Siin Tallinn kell on 11 ja 46 minutit. Alustame ülekannet Eesti NSV koolinoorte viienda laulu- ja tantsupeo pidulikult rongkäigult. Reporterid on Agerra Toivo Makk, Sergei nendaiv Vodov, Peeter Hein, Krista Kilvet, Valeri Kozlov, Win juriisepa. Tähelepanu Eesti Raadio alustab otseülekannet Tallinnast Tõnismäelt igavese tule juures kus minuti pärast algab pidulik tseremoonia Nõukogude Liidu moodustamise 60.-le, oktoobrirevolutsiooni 65.-le ja pioneeriorganisatsiooni 60.-le aastapäevale pühendatud koolinoorte viienda laulupeo tõrviku. Ülemine pool tundi tagasi toimus mäles Vladimir Iljitš Lenini mälestussamba juures pidulik tseremoonia. Sinna kogunesid üldlaulupeo peakomisjoni presiidiumi liikmed. Laulu ja tantsupeo üldjuhid, külaliskollektiivid vennasvabariikidest ning Sverynist son nokkis meie teeneline lastekoor Ellerhein ja puhkpilliorkester Tallinn. Pidulikku tseremooniat alustas Ellerhein lauluga Leninist. Üldlaulupeo peakomisjoni presiidiumi liikmed asetasid lillekorvi mälestussamba jalamile. Seejärel asetasid Vladimir Iljitš Lenini mälestussamba jalamile lilli külaliskollektiivide esindajad. Puhkpilliorkestri saatel tuldi siia igavese tule juurde ja siin on kõik valmis. Laulupeo tõrviku süütamine on iga laulupeo esimeseks pidulikuks akordiks ja on sügavalt sümboolne, et koolinoorte laulupeotuli saab alguse siit. Vabastajate monumendi ees. Igavesest tulest tänane noor põlvkond teab, kellele võlgneb tänu ja sügava austuse peatselt algava peo eest ja süütab oma laulupeo tule kodumaa vabaduse eest langenud kangelaste auks leegitsevad igaveses tules nende mälestuse austamise ja ürituse jätkamise märgiks. Vabastajate monumendi ees igavese tule juures on pioneeride ja kommunistlike noorte pidulik mälestusvalve. Tallinnas avati mälestusvalve möödunud aastal ja valvepost number üks on siin Tõnismäel vabastajate monumendi juures austav õigus sellel valvepostil seistan seniks osa saanud osaks saanud ligi kahele 1000-le Tallinna õpilasele. Mõistagi on tänastel poistel siin eriline au. See pidulik kutsung märkis tseremoonia algust. Paraadsammul toimub piduliku mälestusvalve vahetus. Mikrofoni juurde astub Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu esimene sekretär Donald. Kõige kaunima esindaja, noored need on meie ühiskonna tulevik. Neil näeme isadetööde ja võitluse jätkajaid, elu, edasiviijaid, homse ehitaja. Juba viiendat korda kogunevad Tallinna Wabariigi koolinoorte laulu- ja tantsupeole sir puha põlvkonna esindajad et rikastada oma rahva kaunis enam kui saja-aastast laulupidude traditsiooni oma lauluandidega. Et hingejääva peoga tänada meie koduma. 26000 noort lauljat, tantsijat ja pillimängijad tulid sedapuhku suurele peole, millega meie noorsugu tähistab suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 60 viiendat aastapäeva Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu moodustamise, kuuekümnendat aastapäeva ja Vladimir Lenini-nimelise üleliidulise pioneeriorganisatsiooni kuuekümnendat sünnipäeva. On tore ja sümboolne, et neile tähtsündmustele meie vabariigi, meie riigi ja rahva elus pühendab noorsugu oma lustaka, laulu- ja tantsu. Kuulub ju meie tänaste noorte suurim lugupidamine ja tänu Ilusa rahu taeval kulgeva lapsepõlve ees isadele ja vanaisadele oktoobrirevolutsiooni kodusõja ja suure isamaasõja võitlejatele neis langenud kangelastele. Töö veteranidele. Siin Nõukogude Eesti pealinna vabastamise ees peetud võitluses langenud mälestusmärgi juures süütame pühast tulest oma peo tõrviku. Me seisatume siin viivuks, et mälestada neid, kes ohverdasid oma elu meie tänase helge tänapäeva nimel. Laulupeo tõrviku süütamise pidulikust tseremooniast siin Tõnismäel igavese tule juures võtsid osa EKP keskkomitee sekretär Rein Ristlaane, Eesti NSV haridusminister, praeguse koolinoorte laulu- ja tantsupeo komisjoni esimees Elsa Gretskina, NSV Liidu rahvakunstnik, sotsialistliku töö kangelane, Lenini riiklike preemiate laureaat, koolinoorte laulupeo aujuht, Gustav Ernesaks, Nõukogude Liidu kangelased Arnold Meri ja sotsialistliku töö kangelane Arnold vunk ja laulupeo peakomisjoni presiidiumi liikmed ning laulu- ja tantsupeo üldjuhid. Gustav Ernesaks, Arnold Meri ja Arnold Vunk andsid igavesest tulest süüdatud tule üle Tallinna 37. keskkooli kuldmedaliga lõpetanud noormehele Eerik Puurale, kes selle laulu pleja kolonni peasse kandis. Ja nüüd annamegi oma sõnad üle võidu väljakule, kus meid ootavad reporterid Agera ja Toivo Makk, et kanda teieni pilk laulupeo rongkäigu algusest. Head kuulajad, meil seisab teiega ees vähemalt poolteist tundi jälgida seda suurt tantsu ja laulupiduliste rongkäiku siit võidu väljakult läbi linna lauluväljakule. Ega see ei ole kerge meil ega teil, sest millest rääkida, mida kuula, keda märgata. Seda on väga palju, kuid see on meie kohus ja meie koht siin, nagu ikka demonstratsioonide ajal on Tallinna linna täitevkomitee hoone teisel korrusel otsevaatega tulijate poole, kes siit Suvorovi puiestee põlispärnade Alt hakkavad marssima. Respubliganski Brasnik peesni tantse, Škotnikov. Nii nagu peolised on rongkäiguks valmis, nii on ka pealtvaatajad, sest ei ole olnud viimasel ajal ühtki suuremat laulu ja tantsupidu, kus oleks olnud ühepoolne ainult piduliste oma. Ei, sama palju rahvast, võib-olla veel rohkem on trassi ääres ja ka siin on omad traditsioonid, kes aastaid pidevalt jälgiv rongkäik ühe koha pealt, kes teisal kuskil treppidel, kes oma koduaknast ja on neid julgeti, kes on katusele roninud ja isegi puu otsa. Ja omamoodi see vaikus, see viimane minut, viimased minutid. Need on täis nihukest algust, ootust kohe läheme. Juba jõudis kolonni peale etteotsa. Laulupeo tõrvikukandja Tallinna 37. keskkooli kuldmedaliga lõpetanud Erik Puura tõrviku jalg vastu asfalti tuli, põleb peda sekundeerivad puus, sihvakad, noormeest teesides pükstes ja valgetes särkides. Ja nende järel on pisikesed tüdrukud ja poisid. Need on Tallinna pioneeride palee, etnograafilise rahvakunstiansambli sõleke lapsed, kõigil käes kimbuke karikakraid. Kariga Kar üks selle peo sümbolitest. Ja nagu ütles rongkäigu peokujundaja kunstnik Aime Unt valmistati suuri karikakraid. 