Kui tihti sa muidu vaatad pissi vaid poisse? Ma olen, ma olen seal kuju juures ühe korra käinud, aga ma arvan, et Mul tuli nii lahe mõte, vaata neid neid saate fotosid, mis, mis igale saatele, nagu sinna meie koduleheküljele Facebooki panna on jube jube keeruline välja mõelda. Ja siis ma vahel teen hästi koledaid esti halbu, sest ma ei oska millegi peale tulla. Nüüd ma viimasel ajal on üldse hakanud panema mingid mingid standard, popkulturistid fotosid, aga kuulates teie viimast osa, siis mul tekkis mõte kohe, et nüüd ma enne, kui see see saade nagu eetrisse läheb, et siis ma lähen sinna Bišiva poissi juurde ja lasen Eevale endast pilti teha, kuidas ma seda seal vaatan niimoodi nagu te kirjeldasite. Et siis siis mul on vähemalt nagu üks mõte, mida siis sellele osale, mis küll otseselt ei räägi sellest, aga nüüd me nagu viitama sellele, et äkki see okei, see, see pilt nagu panna? Ma arvan, et see oleks väga vahva, see oleks nagu ajaloo tõendamine. Sest et noh, kuulajatele, kes ei olnud eelmisel nädalal meiega Ivo, minu ja erikorrespondent, Heleene vetiku arvates või? Noh, see oli see, mida me oletasime. Et divolisse eksis Brüsselis ära jäi hüpnotiseeritud, pissivad poissi vaatama ja sellepärast ta ei ilmunud välja, et saadet teha. Ja nüüd, kui Ivo sele fitsiooniga kaasa läheb, siis me põhimõtteliselt lihtsalt loome tõelisust uut reaalsust, uut reaalsust just. Ei, ei midagi vähemat. Mul on hea meel, et sa kaasa tuled sellega ja teeme ära, teeme selle uue reaalsuse ära. Ma arvan, et kõik on vanast reaalsusest juba väsinud. Tere, minu nimi, nivoo Cruztok. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet uus reaalsus, kristallid, popkultuur, viirukid, suled, ilmselt paanid lõõt. Väga veider, mis sinul seostub uue reaalsusega, aga vähemalt selle kirjelduse järgi kõlab see nagu reaalsus, kus maid tahaks eksisteerida juba ainuüksi paaniflööt oleks sihuke reaalsus, mida ma tunnen, et ma ei taha enda ümber. Aga siis sul on vist üldse raske olnud toime tulla, sest paaniflööt on selline pill, mis lihtsalt mängib, kui kui ta tahab. Tead on küll, raske olnud. Ma nad nendest rasketest mälestustest on alati ka väga raske rääkida, aga, aga mul on tunne, et sa praegu tuleb mu mu rinnult ära, et kui ma käisin keskkoolis Siis üks meie kooli õpetaja, ta oli selline õpetaja talle. Talle meeldis paaniflöödimuusika ja päriselt. Ja siis ta kuidagi millegipärast nagu, nagu sai tema alati alati nagu valida selle plaadi, mida siis aktustel nagu saali sisenedes saalist lahkudes mängiti. Ja no ilmselgelt ta valis alati alati paaniflöödimuusika, nii et iga kord, kui meil oli aktus, kui me läksime sakslase saali sisse või sealt välja, siis, siis meid saatis mingisugune mingisugune paaniflöödi kaver mingisugusest Bloost tavaliselt Yesterday, kui oli kurvem sündmus, siis kohe ma lihtsalt. Sest need kolm noottimisega tulen vaat juba kohe nagu automaatselt on mingi triger tagasi tagasi keskkooli kõige kõige kurvemad mälestuste juurde ja ja ma tunnen, et see oli, see on midagi, mis on nagu jätnud jätnud oma jälje, hiljem muidugi helimees. Meil koolis ei tahtnud enam võtta selle, selle õpetajaplaate ja, ja siis tihtilugu me saime saalist lahkuda mõne mõne päris poploo saada tal näiteks vahel mängiti kiusu pärast ansambli Kuu lugu. Depressiivsed Eesti väikelinnad, ilmselt siis viidates sellele väikelinnale, kus me olime Imelikult pingesse, kuidagi läksid sa seda lugu rääkides. Tundus nagu iga sõna maksab sulle midagi. Välja tuleb, see paaniflöödi mälestus vist jättis jälje, ma vaatan, aga Läti lõi see ilmselt mingit sorti pidulikku meeleolu, kui tegu oli ikkagi aktustega ja ja inimesed sirge seljaga seal marssisid aulasse sisse, aulast välja. Mõni oli saanud diplomi kätte, mõni oli saanud lihtsalt õpetajalt üle üle tahi selle eest, et ta võib olla vingerdas aktuse ajal ja tegi liiga palju nalja, sülitas tatikuule neid salphak kuule ees istuva tüdruku juustesse. Aga kui me järgmisel nädalal jääme kuidagi hätta sinuga, sest meil on tulemas juubel siis me võime ju ikkagi paluda su vanal õpetajal tulla ja olla nagu tiitšeiks, sest et meil on järgmine osa järjekorras 100. popp kuldturistide episood. Just nimelt 100 saab täis. Kujutad sa pilti, see on, see on tihtilugu ma just mõtlesin ükspäev sellele, kui ma kõndisin, et, et raadiosaadetele tegelikult 100 pole nagu väga-väga suur arv või väga suur number eriti selliseid raadiosaated, mis, mis on rohkem kui korra nädalas või isegi võib-olla iga päev. Seal on näiteks hommikusaated, sealse 100 kukub niimoodi, et keegi ei märkagi. Jah, et aga Bodgestidele noh, kui, kui, kui nagu mõelda sellistele Bodgestidele, mis ei ole ka raadiosaated, et nendele, see on nagu niisugune küllaltki märgiline, märgiline tähendus, ma ei tea täpselt, miks see nii on või mis, mis tehnoloogiline aspekt seal nagu rolli mängib. Et tavaliselt ma olen täheldanud, et kui Bootkestil saab 100. osa täis siis nende sellest RSS voost, kust inimesed neid osasid alla laevad hakkavad ära kaduma vanad osad. Et siis sa nagu neid esimesi enam ei näe. Ja siis sa näed nagu iga korraga nagu kaob üksus ära. Meile seda ei juhtu, sest noh, me, me mingi, ma ei mäleta, mitmenda osa pealt. Me vahetasime voogu ja, ja tegelikult peaks kõik nagu olema okei, aga lihtsalt et 100 on ikkagi märgiline, 100 on ikkagi 100, on ikkagi 100. 