Täna oleme tähtsa sündmuse tunnistajad võetakse kasutusele Vanemuise kontserdisaal. See sündmus läheb ajaloo annaalidesse samal ajal ka kui Vanemuise teatri- ja kontserdihoone lõplik valmissaamine. Palju on siin tööd tehtud ja vaeva nähtud ja siin on sellest tööst osa võtnud paljud organisatsioonid eesotsas meie vabariigi juhtivate partei ja valitsuse organisatsioonidega. Valitsusorganitega on palju vaieldud, selle juures närve kulutatud kuid täna on saabunud rõõmupäev, milles kristalliseerub see äsjase minevikumälestus selliseks, mida meenutatakse meeleldi kui tulemusrikast tööd. Kuid kord sündinu esimeseks vajaduseks on tegutsemisvajadus. See ei tähenda ainult seda, et hoone juures on veel üht ja teist viimistleda. Vaid see tähendab eestkätt muusikat, mis peaks nüüd kõlama uues helikunstitemplis, peaks sealt väljagi ulatama, kutsuma tartlasi ja teisigi siia kunsti kõrgendikule, teatri- ja kontserdimajja, tema saja-aastase kultuuritraditsiooni allikale mis peaks nüüd voolama veelgi vilkama ulinaga ja suurema selgusega kui kunagi varem. Need pisut vanamoodsad sõnad on ehk tänasel päeval omal kohal, sest tänane päev ulatab oma juurtega meie muusikakultuuri sünni juurde. Siin linnas ei toimunud ju mitte ainult esimene laulupidu vaid siin asutati ka esimene kutseline sümfooniaorkester. Ning Vanemuine pani põhja sümfoonilise muusika levitamisele aga ka oratooriumide, reekviem-ide ja kantaatide ettekandmisele. Samuti kui minevikku, ulatub tänane päev ka tulevikku. Ja see tulevik tõotab muusikasõpradele palju sellist, mis seni ei olnud võimalik. Kui Tartus on esinenud nendel aastatel meie suure maa ja k maailma nimedegagi solistid ja vähemat kollektiivid siis nüüd võivad siia tulla ka suuremad kollektiivid rõõmustama muusikapublikut saalis, mille akustika kohta on juba antud ja hinnanud. Ja mida tänane kontsert peaks kinnitama. Ja tahaks loota, et head kontserdid suurendavad ka Tartu kontserdipublikut ka arvuliselt. Aga isegi siis, kui mõnel korral mõnel juhul ja puhul peaks olema vähe rahvast Stahlis siis meenutagem kultuuri teist ja ma usun võib-olla olulisemat külge. Kultuuri arengusse paigutatud materiaalsete ja rahaliste ressursside kasutegurit ei ole alati mõõdetav arvudega. Ja sel alal amortiseerumise tähtaeg on õieti piiramatu. Kes teab, missugustes kallist maksnud ja vaeva võtnud saalides ette kantud muusikast ammendas endale impulsse Beethoven kelle loomingu intresse saame veel 200 aasta pärast. Kui siin saalis saaks muusikat kaasa elama noored, kelle elutunnetust see laiendaks, süvendaks ja õilistaks kelle loomingut ja tööd see lõkkele õhutaks, siis oleks küll meie nõukogude kultuuriülesannete vaatevinklist tuhandekordselt tasutud ehitajate ja ehituse organiseerijate hoone, autorite arhitektide vaev ja ära makstud need ressursid, mis siia on paigutatud. Lubage Eesti NSV Kultuuriministeeriumi nimel tänada kõiki, kes kaasa aitasid ja õnnitleda Tartu linna ja tartlasi kontsertsaali avamise puhul ja nende sõnadega lugeda ka see kontserdisaal avatuks. Tallinna konservatooriumi pere tervitab Tartu Vanemuise kontsertsaali kõlagu, Vanemuise võimsad kandlehelid üle kodumaa ja veel kaugemalegi. Tallinna riikliku konservatooriumi nimel Viktor Gurjev. Õnnitlen, Vanemuise ja kõiki tartlasi uue kontsertsaali puhul. Soovin, et selles saalis kunagi publikupuudust ei oleks. Endine tartlane Aurora Semper Üsna mõned päevad peale Tartu. Nõukogude Liidust tagasi olid tulnud Tartu linna. Tookordsed. Juhtivad seltsimehed. Tartu linna parteikomitee linna täitevkomitee, et me ehitame üles Vanemuise paremini ilusamini kui ennem. Igaüks kes mäletab vanad Vanemuisel ja seda kontsertsaali mis oli Vanemuise ajaloos olnud paljude pahanduste hulgas veel üks pahandus, kuna kontsertsaal ehitati valmis nõnda nagu. Kõne tavaline peosaal pisikese väikese lavaga ja siis selgus, et sümfooniaorkester ei ole kuidagi võimalik selles kontsertsaalis lavale panna. Sellepärast et see mängu ja lauluseltsi vaim, millest Sütiste väga ilmekalt kirjutas, valitses ka sel ajal veel selles seltsis edasi. Kui me võrdleme tänast saali sellega, siis me võime rääkida, et esmakordselt Tartu ajaloost on ajakohane, kaasaegne, tõeline kontsertsaal. Aga mis see tähendab, tarkus? See tähendab seda, et ammu harrastatud muusika jaoks on esmakordselt tõeline Baasi tähtsusest. Mul sattus kunagi pihku brošüür 125 aastat Tartu kammermuusikat. 1908. aastal algas tööd Tartu sümbo esimene sümfooniaorkester, tark ja algasid süstemaatiliselt sümfooniakontsert. Siin seltsimees Uusman juba ütles. Seda neid traditsioone tuleks jätkata. Ma loodan, et meie suudame neid jätkata. Me loodame, et me suudame neid täita. Ma tahaksin siin praegu ütelda suur tänu selle maja projekteerijatele, kes istuvad siin saalis seltsimees Tarvasele seltsimees Volberkile. Ma tahaksin siin öelda ka tänu seltsimees Väino Tammele sisekujunduse loojale ma kahjuks ei tea. Siis ei ole. Aga. Lõpuks ma ütlen aitäh nendele ehitajatele, kes täna siin saalis on ja meie esimesest kontserdist osa võtame, osa võtavad, aitäh teile. Sellepärast, et seda, mis te siin majas head olete teinud seda on 100 korda rohkem kui seda, mis siin veel halvasti olnud. Kõigile veel palju-palju toredaid muusika Kawedetuid õhtuid siin saalis. Ja ma julgen meie Vanemuise laste nimel ütelda, et me püüame neid traditsioone hoida elus neid edasi arendada. Mis meie teatril on, et laulu jumala tempel oleks tõesti ka laulu ja muusikatempel. Kallid tartlased täna ühineb kogu meie Eesti muusikarahvas teie rõõmudega. Vanemuise kannel on valmis, kusagil suures suur raamat algab peale niisuguse lausega laena mulle kannelt, Vanemuine ja see kannel on nüüd olemas. Ja küllap ka lained on ja lugusid. Kontsertkoorid laulu kogub laulupeorahvas meie muusikalised asutused heliloojate liit, filharmoonia muusikalised õppeasutused. Me olime kõik osasaajad sellest suurest rõõmust, mis pakub tänane sündmus. See on tähtis sündmus ja see on suursündmus. Anname avasõna siiski Vanemuise endalegi.