624. Eile üleeile ääristasid nad tantsuääri väljakut. Täna on nad marssijate käes, pea kolonnis ja kõigis kolonnides. Rongkäigu üldrivistajad on käe üles tõstnud, et anda märku, millal teha esimene samm millal peab hakkama mürtsuma orkester. Võidu väljaku servale jõudsid lipurit kantakse Eesti NSV ja NSV Liidu riigilippe, kõikide liiduvabariikide lippe ja dekoratiivlippe. Selle järel tuleb laulupeo embleem juskui kannikese õie sisse monteeritud pioneerilõke, mille ümber löövad tantsutüdruk ja poiss ja vajalikud aastaarvud ja kirja viies koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Ja seejärel laulupeo komisjon eesotsas komisjoni esimehe Eesti NSV haridusministri Elsa Tretskinaga. Ja nüüd meie kohal on kaks orkestrid. Need pillimehed peavad andmasid käte õige samo selle õige o sellele suurele piduliste rivile, kus ümmarguselt on 26000 hoolino, jaga suuri nende juhatajaid, samuti üldjuhid, aukohad, kantakse loosungeid, olgu jääv meile päike. Ostmisega pudiatsioonilised uuesti dekoratiivlippude rida, merelained ja siis mitmelt realt suured, meetrise läbimõõduga karikakra õied ja nende järel selle aasta tähtnumbrid 65 60 60 kantakse pioneeride marsi marsruudi vimplid leedundroneeridel hästi tuttavad. Neid on kaheksa. Ja see aasta on ju pioneeridele juubeliaasta. Nad on hästi õppinud, hästi töötanud, paljud lähevad otse siit marsil oma malevasuve juurde, ütleme ainult ühe arvu 80000 pioneeri ja nendest. Tribüüni ette jõuavad meie tänasest peokülalised kõige ees Moskva kooristuudio Vesna koor, kes saatis siia oma neljas koorist. Kontsertkoori. Järgnevad Saksa demokraatliku vabariigis Feriini iri keskkooli kammerkoor, koor, mis tallinlastele ja meie Eesti koorilaulu muusikasõpradele tuttav juba 1977. aasta üleliiduliselt koorimuusikafestivali tuleb Leningrad Tulevad Läti noored tantsijad ja Valgevene freesti poistekoor Beunity kes mäletab eelmise aasta juunikuus toimunud Tartus poistelaulupidu, sellele on koor tuttav. Nende järgi tuleb Moldaavia Raspoli pioneeride palee noored tantsijad. Tuleb vahel öelda ka, mismoodi külalised välja näevad näiteks lätlased ime uhked. Beunidki poisid meile juba tuttavas mustas pintsakus hallides pükstes, moldaavlased omad kirevates kirevates rahvariietes. Nende järel ukraina noored viiuldajad. Ja külaliste kolonni lõpetab Meie ainukene külalisorkester. Leedu seitsmenda keskkooli puhkpilliorkester Vytautas Grybauskaitė juhatas. Ei võimlejatele vedanud nendele annab paraadmarsi rütmi ja tempo kätte. Vilniuse puhkpilliorkester ees. Treenerid valgetes seelikutes ja tumesinistes, vintsakutes ja järelneiud. Valged punaste kantidega seelikud. Oranžid trikotaažpluusi, seelikusabad on laiali tõmmatud ja see on nagu ilus, lainetab lillede meri, mis sib praegu meie eest mööda, läheb. Neid sihvakaid nägusaid, liikumisrühmade liitujaid on väljas 320. See värvipilt mõjub päris pikalt, sest nende rivi on ka pikk oranzid, käed ja valged seelikud. See on nagu lainetus nagu lilled. Nagu nooruse jõgi, mis üheotsakaan tribüüni ees ja teisega veel siin Suvorovi puies. Roheliste puude all. Tribüünile läheneb Kohtla-Järve linna õpilaskollektiivide kolonn, kõige eeslastekoori, Kohtla-Järve esimene keskkool, Kiviõli esimene keskkool. Ei ole just palju meie vabariigis neid poolega. Uus direktor on koorijuhiks. Silmaga tabas praegu Kiviõli esimese keskkooli. Olav raie. Tema on juba tuntud poistekoori dirigent, Kiviõli esimese keskkooli laulupoisid on kaasa laulnud ju Meie senised koolinoorte peos oma isad, teie maha ka tütar hinnaraie on veel siia tribüüni ette tulemata, tema marsib oma õpilaste eest Tallinna 32. keskkooli lastekoori. Seda marssi on nõnda palju, seda värvi on nõnda palju. Seda noorte liikumist on nõnda palju, et ole mees, mida sa siit välja noki. Orkester, sinised vestid, sinised seelikud, poistel kollased, pluusid, suured vastsed pasunad justkui käed sulavad pilliga kokku ja siis Kiviõli teise keskkooli lapsed pioneerivormis valge sinine punasega uuesti orkester b-sides mundrid, kes. Ja siis on siin tibukollast ja on ka päris päris ehtsat meil hästi tuntud rahvariiet, pikka musta seelikut, seelikud ja triip, kuldsed ja laiem, punas sõbralikult ühte sulanud mähe, see kolonn. Eile pärast tantsupeo lõppu peeti aru, kas esimese ja teise klassi õpilasele ikkagi jätkad jaksavad pärast viibingeri, kas kahte päeva marssida rongkäigus, aga praegu lähevad meist mööda Kohtla-Järve esimese teise klassi tantsijad. Järelikult lapsed on karastatud, nad on marsiks valmis ja nendel küll ei teki sellist mõtet, et meie rongkäiku ei lähe. Rahvatantsijad on võtnud kätest kinni ja niimoodi rõõmsalt marssida. Käsi vibutades lähenetakse tribüünile. Nende rivi on alati kirevam kui lauljatel rahvatantsu ja rahvariie, et kuuluvad ju lahutamatult kokku. Huvitav vahekäik. Eilseks sõideti paljudest Eestimaa linnadest rajoonides Tallinnasse tuldi just oma väikestele lastele järele, et Tallinnas ilm kehv, viime lapsed koju. Aga mida nägin tulijat lapsevanema päike oli taevas, ilm oli ilus, õhk oli paras soe ja niisiis tuli pidulisi juurde kisa, nemad jäid ka oma viimase tantsukontserti ja tänast rongkäik. Praegu momendil päikest küll ei näe, kohati on natukene taevassinist, aga iga vihma jälgi ka ei ole. Kui eile komsomoli staadionil oli väga raske eraldada kollektiividest kedagi tuttavat, siis täna rongkäigus on kõik selge. Iga rühma ees on tema kooli või pioneerirühm pioneerimaleva või pioneeride palee nimesilt. Rühmad on alaliikide järgi üles rivistatud, kõige ees olid siis esimesed, teised siis kolmandad-neljandad. Praegu marsivad meieni seitsmendate kaheksandate klasside tantsijad. Ja nüüd juba enam ei marsi. Nüüd juba lähevad madal hüppaks sammuga, sest ega tantsijale tõepoolest marsisam, vist nii väga istungi, tema tahab ikka kepselda ja tema tahab ikka tantsida. Naisrühmade tantsijad oma seelikut võtnud pihku ja ma usun, et küllap nemad lähevad tribüüni eest mööda ikkagi tantsides kujundades mingit mustrit. Pariisist GPSi Peskovi, Brežnev, otsu Kangrute ja energeetikute linna Narva lapsed, 150 tantsijad ja rohkem kui 400 lauljat. Omapärane kolonn. Väga palju on kaasa võetud pioneerilõkkeid, millele veel arvud 60 lehvitatakse. Rosette kantakse lippe. Valdavalt on narvalased tulnud peole pioneerivormis. Nende hulgast väärivad eelkõige esiletõstmist esimese keskkooli lauljad. Selles koolis õpetab koorilaulu Tatjana provokatsioon juba kaks aastakümmet järgemööda ja edukal kooli koor on pidevalt vabariiklikest piludest osa võtma ja esimese kategooria vääriline ning Narva nooremate kooride abistaja Se. Hiljutisel noorte internatsionalistide kokkutulekul, millest võtsid peale narvalaste osa Slansse Ivangorodi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Kingissepa noored tunnistati esimese keskkooli poliitlauluansambel parimaks. Kuulus on Narva linn oma tantsukollektiivide poolest. Edusammud on suuresti seotud, suren arutelul Gianni nime ja tegevusega. Paljude aastate kestel on just tema olnud see mees, kelle käe all on vene tantsurühmad välja astunud. Vabariiklikel tantsupidudel. Kes on Pärnu linnast saanud õiguse osaleda Tallinna suurpeol? Ikka need toolid, kollektiivid, kes on rohkem harjutanud, vaeva näinud, kus tublid õpetajad ees ja hakkajad lapsed järel. Kõige suurema kollektiivide arvuga on esindatud kuurort linna neljas keskkool, kokku seitse kollektiivi. Nendest lastekoor Tiiu Künnapu, poistega Maimu Jansen ja rahvapilliorkester tiit. ERMi juhatusel on esimese kategooriaga. Kiita said eelproovidel ka segakoor, tantsu- ja liikumisrühm. Tuntud tasemega on isetegevus Lydia Koidula nimelises teises keskkoolis, puhkpilliorkester Roland tammeoru käe all ja segakoor Liina Freiberg juhatusel on samuti esimese kategooria kollektiivid aastaid püsinud kõrgvormis ning eeskujuks teistele. Tantsurahvast on Pärnus 14 rühma uhiuutes rahvariietes marsivad teise ja neljanda keskkooli väikesed tantsijad, samuti viienda kaheksanda klassilise kooli kolmandate neljandate klasside ja viiendate kuuendate klasside tantsijad. Nii nad marsivad, käes karikakra, õied. Rahu