100 100, me jõudsime Eesti Vabariigile järele. No peaaegu peaaegu natukene puudu. Kui nii võtta, kui, kui võtta seda interStellari loogikat, et meie jaoks üks nädal on sama, mis Eesti vabariigi jaoks üks aasta. Sest me viibime natuke erinevates aegruumides, aga siiski käime ühte sammu mingil väga kummalisel moel ja see on seotud selle musta auguga k, mida pildistati nüüd hiljuti. Aga ma ei hakka praegu selgitama, kuidas. Meil ei ole selleks aega. Ei, milleks meil on aega, on, on, on teie toredate kirjade ja küsimuste jaoks kallis. Kuule, kallid kuulajad, sest me mõtlesime, et me oleme, me oleme mõned korrad teinud selliseid saateid tavaliselt aasta lõpus või kui on olnud mingisugune sünnipäeva tähistamine, kus me vastame teie enda saadetud küsimustele ja, ja kommenteerime teie saadetud mõtteid. Seda nagu alati ääretult tore teha ja, ja me mõtlesime, et äkki äkki seekord, kui me anname mingisuguse nagu ülesande või teema tuleb nagu rohkem vastuseid ka mäletan. Viimane kord, kui me küsimusi küsisime, hakkaks korra nagu kurvaks minema, et keegi väga ei, ei küsinud ka, küsimusi ongi raske esitada, minu meelest. No siis ei ole raske, kui sind huvitab, aga. Saad aru, kuhu ma tüürinud? Ei noh, ütleme, meie saate puhul ongi võib-olla lihtsalt niimoodi küsimusi esitada väga keeruline. Aga meile tuli üks väga vahva kiri. Ja vot ma natukene, et näidata, mis suunas me mõtleme, et te võiksite kirjutada meile siis ma ma natukene loen seda kirja ette meie kuule Tõnn kirjutas sellest, kuidas ta meie kuulamisega või meie kuulamist mitu raha teenis, mis võiks ka nii mõnelegi teist tegelikult olla päris selline Lukratiivne võimalus, ma ei tea, kas see sõna päriselt olemas, aga kõige parem sõna või ta läheb edasi. Et tuli välja, et, et toimus keskkoolide mälumängu finaal Viimsis ja ja seal oli hästi palju erinevaid küsimusi. Ja üks nendest küsimustest oli niimoodi, et, et, et seal oli nagu meie lõustad minu, sinule ustad. Ja, ja seal oli kiri, et läheb eetrisse saatesarja popkulturistid, eks ole, mingi 96. saade, mis on kahe popkulturistid nimed. Ja olid meie, meie, Larfide siin ta saatis mulle pildi ka, kuidas, kuidas tema on siis kirjutanud täiesti õigesti. Need vastused, ehk siis need oleme mina ja sina kuigi neid popkultuurist ja nagu eelmine saade Helene ka tõestus on, on ju veel mõned. Aga et sellel pildil olime meie ja siis ta kirjutas, et pärast küsimuste vooru teatati korraga kõlaritest, et tahetakse meie tiimi tänada selle küsimuse vastamise eest. Küsimuste koostaja tuli meie juurde ja küsis, et kes oli teadnud meie grupist mõlemat nime. Vastasin, et ma kirjutasin ja ta surus mul kätt ning pistis mulle viieka pihku. See on siis viis eurot. Kõik olid täiega üllatunud, et nagu mis just juhtus, ei osanud arvatagi, et see kujuneks nii raskeks küsimuseks. Tuli välja, et ükski teine tiim ei olnud osanud vastata mõlemat nime. Nüüd siis ta kirjutab, et on tänu Popp kuldturistidele kohe rikkam ja me mõtlesime, et võikski nagu selliseid teie kogemuslugusid saada ja. Kuidas teie olete Lukratiivselt rikastunud, popkulturistid saatesarjale tänu või kõigepealt palju õnne, Tõnn, ma tahaks palju õnne, Tõnn ja meil on nii hea meel su üle. Aga, ja aitäh selle kirja eest, aitäh, et jagasid seda toredat lugu. Teha, miks mitte 100.-ks juubeliks või vabandust, see on vananenud, kusjuures vale, 100. juubel. Miks ei tea, sest et niimoodi me väidaksime nagu see oleks juba 100. kord, kui meil on eesti keel. Ühesõnaga Meie 100. episood, siis ütleme, et me tähistame oma 100. osa eetrisse minekut järgmisel nädalal. Me salvestame seda veidi enne seda ametlikku eetriaega, ehk siis ütleme, tärmin on näiteks 18. aprill, neljapäev, 18. aprill, neljapäev 2019. Olge nii armsad ja saatke meile oma lugusid, mis on nagu kõige vahvamad seigad või kõige vahvamad hetked, mis meenuvad seoses popkulturistid. Ega meil oleks Ivoga lihtsalt nii hea meel neid lugusid lugeda olenemata sellest, kas need lood sisaldavad rikastumist või laostumist. Kõik lood on teretulnud, mis iganes. Nagu meeldejäävad hetked seostuvad meie saatega popkulturistid, siis me rõõmuga ja huviga loeksime neid ja võib-olla loeks vahvamad lood ka eetris siis et järgmisel korral. Aga kui on mingisuguseid põnevaid küsimusi, midagi kripeldab, siis võib need ka ikka panna sinna mälestuslugudele juurde. Ja veelkord, et need mälestuslood ei pea olema meeletult kuidagi pikad ja Esseistlikud. Kui on soovi kirjutada niimoodi, siis igal juhul jällegi õgime oma silmadega neid pikki kirju, aga võib ka twitteris stiilis ühe lausega või poole lausega juubilari siis hea sõnaga meenutada meelitada miks mitte, oleme avatud ühesõnaga popkulturistid ät, Gmail punkt, komm on meie meiliaadress popkulturistid Gmail punkt com ja, ja kui käsi ei tõuse kirja kirjutama e-posti kaudu, siis võib meile kirjutada ka Twitteri ja meie Facebook okei, lehe kaudu. Et oleme avatud, kõik kanalid on avatud. Väga oluline, et meile kirjutaksite, sest nagu saate alguses sai räägitud, Me loome uut reaalsust ja, ja mul on tunne, et