Täna, kui on 12. aprill, siis traditsiooniliselt tähistab oma sünnipäeva raadioteater, sellepärast et täna on ka Felix moori sünniaastapäev. Ja sel puhul täpselt kell viis nii vikerraadio kui ka ERR-i kultuuriportaali vahendusel saab näha ja kuulata kuuldemängu nimega Kusti ja väga hea meel. Lavastaja Kaili Viidas, on need klassikaraadios, tere tulemast. Tere. Kas on väikene ärevus ja elevus sees? Muidugi on, sest et selline tunne, et kõik on nagu sellised õrnõhukesel niimoodi jääl veel niimoodi kõnnime. Ta on ikkagi väga eriline, on see nii-öelda otse kuuldemäng nii-ütelda, et mis saab otse-eetrisse, seisaks mängitsiine praegu, kui sa eksi, siis sa eksid, noh nii nagu teatris ikka. Aga et kuuldemängu puhul ka sama samad reeglid kehtivad, et see on selline nagu õrnem teema, sest üks meedium on nii nagu välja sõrendanud kõik ja siis on selline tunne, et kohe kui midagi kukub, siis nagu kukub kõik kokku, et on selline hästi hoitud nagu vorm. Raadioteater tähistab oma 90 esimest sünnipäeval aga nii teel kui ka kuuldemängu autoril. Kõik ilus keel on see täiesti esimene koostöö raadioteatriga, aga milline teie enda lugu on raadioteatriga, kas teil meenuvad lausa lapsepõlvest, mingisugused kuuldemängud? Lapsepõlvest on, võib-olla kõige klassikalisem on ikkagi onu Remuse jutud, eks ole, mees, plaadid on, noh, ma ei saaks öelda, et nüüd just otseselt, et nagu ribadeks kuulatud nii-ütelda, aga et see on üsna-üsna klassika, et seda me ikka kõik nagu ilmselt lapsepõlvest mäletame. Aga mul on pigem võib-olla hilisemast ajast on selliseid mälestusi hoopis teistmoodi. Ma tean, et mul oma kursaõde Kati kiiter näiteks tegi ühe diplomitööna tegi kuuldemängu hoopis ja tema tegi ka, kusjuures nii-ütelda nagu publiku osalusel, et publik oli ka saalis ja nad tegid siis nii-öelda otse et ainult kõrvadele, et ka publik kuulas nagu nii-öelda etendust ta, nii selline huvitav vorm on see raadioteater või kuuldemänge üleüldse ta jääb kuhugile huvitavasse kohta emotsionaalses mälus, kuna ta on nagu palju personaalsel kui see, kui sa istud teatrisaalis, et enamjaolt ikkagi kuulad, kas raadiot või kui, siis eraldi just nimelt kuuldemängu kuulatusest, järelkuulatavad on ka ju kõik nagu kuuldemängud tänasel päeval on ju, siis sa kuulad seda üksinda kuulatavad kõrvaklappidega ja sa lähed täiesti helide maailma ja sa tegeledki kuulamisega, et või siis tõesti kasutad siis nagu kuuldemängu või ööülikooli loenguid või midagi, et sellise sellise tegevuse taustal, kus suul muud meeled ei ole nii aktiivsed, et kas triigi pesu või või sõidad autoga või et siis nagu kuulad ka eriti, kellel on pikemad vahemaad, võib-olla sõita, et kasutavad nagu päris palju ma ise olen seda kasutanud, ma tean, et ma lausa tõmbasin mingi loengusarja endale, kui oli vaja, Saksamaa pole mitmed aastad tagasi sõita, et siis ma kuulasin ülikooli loenguid kusagil Saksamaal kiirteede peal, et see oli nagu tore ja samamoodi on Andres Noormetsa poolt on hästi senine kuidagi teadvusesse jõudnud see kuuldemänguvõimalused, et sest et ta Endla teatris ka tegi meile sinna nii-ütelda nagu kuulamist publikuga koos, et see oli ka huvitav, Ta, et noh, et see oli küll salvestatud, aga etne kuulmesaalis, et ei ole mitte teatrietendus, vaid on nagu siis kuuldemänguetendus nii-öelda või et noh, et see oli ka huvitav, et me oleme