tulid lipud viisnurgale. Jõuavad kolonnid võidu väljaku keskele. Tribüüni ette lehvitatakse, lehvitatakse vastakuti. Tribüünil on Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino Eesti NSVs ülemnõukogu presiidiumi esimees Johannes Käbin Eesti NSV Ministrite nõukogu esimees Valter Klauson ja teised meie juhtivad partei- ja valitsustegelased. Külaliste hulgas on NLKP keskkomitee sektori juhataja Jevgeniga sõnnikov. Tänaseks saabus pidustustele ka NSV Liidu haridusministri asetäitja Marina surev loova ja juba mitmendat päeva on Tallinnas kosmonaut Juri maalasse. Ja nüüd on pilt väga kena. Tulevad oma erk-erk oranžides suitsumütsidest, Tartu poistekoor, igal poisil käes ruuniline rahutuvi hoiavad poisid käes ja lasevad kogu aeg käsi, üles-alla-üles-allatuul võtab, viivad kord üles, kord alla ja niimoodi lainetabki see meri edasi. Teaduse ja noorte laululinn. Just selle linna üliõpilaskoorides jätkavad teed paljud tänastest Pinulistes. Kui Tartu riikliku üli kooli 350. aastapäeva pidustustel prahvatab võimas üliõpilaslaul ja küpsub tantsuking, on seal ka kunagiste koolikooride liit, Nende hääled ja väikestest rahvatantsijatest suurteks sirgunud tantsulusti. Kes laulu ja tantsuga on sõbrunenud selles linnas, see ei saa neist lahkuda. Tartu, 10. seitsmes, viies teine keskkool. Need on koolid, kes oma traditsioonilisi iga-aastaste kooli kontsertidega Vanemuise kontserdisaalis on võitnud suure populaarsuse üle Tartu linna tuleb Tartu linna seitsmes keskkool lastekoor ees. Dirigent Lennart Jõela koor, kes võistulaulmisel kahtlemata esimesest hetkest laulis ennast esimesele kategooriale. Tartu teine keskkool. Kuus aastat tagasi lõpetasid selle kooliõpetajad Kadri ja Riho Leppoja Tallinnas konservatooriumis professor Heino Kaljuste muusikapedagoogikaklassis. Nende töökohaks sai Miina härma nimeline Tartu teine keskkool. Nad tulid, hakkasid hooga tööle ja võiksid, võitsid eelkõige kolleegide ja laste lugupidamise. Seda kõike tööhoogu ja võite on jätkunud tänaseni. Kadria Riho Leppoja õpetaja, professor Heino Kaljuste on öelnud, et need noored inimesed on täielikult Miina Härma väärilised. Üks kool teise järel, ülikoolilinnas Tartus. Kuid see ei ole ainult lauljate ja tantsijate rivi mingi summa. Ei, siin on palju rohkem. Siin on palju tööd, siin on palju vaeva, siin on isegi võib-olla unistusi, sest võib-olla tänane väike laulja tahab homme-ülehomme saada suureks lauljaks. Aga ekse tee peabki nii käima läbi kooli läbi pidude suurele lavale. Tuleb meelde mullune poistekooride laulupidu, Üleliidulise ulatusega pidu Tartus. Kui vaprad olid poisid, kui hästi oli pidu organiseeritud ja siis hakkas vihma sadama. Tuul puhus otse poistele vastu otse suhu, kuid lauldi, pealtvaatajad punud, aplaus oli vägev ja mälestused olid toredad. Tartuga on seotud ka meie üliõpilaslaulupidude traditsioon. Ja muidugi esimene üldlaulupidu 1869. Kui palju on sinna aega tagasi? Ja neil tänastel minejatel ongi ülesanne seda traditsiooni jätkata, seda arvu kasvatanud. Tuleb meelde talv aeg, mil me valmistasime ette oma saadetega eelolevat laulupidu, püüdsime teieni tuua kohapeal tehtavat. Tegemist oli tartus tol korral väga palju, sest nii nagu juba enne öeldud Tartus väga laululembelised koorid ja kooli. Ja kui olime kümnendas keskkoolis, siis ütles õpetaja Heli Tiiu Tamm et iga kevad on tema jaoks rõõmupidu, aga samas on ka Igal kevadel kingib õpetaja Heli Tiiu Tamm oma lemmikõpilasele luulekogu märkimaks et ta oli oma tegemiste ja olemistega koolile ja õpetajale vajalik. Kui meie tausta mikrofonid kõik väljakul toimuva kinni püüavad, siis te kindlasti kuulete vahetevahel aplause ja ka justkui töötasid reporterit. Asi on nimelt selles, et külaliste tarvis antakse väike ülevaade rongkäigus ka neile, kes tribüünil ja kes siin väljaku ääres. Ja kui seal tekstis kõla näiteks sinu oma kool, sinu lauluõpetaja, siis lapsed momentaanselt reageerivad sellele laksutavad hõiskavad. See on tore, kui ka meie külalised saavad teada, kes meie hulgast on tublimad, kus on traditsioonid pikemad, kus on rivi pikem, kus on seda head tuju, aga seda paistab, et on täna igas igas kolonnis. Ja mitte ainult laulud ja tantsud ei võlumeid, vaid vaatame ka rahvariiete kõrvalkooride riietust. Kui maitsekad, õrnad liiva, värvi seelikud, ligilähedase värvitooniga pluusid siis jälle sekka ehtsad, ehtsad juba ammu-ammu tuntud rahvariided. On need siis kihelkonna või Anseküla, kas seal on siis seda musta vähem või rohkem on seda punast triipu laiemalt väiksemalt, ma usun, et kuulajad seda teavad, kujutavad seda ette jälle uued koorid. Ja juba on järg Haapsalu käsi. Tänase rongkäigu peakujundaja Aime Unt on ette näinud oma kavandites et iga rajoon, kes tuleb kannab ka oma rajooni nimetuse järel rajoonile kõige ise iseloomulikumat vöökirja mustrid. Ja nii ongi, mustri järgi võime ära tunda, et tulevad haapsellased. Silm haarab Haapsalu esimese keskkooli dekoori kõige ees ilusates Lihula rahvariietes Eesti NSV teeneline õpetaja Helga Kariis. Haapsalu esimene keskkool, nagu me teame, on ennast kuulsaks mänginud avatäidis muusikateatriga pöialpoiss. Nende kaheksa lastemuusikali on oma kuulsusega jõutud juba vabariigist välja. Aga õpetaja Helga Kariis ei ole selle töö kõrval kunagi unustanud ära ka koorilaulu. Ta on ise lapsest saadik koorilauluga olnud seotud ja on osanud seda ka kõikidesse oma õpilastesse sisendada. Sest ta on ikka öelnud ja rõhutanud, et koorilaul koolis teenib eesmärki õpetada mõistma ilusat ilu kaudu vormida kunstile vastuvõtliku ja igakülgselt arenenud inimest. Meie siin mikrofonide juures oleme küllalt eripärases olukorras sest pealtvaataja või lapsevanem või ka vanaema, kes on tulnud rongkäigu trassi äärde, tema vaatab silmadega, tema ju teksti loeb, tema ju kõiki Arv ega meenutusi meelde ei tuleta. Ta näeb võib-olla kokkuvõttes vähem, kui ta saab oma pilgu süvendatult kuskile rongkäigu sisse pista ja saab sealt oma elamuse. Aga meie oleme kohustatud äkki ma iga rajooni ja linna puhul, kust on kõige arvukamalt väljas kollektiive, kes on staažikamad, tantsujuhid, kellelt eeskuju võtta. Ja, ja nüüd on võidu välja kuule astumas. Harju rajoon. Harju rajooni koolidest on kõige arvukamalt esindatud Kuusalu keskkool, kes tõi peole üheksa kollektiivi. Nendest viis tantsurühma, mudilas-laste- ja segakoori ning puhkpilliorkestri kokku üle 300 õpilase. Aga ma näen, et kolleeg Agera tahab midagi vahele öelda. Ma tahtsin öelda, et see oli praegu väga ilus pilt, teine Harju kolonni peas kõige kombile õpetaja Jaan king ja tema järel rida. No ma ei liialda põlvepikkusi poisse, vaata et pasun on suurem kui poiss ja siis tulevad täismehed. Õpetaja Kingol võtnud saku kõik puhkpilliorkestrid koondanud ühtsesse suurde orkestrisse, et harjulastel oleks, mille järgi marssida, et oleks hoogne ja võimas rütm. Ei oleks uskunud, et Eestimaa põhjarannikul siin vaesel pinnal on nii palju värve, mida lapsed, noored rühmajuhid on kaasa toonud ele kollasest üle oranži punaseni välja siis valgest valgest kuni taevasiniseni. Ja võib-olla ei tasugi teki värv üles lugeda, sest nad on igal koolil igal rühmal, igal laulu kollektiivil omad ainult neile omased. Ja kus need värvid võetud on, eks ikka sealt, kus ema emad nad kunagi leidsid lilledest, nõmmelt ja niidult. Ja, ja nüüd kordub see kõik laste, lastelaste, lastelastest ja nii edasi. Meie jutt katki Kuusalu kooli juures. Selle koolilastekoorile omistati ülevaatusel esimene kategooria. Koore juhendab Taavi Esko. Tema käe all laulab terve kool. Taavi Esko põhimõtteks ongi lapsi haarata, mass kooridesse, sealt valid koore. Peole välja valinud koolitantsurühmad on ette valmistanud tuntud tantsuõpetajad Reet kadastaja, Tõnu lint veel. Huvitav on, et esimese kategooriaga puhkpilliorkestrit juhatab naisdirigent Mare Russak ja naisdirigente meil on vabariigis üsna vähe neli. Staažikam tantsuõpetaja rajoonis on Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Helmi Hinrikus. Kehrast. Elmi Indrikus on lapsi tantsupeole toonud alates 1947.