mitte ainult ainult uut reaalsust, vaid uut mütoloogiat. Me oleme nüüd ikkagi juba 100 osa vanad varsti ja, ja see väärib teatud mõttes ka ka mütoloogiat, ma arvan. Jah, aeg vahekokkuvõteteks ja aeg liikuda edasi järgmisesse ajastusse ja nii kui üks ajastu vajub juba ajaloo hõlma, siis temast saabki muinasjutt, temast saab müüt. Ta muutub fiktsiooniks, ta lakkab olemast päris olevik kappab edasi ja, ja minevik jääb siis sinna mälestuse, une näolisesse vinesse. Kirjutage meile. No nii, nüüd on siis see pidulik üleskutse tehtud, mul on üks, üks jutuke sulle, Ivo, mida tahaks natukene vesta. Ma lugesin üht artiklit ja popkuldturistidele iseloomuliku põhjalik kusetraditsiooni jätkates, ma tunnistan, et ma ei mäleta enam, mis artikkel see oli kus, kus avaldati, kes oli selle autor ja millest seal nagu nagu väga täpselt juttu oli, aga. Mulle jäi meelde, et ma selle artikli ajel kirjutasin sulle ruttu ja andsin sulle märku, et kuule, me peaksime selle teema võtma käsile. Ja kokkuvõte sellest teemast on siis järgmine või kokkuvõte sellest probleemist. Selle artikli autor või autorid, kes teab, nad rääkisid, et neil on väga palju, vist oli kas audiofaile või, või pildifaile ühesõnaga mingeid faile, mida nad on aastakümneid vist nüüd juba kuidagi tootnud arhiveerinud võimalik artikli autor või autorid olid mingi mingit tüüpi kunstnikud. Ja siis nendest rääkisid, et neil koguneb väga palju faile mida on pidevalt vaja säilitada. Et aeg-ajalt korjata jälle üles, on ju vana materjali kuidagi ma ei tea seda uuesti töödelda või üle vaadata või, või presenteerida kuskil. Aga failiformaadid ja üleüldse tehnoloogia digimaailmas muutub nii kiirelt et nad on väga tõsiselt seisnud silmitsi selle probleemiga, et vanu faile nad lipsavad käest, et nad mitte ainult ei, ei mädane ära, eks ole, see digitaalne mädanemine, millest on ka räägitud või kõdunemine vaid, vaid nad võivad muutuda lihtsalt kättesaamatuks avamatuks, nad võivad jääda nagu suletuks oma sellesse vanasse formaati, mida siis uued opsüsteemid ja, ja uued tehnilised vahendid lihtsalt enam ei suuda lugeda, ei suuda avada. Ja ma ei ole nagu kuidagi hätta jäänud sedasama probleemiga päris nii tõsiselt nagu seal artiklis oli juttu. Aga ma mäletan näiteks mingit paari aasta tagust momenti, kus mul oli vaja teha lahti oma mäki peal sinu hai fotoprogrammi. Mul oli vaja avada see vana albumisel ja, ja vahepeal oli see album istunud mingisuguse välise kõvaketta peal. Ma olin juba vahetanud arvud teid seal paar korda Mcali oma opsüsteeme vahetanud ja vahepeal see Aifoto programm oli ka siis muutunud Toudsus programmiks, mis on enam-vähem sama asi, aga seal oli tehtud mingisuguseid disainimuudatusi ja noh, ilmselt ka mingisuguseid. Noh, ilmselt see kood oli ka kuidagi, ma ei tea, jooksis teisiti. Ma ei tea sellest nii palju, täielik sihuke tavakasutaja. Ainus asi, mida ma teadsin, oli see, et ma tahan oma albumit avada ja ma ei saanud seda järsku enam teha. Sest korraks tekkis arvutus til mingisugune segaduse hetk. Ta ütles mulle, et hey, et see on see vana fotode programm, et ma ei oska seda enam avada, aga siis ta kuidagi veel mõtles selle peale ja ütles, et oota, ma proovin siis. Ja siis ta proovis ja siis tekkis seal mingisugune uus probleeme, et selleks, et seda programmi, seda vana programmi kuidagi avada ja ma ei ta ümber tõlkida selle uue programmi keelde oli tal vaja vist rohkem ruumi kõvakettal, kui mul oli talle pakkuda. Ühesõnaga mingid möödusid sellised pinevad minut, et kus mulle tundus, et see asi nüüd jääbki katki, et ma ei saagi enam seda vana arhiivi avada, sest see arhiiv on lihtsalt lukus mingist nõmedast vanas programmis, et ei ole enam nii nagu vanadel headel aegadel, kus ma lihtsalt kasutasin oma mõnusat Windows XP-d, seal olid erinevad kaustad, mis olidki animeeritud nagu kaustad ja ma tegin kausta lahti ja siis seal olid need pildid reas. Ma ma tean, et need säutsus, programmid on ka sisuliselt midagi sarnast, et see on samamoodi lihtsalt mingi kaust, millele on pandud nagu teistsugune pakend. Aga samas jällegi mulle tundub ta ka natuke nagu keerulisem või nagu labürint, likum, et, et seal nagu natuke peab rohkem vaeva nägema, näiteks pilti kuidagi sinna välja, sealt välja tõsta või sinna sisse tõsta, et natuke nagu tahab rohkem omada, kontrolli su failide üle, sest et seal on oma mingi arhiveerimise süsteem, kuidas seal need fotod erinevatesse sahtlitesse lähevad Maide teemade järgi, koloriitide järgi aastate lokatsioonid ja nii edasi, et see nagu keerulisem, kui ta oli kunagi varem, kui ei olnud kõiki neid geod äge piltidel küljes ja, ja muid selliseid meta-dada lahtreid. Ühesõnaga kas sina oled põrkunud sellise hädaga, kas, kas sul on mõned vanad olulised materjalid lipsanud käest, sellepärast et tehnika on edasi arenenud ja reaalselt lihtsalt ei saagi enam nagu mingit vana faili avada? Noh, eluaegse Windowsi kasutajana pole mul päris päris sellist mure tulnud ette, sellepärast et suur osa noh kui ma mõtlen, mis faile mina nagu tahaks alles hoida, need on peamiselt mingid meediafailid, noh, kas nad on pildid või, või laulud või videod või siis mingid dokumendid. Et üldiselt Ma olen nagu terve