Tere õhtust, kell sai kuus ja rahvusringhäälingu uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 16. aprilli. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. President Kersti Kaljulaid tegi Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele ettepaneku valitsuse moodustamiseks. Pariisi. Jumalaema kirik sai öises tulekahjus rängalt kannatada. Aga siis ei, suits oli pime oli ja lihtsalt tuhanded inimesed suhteliselt vaikselt seisid ja laulsid. Piiskop Philippe Jourdan ütleb, et jumalaema kirik Pariisis on haavatud, kui ta elab edasi. Viimasel hetkel siiski tuli peatus ja siis katedraal elab edasi Donna haavatutega, mida ei ole hävitatud. Valdav enamik Eesti kirikutest on kindlustamata, sest koguduste jaoks on see liialt kulukas. Seevastu Narva piirkonnas on õigeusu kirikute kindlustamine muutunud reegliks. Valimiskomisjon registreeris Euroopa Parlamendi valimistele üheksa erakonna nimekirjad ja viis üksikkandidaati. Rahvusringhäälingu uus telekompleks ehitatakse Kadarik Tüür Arhitektide kavandi roheline lina järgi. Hoone järgib eelkõige muinsuskaitse nõudeid sesse sest see saab mahutatud olemasolevate väärtuslike hoonete vahele. Homme on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss 10 kuni pluss 16, rannikul kohati viis kuni kaheksa kraadi. Alustame teatega Portugalist, kus riigivisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid tegi äsja Keskerakonna esimehele ettepaneku valitsuse moodustamiseks. Riigikogu ees teeb Jüri Ratas ettekande peale, mida saavad saadikud esitada Ratasele kaks küsimust. Seejärel toimub hääletus. ERR-i andmetel on peaministri büroo ja presidendi kantselei arvestanud. Ratas saaks riigikogu ees hääletusel osaleda neljapäeval. Kuigi on võimalik, et see toimub ka kolmapäeval. Jätkame Pariisist, kus ulatuslik tulekahju hävitas öösel suure osa Pariisi jumalaema kirikust. Samas ma suutsid tuletõrjujad päästa katedraali põhistruktuuri. Tuli võis alguse saada renoveerimistöödest. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas, et kirik taastatakse ning mitmed prantsuse suurärimehed on juba teatanud, et annetavad katedraali taastamiseks sadu miljoneid eurosid. Meil on nüüd ühendus Pariisiga ja kohapeal viibiva EPehandiga trepp, millised meeleolud praegu Pariisis valitsevad ja kas on uut informatsiooni katastroofilise kahjutule kohta? Tere õhtust ja no ega uut informatsiooni ei ole väga palju jätkuvalt. Täna prokuratuurist tuli jätkuvalt siis kinnitused, tegeldakse eelkõige õnnetusjuhtumi versiooni uurimisega, et see on jätkuvalt kõige tõenäolisem ja mingisugust süütamist ei kahtlustata. Ja inimesed on päev otsa käinud, seal kiriku ümber vaadanud, pildistanud, seal on tõesti tuhandeid inimesi, nii turiste kui kui prantslasi. Ja, ja siis noh, päevavalgus on kõik need kahjud kenasti välja toonud, et inimesed uurivad, näitavad näpp, Kuuga arutavad omavahel, teevad pilte. Ja kui eile oli selline võib-olla leinameeleolu või, või selline selline maailmalõputunne, siis täna on pigem rohkem tunda seda, et rõõmustatakse, et tõesti selle kiriku karkass on alles ja selline suur teha tahtmine on inimeste hulgas. Me teeme selle kindlasti korda. Kas on juba algatatud mingisugune korjandus selle katedraali taastamiseks? No paljud inimesed on pakkunud raha, et ma ei tea, kas see on nüüd ametlikult kuidagi ka vormistatud, aga tõesti jõukad inimesed on oma rahakotirauad avanud ja siin Le Figaro andmetel näiteks praegu on