-st aastast. Seegandaks aktiivselt rahvatantsu õpetanud ühtejärge 35 aastat. Harju rajoonis on väärikaid haigusjuhte. On terveid sugupõlvi, kus rahvakunst auses näiteks Välide perekond koselt. Vanaisa oli sajandi algul Valtu koolmeistriks ja seltsielu edendajaks. Pojapoeg Lembit on osa võtnud paljudest laulupidudest, tema lapsed laulavad koolikooris ja löövad kaasa sellel peol. Pikalt võiks loetleda häid õppureid, taidlejaid, sportlasi, Nende rõõmsas, ilmsete noorte hulgas, kes praegu tribüünist mööduvad. Kärt Tomingas Keilast on kooli pioneerimaleva nõukogu esimees asendamatu laulus tantsus ütlemises. Ave Vahter Kose keskkoolis lõpetas kaheksanda klassi kiitusega. Käib laste muusikakoolis, tantsib rahvatantsurühmas, laulab lastekooris. Veli Lahtmets lõpetas samuti kiitusega kaheksanda klassi. Peale selle veel Kehra laste muusikakooli. Mängib klaverit, on saatjaks tantsurühmadele. Lööb kaasa orkestrist, tantsib, on tänavune nooruse meister orienteerumises. Harju rajooni kolonni ees läksid kõige pisemad esimeste teiste klasside tantsijad. Eriti uhkelt astusid Nissi koolitüdrukud poisid. Esiteks sellepärast, et nad on esimest korda nii suurel peol ja teiseks, neil on uhiuued Lihula rahvarõivad emade tikitud õmmeldud seelik, pluusid vestid. Jõelähtme lapsed on kodukandi rahvariietes riietest, mille kanga oma kangastelgedel kudus kajajaks. Kaarin Saarma, vanaema. Suur tänu sulle, vanaema meiegi poolt abi ja ilu eest. Et oma ning naabrite laululapsed nii kenad välja näevad. Ka Kehra keskkooli tantsupoistele uued riided. Siin osutas abi kooli šeff majand Alaveri sovhoos. Hiidlased on toonud pealinna suurpeole oma kodukandi rahvariiete värvid ja mustrid. Kõige arvukamalt on siin kooli kõige suurem kool Kärdla keskkool esindatud. Õppige siin peaaegu pool kogu rajooni õpilastest. Ja siis ei ole ka imeks panna, et kool on esindatud 120 liikmelise segakooriga, kes ajaloo ja muusikaõpetaja Evald terase juhatusel laulis võistulaulmisel välja esimese kategooria. On üldse rõõmustav tõdeda, et sellel peol on vabariigist 47 segakoori. See on tore, sest segakoor koolis on märkimist vääriv nähtus õpetajale beeta palju muret ja toob vaeva. Samas Aga ilmutada ainulaadset, eluks hädavajaliku nooretavat erutust ja rõõm näha sellist kollektiiv evolutsiooni kus suur osa lauljaid oma püüdlikkusega hävitab osaloiduste distsiplineerimatut. Suurim kõigist rõõmudest. Sest ta on elurõõm. Niisuguse elutarkusi on ise välja öelnud 22 aastat Kärdla keskkoolis töötanud evad peras. Jõgeva rajooni kolonni kujundus on sama kirev nagu kõikidel teistelgi karikakrad pioneerimarsruudi alati valmis. Marsruudi märgid siis mitmevärvilised tähed Družba Sõprus numbrid 60 65 Jõgeva rajooni kolonni, kujunduse kavandi ja Karetisiidid valmistas vaimastvere kaheksa klassilise kooli töö ja kunstiõpetuse õpetaja Andres Allik ning abistasid teda Jõgeva keskkooli õpilased. Ja terve selle kolonni kujunduse värvilahenduses on silmas peetud vana torma rahvariiete mustrid, see on siis sinine, punane, valge, punane, sinine kombinatsioon. Nendes värvides on siis ka numbrid, on tähed, on kokku kirjutatud sõnad, ilus ja kirev on nende kolonn. Põltsamaa esimese keskkooli laululaste ees astus, kes teab juba mitmendat korda laulupidudel Eli Martin Olime paar kuud tagasi Põltsamaa laulastel külas mis hämmastas mitte see, et kollektiiv on palju ja et nad on arvukad vaid selle töö sisuline pool. Lapsed tegid laulupühapäev, tundsid, et nad peavad veel harjutama, et koorilaulutunnist jääb väheks. Eli Martin kutsus, lapsed tulid, oma dirigenti austatakse. Ja kui lavale tuli 120 liikmeline lastekoor lindistamiseks. Te võite ette kujutada poisid-tüdrukud, kuidas nad sagivad, aga ei, nad tulid lavale üksteise järel, hanereas vaikselt kuuletusid ja kui dirigent tõstis käed, hakkas laul ja meil ei olnudki vaja ümber lindistada, kõik klappis. Ja selleks, et täna tunda end rõõmsalt uhkelt, peab enne tööd tegema ja seda Eli Martin oskab. Ta on ka meie vanima naiskoori vabandust segada koorihelidirigent. Koori, mille vanust lugeda juba 140 aastaga. Peame kalliks traditsioon, teeme täna veel paremini ja homme veel paremini, kui täna. Siis võime öelda, et laulupeoliste rongkäik tulevikus on veel pikem veel värvirikkam ja veel sisukam, laul ja tants. Kollakaspruunide männikirjaliste mustritega kolonni ees muidugi need on ju Kingissepa lapsed. Kõige ees Juhan Smuuli nimelise Muhu kaheksa klassilise kooli õpilased, kool, kõigi haruteede algus. Kuigi see algus on kõigil üks, kannab igaüks meist kaasas ikkagi oma kooli. Omaks saab ta meile selle põhjal, mida me oleme saanud seal lisaks tarkusele Eestile kaasa võtta. Juhan Smuuli nimelise Muhu kaheksa klassilise kooli õpilased saavad oma koolis kaasa kindlasti laulu ja muusikaarmastuse segul, mis kaheksa klassilisena tegutseb alles kuuendat aastat ja kus praegu õpib 180 õpilast. Üllatab oma taidlusega igaüht. Väikeses hubases maakoolist, kus kõige suuremaks ruumiks on linna kooli tavalise klassi suurune tuba, lüüakse laulu ja lastakse pillidel kõlada. Eineid sega see, et pole saali, pole võimlat, pole korralikku paika, kus terve kooli, kus terve kooli pere üles rivistuda. Õpetaja Koidula Vigla on oma mudilasi ja lastekooritööd osanud nii korraldada, et kooride kõrval tegutseb hulgaliselt ansambleid. Sellel peol on lastekoor. Mudilased jäid koju ootama järgmist pidu, et siis lastekooris kaartsa laulda on kooli suur rahvamuusikaorkester Vello tikkerpalu juhatusel. Orkester, mis on ennast tuntuks mänginud igal pool Saaremaal. Ja kui te olete Lahemaa rahvusparki külastanud ja sattunud juhuslikult kuulama Kingissepa teise keskkooli rahvalauluansamblit, siis see ei ole mitte juhus. Sest selle kooli kuuendate seitsmendate klasside tütarlaste ansambel on enesele seal tõepoolest nime teinud ja mitte ainult seal, Saaremaal tuntakse teda kõikjal ja õpetaja Ludmilla tooni kollektiivid on üldse vabariigis väga hästi tuntud, nii nagu õpetaja isegi Saaremaa lauluhing, nii ütleb kohalik rahvas tema kohta. Kui neli aastat tagasi Kingissepa teine keskkool asutati. Ma ei oska öelda, mis seal alguses puudualiaga koorid ja ansamblid said seal küll kahe olemas poistekoor, lastekoor, segakoor, need on Tallinnas mudilased kodus. Selles koolis olles tundub, et seal laulab tõepoolest iga laps vähemalt kooli oma laulu, saarlaste laulu, mille autoriks on kuuenda klassi õpilane Tiina naaber peab seal küll tõepoolest iga esimese klassi lapski. Ja ma olen kindel, et küllap rõngas sellest nende ööbimispaiku Tallinnas. Sest kui on kohal piina ja klaver, siis kõlab kindlasti laul. Ja kui tuleb veel õpetaja toon tõsis, ei lõppegi. Eks Fongimis praegu teieni kostab, kui reporterid korraks hinge tõmbavad, on tuttav. Paljud teist head kuulajad on ise marssinud laulupidudel kaasa. Või on vaadatud, kuidas lapsed lähevad. Ja sellepärast on sellel minekul midagi igiomast, kuid iga kord ka midagi uut. Mitte ainult selles, et on õppendatud uued kostüümid või on tulnud uued koorijuhid, tantsujuhid. Kuid aeg aeg astub edasi. Ja meie peod on ju pühendatud tähtsündmustele. Tänavu on neid mitu kodumaa 60, igas kolonnis kantakse arvu 60 teksti. Siis rahu, sõprus, arv 65 paistab igalt poolt välja. 