elu arvutikasutuse juures kasutanud Microsoft Wordi, et kirjutada tekstidokument, et ja, ja noh, ütleme ka heli ja, ja pildifailiformaadid pole nüüd nii meeletult palju muutunud, et ükski tänapäeval kasutusel olev programm ei oskaks neid avada. Aga kindlasti olen ma kaotanud. Kindlasti olen ma kaotanud asju, mida ma tegelikult tahaks, et mul alles oleks võib-olla ka esimesed pildid, mida, mida sai kunagi esimeste digitaalfotoaparaatidega tehtud, sest ma tean, et, et on selliseid pilte, mida sai tehtud, mida, mille, mille nagu olemasolu kohta mul pole mitte mingit aimu, et kas need üldse enam kuskil on ja kui ka on, kas ma saaks need kätte, et mingi osa minu noorusest oli selline aeg, kus hästi palju kõrvetati ise seedeplaate seedeplaatilise põhiline andmekandja ja, ja kui sul oli seedekirjuta, siis sa said sinna peale kõik oma fotod panna. Mis tagasi mõeldes oli kohutav mõte, sellepärast et noh, ma tean, et mul on mingi CD plaate, kuhu sai hunnik meediafaile peale pandud, et noh, et siis nad on mul olemas. Ma olen täiesti kindel, et alati pole mul enam isegi olemas ja isegi kui oleks noh, see see kirjutustehnoloogiat, kui alguses räägitud CDd on, on peaaegu igavesti vastupidav nagu selline andmekandja hiljem see järjest lühenes, kuni tegelikult tuli välja, et päris paljud need ise kirjutatavad CD-d. Mõned nendest ei pruugi isegi üle 10 aasta korralikult vastu pidada, et nad, nad lihtsalt nagu vajuvad niimoodi ära, et nad ei ole enam loetavad. Ja no muidugi enne seedeplaate, mis siis mul kõvaketastel oli. See on ikka täiesti müstika, et kas sealt midagi üldse alles jäi, sest mingeid tekstidokumente ma mäletan, et sai flopi ketastele pandud. Mul ei oleks isegi enam täna võimalik neid lugeda CD plaate, mul on võimalik lugeda ainult sellepärast, et mul oli ükskord vaja sõbranna pulmaks kirjutada CD-plaat selle sõbranna enda tehtud muusikaga nagu kingitusena ja siis ma läksin ja ostsin selle pärast nagu ühe USB CD plaadilugeja, kirjuta, et noh, mul ei olnud lihtsalt mitte mingit muud võimalust seda isegi teha. Aga jah, ühtegi disketti lugeja, et mul ei ole mingi hetk, sa isegi, ma mäletan, mul sõbral on ilmselt veel kohutavam olukord, sellepärast et mäletan, temal oli selline seade nagu trip draiv, mis oli nagu nagu flopidraivi, aga, aga see oli siuksed suuremad, paksemad flopidgesid sees millest igaüks mahutas umbes 100 megabaiti, et kui võrrelda seda tavalise 3,5 tollise flopiga, siis minu arust need olid 1,44 megabaiti. Aga siis see zip drive oli, oli mingi 100 megabaiti no siukest seadet leida, kus neid kettaid lahti saada, on ikka täiesti poolvõimatu täna rääkimata sellest, et nende, nendel sip nendel diskettidel väga kergesti läksid need katki ja no kui sul, kui sul füüsiline andmekandja läks katki, mis juhtus ka päris tihti, siis siis oligi asjad läinud, et enamusel ei ole, et ma ütleks, et alates sellest hetkest, kui internetis muutus kui internet nagu tulise, veeb kaks punkt null internet ehk siis selline internet, kuhu ka kasutajad ise said asju juurde panna, ise asju juurde luua. Et pärast seda ma hakkasin asju internetti paneme, see on mul päris hästi olemas noh, näiteks minu esimesed blogid, kuhu sai ka siis esimesi pilte üles pandud, et alates sellest ajast on mul päris hea hea andmehulk ja no eriti alates sellest hetkest, kui tulid juba korralikud esimesed pilveteenused, kuhu faile laadida, et noh, ma ei, ma ei tea, võib-olla 20 aasta pärast ei ole mu pilveteenused enam kuidagi kasutatavaid ja ma unustasin need failid õigel ajal sealt ära viia, kõik muud hädad, aga, aga noh, ütleme täna ma tunnen ikkagi vähemalt, et muu digitaalne ajalugu on kuidagi nagu mõistlikus kohas. Aga kui palju sa külastad oma digitaalset ajalugu. Kas digitaalne ajalugu on miski, mida meil on vaja lihtsalt selle teadmise pärast, et see on meil kuskil olemas? Või on tõenäoline, et mingil hetkel me päriselt tahame minna sinna aega tagasi, tahame külastada neid vanu hetki, neid vanu tundeid? Ma küsin seda täiesti isiklikku sellise tagamõttega või ma ei tea, kas tagamõte on see õige sõna, aga mul on endal lihtsalt väga isiklik, mingisugune. Suhtumine või, või, või, või tunne sellega seoses. Sest et ma olen sarnaselt sinuga. Pidanud päevikuid, et ma ühesõnaga, ma olen käsitsi kirjutanud, eks ole, oma läbielamisi ja mõtteid ja tundeid üles. Ma olen pidanud blogisid, mul on olnud erinevaid veebi fotoalbumeid, mul on kõvaketastele mingi aeg isegi nagu üsna üsna süstemaatiliselt täpselt kuidagi märgistatud ja katalogiseeritud selliseid albumeid, fotoalbumeid, eks ole, kus ma olen isegi nagu nendele kaustadele pannud vastavad pealkirjad kuupäevaga ja mingi lühikirjeldusega, kus me käisime ja mis me tegime, eks ole, mis tol hetkel tundus natuke isegi nagu mingi ülepingutamine, aga juba 10 aastat hiljem tundus nagu väga hea mõte, sest et ma poleks üldse suutnud enam meenutada, et mis puhul me kuskil olime selle seltskonnaga või mis, mis päev see üldse oli, kus me niimoodi koos olime. Aga Mulle tundub, et mulle on olulisem ikkagi see tunne, ainult et mul on see ajalugu kuskil olemas. Sest et see tekitab sellise. Ma ei oska öelda, nagu on tunne, et et ma olen olnud keegi veel