see lubatud annetussummade summa jõudnud Vaba 600 miljoni euroni. Aitäh sulle, nende uudiste eest aga vahendame veel kahe katedraali vahetus naabruses elava eestlanna muljeid. Kõigepealt kõneleb Külliki Aarma. Kui ma esimest korda välja tulin, siis kellel peale seitse pool kaheksa kuskil, et et siis inimesed alles kogunesid ja lihtsalt vaikides vaatasid ja ahetamist oli kuulda paar inimest, vanemad prouad nutsid kaania aga, aga muidu lihtsalt inimesed ei osanud midagi öelnud midagi uskuda, et pikemaid vaikus. Ja me teeme tagasi välja kuskil kella 10 ajal ja siis oli juba teistsugune tunne ja iseendal ka, et seal said aru, et see on tõsi, et see ei ole aprillinali, see, see on ka päriselt juhtub, et kaheksa sajandit vana kirik, mis võibki need kokku kukkuda, aga siis ei, suits oli pime oli ja lihtsalt tuhanded inimesed suhteliselt vaikselt seisid ja laulsid. Ja Margot Olesk Esimene pilt oli küll väga šokeeriv, et inimesed lihtsalt vaatasid vaikuses seda, kuidas Notre ta tollel hetkel on täis leekides ja inimesed lihtsalt seisid ja vaatasid, et seal ei olnud mitte mingisugust dramaatikat, mitte mingisuguseid pisaraid ega mingisugust kaost, vaid lihtsalt inimesed vaatasid, et jah, oldi vaikuses teineteise kõrval, lihtsalt jälgiti, mis toimub selle hirmuga, et võib-olla seal üldse viimane kord, kui seda hoonet, millega me oleme harjunud siin, mis on nagu jah, meie linna, ma ei tea, sümbol see hetk, kui kõige kõrgem torn siis kogu, kus siis inimestes tekkisid nagu sellised ka emotsioonid nende häältes ja oli aru saada, et, et see võib olla tõsisem, kui keegi võis nagu oodatagi. Katoliku kiriku apostel likul administraatorile Eestis Philippe Jourdan-il on jumalaema kirikuga omad isiklikud suhted. Uku Toom tegi isa Filipiga intervjuu. Minu jaoks on eelkõige see, et on olnud kunagi, kui ma olin noor üliõpilane, päris ta oli mitu aastat minu võiks olla nagu minu kogudus, kuigi ta ei ole nagu koguduses ta pigem nagu katedraal ta kõikide Pariisi katoliiklaste jaoks, aga ma olen seal sageli käinud, nii et et muidugi isiklikult see oli ka kunagi minu kerikaga, lihtsalt peab ütlema, et ma arvan, et nii Prantsusmaal kui kui mujal ei ole sellist kirikud, mis oleks nii, et ikka need tähendusrikas olnud kogu kohaliku rahva jaoks. Jumalaema kirik, sest ta on sõdu nii ajalooga kui ka Et see on äriline kergem, ütleksin, et Prantsusmaal ei ole sellist täis kirikut, millele ei oleks nii suurt tähendus ja, ja muidugi see võib olla seletad, miks emotsioonid olid nii suured nii Pariisis kui ka mujal. Erahoitud täna hommikul siiski tundub küll, et viimasel hetkel siiski tuli peatus ja siis katedraal elab edasi Bonna haavatutega, mida ei ole hävitatud ja ausalt öeldes ja eile, kui ma kuulasin seal prantslase televisioonilt, kuidas rahvas hakkas laulma seal tammi väljakul või sealtpoolt hakkas palvetama siis ma ütleksin, et see Kas te oskate öelda, miks on just notar, daam muutunud selliseks väga tuntuks ja sümboliks? Temast on kirjutanud nii Victor Hugo Alexander maa, Toomasmann. Jaa, seda küll, jah, muidugi on peras bedusse, kirikut Roomast on kõige külastatum katoliku kirik üldse maailmas, aga ma arvan, et on juba 850 aastat püsinud samas kohas päris Pariisi südames ja nii tema vanus, kuid tema asukoht kui kõik need sündmused, mis on toimunud tema seest. Sakraalhooned ja neis leiduvad varad kujutavad endast suurt ajaloolist, kultuurilist, aga ka rahalist väärtust. Valdav enamik Eesti kirikutest ja kiriku varadest on aga õnnetuste vastu kindlustamata. Miks tuuris Jüri Nikolajev? Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on kirikute kindlustamine üldiselt harv nähtus. Eestis puuduvad spetsialiseeritud kindlustusfirmad, puuduvad aktuaarid ehk kindlustusmatemaatikud, kes suudaksid välja arvutada poliiside väärtuse ja puuduvad teadmised. Mälestiste taastamisväärtusest jätkab Siim Raie. Seetõttu on, kas need kindlustuspakkumised lihtsalt ulmeliselt kõrged või üle jõu käivat mälestise omanikele või siis lihtsalt isegi ei tehta neid pakkumisi, sest ei osata välja arvutada, et kiire täna ülevaate, mis me suutsime teha täiesti üksikud kirikuhooned on Eestis kindlustatud ja veel vähematel on siis ka vara kindlustatud, et üldiselt on ikkagi see, et kui on mingi õnnetusjuhtum, siis paraku jäävad need riskid ja need kulud ka ikkagi riigi kanda. Et ühtset selliste kindlustussüsteemi ei ole. Nii on näiteks kindlustatud Tallinna toomkiriku vara, kuid mitte hoone, selgitab toomkoguduse õpetaja Arho tuhkru. See teema on olnud kõikide kirikute puhul aeg-ajalt ikka jälle tõusnud ülesse, aga arvestades taastamisväärtust ja varade kogumaksumust, siis kuidagimoodi ei ole võimalik nagu kogudusele endale seda koormitist enda peale võtta. Ja eks see on teema, mida saab kõnelda ja tuleks kõneldani omavalitsustega riigi muinsuskaitsega, sest et me räägime ikkagi siin tegelikult kolossaalset suurtest summadest. Aga see on ka meie rahva vara. Eesti kirikute loetelus on üle 350 kiriku, neist pooled kaitse all. Samas nagu näitavad if kindlustuse andmed, pole olukord sugugi lootusetu. Jõhvis on kindlustatud ligi 70 kirikut ja kogudust. Olenevalt koguduse soovist ja võimalustest on tegemist kas ainult hoone või hoone ja vara kindlustamisega. Hoolikat kindlustajaid Narva piirkonna õigeusu kirikud räägib Narva ülestõusmise koguduse ülempreester Andrei Vassiljev. Enamik Narva ja Peipsiveere piiskopkonna kirikutest kuuluvad arhitektuurimälestiste hulka seega on kogu nendes asuva vara kindlustamine kohustuslik ja seepärast on kõik meie kirikud kindlustatud eelkõige ikonostaasi ja väärtuslikud ikoonid. Kuigi see on rahaliselt koormav, on see vajalik ja kohustuslik. Meid abistab riik, sest kuna tegemist on arhitektuurimälestistega, eraldatakse meile vahendeid kirikute väärikaks ülalpidamiseks, remondiks. Andrei Vassiljevi sõnul on kirikuvarade kindlustamine kirikusisene nõue. Riik nõuab praegu vaid operatiivplaanide olemasolu Uudistele. Jüri Nikolajev, Narva. Ja vahetame nüüd teemat. Valimiskomisjon registreeris täna Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadid. Uku toom käis Toompeal asja uurimas. Treerimisel eelnes liisuheitmine, algul erakonnad, siis üksikkandidaadid. Valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik võtab kokku. Registreeriti 66 kandidaati, üheksa erakonda ja nendest üheksast erakonnast esitas kuus täisnimekirja ja oli ka viis üksikkandidaati. Registreerimata jäi kaks üksikkandidaati ja põhjus seisnes selles, et mõlemal oli tasumata kautsjon. Eks kandidaat kannab vanglakaristust. Nüüd. Järgmine toiming on see, et kolme päeva jooksul saavad registreeritud kandidaadid veel loobuda. Kandideerimisest ja Homsest algab välireklaami keeld. Täpsustuseks võib veel lisada, et täisnimekirjadega väljas Isamaa EKRE, Reformierakond, Keskerakond, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kolme kandidaadiga on esindatud elurikkuse