65 aastat möödub suurest oktoobrirevolutsioonist. Kõik see, mis toimub siin täna on võimalik tänu sellele, mis toimus 65 aastat tagasi. Ja tänase peo peakangelased pioneerid. Nemad astuvad ju oma juubeli ajal stamarssi. Vabariiklik kokkutulek on selja taga, aga aasta pole ju lõppenud. Ja koolinoorte laulu- ja tantsupidu, see on ju nende pidu. Sellepärast märkame jälle kolonnides ka väga palju pioneerilõke. On tehtud kuldsest ja punasest mitut moodi. Kuid see on tuttav lõkke pioneerimärgilt. Tulevad Paidelased, õigei Paide linna ühendatud noorte puhkpilliorkester Siit ülevalt film nüüd kohe ei haara. Aga ma tean, et Türi keskkooli naiskoori ridades samuti sama kooli õpilaskomitee esimees Irina Martin, kelle äsja lõppenud õpinguid kroonis kuldmedal. Ja sama kooli naiskoori ridades on ka üheksanda klassi kiituskirjaga lõpetanud Paju, nii Eestimaa leninliku, kommunistliku noorsooühingu 19. kongressi delegaat Eestimaa leninliku, kommunistliku noorsooühingu keskkomitee liikmekandidaat, Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu Paide rajoonikomitee büroo liige, kooli komsomolisekretär. Ikka ja alati on Paide rajoonist esinenud edukalt Türi keskkooli ja kultuurimaja tantsulapsed Eesti NSV teenelise kultuuritegelase, Erna Kaasiku juhatamisel. Erna kaasik on Türi noori tantsijaid juhendanud juba 1946.-st aastast. 1959.-st aastast juhatab aga rahvatantsurühmi ka juba tema tütar ellu kaasa. Üle 140 koolinoore tantsib nende käe all. Tütar sai emand tantsuarmastuse ega ole olnud seda kitsi teistelegi jagama. Ellu Kaasiku õpilane Ülle Tammela on peol oma tantsulastega nii jääst kätte ulatatakse seda nähtamatult miski, mis hoiab alles ja viib edasi meie esivanemate pärandit. Praasnika. Tantsijad on võtnud kolonni lõpus ilusti sõõri hoiavad kätest kinni ja nüüd on näha, kui suur on see liseer seelik. Kuigi ta on üles tõstetud servades katata ikkagi varbad ja tantsujalad ära. Aga niisugune söör rivi sees püüab pilku ja selle eest jälle teenitakse pealtvaatajatelt aplaus. Vahel on jälgitakse demonstratsioone, suuri pidustusi televisioonis. Telepildi abil aga kuulatakse juurtega raadiot ja siin võib tekkida väike ebakõla. Asi on nimelt selles, et meie oleme tribüünist oma 60 70 meetrit eespool ja selle tõttu. Me näeme kolonne varem. Ja räägime ka neist varem. Nii meie vaateväljas on juba Põlva. Marsivad Kagu-Eesti, Põlva rajooni lapsed. Kõige rohkem lauljaid ja tantsijaid on rajooni kolonni andnud Räpina keskkool, kokku ligi veerand 1000 õpilast. Õpetaja Helge Tootsmanni juhendamisel tegid kõik treeningud ja ülevaatused edukalt läbi neli tantsurühma. Lasteaia segakooriga on Tallinnas Linda Kasak, poiste naiskooriga Lilia Leimann. Hästi idaneb laulu seeme. Räpinas on terveid perekondi, kus kõik laulavad. Näiteks Sillaste isa Vello Sillaste matemaatikaõpetaja, laulab Räpina meeskooris, ema Elga laulab keskkooli ja metsamajandi ansamblites. Tütar Epp, kes juba on Tartu riikliku ülikooli üliõpilane, on osa võtnud kõigist laulupidudest ja poeg kooli viimase klassi õpilane lööb kaasa segakoorilauljana. Üheks tublimaks koorijuhiks. Põlva mail on kanepi keskkooli õpetaja Piia Jõks kes asus kanepisse muusikaõpetaja kohale. 15 aastat tagasi pärast Tallinna riikliku konservatooriumi lõpetamist on kõik need aastad tegutsenud koorijuhina seda laial rindel. Ta juhatab keskkoolis lasteaia naiste koori. Muide, mõlemad koorid said võistulaulmisel esimese kategooria. Peale koolide juhatati Jõks rajooni õpetajate muusikasektsiooni. Rajooni laulupidudel on tema käes lastekooride naiskooride üldjuhi dirigendikepp. Ka koolipoistekoor, staažika pedagoogi pärja pilve juhatusel on esimese kategooria vääriline. Seega on kanepi keskkooli üks väheseid vabariigis, kus kõik kolm koori omavad kõrgema kategooria võistulaulmised, peod, sõpruskohtumised, need toovad õppetöösse pioneeri ellu suurt vaheldust. Sõpruskoolidega ollakse pidevalt kirjavahetuses. Käiakse vastastikku külas, korraldatakse ühiseid festivale, spordivõistlusi peetakse lugu tähtpäevades. Ka praegu. Meie laulu- ja tantsupeol viibivad Räpina keskkooli ja leevaku kaheksa klassilise kooli delegatsioonid külas Ukrainast oma sõpruskoolidel. Koos tähistatakse NSV Liidu moodustamise kuuekümnendat aastapäeva. Põllumeeste ja kalurite rajoon, Pärnu Tallinnas ligi 900 õpilast arvukalt noori Vändrast, kust kultuuritraditsioonid on ajaloolise järjega ja au sees. Janseni Jakobsoni-Koidula-ga seotud paigad mõjuvad. Siin on oma elu viimased aastakümned mööda saatnud Mihkel Lüdig. Tema Koit on taas laulupeo lipulauluks. Palju oleneb sellest, kes kohapeal laulu tuld või tantsusärtsu üleval hoiab. On energilise õpetajad, nagu Aili Tamm Audru kaheksaklassilises koolis, siis laulavad lapsed nagu pääsukesed lastekoor, pääsuke on tuntud kogu rajoonis. Igal aastal toimub Audrus oma kooli laulupäev. Siis esinevad kõik mudilased, pöialpoistekoorid, ansamblid ja tantsurühmal. Rajooni koolidel on aastatega välja kujunenud head sõprussidemed teiste liiduvabariikide koolidega. Nii on Häädemeeste keskkooli vastastikuste sidemete Leedu NSV Kursena esimese keskkooli ja Moldaavia Putinist keskkooliga regulaarsel sõpruskontserdil toimuvad Pärnu-Jaagupi keskkoolil, Läti NSV Fils runud jalase kooliga Vändra keskkooli veestuna keskkooliga Audru koolil vilkene kooliga. Rahvariiete poolest on Pärnu rajooni kollektiivi truuks jäänud Lääne-Eesti rahvariietele. Eesti NSV koolinoorte viies laulu ja tantsupidu andis hoogu ja indu õpilast haidluselega Rakveres. Eriti rohkesti loodi koolides juurde tantsurühmi ja kasvas poistekooride arv. Tunduvalt tõusis ka koolikooride ja tantsurühmade kunstiline tase. Ühtekokku on Rakvere rajoonist 1322 veolist 50 laulu-tantsu- ja muusikakollektiivid. Esiletõstmist väärib paljude muusika ja tantsuõpetajate väsimatu ja entusiastlik töö. Tugevate laulu ja tantsutraditsioonidega. Õppeasutus on Tamsalus, kes cool. Tänavu maikuus korraldas kool juba oma 15. laulupeo kava. Esinesid kooli, mudilas-laste- ja poiste ja naiskoor ning segakvartett, samuti kooli kuus rahvatantsurühma. Südame ja säraga laulis tantsis kaks