ja ma olen olnud kuskil veel saad aru, et seal, et see on natuke nagu mingisugune nabanöör, mis hoiab mind kuidagi. Ma ei tea selle, selle minu, minu. Nagu sihukse, Origin story küljes või mingi minu siukse nagu saamisloo küljes kinni, aga samas ma ei taha minna sinna mälestus mälestusest mälestustes des võimatu sõna- mälestustes tagasi. Mul on selline tunne, et ma ei taha lugeda neid vanu päevikuid iga õnneks päevikud, mis on käsitsi kirjutatud, on. On lihtsalt voodi all kastides, eks ole, et ma ei peagi neid, nad on piisavalt kuidagi siukses pimedas ja ja silma alt ära. Et, et ei tekigi seda kiusatust kuidagi proovida. Blogidega natuke. Libedam tee selles mõttes, et jube kerge on lihtsalt kirjutada veebibrauserisse oma blogi aadresse seal seal see ongi. Aga neil hetkedel, kui ma olen libastunud ja läinud sinna nostalgitsemas või selle plaaniga vähemalt hakata nostalgitsemas, siis hästi ruttu tuleb lihtsalt panna see aken kinni ära, sest et ma ei, ma ei kannata lugeda seda vana jama. Ma ma ei suuda lugeda seda vana sentimentaalse joga või seda niisugust, neid vanu vanu tundmusi kuidagi uuesti üle vaadata, et see tundub kuidagi väsitav lihtsalt. Ja neil hetkedel ma tunnen, et ei ma lihtsalt tahan olla siin ja praegu ma ei või viitsi seda saba enda järel lohistada või olgu, las ta lohiseb, see tekitab mingi kindlustunde kummalisel moel, aga ma ei taha saba vaadata. Et kui palju sina seda saba nagu tahad minna ja uurida ja kuidagi endale meelde tuletada. Päriselt. No ma just praegu võtsin ette siin, mis mul, mis mul on alles minu vanadest blogidest ja ja väga-väga toredal kombel on alles minu kõige esimene blogi, mida ma hakkasin pidama aprillis aastal 2005 mis on noh, põhimõtteliselt 14 aastat tagasi ma olin siis täiesti täiesti tippajal teismeline. Ja, ja kui lugeda neid postitusi, siis kui vana sa olid, siis mis ma praegu ma olen praegu 30. Kas ma olen 31 vist, eks ole, jah. Ja siis ma pidin olema seitsmeteistaastane. Ja no tõesti, ma loen seda ja mõtlen, et selle, selle kõik on kirjutanud isegi isegi seitsmeteistaastase kohta täiesti ebaküps inimene. Ja, ja noh, ta ei olegi testis, sa ütlesid seda õigesti, et ta on nagu asi, mida on isegi raske lugeda, sest kuigi see inimene ei ole mina enam noh, ütleme see, see inimseda inimest nagu põhimõtteliselt ei eksisteeri enam, kes, kes need tekstid kirjutas ta, need on väga kaugel. Nii, noh, ütleme sellises vaimses kui füüsilises kui ajalises mõttes minust noh, minu jaoks 14 aastat on peaaegu pool minu elust. See on, see on väga kauge inimene minu jaoks. Aga seda kõik on nagu tore omada ja ma vahel tõesti olen läinud tagasi, mul on, mul on kolm blogi, mis mul täna veel alles on, üks on aastast 2005 kuni kuni 2006 järgmine on 2007 kuni 2010 ja siis mul oli üks blogi veel. Aga kahjuks see kadus ära. Ma hakkasin seda pidama siis, kui ma kolisin Rootsi ja siis ma tegin nagu esimest korda oma esimese kodulehekülje nagu niimoodi, et ma ei kasutanud blogi jaoks enam mingit platvormi nagu plokk, spot või Wordpress vaid ma kasutasin wordpressi nagu alust, content, management-system, aga ma panin selle nagu omaenda enda serverisse ja seal ta oli. Ja ma arvasin, et ma tegin sellest mingisuguse varunduse oma oma kõvakettale, kui ma ta kinni panin, aga tuleb välja, et ei teinud ja vot selle blogi sisu on mul mul kadunud ja ma ütleks ausalt, et ma olen täiesti kahju. Et seda osa mul ei ole. Sest ma tegelikult tahaks nagu vahel korra minna. Et mis siis olid need teemad, mis mina pidasin, et on nii olulised nendest kirjutada? Lihtsalt noh, ma ei peagi nagu seda lugema, ma ei pea nagu mõtlema, mida ma siis mõtlesin või tundma, mida ma siis tundsin, vaid ma lihtsalt tahan, tahan meenutada, mis olid need olulised asjad minu jaoks siis, et noh, ma ütleks, et minu, minu praegune blogi, mis on ikka veel üleval, see on nendest kõikidest blogidest, mida ma nimetasin, ainuke, mis, mida saab täna lugeda algas aastal 2013 ja see inimene ei ole minust väga kaugel, siis siis ma veel elasin Rootsis kirjutasin ja isegi on, on teatud asju, mis noh, ma olen nagu siin viimane postitus on tehtud aprill 2018 need mitte üldse mitte üldse kaua aega tagasi. Ja, ja ma tegelikult tegelikult armastan vahel käia neid neid vanu asju vaatamas iga päev, kui, kui vähegi meelde tuleb, siis ma vajutan ka Facebookis Poet, Siim May memory is ehk siis vaadata, mis, mida ma olen samal päeval postitanud, siis alates sellest hetkest alates, kui ma Facebooki tulin, vahel on see väga piinlik, vahel on see väga kurb, sest see tuletab meelde mingit asja, mida ma tegin, mida ma võib-olla ei oleks pidanud tegema. Vahel on see lihtsalt rumal. Aga vahel on tore ja kõik kõike seda nagu mälestada või mitte mälestada, meenutada on tore ja kõige enam armastan ma seda teha oma Instagrami ka või siis mul on, ma kasutan Vandrivi pilve pilve varunduseks, kus kõik mu fotod põhimõtteliselt lähevad OneDrive'i, nii, need, mida ma teen fotoaparaadiga kui ka need, mida ma teen oma mobiiltelefoniga. Kas kõik mobiiltelefonid, mida ma olen omanud algusest peale, okei, kõik nutitelefonid, mida ma olen omanud algusest peale, on kõik fotod varundanud Vandrivi ja mul on väga lihtne täna