saalis kõik koos tuled lähevad hämaraks ja siis me kuulame, mitte me ei vaata, vaid ainult kuuleme, et see on, see on hea, see on huvitav, see õpetab nägema, kuulama. Ja üks selline raadioteatri sõnum on võib-olla ka see, et kuule, sa näed ja ongi, millise maailma see nüüd täna esietenduvas kuuldemängu tööprotsess on kaasa toonud endaga. Ja siis on võib-olla väga raske mõnes mõttes sõnastada, et kuna ta on nii individuaalne, et eks ma saan rääkida sellest, mis mõtteid see minus on tekitanud, on ja kuna see kuuldemängu tegevus ulatub aega, kus on isegi elekter, ei ole iga majapidamise elus nagu tavapärane nähtus, rääkimata raadiost või siis televiisorist ammugi on ju, et et on sellises ajas, kus on, kui istutakse laua taha sööma, siis räägitakse oma individuaalseid asju, mitte ei räägita nii väga sellest, mis toimub globaalselt, vaid palju olulisem on inimese oma isiklik kogemus, mida ta täna tegi, mida ta teeb, kuidas ta tunneb, et mitte nii väga seda, et kuidas ma tunnen, et tema peaks tegema noh, et ei peegeldata nagu seda emotsiooni, mida saadakse meedia vahendusel, vaid heegeldatakse seda, mida mina praegu sellele antud olukorras teen. Et ta on selline nagu inimese iseenda olemise nagu keskne maailm, rohkem et praegu me kipume ajale minema nagu tänases ühiskonnas. Aga see on, see on, selles mõttes on ta nagu hästi magus aeg, et ta on nagu kuidagi nagu, väga romantiline. Täna nüüd mõeldes, eks seal olid teised raskused, omad probleemid, nagu igal ajal, onju. Aga praegu on sellest ajast nagu väga romantiline mõtelda seisnudki köögilaua taga ja sa otse räägibki inimesega räägid oma lapsega, räägid oma naisega suhtlus, et see on vahetu suhtlus, et et see on selline nagu võib-olla kõige tähtsam minu jaoks võib-olla, miks sa just seda kuuldemängu teha, mis meil nüüd siis kohe-kohe-kohe hakkab? Kuuldemäng kannab pealkirjakunsti ja nii palju, kui on saanud lugeda selle kohta, siis räägib see loo ühe eestlaste armastatud suurmehe lapsepõlvest. Kas ma olen täiesti valel teel, kui ma mõtlen, et Kusti võiks olla hüüdnimi näiteks Gustav Ernesaksale? See võib-olla ma ei avalikusta midagi, see võib olla, aga ütleme niimoodi, et kuidas keegi arvab, mis ta nagu mõtlema, et mis see Kusti on või kes see kunsti on ja kuivõrd oluline see üldse on, et kas ta on üks suur mees venda täiesti tavaline, ma ei tea, teetööline või õpetaja või, või lasteaia söögitädi või raamatupidaja, et kui oluline see on, et kesta täpselt nagu hiljem on oluline on see Ta on selle lapsepõlvemaailm mõjutab meid lõpuks elu lõpuni, et see on nagu võib-olla kõige tähtsam, et see, millise keskkonna võib-olla siis vanemad või sõbrad või üleüldse sinu ringkond nagu moodustab, et see nagu loobki võib-olla selle, kes sinust saab lõpuks kasvõi läbi oponeerimise, võib-olla teinekord, et noh, et igal juhul need juured on ju kusagil lapsepõlves alati peidus. Et võib-olla see on isegi olulisem. Aga jah, et kas see on nüüd õige tee või mitte, selle ma jätan nagu igal juhul selles mõttes igaühe enda otsustada, kuna ta on ikkagi mõeldud kogupere kuuldemänguna, et siis ongi see, et millal keegi jõuab selle tõdemuseni, kellega on tegemist, ongi selline võib-olla hea. Ta mäng nagu, et kõik saavad vastavalt iseendale nagu selle selle teadmise võib-olla kätte või selle tunde kätte ja väga hästi seda kuuleme siis