kolmandikku 600 sest kooliperest ja pühendas oma peo pioneeriorganisatsiooni. Juubelisünnipäevale. Kooli laulupäevad on Tamsalus aidanud ülal hoida ümbruskonnaski kultuurihuvi, sest Tamsalu Anev oli ju 30 aastat kultuuri majata. Õpilaste huvi hoiab ülal pedagoogide eeskuju. Hulk õpetajaid laulab tütarlaste ja lastevanemate kõrval naiskoorist ja kultuurimaja segakooris ning tantsivad ka rahvatantsurühmas õpetaja Vaike viile. Bergil on koolis kolm tantsurühma ja lasteaedade rühmal Milvi Ruubenil samuti kolm rühma koolis ja kultuurimaja naisrühm. Hingekelder juhatab mudilaskoori muusikaõpetaja Heidi Mägi aga kõiki ülejäänuid. Kuna rongkäigus on kõik koorid liikide kaupa rivistatud, siis on võimalik vaadata ka suhteliselt, milline kooriliik on kõige suurem. Kui siin hakkavad silma praegu Rakvere rajooni kolonnis Kadrina naiskoorilauljad oma õrnroheliste kleitidega, siis nad paistavad välja. Aga edasi tulevad juba lapsed. Ja nii silm märganud juba mitme linna ja rajooni puhul. Naiskoore ja segakoor võiks rohkem olla. Üldjuht Ants Üleoja ütleski, et ta on lausa kade näiteks laste koorida üldjuhtide peale. Kui palju on meil laulvaid suid, aga temal vähe? Peopäeval me ei hakka muidugi siin kriitikat tegema, kuid mõtlemisainet selles on, miks ei võiks segakoore ja naiskoore olla peol rohkem. Nüüd anti meile sideliini pidi teada, et rongkäigu esimene ots kolonni pea on kas jõudsid samas või jõudnud lauluväljakule. Loomulikult katkestame me praegu siit oma reportaaži, et anda sõna üle lauluväljaku. Ja me oleme vastu võtmas esimesi, kes kolonni peas jõudsid lauluväljakule. Siin on meie ümber terve suur punt. Kõige väiksemaid võiks tõesti kimpu siduda, et saaks üks suur laulu peoline, aga seda rõõmsam on segi. Nii me valisemite vaatasime kohe värava juures, kelle jälg esimesena siit väravast sisse astub, Need napsu käest kinni ja teie neid olete, mis neid ees ootab? Laulupidu aga rongkäikudes läks, mis sul jalad, uued kingad või vanad uued. Kas uusi kingi tohib panna taipil? Aga särail ehitad jalgu. Mis ema ütleks, kui kodust teele saatis? LZ pea vastu. Ja sa pead vastu? Aga kas keegi luges ära, mitu sammu on ka seal esimest korda nii pikk tee ja seal see traditsiooniline laulupeo tee, millega esimest korda läbi käisite oli pikk tee või? Karikakrakimbud on käes, natuke hakkavad närtsiva need peast kohe kuhugi vette saama, aga siin ei ole midagi teha. Peavad iluks veel oleva, kuhu te lähete siit praegu nüüd. Lähme sööma. Kuulge, aga öelge mulle seda, et kas marssimine läbi linnade eriti ju kõige esimene rida. Ja kindlasti Tõditada selle marsi läbi esimest korda elus, sest te olete ju kõik, ma vaatan nyyd pikkuse järgi teise klassi lapsed või, või kolmanda klassi lapsed vaevalt et te olete elus niisugust asja läbi elanud, mis teile sellest meelde jäi, mida te praegu oskate öelda? Noh, suur elamus oli ja kõige rohkem oli see asi, et 200 õpetaja käest riielda oleme vales kohas. Aga sellele vaatamata jõudsid õigesse kohta välja. Aga žüriid laste käest ka riielda sees, et, et võta paremale, vasakule, sedasi kogu aeg hakkas. Ta ei olnud enne läbi tehtud. Kas või midagi sõbralikku ja heatahtlikku, ütles kõrvalt, nagu hüüdis tänava äärest hea. Aga siin on ka suuremat tüdrukutega, teil ei ole see esimene läbimarss läbi linna, eks ole? Ei ole, lähen teist korda niiviisi linna, aga kolonni peas esimest korda Nonii siis te võite ka kõrvutada, kas oli pidulikum pähe ja vahva oli. Klubiga oli väga rõõmus, elas hästi kaasa neile. Nägite tuttavaid levitasite hüüdsid. Ja mis nüüd edasi ootab? Lähme kõigepealt sööma ja siis laulupeole ikka. Aga ta ei ole lihtsalt laulupeo lapsed, ei ole lauljad, lapsed, Ma vaatan, et te olete vist tantsulapsed hoopiski ja oleme küll, aga me lähme niisama vaatama. Kas need tantsijad on ju ka siin laulupeol haaratud kastega trepitantsu tantsite ei tassi, kas need on veidi vanemad ja teie rühmas tantsib, keegi ei tantsi meerinud? Hea küll. Ja laste taga kõnnivad siin või laste ümber kõnnivad õieti laste vanemad tuttavad ja, ja täiskasvanud lauluhuvilised. Kas tee tulid otsast lõpuni ise läbi teha? Ei, ma üritasin tulla just vastu siia lauluväljakul, aga kahjuks jäi nii palju hiljaks. Kõige esimene tuld nägin ainult kaugelt, enne kui nina jõudsin Legibin panna ja ega seda nina siia ei mahugi õieti päris rongkäigu ligi panna. Ilmselt oleks tulnud väga vara juba positsioon sisse võtta. Aga mitu inimest teie maja peale on? Oi, seda ma ei oska öelda, sest meil on väga suur maja. Aga meie korterist on neli last, kolm tükki, tantsisid ja üks laulab ja mängib pilli, nii et tegelikult neli last. Viies osas. Ja kas laulupeole tulek praegu oli oma lapsi vaatama ja kaasa elama ja toetama ja üles leidma ja neile plaksutama või on ise ka lauluga midagi tegemist? Pisut jah, ikka on, suurte laulupidudel olen kaasa löönud, aga seekord oli põhiline muidugi ikka tulla vaatama, kuidas lastel läheb. On mingit vahet peo seisukohalt põhimõttelist vahet, on see laste laulupidu või suurte täiskasvanute päris laulupidu? No ma usun, et meeleolu suhtes võib-olla õieti suurt vahet ei olegi aga üksvahe on nüüd küll, mis mulle ka meeskoorilauljale silma torkab ja mis mulle meeldib, et lastelaulupeol õlut ei müüda. Kas kõik on kokku lepitud ka, et kuidas pärast pidu kokku saab ja jätkas vanemad muretsesid äkki kaote ära või viiteid õpetaja sind pärast ühet kuhugi. On ikka kokku lepitud, aga Mildred vanemad meie kokkusaamise kohta. Ime kõik koguneme sinna. Läks proovide ajal sai see väljak ja kõik siin ümbruskond nii tuttavaks, et siin ei olegi eriti eksimisvõimalust. Ei ole jah. Aga nüüd ma vaatan, teie lapsed on juba küll kuhugi ära läinud. Kuigi me ütlesime, et ei ole eksimisvõimalust, aga äkki ta siiski on olemas, alati on erandeid. Laseme teid nüüd lahti, minge, lapsed, lükake järele. Jätkab võidu väljakul. See, et laulupeoliste esimene ots on lauluväljakul siin võidu väljakul küll kuidagi tunda ei anna. Siin läheb kõik endise raugematu hooga. Meist möödusid vahepeal Rapla rajoon, Tartu rajoon just lõpetab oma marssi üle. Võidab väljaku, Valga rajoon. Küll tahtnuks veel midagi öelda, kuid mis sa teed, püüame olla rongkäiguga sünkroonis ja ütleme lihtsalt nende rajooni laululastele ja tantsulastele head teed peoplatsile. Ja nüüd siis jõudis võidu väljakule Viljandi rajoon. Viljandi rajooni koolidest on tänases rongkäigus kõige arvukamalt esindatud Nuia keskkool, Suure-Jaani keskkool ja Viljandi viies keskkool. Lapsed marsivad siin meie aga lähme mõttes sinna, kust lapsed on tulnud. Metsad, oru mäed, nende vahel järvesilmal õitsvad kullerkupud ja kevadest hõiskavad toomingasalu. See on Karksi-Nuia. Siin on ikka laulust ja tantsust lugupeetud. Igal aastal jaanipäeval kogunetakse järve kaldale, kus esivanemate kombe kohaselt tähistatakse kõige lühema ööbidu. Vanad lossi varemed rõkkavad igal suvel ühislaulust ning murule võimivad mustreid, lisa temaga kui lapsed. Öeldakse ju, et Nuias laulavad ja tantsivad kõik. Tänases piduliste rongkäigus sammub Nuias 240 tailia nende hulgast kolm koori, naislaste ja poistekoor Sirlerige juhtimisel. Tantsulastest