minna ja nagu scrollida, sinna päris algusesse vaadata neid fotosid, mida ma olen teinud ja see mulle tõsiselt meeldib, sest sest iga foto nagu toob meelde mingisuguseid lugusid, mingisuguseid mälestusi, isegi täiesti siuksed suvalised asjad, nagu, et, et mul oli vaja mingit dokumenti skännida. Ma tegin sellest pildi või tegimegi tahvlist pildi või mingisugusest e mõõdikust tuletab mulle meelde mingit nagu osa minu igapäevast igapäevasest elust siis see nagu meenutab mulle seda, et ma olen elanud mingisuguses teistsuguses kohas mingisugust teistsugust elu. Ja, ja ma ei mõtle selliste asjade peale väga tihti ilma mingi impulsid, et see, see ei tule lihtsalt nagu igapäevaselt meelde. Aga siis saada seda impulss on tegelikult väga-väga lahe. Ja sinu jutu ajal maga. Avasin oma vanad blogid ja näen, et 2004 on alguspunkt 2004 ja, ja ja siis kolm blogi on olnud ja viimane kolmas siis lõppes 2011. Nii et niisugune seitsmeaastane kaar. Ja nüüd siis oma koduleheküljel. Jim Ashilevi punkt com mul on nagu sihuke viisakas blogi, kuhu ma panen lihtsalt saavutusi siukseid. Kelgin kus ma jälgin, aga jah, et see melanhoolia ajas. Milleks see kõik tüüpi mõtisklemine jäi kõik nendesse kolme blogisse ja, ja see, mida sa praegu just ütlesid, et see igapäevane olme või see elu-olu, mis meenub suvalise pildiga veemõõdikut, näiteks, et need on jah nagu väga kihvtid, sellised hüppelauad mingisse aega ja mingisse ruumi, mis muidu võib-olla ei taastukski. Näiteks praegu mul ka hüppas ette siin üks pilt, kus ma olen pannud põrandale tao Lynni romaani vičidjaids ja ja lihtsalt seoses selle pildiga mulle meenub nagu, kes mulle selle raamatu kinkis, kes mulle meenub, et ma olin just kolinud sinna uude kohta elama, mul ei olnudki seal mööblit, sellepärast see raamat on ka seal põrandal. Ma näen kardinaid, mille värvima muidu poleks küll suutnud meenutada, ühesõnaga et siuksed nagu toredad jah, siin on nagu mingeid toredaid toredaid nüansse juures, aga samas siin on ka väga palju nagu kõhedad, natuke nagu läheks mingisse tondilossi. Et sa enam ei mäleta, aga, aga võib-olla see on suhtumise küsimus ka, sest et kuidas sul oli minu jaoks blogid, olid ikkagi peamiselt sihuke nagu ängistus. Kuidagi ventiil. Ma praegu loen oma kõige esimest postitust ja, ja samal ajal muidugi kuulan ka seda, mida sina räägid, sest see kõlas nüüd praegu halvasti, et ühesõnaga natukene liikusin silmadega üle mu postituste ja, ja kui ma vaatan seda, siis on ääretult, ääretult läbinähtav. Ma tol hetkel ilmselt ei arvanud seda, aga väga läbinähtav, et ma kasutasin seda blogi kiitlemiseks. Et näed praegu, et, et ma olen ka äge tüüpi sissekanded, ma vaatan siin, et noh, nagu selline ma, ma võin natukene ette lugeda, et tänane päev algas minu jaoks kell kaheksa hommikul, kui see äratuskella helistamise peale üles ärgatud tuli jällegi keemiasse minna. Ei tea, kas sellest jurast on kasu ka näiteks sellise esimene esimesed kaks lauset. Ja siis ma siin hakkan kuidagi rääkima, et peale keemiat tulin koju ja tegin lühikese analüüsi Tšehhovi novelli kohta ja läksin näiteringi näiteringis, me pidime esitama etüüdi, tsirkus, tuli välja piss, tsirkuse paroodia, et see on nagu eriti kui ma võib-olla sellise tonaalsusega seda loen. Ta jätab nagu väga sellised püüdlikum sihukse, sihukse vanne, abi, mulje vaata ja, ja ma arvan Mulle ei jäta, see tundub nii nagu keskmine teismeline. Mulle see ei kõla nii, aga see ongi see, et sa ise sulle endale on palju rohkem informatsiooni enda kohta kui teistel. Ja ja puhtalt selle teksti pealt otsustades. Mulle lihtsalt tundub, et too siuke tegus noormees, kes nagu. Siin oli veel väga-väga tore tore postitus, kus ma kirjutasin, et pettusin täna ka veel Eesti muusikamaastik, kus kus ma kirjutasin, et olid Maarja ja Rannap politseis vastu vastumisi meie mehega. Ma arvan, et väga paljud tänapäeva noored ei teagi, mis asi on meie mees, aga mina olen siin kirjutanud, et suur pettumus oli, kui meie mees võitis jube, lausa näete seal isegi nii jube, et ma pettusin eesti muusika. Aprill aastal 2005. Sihuke lause hüppas mulle, et aastast 2000. Siis on ka 2005 ja 2005 september. Ma lähen püüan kirsiaeda sisse pääseda ja kes teab, ehk leian tee pealt kellelegi, kes muga abielluda tahaks. Nojah. Ühesõnaga sul ei ole siis, nagu sa näed seda kiitlevad. Keigarit oma blogist ja mina näen siis seda. Tahab seada sõnu kaunilt ritta ja saada tähelepanu, ehk siis on lihtsalt tegelikult ka keigar, aga eputab oma kurvameelsusega. Vot eputamine on vist õige sõna, noh kui, kui sina nagu näed seda ka nagu oma tekstides, mina siin just praegu mõtlen, kuidas ma olen kirjutanud, et koolis ei juhtunud midagi väga mainimisväärset kirjandusõpetaja palus mul mõned luuletused välja valida, et Harjumaa omaloominguvõistlusele saata või midagi taolist. Ma võin teile lubada, et aastal see oli täpselt täna aastal 2005, ehk siis 11, null neli, kui me salvestame, ma võin teile, Ma võin teile lubada, et ma olin kohutavalt halb, isegi ma ei saa isegi öelda, luuletaja ma, ma küll kirjutasin luuletusi, aga need ei olnud head. Aga näed, kuidas ma siin kirjutan, kui, kui nagu non Shalantomaa kõige selle pärast. Et noh, lihtsalt