Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 18.-st aprillist. Stuudios on Janek Salme. President Kersti Kaljulaid kohtus Moskvas Vene presidendi Vladimir Putiniga. President Kaljulaidi sõnul oli kohtumine mõlemapoolselt lugupidav ja täitis oma eesmärgi. President Kaljulaid kutsus Vene presidendi järgmisel aastal Tartus toimuvale kaheksandale soome-ugri rahvaste maailmakongressile. USA justiitsministeerium avaldab toimetatud versiooni eriuurija Robert Muelleri 400 leheküljelises raportis. Valitsus kiitis heaks rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuande Tallinna linnavalitsuses väheneb abilinnapeade arv seitsmelt kuuele. Abilinnapea kohalt lahkuva erakonna Eestimaa rohelised juhi Züleyxa Izmailova ametikoht kaob sotsiaalvaldkonna abilinnapeaks saada Betina Beškina. Narva linnavalitsus moodustas Euroopa kultuuripealinna tiitli lõpptaotluse koostamiseks uue töörühma. Teine katse kultuuripealinna tiitlit püüda on tõsine ettevõtmine. Nii kinnitab toimkonna esimees, Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. Tartu Ülikool Bigbank ja Pärnu Võrkpalliklubi finaalseeria Eesti võrkpallimeistrivõistlustel jätkub täna kolmanda mänguga. Pärnu juhib seeriat mängudega kaks. Null. Öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi, rannikul kuni pluss neli kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub valdavalt läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 13 kuni 16 kraadi, meretuulega rannikul kohati seitse kuni 10 kraadi. President Kersti Kaljulaid osales Moskvas Eesti renoveeritud saatkonnahoone avamisüritusel ning kohtus seejärel Kremlis Vene presidendi Vladimir Putiniga. President Kaljulaidi andis Kremlis toimunud kohtumise järel pressikonverentsi. Eesti saatkonnas. Kohal oli ka Aktuaalse kaamera ajakirjanik Astrid Kannel ja meil on nüüd temaga otseühendus hosterid, mida president Kaljulaid Kremlis toimunud kohtumisest rääkis. Tere õhtust, president ütles, et kohtumine oli hea, et ta ei tundnud kuidagi. Niimoodi ennast ebamugavalt, et ka eelkõige esindas ikkagi Euroopa liitu ja mõistagi ka Eestit rääkis ka keerulistest teemadest muuhulgas Ukrainas ning president rõhutas tegelikult tõstatas ise ise pigem neid keerukaid küsimusi, et sellist ebameeldivat üllatust, et Vladimir Putin oleks tõstatanud meile mingisuguse keerulise teema, mida ma, mida ma ei oleks osanud käsitleda, seda ei olnud, et pigem kaljulaid ise rääkis asjadest muuhulgas ka eesti vähemuse teemadest. Ja, ja selles mõttes nagu Vene pool ei, ei olnud isegi agressiivne, võib-olla kui meie president, et selles mõttes on kõik läinud hästi rahulikult, et mingeid ebameeldivaid üllatusi ei ole tulnud. Jutuks, et, et president on rääkinud Gruusias, on rääkinud Ukrainast ning andnud mõista, et siin ei saa Eesti teha mingeid mingeid järeleandmisi nagu ülejäänud euroopaliibki. Ja tõepoolest, meie president kutsus ka Vene presidendi Eestis aastal 2020 Tartusse. Ja nagu ma aru saan, siis Vene president ei ole ära öelnud, aga ta ei öelnud ka selgelt Tartule. Tema vastuseks oli, et Tartu on ilus linn aga et selliseid sellistele kutsetele jah, nagu kohe ei öeldagi, vähemalt president. Kersti Kaljulaid, nii et kohtumine on läinud hästi, tundub, et ja meil ei ole põhjust muretseda ega arvata, et võiks tulla nüüd mingisugust mingisugust sellist halba üllatus meie jaoks. Mida räägiti majandussuhetest? Majandussuhetest ikkagi seda, et Eesti Uue Eesti uue järgib sanktsioone, nii nagu ülejäänud Euroopa Liit ja siin ei saa tulla mingisugust järeleandmist, kuid president rõhutas, et ega see ei tähenda, et ikkagi mingisugust koostööd olla ei saa ja arendada ei saa. Ja et selle kohtumise eesmärgiks oligi eelkõige suvet taasloomine ja, ja