Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Võrreldes sajanditaguse eluga on tänane asjade seis etem. Sõdade ja muu katsumuste kiuste on suures pildis areng liikunud paremuse poole. Seda protsessi juhtivaid mehhanisme uurides avastatakse suhteliselt kiiresti seos tehnoloogilise arenguga. Peaaegu iga inimtegevuse valdkonna arengu tagant leiab ühe või enama tehnoloogilise uuenduse detailides mitmetaolist nähtust. Ta on hakatud nimetama sotsiaalseks kiirenduseks. Kirjandus on füüsikast tuttav mõõdik, aga tänaseni sisustatakse sotsiaalset kirjandust üldisemalt kontseptuaalselt käsitlustega peamiselt sotsioloogia võtmes. Järsku õnnestub tehnoloogia põhjustatud sotsiaalset kirjandus siiski ära mõõta. Näiteks sellesama arenenud tehnoloogia abil. Oleme jõudnud ajajärku, milles on võimalik koguda sotsiaalsetest protsessidest terabaitide kaupa andmeid ja las ta siis masinõppealgoritmidega tuvastada, kas, kus ja kui palju. Tehnoloogiline areng kajastub mõnes sotsiaalse tegevuse valdkonnas. Ajakirjas Nature Communications avaldas grupp Taani teadlased uuringu tulemused milles mõõdeti ära, kuidas kajastub sotsiaalne kirjandus läbi inimestega. Kollektiivset tähelepanu paistab, et tehnoloogia pole muutnud mitte ainult indiviidi kultuurimenüüd, vaid teisendanud on kogu ühiskonna suhe kultuuri osaks olevatesse ilmingutesse. Dustega arvestavalt võib nüüd selle järelduse esitada ühes lauses. Kultuuri ilmingut saavutavad populaarsused oluliselt kiiremini ja huvi nende vastu kaob samuti varasemast kiiremini. No loodetavasti oli sul nüüd mahti lausele keskenduda, sest kohe järgnevad uued elu lõputus, infovoos treenib inimesi pakutavale sisule üha kiiremini reageerima. Jaga unustama, kes iseennast pole jälginud, võib vaadata kõrvalt, kuidas keegi teine näiteks sotsiaalmeedia sisu sirvib. Enamuse ajast paiskab pöial suure kiirusega ekraanile ilmunud minema. Et siis aeg-ajalt mõneks sekundiks peatudel, millele järgneb rutakas binaarne otsus, kas püüdlast, kas Adab ekraanil olnu ikkagi kõige kaduva teele või siis toksib selle juurde üürikesekkumentaril. Kasutaja teadvust tabanud mõttehetke sünnitatud infoolluse saatuseks on jääda omakorda kellegi teise püüdla togida. Iga päev sel moel treenides muutub indiviidi taju pakutava suhtes kiiremini reageerimaks ja lühiajalisemalt keskendumaks. Indiviidid üheskoos kujundavad kogu kultuuritaju vastupidavuse. Täpsemalt siis selle languse. Nagu öeldud, õnnestus teadlastel sotsiaalseks Kirjanduse muutus ära mõõta. Nad võrdlesid alates eelmise sajandi algusest tänaseni raamatute ja filmide tarbimist 90.-test alates ajakirjadele jagunud tähelepanu ja uuest sajandist alates suhet. Kli rediti Vikipeedia ning puiteri sisusse. Need kõik on. Tuur ilmingud, millega ühed inimesed teiste poole pöörduvad ja nende tähelepanule loodavad ja kõikide saatuseks on saada üha vähem osa sihtrühma tähelepanust. Olgu iseloomuliku näitena suhteliselt viimase ajakirjandust iseloomustab Twitteri säutsud püsimine avalikkuse tähelepanu sõõris. Twitteri näide toob esile pikemaajalise protsessi jätkuva kiirenemise, mille seni suurimad muutused paigutuvad viimase kümnendi sisse. Näiteks püsis lugejate seas populaarne hästi aeg aastal 2013. 50 populaarsema hulgas keskmiselt 17 ja pool tundi. Aastaks 2016 viibis pop hastajat 50 seas juba alla 12 tunni. Järelikult, kui sa sellele poole päeva jooksul pihta ei saanud leidsid eest juba midagi muud, millele pöidlaga viibutada. Elame. Reaalse sotsiaalse kirjanduse õhustikus, millele vähemalt nüüd on olemas ka trendijoon Seda arvestades võib teha ennustusi, kui kaua näiteks järgmine aasta on filmil, muusikapalale, raamatul või isegi lihtsal säutsu lootust püsida avalikku tähelepanu fookuses. Samuti võib täna märgata tähelepanu puuduses ellujäämise tõenäoliselt instinktiivselt kohandumisi. Olgu näiteks Sleep. Priseadja moodi vagunite kaupa, seriaalide rong vaatamine ja üleüldine trend muuta filmid jätku väljaanneteks. Et saksa olla kohal, kui vaataja vana peale kustunud tähelepanu otsib juba midagi uut. Probleeme jää ainult sisutootjate poolele, modernse inimese konstantseks hirmuks on millestki ilma jäämine rongi maha magamine või muud taolist. Ta nõiaringis, milles Isama Ahto tähelepanu tõttu peab kitse tähelepanuaknaga pidevalt maailma valvama ja maailm teeb kõike trügida hetkekski üha defitsiitsemaks muutuvasse tähelepanusse. Teadlaste hinnangul pole näha sotsiaalse kirjanduse selle aspekti tempo langust mis tähendab, et arenguhüvedele jagub üha vähem aega ja elujärg ei tundugi paranevad. Kuula varasemaid portaale R2 L2.