mõtlen, et isegi nagu vot-vot, selles mõttes on sul õigus, et seda on nagu kergelt frustreeriv lugeda, aga samas jällegi tean, et see inimene on väga kaugel minust. Aga teistpidi see ongi nagu huvitav. Huvitavalt, palju tuleb selle lugemisega nagu meelde, nii, nii selle kohta milline, milline mu elu tol hetkel oli kui, kui noh, väga palju selliseid mälestuspilte tuleb ette, see on nagu selles suhtes lahe ikkagi ma arvan või noh, mul on hea meel, et see et see ressurss või see allikas on mul olemas, sellepärast et kui seda ei oleks põhimõtteliselt noh, nagu oleks väga vähe asju mul tol ajast, mis nagu päriselt alles on. Ma arvan, et see ongi üks, üks üks kõige enam pärisem päris pärisemaid, päris lusi päris. Päris aina halvemaks. Asi, mis mul, mis mul täna on, mul on mõned võib-olla koolivihikuid kooli päevikut sellest ajast, aga ma arvan, et see on peaaegu väärtusetu. Teismeliselt sodisin, ma ei kirjutanud sinna midagi kasulikku. Ja mulle jäi nagu kripeldama. Naljakas praegu sinuga rääkides, ma justkui nagu õpin uuesti väärtustama seda vana vana vana. Jura. Kuidagi. Ma ma, ma saan aru jah, et kuidas siin on peidus mingisuguseid siukseid päästikuid, mis ka võivad väga kuidagi Selliseid erilisi hetki taastada järsku ajus. Huvitav, aga jah, ja samas ma tahaks ka nagu lisada võib-olla oma oma minevikku mina kaitseks, et et ma enne võib-olla liiga kergekäeliselt ütlesin ka, et ma tahtsin ainult eputada, et tegelikult ei tahtnud, ma mäletan, et ma olin lihtsalt olid mingid mõtted ja mingid tunded millele ma ei leidnud väljundit absoluutselt ja, ja siis mul oli vaja neid jagada mõttekaaslastega. Ja tegelikult see blogimaailm viis mind küll kokku ühe väga huvitava inimeste sellisega kooslusega kes mõnes mõttes olidki kuidagi noh, aastast aastasse justkui justkui nagu üksteise kirjasõbrad, aga samas midagi võib-olla nagu rohkemat ka, sest et kui kirjasõbrad nagu selles vanamoodsas tähenduses noh muutkui kirjutasid pikki kirju üksteisele, siis ootasid neid pikalt on ju, et, et oleks vastus, et siis selles blogikultuuris kuidagi see üksteise käekäigu jälgimine käis ikkagi noh, nii sünkroonselt, eks ole, et keegi kirjutas postituse juba, inimesed lugesid juba nad reageerisid, et see oli sihuke pidev pidevalt edasi rulluv vestlus. Mitmete võib olla täiesti eri linnades elavate inimeste vahel, kes ometi tundsid 11 ikka nagu väga. Põhjalikult. Või või või teadsid üksteise kohta mingisuguseid lugusid ja mingeid isiklikke? Selliseid ma ei tea saladusi isegi, mida võib-olla nende inimeste enda pereliikmedki ei pruukinud teada. Et see oli nagu väga eriline asi. Ja jah, praegu sinuga vesteldes mul on jällegi hea meel, et ma ei ole seda kõike nagu ära kustutanud näiteks ise, aga samas vaatanud pildid siin näiteks mõnes kohas juba on ära läinud kuskile. Et imelik asi on see minevikus tuhlamine ja, ja ma ei tea, ma olen nagu. Ma olen väga kahevahel sellel selle tohutu nagu selle digitaalse jälje säilitamise suhtes. Et ühest küljest tundub, et meil on juba niikuinii liiga palju seda, kõike, mida me püüame talletada iga päev ja alles hoida. Sest meil juba ammu ei ole enam nii palju aega, et seda kõike kuidagi tulevikus siis üle veel vaadata ja, ja kui me kujutame ette pärast pärast meid tulevad mingid inimesed, kes tohutult viitsivad neid arhiive läbi sõeluda ja kuidagi seal elada nende failide vahel, siis ma arvan, et me petame ennast. Sest neil endilgi on lademes, võttes gigabait, gigabaitide, gigabaitide, terabaitide, terapeutide, terabaitide kaupa erinevaid, et andmeid, mis kõik lihtsalt ladestuvad ja mis tunduvad kuidagi jube väärtuslikud, et neid alles hoida, aga kokkuvõttes, kes jõuab seda kõike läbi sõeluda, kes see inimene on? Ma olen natuke mõelnud, et võib-olla tuleks ette võtta selline projekt, see tundub tõesti olevat sihuke aasta-aastalt pikkune projekt, vähemalt kus tulekski kaevata välja oma vanad kõvakettad sorteerida ära nagu kõik vanad pildid, teha sealt mingisugune valik ja siis need tõesti niimoodi vanakooli stiilis lasta ilmutada ja, ja siis panna need albumisse. Sest et see on kuidagi. Noh, võib-olla see on lihtsalt minu, kuna ma olen piisavalt juba nagu vana aja inimene, siis mulle tundub, et see on see viis, kuidas nagu asjad saavad päriselt säilida ja muutvad nagu jagatavaks teistega. Siin, kui ma juba kuulen nagu hääli oma peas, mis ütlevad, et halloo, kui sa paned kuskile veebialbumisse üles oma pildid ilusti sorteerituna, siis nad on vägagi jagatavad ja kõik pääsevad neile ligi, nad ei pea sõitma näiteks Austraaliast külla sulle, et raamaturiiulist võtta see album. Aga ometi ma olen vähemalt ühe korra elus oma kõige kallimale inimesele teinud fotoalbumi sellise vana kooli fotoalbumi, kõvade kaantega, ilmutatud piltidega mis oli sihuke temaatiline ja võttis kokku ühe vahva seikluse. Ja Ma ei tea, see kuidagi tundub kohe palju rohkem päris kui kõik need sajad tuhanded kõdunevad failid unustatud kõvaketastel, mis lihtsalt vaikselt kustuvad kuskil unustatud sahtlite põhjadest. Eks eks füüsiline objekt on ikkagi midagi muud ja, ja see on sul tegelikult väga huvitav, tav ja lahe mõte tõesti, minna nagunii kaugele, kui, kui vähegi võimalik, noh nagu ma