täna kell viis, kui uudised on kuulatud, aga kogu pere kuuldemäng tegelikult siin on ka väga huvitav lugu, et, et aut autor ja lavastaja teiegi olete ühest perest. Kui palju autor Ott Kiluske telku lavastajalt kirjutamise ajal näiteks nõu küsis, kui palju te seda koos tegite, et meil on kuidagi koostöö sujub otiga niimoodi, et tema on ikkagi kirjanikuhärra ja mina olen siis proua lavastaja, nagu me 11 hellitavalt niimoodi kutsume, et me austame teineteist väga loomingulise töö puhul. Ott kirjutab ja siis mingi aja pärast ta ütleb, et nii mul on sulle nüüd see saladus valmis, et ma esitan sulle seda saladust nüüd. See on väga eriline hetk, kui ta annab mulle selle võimaluse, et ma olen esimene, kes piilub tema mõttemaailma siis sisse. Ja asjad, kirjutised, mis on just nimelt dialoogi peal või mis on sellised nagu kas näitemängud või siis antud juhul nagu kuuldemäng siis me meile meeldib nagu lugedagi seda nagu dialoogis. Et jagame rollid ära ja siis vaikselt õhtul, kui lapsed magavad, kusagil kella 10 ajal hakkab meil köögilauatagune näitemäng peale kahekesi et keskmis rolle loevad siis ja siis käib see nii-öelda nagu parandamine, soovituslikud asjad. Et üldiselt ott võtab jube hästi ka vastu seda, mis ma nagu soovitan tal nagu võib-olla muuta. Üldjuhul on niimoodi, et ma annan talle nagu sisendi ja ta ise otsustab, kuidas ta seda siis nagu teeb, teinekord ta vaidleb ka vastu, siis mõtlen, selge, las ta jääb. Ja teinekord ongi, on temal õigus mängutenile, minul õigused ja eks me vaidleme ka, et kui on ikkagi mõni selline hetk, et mõned töö puhul on ka olnud niipidi, et minul on nii kindel visioon, et mina tean, mida ma tahan ja tema ei saa üldse aru, mida ma tahan ja siis siis asi läheb nagu ka nagu üsna nagu keevaliseks või selliseks nagu kirglikuks nii-öelda. Aga kunsti puhul on see küll, et kogu meie perelt peredele peredest on vist, võib isegi ütelda nagu niimoodi nagu, kui minna isiklikku rada pidi, et ta ilmselt ta sisaldab üsna palju seda, et kuidas me ilmselt ise tajume, et milline pereelu võiks olla, Ta kõige peal on alati armastus, et see on kõige tähtsam, noh, niisugune klassikaline mõte. Aga kõige õigem mõte minu meelest. Aga kui palju kõik see muu helipilt ja helimaailm, mida me näiteks täna raadiost kuuleme, kui palju see juba seal köögilaua taga näiteks kaasa tuli? Mismoodi, et, et kuidas me tekitame heli ja kuidas me tekitame heli? See ongi niimoodi, et noh, meil oli ka siin otsustamise punkt, et kuidas seda teha, et kas teha niimoodi, et ainult näitlejad teevad otse ja kõik mu helide maailm tuleb kusagilt nii-öelda ette tehtud asjadest. Aga siis me otsustasime, Ta prooviks teha ikkagi niimoodi, et kõik sünnib siin ja praegu. Ta kõik helid, mis on need argised, helid on Ta on teha stuudios käte ulatuvate vahenditega nii-öelda, et luua seda kujutluspilti just nimelt siin ja praegu ja siis ongi see, et, et et see näitleja peab seal taga nii-öelda nende atribuutide kõigi nende esemete vahel nagu orienteeruma üsna täpselt, et ta peab nagu sellist ma ei tea, kas nüüd instrumendi nii-öelda muusikainstrumendi täpsusega mõnes mõttes nagu kogu seda protsessi haldama, aga ta nõuab ja teistmoodi kontsentreerituse. Et kui ma ei näe pilti, siis on iga heli, mis minu kõrva jõuab, on tähendusega ja kui sellel tähendust ei ole sisenda müra. See on nagu