erakond ja Erakond, Eestimaa rohelised ning ühe kandidaadiga. Eestimaa ühendatud vasakpartei üksikkandidaadid on Eerik Orgu, Maria Kaljuste, Argo Mõttus, Harry Raudvere ning Raimond Kaljulaidi. Lääneranna valla mihkli külaelanikud seisavad vastu bioloogilistele uuringutele, mis tavapäraselt eelnevad Tolo kivi karjääri rajamisele. Otsuse uuringuid mitte lubada tegi läänerannavolikogu, aga maaomanik pöördus kohtusse ja kohus leidis jätta. Äraütlemine pole piisavalt põhjendatud. Nüüd on keskkonnaamet teinud uue eelnõu ja vallavolikogu peab seda uuesti arutama. Ester Vilgats jätkab. Ajaloolise Mihkli külaelanikud on hirmul, et peagi hakatakse nende külas dolomiidi kaevandama. Nimelt on Võrumaal tegutseb ettevõtja Andres Meyer tellinud geoloogilise uuringu. Kui uuring näitab, et sealne Tologivi on kvaliteetne siis ei päästa neid kaevandusest miski. Kardavad elanikud. Kaevandus tuleks keset küla ja hävitaks näiteks ajaloolise mihkli tammiku. Mihkli küla elanik Annike kio. Me ei kujuta ette, et ühe küla südamesse, mis asub meie kodudest, noh, ütleme 300 meetri kaugusel, lähim talu on kuskil 16 meetrit, et siia tuleks suur kaevanduse auke. Arendaja küll väidab ja meile püütakse selgeks teha, et kohalikud elanikud hetkel ei saa aru, sellest taotletakse geoloogiliste uuringute luba. Aga iseenesest kõigist dokumentidest igal pool viidatakse sellele, et eesmärk on kaevandamine ka selle kohta on riigikontrolli audit, mis on 2009. aastal tehtud ja seal on üle 90 protsendi, on eel või järgnenud bioloogilistele uuringutele. Kaevandus. Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets kahtleb sellesse kanti doloogili karjääri rajamise mõtte kuses. Tegelikult me teame, et siin on täna Tologivi all on ju, ja kindlasti seda saaks väärindada aga nüüd on küsimus, et mis on see mõttekus, kuna meil siinsamas kõrval On koom, kas on antud välja kaks kaevandusluba pooleteist miljonile kandilatolo kivile, mida ei ole hakatud kaevandama kõrval, on ka veel tarva maardla, kus on aktiivne kaevandustegevus, käib, et ei ole otstarbekas seda ressurssi ja ütleme ka inimeste närviressurssi kulutada siin selle peale. On ka kaevandusload andis vabariigi valitsus välja vaatamata toonase Koonga valla vastuseisule ja Rail Balticut silmas pidades, lisas Pikkmets. Võrumaa ettevõtja Andres meier ütles, et tal puuduvat ologivi kaevanduse rajamise plaanid, aga ta soovib lihtsalt teada, mis ta maa sees on. Meier lisas, et nüüd on tal juba tekkinud kuna nii vallavõim kui elanikud on uuringute vastu, aga need ei kahjusta kedagi. Žürii valis Eesti rahvusringhäälingu uue telemaja ideekonkursi võitjaks kavandi nimega roheline lina, mille autor on Kadarik Tüür, arhitektid. Margitta otsmaa räägib lähemalt. ERR-i raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale ehitatavate uude telemajja kolivad ERRi telestuudiod toimetus ning konkursi lähteülesanne oli realistlik ja optimaalsete kuludega rajatav lahendus, mis arvestaks muinsuskaitse eritingimustega. Oleks mugav nüüdisaegne energiasäästlik jaga madalate kasutuskuludega. Konkursile laekus 25 tööd. Võidutöö puhul tõstis žürii esile põhjalikult läbi töötatud lahendust ning kõrge tasemega ja professionaalsed vormistust. Žüriisse kuulunud linna peaarhitekt Endrik Mänd ütleb, et uue hoone puhul on oluline see mahutada olemasolevate väärtuslike hoonete vahele ja arvestades linnaruumi Ühest küljest meil on raadiomaja, mis on ju arhitektuurselt väga