ka päris alguse poole siin rääkisin, et näiteks ma tean, et on mingeid pilte, mida ma ei saagi kunagi tagasi, sest ilmselt olnud mingi seedeplaadi peal olnud ja ja kes teab, kas seda üldse enam kuskil eksisteerib. Aga aga jah, tõesti nagu otsida välja ja, ja printida need pildid omale füüsilisel kujul ei ole otseselt halb mõte, aga noh, siis siis on, nad on tõesti nagu rohkem endale, sest jagamine selle siis selles kontekstis on juba midagi midagi hoopis muud. Ma arvan, et et ma kuulen vahel neid või tegelikult ka tänapäeval enam väga ei kuulegi, mäletan üks viis aastat tagasi või, või neli aastat tagasi, kui Facebook veel oli päris värske, et inimesed panid sinna pilte. Tahaksin lõpetada lauset, kui Facebook oli veel päris Kui Facebook oli veel päris siis inimesed panid vahel sinna üles nagu hästi palju pilte, ühte albumisse, 30 kuni 100, võib olla 200 pilti panid lihtsalt ülest, käisin puhkusele, siis pani, pani puhkusereisipildid ja ma kuulsin tol hetkel inimeste sellist nurinat, et noh, kas on vaja nii palju pilte, las paned, vali mõni üksik ilus ja pane need üles. Aga teate, see on nagu kõigile teile suunatud. Te ei mäleta seda aega, siis ilmselt võib-olla nii hästi, mis oli enne seda, kui inimesed oma puhkusepilte panid internetti üles, sest internetis Facebookis ei pea neid vaatama see pisike avama seda faili. Kui kui inimesed veel päriselt käisid puhkusel ilmutasid, filmilassid fotod nagu välja trükkida. Sa neil külas olles neid pilte vaatama koos nendega, nad rääkisid nendest sulle isegi kui nad olid väga halvad fotode, väga igav lugu, sa pidid istuma ja kuulama seda lugu, nii et ma arvan, ma arvan, et igal juhul on täna parem. Ja siia otsa, kui sa lubad, mulle meenub veel üks selline teravmeelne ärapanemine, et, et kui räägitakse sellest, kuidas sotsiaalmeedias inimesed püüavad luua endast mingit võimendatult positiivset ja sellist kadestusväärset mainet, et üritavad jätta endast mulje kui väga edukast säravast ja alati rõõmsast inimesest siis ma ei tea, kes oli, aga keegi ütles. Okei, aga kas te mäletate seda, kuidas vanal ajal, kui inimestel olidki ainult sellised füüsilised fotoalbumid? Et kui palju seal, et sellest, kuidas nad nutavad, on masenduses, teevad oma mingit igavat tööd. Et kas siis oli nagu kombeks näidata nagu siukseid nagu muid hetki ka elus oma fotoalbumites kui neid kõige rõõmsamaid, neid kõige pidulikum aineid, kõige vahvamaid, ühesõnaga, ega see on tegelikult jäänud samaks. Ma võtsin nüüd natukene nagu hilisema blogi ette, mul on, mul on üks blogi, mis algas aastal 2007, sellel on kõige parem blogi nime nimi, mida ma üldse olen, olen kunagi blogile pannud seal melomaanist tindi Koinja, mul see on tegelikult Ultima Thule ühe ühe laulusõnadest, aga mulle nii meeldib see. Ja siin ma vaatan. Ma kirjutan lihtsalt väga argipäevaseid postitasid siin ma enam nagu väga katse, ma leidsin lihtsalt siit, siin on nii naljakas, ma leidsin väga päevakajalise luuletuse. Ma võin selle ette lugeda, see, see, see ei ole hea, aga ta on päevakajaline. Nii, valgus langeb musta auku. Seal kaob aeg ja ruum lagunevad molekulid ootama ja selle tuum pole vaja karta. Pauk. Ma ei tea, miks ma selle kirja väga vahva pole vaja karta pauku? Jaa, jaa, ja ka mina, muuseas minu kasutajanimi oli tindiplekk, nii et no ma ei tea, me vist pidimegi kokku saama, mul on küll niisugune tunne, meil ei õnnestunud blogo sfääris kohtuda, aga me kohtusime nüüd siin. Aga selline see digitaalse jälje teemaline heietus oli. Ja järgmises saates, mis on järjekorras number 100, me hea meelega kuulaksime siis teie, kallid kuulajad, teie heietusi teemal. Millised on hetked, kõige vahvamad, kõige meeldejäävamad hetked, mis teil meenuvad seoses popult turistidega popul, turistide kuulamisega, saate alguses rääkisime, lugesime etega Tõnni kirja, kes rikastus tänu meie saatele, võib-olla neid inimesi on veel, võib-olla me ei pea seda, võib-olla Eestis on väga palju inimesi, kes on ratsa rikkaks saanud, kuulates popkultuurist või laostunud neid kõiki lugusid tahaks väga kuulda. Nii popkulturistid Gmail, punkt. Com, kui te tahate meid õnnitleda 100. osa puhul, siis kingituseks palume vahvaid meeldejäävaid erilisi mälestusi seoses popultalistidega. Aga selline oli meie tänane saade. Me väga täname ja Ivo. Sa võtsid lõpetuseks kaasa bändi Tokynchets, kes teeb meile väikse välja juhatada. Jah, see on jällegi see, kus taas ütleme, vanade asjade taasavastamine võib vahel väga lahe olla, ma ei ole kunagi pannud, kui Talking hetsi nende nende lugudega, mis nende puhul väga kuulsad on ja nendel on tõesti väga mitu ääretult kuulsat lugu, mida ma olen oma elus ilmselt kümneid ja kümneid kordi kuulnud. Aga ma ei olnud kunagi nagu enda jaoks päriselt, et nagu tunnistanud selle bändi olemasolu või, või ma ei olnud nagu kuidagi kokku pandud, niisugune bänd on olemas, teeb siukseid ägedaid lugusid. Et minu jaoks oli see väga, väga äge avastus ja see kõik algas sellisest loost nagu kontsina lift, ain. Et selle ma siis võtsingi kaasa, et me saaksime seda kõik koos kuulata ja taasavastada. Kui äge bänd oli kunagi 70.-te lõpus ja kaheksakümnendates selline ansambel nagu Thocking Kohtume juubelil.