üks väga suur erinevus, et kui muidu lavale ikka juhtub see, et keegi teeb plaksu vales kohas või käib mingi jalatümps mingis teises kohas, sellest ei juhtu midagi, sest et ma näen, et jalg tegi seda. Aga kui ma ei näe pilti, siis ma ei saa aru, mis laks on, et kui mul ei ole sellele antud mingit vihjet või mingisugust nagu nagu selgitust asjale. Huvitav on see, et kui me teeme mingit erinevate asjadega helisid, siis on see, et mis sulle tundub, et toimib nagu, et noh, et sa saad aru, et see on ju see heli siis tegelikult paned silmad kinni ja kuulad, ei ole see heli, et ei ole seal mingi muu, Eli assotsieerub mul hoopis millegi muuga, et kuidas me otsisime näiteks lapse nuttu taga, et kuidas teha väikese beebinud tuna. Üks teine proovis nägi näitleja Dixoli tuvi, teine oli vares ja nii edasi, et noh, et, et tundub, et noh, et kui sa teed seda, on küll väike laps, aga kui kuuled eraldi kusagil omaette, siis mõtlesin. Ei Eisen, tuvi ei ole, et et see toimib, et selles mõttes on väga lõbus protsess, väga huvitav, kuidas tuleb siis lapse nüüd ikka inimene teeb aga lihtsalt, et kust leida see õige tämber või kuidas oma häälepaelu täpselt, kas sa pingutad, lõdvestad kas sa oled kõri pingesse või kuidas see lapse heli tekib, et seda otsida, nagu see on hääleaparaadi niukene valdamise küsimusi, ilmselt on see ka hääle kõrguse küsimus, et kellel, mis kõrguselt see heli välja tuleb? Leiutamist on palju, mis on nagu huvitav ja mis on võib-olla veel välja tooksid, võib-olla, mis just nagu teatrikoha pealt on Cavel huvid, et seal ei toimi nagu ka tavapsühholoogia mis oli minu jaoks väga suur üllatus, et tundub, et kui sa räägid sama loogikaga nagu laval, et, et see toimib, ei toimi. Et seal hakkavad teised asjad mängima hoopis, et see nõuab suuremat pühendumist tekstile ja suuremat kontsentreeritud sellele, et Kuusama kõnesuunad. Et kas ma suunan selle otse mikrofoni viima, keeran pea ära, eks ole. Et noh, nii lihtne näide ongi, et mõjutab juba see, et kas ma vaatan alla või vaatan ma üles või mida ma siis täpselt konkreetselt teened, et see juba mõjutab helipilt ja väga tugevalt, see on huvitav ja lopsühholoogia omakorda ma ütlen, õpetab väga palju see selline tegemine kes on need näitlejad, kellega koos te olete saanud õppida nüüd kõik see aeg, need on võrratud eesti näitlejad loomulikult, et kui ma teisiti ei saagi ütelda, sest et ma ise ju valisin ometigi, et kellega nagu väga tahaks proovida koostööd teha, et meie on Kaiasko bluff. Veiko Tubin, Pääru Oja ja Robert Annus. Tegelikult ma ei küsinudki seda, et kui palju, et omavahel mängida on saanud teatris, ega ma ei küsinud seda tegelikult, et kuuldemängu tegema ning alati nagu uue trupi kokkupanek, et see on ka huvitav, kui saad jälle teha koostööd inimestega, kellega sa muidu nagu ei tee, et see on nagu väga virgutav. Milline roll, selle kuuldemängu ettevalmistamise ja ka ettekande puhul on näiteks helirežissöör Külli tülil? Külli on nüüd küll selline paras imeloom, ütlen ma kõige paremas mõttes, et ta on nii professionaalne ta, nii selline vana kala nii-öelda, et ta juba teab väga hästi, et kui mina siin leiutan jalgratastel on ammu arusaadav tegelikult kuidas peaks tegema mina siin mõtlen ma tea kukla tagant, eks ole mingeid asju läbi. Aga tema teab täpselt, et nii tekib ruum, nii ei tekiruum, et raadio