väärtuslik objekt, teisest küljest Kreutzwaldi tänava klassikaline teatud mõttes ees Kadrioru täna Võru ja lisaks sellele siis Gonsiori tänava poolt, et koolimaja ja koolimaja ees olev spordiväljak, et kuidasmoodi neid seoseid kõige paremini siduda minule imponeeris võitude puhul just eelkõige see kuidasmoodi, see kvartal oli selle hoone poolt üheks tervikuks kas seotud, et tekkisid võimalused pääseda Raua tänavalt Raua põiktänava kaudu Gonsiori tänavale jalakäijatele samamoodi oli loodud arusaadav ja väärikas sissepääsuala Kreutzwaldi tänava poole ühest küljest küll peavalu, aga teisest küljest lisaväärtust annavad siis need terrassid, mis on kavandatud hoone katusele, mis võimaldavad siis teha saateid väliruumis, mis tänapäeval on võrdlemisi populaarne. Indrek rünkla Kadarik Tüür Arhitektide tõdeb, et töö oli keeruline. Seal on nagu mitu asja, mida pidi, eks ole kogu aeg silmas pidama ja kompromisse tegema, et sellele lisaks telemaja peab tootma programmi sellele lisaks ta võiks olla, eks ole, ka maja, mis on avalik, milles on inimestele kuidagi noh, selline tunne, et nad on nagu teretulnud, et, et see on nagu meie rahvusringhääling ja ühtlasi siis tema side linnaga, eks ole, see maja seal linnas, et see oleks nagu võimalikult kutsuv, hea ja tervitab, ütleme nii. Rünkla sõnul määras väga palju maja asukoht. Krunt on ise kitsas, eks ole, kahe olemasoleva maja vahel, seal on veel need muinsuskaitselised eritingimused. Kui seda programmi sinna kohta laudadega, siis nagu tekibki selline olukord, et igal pool tuleb kuidagi vaadata, et, et mis asi, mille üles kaalub, et noh, kus kohapeal neid kompromisse teha. Võidutöö oli kokkuvõttes parim seetõttu, et ühendatud on nii visuaalne tervikuiga funktsionaalsed vajadused, ütleb ERR-i juhatuse esimees Erik Roose. Olime oma tootmisinimesed sinna žüriisse tegevuse kaasanud ja, ja noh, nemad olid kriitilise hindamise alused, ikkagi see asi meile kõik sobiks nii visuaale kogu see üldine läbimõeldus kui ka praktilisus olid pisut paremad, võib-olla kui järgnevatel, millal maja valmis saab, sõltub nüüd riigieelarve strateegiast ja uuest valitsusest, aga kui tuleb otsus, et see ehitusraha uuest aastast uude eelarvesse panna, siis põhimõtteliselt kuskil ütleme, kolme kuni nelja aastaga on võimalik parimal juhul see asi valmis teha. Pärnus liigub juba tükk aega Kesklinna silla laiendamise mõte. Ester Vilgats uuris, kui kaugel sellega ollakse. Tallinna abilinnapea Siim Suursild, miks üldse me tahame seda silda laiendada, kas nii ei tule välja? See praegu on see sild on tehtud 56. aastal. Täna on meie liiklusolud muutunud, on rajatud Euroopa liidu toel. Uhked kergliiklusteed Pärnusse, nii ratta kui jalakäijad. Mõlemal pool silla otsas on nelja meetri laiuse kergliiklustee tagasilla ületamisel. Kergliiklustee on vaid meeter 70, laiusega päris keerukas on nii jalgratturitele kui jalakäijatel üks teistest mööda saada. Sõiduread on kaunis kitsad, et omal ajal on arvestatud väiksema gabariidilise sõidukite värkidega, on kolme meetri laiused. Tänased normatiivid näevad ette, et minimaalne sõidurea laius peaks olema kolm pool kuni neli meetrit. Eestis peab üldse ei ole neid näiteid, et keegi oleks silla laiemaks ehitanud, nii et kui tee nüüd selle ära teete, on see võib-olla eeskujuks ja teised saavad ka seda teadmist kasutada. No Eesti on väike riik, et siin on küll palju jõgesid, aga nii laia jõge nagu Pärnu jõgi ega teist ei ole, et