on Tallinnas kuus Rütma. Armastust meie esivanemate rahvakunsti vastu on nuia lastes palju aastaid kasvatanud Lille-Astra harrastaja. Eile üleeile toimunud tantsupeo üks üldjuhte TEMA tublideks abilisteks on noored tantsujuhid. Hakas Tiia viri, Marika Kangro. Endast kõnelema panevad ka Suure-Jaani keskkooli laulutraditsiooni igakevadised laulupeod, aukohal kodulähedaste heliloojate Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare koorilooming. Erikontsertidega tähistatakse samade heliloojate juubeleid. Kollektiivi juhi, helilooja Albert petineni staaž on 20 aastat, nendest viimased kaheksa aastat Suure-Jaani keskkoolis. Sama kaua on koolis tegutsenud ka puhkpilliorkester, lastekoor ja segakoor. Käesoleval aastal lisandus neile veel poistekoor. Puhkpilliorkestris mängib esimest aastat Kornetid Andres põrk neljandast klassist. Põrkide suguvõsa on seotud ammustest aegadest laulupidude järjepidevusega. Vanaisa Aleksander Põrk on Suure-Jaani puhkpilliorkestris mänginud juba 60 aastat. Mängib veel praegugi kaasa koos poja Villemi ja pojapoja Andrei, sega. Ja Viljandi viies keskus tuntud kool oma ülekoolilisi ettevõtmistes poolest viiendat aastat korraldatakse aprillikuus kontsert, mille sissetulek läheb Raoul fondi. Sellel kontserdil esinevad koorikollektiivide ansamblid ning tantsurühmadega. Esinemisrõõmu pakuvad muusikanädalat. Siis esineb poistekoor koos meeskoori Sakalaga. Kuna koolis on muusika eriklassid, millest vanemad lähevad kaheksandasse klassi siis on esinemised aktustel ja pidudel kõrgetasemelised ja usun, et tantsitud tantsud ja lauldavad laulud Viljandi rajoonis on ka kõrgetasemelised. Nii ja nüüd on siis jõudnud võidu väljakule rajoonide viimane kolonn Võru rajoon, Võru rajoon on oma kolonni põhivärviks valinud rohelise, on Võru ise ka lillede ja roheluse maa. Sellele koolinoorte peole on Võru rajoonist tulnud 15 kooli 20 rahvatantsurühma, 12 koori ja kolmarkest. Aastakümneid on olnud rajoonitantsu rahva eesotsas Eesti NSV teeneline kultuuritegelane, Võru tantsumemm Kai Leet. Väsimatu ja energiline ilutegijad. Railite juhtimisel toimuvad rajoonis igal aastal suured tantsulavastused, kus osaleb ligi 500 tantsijat. Suuremateks tantsukeskusteks on Võru kultuurimaja, Kannel ja pioneeride maja. Väga ei leepi. Tema tantsijate innustusel on rahvatantsud jõudnud paljudesse võrukoolidesse ja eesrindlik tööstusettevõtetesse. Pole tantsu ja laulu kasinus üle. Kunagi kurdetud Võru esimeses keskkoolis õpetaja koorilaulu siin aru saame, kes on saanud austuse laulupeo traditsioonide vastu oma emalt ja isalt elu põlistelt koorilauljat, lastekoor, naiskoor, segakoor. Kolm kooride õpetaja roosa mäe suurpeole. Uhkusega räägib ta, et lauljate seas on ka vastne kuldmedaliga lõpetanu Piret Valner. Võrulaste sammule annab hoogu juurde väikese Osula kaheksa klassilise kooli puhkpilliorkester Helmut Kostabi juhatusel. Täna hommikul äratas orkester Tartu maanteekandi elanik. Oma paarkümmend aastat on Osula kaheksa klassilise poisi noored puhkpillimängijad olnud vabariigi parimate hulgas ja ikka Helmut, kostab juhatusel. Neljandat põlve. Tegeldakse kostabige suguvõsas muusikaga. Vana vanaisast alates on seal peres isad poegade pillioskuse üle uhkust tundnud Helmut Kostabi on oma teadmisi juba mitmesajale poisile õpetanud. Paljudest neist on kutselised pillimehed saanud. Viimati alles nädal tagasi, sai konservatooriumi diplomi tema oma poeg Aigar. Jäi pilk peatuma Võru rajooni naiskoorile. Millised õrnad õrnrohelised kleidid, kõigil naiskoorilauljatel ja siis väike pitsiriba üle seelikuosa kannavad Kanada rohelisi lippe. Vähe värvi, aga palju ilu. Ja nüüd kohalolijatele ei oleks vaja midagi öelda. Lähevad lapsed, kellel käes viiulikast. Küllap õpetaja Laur teadis, miks ta Arnole viiulikingiks. Küllap teadis ka Eesti NSV teeneline kunstitegelane Erich Loit miks ta 18 aastat tagasi vabariikliku noorte viiuldajat ansambli organiseeris. Kui mitusada noort inimest on ise ansamblis mängides Iluni jõudnud, kui mitu 1000 noort on ansamblimängu kuulates elu mõtte kasulikkuseni jõudnud? 200 viiuldajad Eestimaa 23-st muusikakoolis. Nad andsidki eraldi kontserdi, nii et elamusi on olnud ja elamusi on veel ees, sest viiuldajad esinevad ka ju tänasel laulupeo kontserdil. Vahepeal jõudsid võidu väljakule kutsekoolid. Mida kutsekoolides õpitakse, millised elukutsed omandatakse, saab selgeks, kui heidame pilgu kolonni ääreridadele. Noortel on, kuidas öelda, käes steriliseeritud kujutistega, sümboolsed mutrivõtmed, veduri sili, vaid nõel ja niit. Isegi supipotti võib ära tunda. Tehnikakool number 15 valmistabki ette kondiitrid ja koki. Need 65 sihvakad neidu, kes kuulsid, et nendest räägitakse, on naiskoorilauljad, nemad vastasidki praga. Eleonora Voites on aastaid tüdrukute hääled ja lauluvormis hoidnud. Tehnikakool number neli. Sealt tulevad õmblejad, on ka väljas lauljatega segakooriga. Siin võib isegi üks moment asjatundjad imestama panna, et vaevalt aasta tagasi ellu kutsutud koor juba esimese kategooria jõudis. Kuidas see võimalik, tuleb küsida noortelt koorijuhtidelt. May reeta, trump värgilt ja Sirje maanlaselt. Kolonnile aitab Marsi mürtsu anda orkester Tartust. Momendil nad veel ei mängi, kuid võib arvata, et kohe läheb mäng lahti. Orkester kutsekoolist number 17 süsteemi parim orkester. Vanadest tuttavatest on rivis ja endiselt heas vormis Amalie Kreitzbergi nimelise kutsekeskkooli naisrahvatantsurühm Narvast. Rühma juhendab Eesti NSV teeneline kultuuritegelane, vene rühmade üldjuht, suren aruti, union. Tõeliseks üllatajaks. Kutsekoolide tantsijate peres võib pidada tehnikakooli number 19 kus õpitakse rätsepad, juuksurid, teks, tele-raadioseadmete parandajateks, lukkseppadeks mitte ainult sellepärast nad ei üllatad, peol ollakse väljas viie tantsurühmaga Ei. Tantsujuht Valdo Rebase eestvõttel ja kooli direktsiooni toetusel organiseeriti esimene rahvatantsijate võistutantsimine. Ja kool, kus õpilaste põhikontingent aastaga vaheldub, võitis segarühmadest esikoha. Ärge siis imestage, kui teiste teenekate töötajate kõrval leiate kutsehariduskomitee autahvlil tantsujuhi Valdo Rebase portree. Ja hea tahtmise korral saab üle esimesel pilgul isegi ületamatutest raskustest. Kingissepa kutsekeskkoolis number 26, kus puha poisid õppimas mehhanisaatoritaks tahtsid needsamad poisid väga rahvatantsu lüüa. Ja loodigi Segar. Tüdrukud laenati, kutsuti paarilisteks keskkoolist. Nii sündis segarahvatantsurühm, kes ainsana Saaremaalt sai õiguse sõita mandrile, osa võtma suurest peost. Üle võidu väljaku sammuvad keskeriõppeasutused ja tehnikumi. Mööda mööda marssis neist Tallinna pedagoogiline kool, kes on suurele peole tulnud suure naiskooriga. Need on meie lasteaedade ja maakoolide tulevased kasvatajad. See on kool, kus momendil õpivad ainult tütarlapsed. Ja kohe esimesel aastal hakatakse juba laulma kooris. Ja nii saabki igal kursusel oma kool. Iga koor eraldi arv harjutab üks kord nädalas ja neli tundi nädalas lauldakse siis suure, ühtse koorina. See ei ole tavaline, vaid õppe koos. Tohutu suure repertuaari valmistavad tulevased muusikaõpetaja, dirigent