teatada, tri kuuldemängu nagu küsimus on alati selle ruumi loomises. Et kuidas ma tajun seda ruumi, kui ma kuulan, et kas ta on õues, kastan sees, kas ta on lähedal, kas ta on mingi teise kõrvalruumis, mis, mis ruum see on, kas on suure lae kõrge laega ruum kasse, madala laega ruum, et noh, et kõik sellised asjad nagu hakkavad väga tugevalt mängima mida raadiokuulaja kuulab välja ja mida ta ei kuule, et kust nagu on see ikkagi see valjuse nivoo on juba nii madal, et, et ma ei kuule seda ju tegelikult välja. Teab jube hästi ja ta tark naine. Mul ju kogemus puudub, aga mina julgen öelda, et on absoluutne tipp. Igal juhul täna kell viis, õigupoolest kui kella viiesed uudised on kuulatud, siis Eesti raadio legendaarses ajaloolises esimeses stuudios on kuuldemängutrupp valmis ja kõik, mis sünnib seal koha peale, jõuab raadioeetrisse ja ka ERR-i kultuuriportaali. Aga üks asi, mis kuulub ka alati raadioteatri sünnipäeva juurde, on see, et antakse välja näitlejapreemia ja loomulikult me praegu veel ei tea, kes selle saab. Aga kui Teie saaksite valida, kes on teie sellised hääled, keda te olete tõeliselt, et elu jooksul raadioteatrist nautinud selle preemia võib anda ka postuumselt. Ohohoo Eestis on ikka oma kultuurimälus, on ikka väga palju hääli. Küsimus on väga raske vastata. Minu üks lemmikuid hääli on tegelikult saanud juba raadioteatripreemia. Mis ma salatsin, Pääru Oja isa Tõnu Oja on ju? Tõnu on minu jaoks suur lemmikuid, aga tema on juba saanud, nii et ma ei teagi, kellele, kellele see võiks minna. Näiteks ka ma ei ole väga kursis, kui palju te need on teinud, aga näiteks Liina Vahter, Nicole on väga niisugune huvid tav ja väga nüansirohke nagu hääletämber, et või kuidas ta mängib või kasutab oma häält, et see on ka väga huvitav. Loomulikult Aarne Üksküla või Mikiver Ain ja et nendest häältest Me islamit Te kuidagi üle ega ümber, et need on ikka südamesse või kõrva südamesse kirjutanud ennast nagu sellisesse koha pealt, kus seda ikka naljalt nagu lahti lase. Ja ka neile kõigile annaks kohe mitu-mitu auhinda, ausõna et kohe annaks ja, ja ma ütlen juba etteruttavalt, et ma annaks ilmselt oma trupist ka kõigile laetud. Nad on nii head koostööpartnerid nagu tõsiselt ka nendega väga meeldib vastutada. Ja väga oluline roll tegelikult on veel sellisel natukene võib-olla nähtamatu tegelasel justkui võiks ütelda, et on muusikajuht Siim Sellis, kes siis on, saadab meile seal koha peale klaveriga kogu asja ja ta on seda nii tundlikult teine tunne, see teinud, tema loob nagu mõnes mõttes sellise ajastu atmosfääri natukene oma mänguga, et nagu natukene häälest ära klaver justkui nagu kodunurgas kusagil seisev klaver, et mida siis aeg-ajalt keegi mängib, et selline väga tundlikult, et nagu lähenetud asjale, et, et see on kihvt ja sest noh, meil on seal veel lõpus väike üllatus ka veel plaanis, et võib-olla mis ei ole nagu niivõrd nagu isegi Siimuga seotud, aga et meil on tegelikult koor ka poistekoor ja tegelikult veel on stuudios valmis. Ta on rõõmustada siis kuulajaid mulle nii hea meel, Kaili Viidas, te tulite klassikaraadiosse? Suur tänu. Ja kui tavaliselt mulle meeldib ikka öelda, et kõik kuulaksid klassikaraadiot hommikust õhtuni. Täna tõesti kell viis võib keerata raadiot ka vikerraadio lainepikkusele, et saada osa koolide mängust kunsti ja aitäh kutsumast.