siin, kus me praegu seisame, on kesklinna osas on jõe laius 200 meetrit, et võrreldes Tartu Emajõe, kas on üle kahe korra pikem sild, saab näha, kuidas meil õnnestub. Mis staadiumis meil need ettevalmistusega? Kohe-kohe on väljakuulutamisele projekteerimishange, projekteerimistööd sisaldavad ka sillauuringuid täiendavaid uuringuid nii kandekonstruktsioonide osas kui ka sillasammaste osas ning me loodame aasta lõpuks järgmise aasta alguseks projekteerimistööde uuringutega ühele poole saada, eks siis näeb edasi, kuidas edasi. Ei ole välistatud, et teete uuringud ära ja selgub, et niimoodi ei saa teha. Kõike võib elus ette tulla, aga eks me oleme ennem ka konsultatsioone pidanud, et loodame parimat. Ilmast räägib meile sünoptik Ülle Jõemaa. Lähipäevil jääb ilma mõjutama põhjamaid hõlmav suur kõrgrõhuala ja ilm püsib sajuta. Ööl vastu homset on taevakaar selge, puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni seitse, öö hakul rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nullist miinus nelja kraadini, vaid mere ääres on paiguti pluss kaks kraadi. Homme päeval on ilmselge või vähese pilvisusega ja kuiv. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 10 kuni 16 kraadini vaid rannikul, kus tuul mere poolt on sooja viis kuni kaheksa kraadi. Ja kõneleme veel spordist. Seda teeb täna Juhan Kilumets. Jalgpalli meistrite liigas selguvad täna õhtul esimesed poolfinalistid, Barcelona võõrustab veerandfinaali korduskohtumises Manchester Unitedit. Avamängu võitis Hispaania suurklubi võõrsil vastaste omaväravast napilt üks. Null. Teises tänases kohtumises lähevad vastamisi Torino Juventus ja Amsterdami Ajax. Esimene mäng lõppes Ajaxi koduväljakul üks. Üks viigiga. Selle paari võitja kohtub poolfinaalis Tottenhami Manchester Cityga Tottenhami lon homse korduskohtumise üks. Null edu. Barcelona Manchesteri Unitedi paari võitja läheb nelja parema seas kokku Liverpooli või Portoga. Avamängu võitis Liverpool kaks. Null. Eesti korvpalli meistrivõistluste veerandfinaalseeria kolmandas mängus võõrustab Rapla Avis Utilitas täna õhtul Pärnu sadamat. Pärnu juhib kolme võiduni mängitavat seeriat kaks. Null ja võib seega täna kindlustada pääsu poolfinaali. Kaks esimest kohtumist võitis Pärnu kindlalt vastavalt 23 ja 25 punktiga. Tartu Ülikooli ja Tallinna Kalev TLÜ veerandfinaalseeria on üks, üks viigis, kolmas kohtumine peetakse homme. Korvpalliliiga NBA play-offis kaotas tiitlikaitsja Golden State Warriors koduväljakul Los Angeles Clippers sile 131 135. Seejuures juhtis Golden steit veel kolmanda veerandaja alguses koguni 31 punktiga. Nelja võiduni mängitav seeria on nüüd üks. Üks viigis. Philadelphia alistas kodusaalis Brooklyni 140 523, pigistades samuti seeria üks-ühele. Märkimisväärne oli kohtumise kolmas veerand, mil Philadelphia suutis visata 51 punkti. Nii palju punkte on NBA play-off mängu ühel veerandajal varem visatud vaid korra ja seda 1962. aastal. Jäähoki Stanley karikavõistluste kolmandas playoff kohtumises tuli mullusel võitjal Washington käpitaalsel tunnistada Acerolaina röntgen c5 null paremust. Kaks esimest mängu võitnud Washingtonil on seerias siiski kaks, üks edu. Suure kaotuse pidi vastu võtma ka põhiturniiri teise kohaga lõpetanud Calgary flams, kes jäi võõrsil kaks. Kuus alla Colorado vaevanadžile. Colorado oleks võiduga seeriat kaks. Üks juhtima. Aitäh Juhanile spordiuudistest, tänane Päevakaja on sellega läbi aitäh kuulamast ja kena õhtut.