. Tema juhatas kontsertidel ikka kõige keerulisemaid teoseid. Näiteks Oskar Kelfussi orkestripala. Oskar Kelphus on 39 aastane, rahvuselt sakslane, sündinud nõukogude liidus. Kompositsiooni õppis ta Almata konservatooriumis Jevgeni prussilovski juures. Tema orkestripala on kollaaž, mis kontseptsioonilt meenutab Arvo Pärdi kollaaže. Tänapäeva külaliste vahenditega antakse edasi pinge ohutunnetus ja siis tuuakse kontrastiks tsitaat vanast muusikast kui millegi puhta ja õilsa kehastus. Kelfussil on tsitaat võetud Bachi kahe viiulikontserdi aeglasest osast. Ühe viiulipartii esitab sopran vokalisina Kongressi sõnavõttudes hinnati kõrgelt teose selget kontseptsiooni ja läbimõeldud teostust. Leiti, et see teos mõjub aktiivse protestina vägivalla, ebainimlikkuse fašismi vastu. Sõnastus oli mitmeid, aga mõte üks. Pakirbaja suunab on samuti 39 aastane nagu vast kuuldud teose autor Oskar Dreyfus. Rahvuselt on ta Tungaan. See on üks Kasahstanis elavaid rahvusi. Esimene sellest rahvusest professionaalne helilooja. Õppinud on ta almaator konservatooriumis, kus on Jarovi juures ja Moskvas Mihhail Tšulaki juures. Praegu töötab ta ise kompositsioonikateedri õppejõuna Almatas. Kontsertidel mängiti tema teoseid vähe, aga kõik need jätsid õige meeldiva mulje oma polüfoonilise, väljatöötluse ja ilmeka meloorikaga. Kuulake embaja Huunovi orkestripala stepis. Stepi, mis haarab suurema osa Kasahstani pindalast, ma ei näinud, aga mägesid küll ja üsna lähedalt. Selle eest tänu Anatoli Kelbergile, kes muusikateadlase lektori ameti kõrval on ligi 30 aastat tegelenud alpinismiga. Ta on Nõukogude Liidu meistersportlane alpinismi vaneminstruktor. Tema eestvedamisel said grupp külalisi mitte ainult näha kuulsat Me Teo talispordibaasi mägedes. Sinna on linnast umbes 40 minutit bussisõitu vaid viibidega märksa kaugemas ja metsikumast paigas. Talgaari mäe kurul. Tipu me muidugi ei jõudnud, sest sinna ei pääse ilma erivarustuseta. Meie teejuht kostitas meid lugudega alpinisti testija muusikutest, mida ta esitas yht artistlikul viisil. Ja kui me pärast laskumist ütlesime, et ei jõua teda küllalt tänada ilusa pühapäeva eest naeris ta aga seda, mida armastad, tahad ju teistega jagada? Kasahhid armastavad väga laulmist, kõik vokaalteosed võeti kontsertidel vastu erilise entusiasmiga. Almaataja riiklikus Abain nimelises ooperi- ja balletiteatris on rida väga häid lauljaid. Tuntuimad neist on Nõukogude Liidu rahvakunstnikud, Jermexertybajev, viibi kultulegi Ennova rodo Yamanova. Ent nende kõrval on teisigi häid lauljaid, näiteks kasahhi NSV rahvakunstnik eraJeponesnikuna keda praegu kuulete laulmas ar Joosep Jerkega Liir Ahmadjevi ooperist kamar sulu. See ooper on kirjutatud 10 aastat tagasi. Hiljuti valmis heliloojal uus ooper kasahhi eepose ainetel Alpe mõis, mille esietenduseks alles valmistutakse. Herkeli Rahmanid, 50 40 aastane prussilovski õpilane. Alates 1968.-st aastast on ta kasahhi NSV Heliloojate Liidu juhatuse esimees. Kongressi kontsertidel esitatud vokaalsümfoonilise teostest oli parim mantsurssangaatovi kantaat kõnnilaul Sämbuli sõnadele. Sümboolse Bajevi 20. sajandi rahvalauliku nimi on Kasahstanis au sees nagu möödunud sajandi Numra mängijad gurmanga see omagi temast oli juttu eelmises saates. Allmaata riiklik filharmoonia kannab Jombuli nime. Kantaadi autor Mansurssangaatov on 34 aastane, õppinud almaataja konservatooriumis Felik kanovi juures. Kantaat kõnnilaul haaras väga erksate vitaalsete rütmidega ja nii koori kui orkestri võimaluste hea tunnetamisega. Tervikuna on see õige monumentaalne teos ja meie mõistes annaks tavast välja oratooriumi mõõdud. Helilooja Mansurssagaatori kohta peab lisama veel, et ta töötab kasahhi raadio muusikasaadete peatoimetajana lõpuosadega, Mansursson, Katovigantaadist, kõnnilaul seambuli sõnadele, panemegi oma saatele punkti.