on ise ette. Sisuliselt on ju iga laulja dirigent, iga dirigent valib omale ise laulu. Kordamist ei tohi olla. Ja nüüd, kus 25 erikolonni on üle võidu väljaku marssinud Jäärse au veel ühel kolonnil. See on kõige suurem piduliste kolonn. Piduliste vastuvõtja, peo korraldaja, Tallinn. Kuus noormeest õpilasmalevamundris kannavad pealinnasilti, mis on kuueks tõmmatud. Ja nii on kõikide linnade rajoonide puhul olnud, et esimesel tahul on linna või rajooni nimi ja siis ülejäänud tahkudel kas midagi vöö kirjas omakandi rahvariidest ja. Tulevad tallinlased tulevad väga sirgelt, väga väärikalt. Nad pidid küll ootama tund ja veerand, enne, kui nad said hakata marssima. Kui nüüd nad tulevad. Ja ma näen, et tallinlaste õpilaste töömaleva ees marsivad tööveterani. Siin on sotsialistliku töö kangelased. Tunnen, ärasid Rupert kaiki ja noored on võtnud kaasa oma eeskujud, vanemad seltsimehed, et koos nendega jagada seda pidurõõmu. Ja veel üks muutus. Päike hakkab taas välja tulema. Ta ei ole veel niisugune ergas ele, kuid juba löövad riided rohkem särada. Sama juba jätavad puud varia. Esimese kollektiline Tallinna kolonnist jõuab võidu väljakule meie teeneline lastekoor, ellerhein, ellerhein, see on kõige suurem tiitel, mis üldse ühel kollektiivi võib-olla ellerhein, see on nimi, mis ei vaja enam kommentaare. Ellerhein. See on laulnud Eesti lastelaulud kuulsaks üle Nõukogude maa ja viinud meid raja tahagi. Ellerhein, seon iga laulule see unistus elusid. Ja ilmselt jõuab juba teieni ka pilliorkestri küllalt kõva mürts. Vormimütside järgi võib ära tunda, et tegemist on Tallinna Pedagoogilise Instituudi puhkpilliorkestriga. Täna on seda mitmel korral silm läinud, et noori on tulnud Marsil abistama. Küll Kuusalus, küll Valgas, küll tartus, puhkpillimängijad, ka need, kes on juba aastaid mänginud, sest ei saa ju orkestrit vahel lahutada, kui seal mängivad noored mängivad eakamad. Laste laulu-tantsupeorongkäigus löövad kaasa kõik. Mullu Pärnus toimunud võistumängimisel võitis esikoha orkester, kes endast ilmselt paneb tulevikus veel rohkem kõnelema. Kuna aga ta pole päris koorinud orkester, siis temast ega rohkem ei räägi. Kuid orkestri järel on Tallinn oma karikakramotiivi lahendanud väga efektselt. Pallina. Mingile nähtamatuna surestikule on õied monteeritud nii, et need on nagu õiepallid õpilasmaleva tütarlaste käes Nende peade kohale. Tõstetuna mõjuvad väga ruumiliselt. Arvulises järjekorras marsivad üle võidu väljaku Tallinna koolid. Mina tahaksin aga rääkida ühest, see on Tallinna 20-st, sest keskkoolist teist aastat töötab seal muusikaõpetaja Lydia rahula. Tema nimega oli varematel aastatel seotud Viljandi viienda keskkooli muusikatraditsioonid. Viljandi viienda keskkooli suutis õpetaja rahula viia kindlalt vabariigi parimate hulka. Ja nüüd on samad sõnad ka 21. keskkooli kohta. Õpetaja Lydia rahula on teinud seal ära suure töö. Kahe aastaga. Teha koolis sellist tööd, et tuua laulupeole esimese kategooria lastekoor ja poistekoor. See juba on midagi. Koolis töötab veel ka Tallinna defitsiitsemaid koore naiskoor kelle tase on samuti vabariigi paremaid ja keda aastaid on juhatanud õpetaja Linda hulla. Tuli meelde üks lubadus, mis peaaegu oleks jäänud täitmata kuigi valgalased on siit ammu läinud. Ometi Nad palusid, et me Tänaksime nende eest nende esinemisriietuse eest abi eest selle muretsemisel Valga õmblusvabrikut. Teeme seda hea meelega küll pisut tagantjärele. On ju marssijad meie lapsed ja noorte pidu, meie kõigi pidu ja hindamison rohkem neid, kes saamisrõõmule midagi ka vastu annavad. Olgu see vabrikuga, majandi buss proovile, peole, sõiduks veidi oma kasumist veorõivaste või pillide muretsemiseks. Sest aastate pärast on tänane laulu üks töömees või hinnatud spetsialist. Ja küll ta juba teab tööle minnes, kus taidlus rohkem hinnatakse. Niiet vabrikute direktoreid ja kolhooside esimehed küllalt suuresti on teie ehitada see tee, mida pidi tööjõud teid üles leiab. Tallinn on oma kolonni marssijatele appi seada kõrgkoolide puhkpilliorkestri nagu juba ennem oli, jutt oli kõige eest Tallinna Pedagoogilise Instituudi puhkpilliorkester ja nüüd annab piduritele hoogu juurde Tallinna Polütehnilise Instituudi puhkpilliorkester. Sest mis parata, olgem ausad ja öelge kõva häälega välja Kurfact Tallinna üheski üldhariduskoolis ei ole kahjuks puhkpilliorkestrit. Mööda läks Tallinna 22. keskkooli lastekoor, keda juhatab õpetaja Merike Toro. Oleme rõõmsameelsed, rahutud ja energilised, laululapsed, armastame rohkem esineda. Kui proove teha, ütlevad nad ise naljatades. Kontserdil püüame laulda õpetaja näpu järgi ja olla küllalt paindlikud. Meie kõige nõrgem koht on kaadrivoolavus. Igal kevadel saadame kaheksanda klassi veteranid segakoori ja asemele astuvad veteranid mudilaskooris. Mul on nüüd niisugune tunne. Me oleme siit mikrofonide juurest mööduvat rongkäiku kommenteerinud vahetpidamatult üks tund ja 20 minutit, aga seda ei ole vähe olnud. Kõike, mis me nägime, ei jõudnud määra seletada. Mõndagi asja võinuks võib-olla eredamalt näha, reljeefsemalt välja tuua kuid kui oleme siin neljakesi, aga vastas on 26000 noort rõõmsasilmset peodaatelist marsisammul hüpates minevat koolilast, siis mida sa Sid püüad, mida sa siit jätad? Ja sama lugu on Tallina kollektiividega, neid on nõnda palju kõigist, me lihtsalt ei jaksa rääkida, keda sa jätad, keda sa jälle võtad. Ja sellepärast hakkame oma reportaaži siit võidu väljakult lõpetama. Tegelikult rongkäik veel kestab ja enne kui ta päriselt lõpeb, läheb veel oma tund aega, sest viimased nagu näitas rongkäigu algus, kui esimesed jõudsid lauluväljakule kuskil 50 55 minutiga siis ega viimased sa kiiremini minna, sest tempo on ühesugune. Seda meeleolu, seda värvi, neid lauljaid ja tantsijaid neid jätkub, neid jätkub ja üllatusi silmale on oi kui palju. Tuleb naisko hästi veripunased seelikud, hästi kollased pluusid. Ja nendel on jälle õitepallid kaasa võetud, sest ümmargused ruumilised keskeltläbi kollased. See on ju päike koos õitega. On mõeldud tänase peo peale, on mõeldud selle kujunduse peale. Ja kuulsite pealtvaatajate hulgast pruukis vaid lõigata üks lause. Kas see oli kooliõpetaja või mõne lapse ema, Ta ikka surra ja lapsed oma heledal häälel hea meelega hõikasid vastu. Ja võib arvata, et rongkäigu trassi ääres on nii pidevalt toimunud, kes kelle ära tunneb, annab märku ja ega need peolised pole kitsid siis vastus reaktsiooniga. Muidugi nii ta peabki olema. Ja tundubki, et Tallinnasse on koondunud lauljad, tantsijad, tantsu ja laululembene publik. Linnakodanikud on seisma jäänud, et rongkäigule kaasa elada. Ja plaani järgi on ta justkui lõppenud. Aga ei ole, ta jätkub meie, aga oma ülekande siit võidu väljakult lõpetame, et kohtuda teiega kell 16, siis kui algab suur laulupeo. Niisiis nagu öeldud, kohtumiseni kuulmiseni. Ja lõppes ülekanne Eesti NSV koolinoorte viienda laulu- ja tantsupeo pidulikult rongkäigult. Reporterid olid Hagera Toivo Makk, Sergei näide, voodov. Krista Kilvet, Peeter Hein, Valeri koloviin, Jüri Seppa. Lülitume taas laulupeo lainele kell 15 55 lauluväljakult kuulmiseni.