lepiti kokku suheldakse ka veel tulevikus omavahel igal tasandil. Ja selles mõttes noh, ei saa eesti tehanud mingisuguseid tohutuid majanduslubadusi, sinna aga transpordi teemal ja üht-teist muud ka, et et põhimõtteliselt on see ikkagi olnud kohtumine, kus suuri lubadusi ei antud, kombati 11 ning anti üksteisele märku, et soovitakse suhelda. Aitäh selle ülevaate eest. USA justiitsministeerium avaldab toimetatud versiooni eri Voria robot Larry 400 leheküljelist raportist. Mölleri uurimine kestis 22 kuud ja keskendus Venemaa katsetele mõjutada USA 2016. aasta presidendivalimisi ning sellele Donald Trumpi kampaaniameeskond tegi koostööd Venemaaga. Meil on nüüd otseühendus Washingtoniga, kus sündmuste arengut jälgib meie korrespondent Maria-Ann Rohemäe. Kas raport on nüüdseks juba avalikkuse ette jõudnud? Tere õhtust, just tuli teade, et raport on avalikustatud ja erinevad ajakirjanikud ja muud poliitikahuvilised on alustanud selle lugemisega. Nüüd enne seda, kui raport sai avalikuks, tegi pressikonverentsi justiitsminister William Barr kes rääkis küll natukene lähemalt raporti sisust, kuid rohkem keskendus sellele, et milliseid töötlusi või toimetusi on siis justiitsministeerium teinud ja millistega, et alla need langevad. Küllaga rõhud Kaspar taaskord, et Villeri uurimine ei leidnud, et Trumpi kampaaniameeskond oleks teinud koostööd. Ta ütles, et raporti esimene osa just sellele keskendub. Räägib siis Venemaa trollivabrikute püüdest presidendivalimistesse sekkuda ja siis ka loomulikult Hillary Clintoni kampaaniameeskond eemailidest hakkimisest. Aga jah, paar rõhutas, et Trumpi kampaaniameeskonna suhtus Venemaa ametnikega, mis siis kampaania ajal tuimus ei rikkunud. USA seadusi? Huvitavam punkt tegelikult, mida siin ajakirjanikul väga ootasid, oli siis õigusemõistmise takistamise küsimus, et me ju teame, et Müller uuris, kas president üritas varasema ehtiaidele uurimisega seoses õigusemõistmist takistada. Ja Parri sõnul uuris Müller kümmet erinevat episoodi, kuid ei suutnud lõpuks selles osas järeldusele jõuda. Ja teatavasti tegid lõpuks tema eest otsuse barrise ja asejustiitsminister ruudeusetail, kes leidsid, et president ei üritanud õigusemõistmist takistada. Bar rõhutas, et nad ei olnud nõus osade Mülleri juriidiliste teooriatega. Tema sõnul esitas Müller tõendeid, et trampoli uurimisest kõrk ja tungisid, õõnestab tema presidentuuri kuid vaatamata sellele tegi valge maja uurijatega täielikku koostööd ja üritanud eriprokuröri tööd kuidagi takistada. Seega selleks siis nende järeldust. Aga lähemalt loomulikult, millest raport räägib, siis juba hiljem? Aitäh selle kokkuvõtte eest. Jätkame veel välisteemadel ning uudiste kokkuvõtte teeb Reene Leas. USA sotsiaalmeediahiid Facebook keelustas oma platvormil mitu Ühendkuningriigi paremäärmusliku rühmituste, sest nad õhutasid vihkamist ja vägivalda. Facebookist või Instagramist eemaldatud rühmituste seas on inglise kaitse liiga Britannia. Esimesena briti rahvuspartei ja Rahvusrinne rühmitused rikkusid Facebooki eeskirju, mis ei luba muuhulgas terroristliku tegevust, organiseeritud vihkamist ning organiseeritud vägivalda. Samuti keelustatakse postitused, mis väljendavad nendele gruppidele kiitust või toetust. Poole õpetajate ametiühingu ja valitsuse kõnelused õpetajate streigi lõpetamiseks nurjusid ning ametiühing lubas streiki jätkata. Streik kestab teist nädalat ning suur osa Poola koolidest on suletud. Ministrid ja ametiühingute liidrid süüdistasid pärast läbirääkimisi teineteist suutmatusest teha järeleandmisi. Poola õpetajad nõuavad streigiga valitsuselt kolmekümneprotsendilist palgatõusu. Valitsus ütleb, et nii suureks tõusuks neil raha pole. Jaan pakkunud palgatõusuks 15 protsenti. Peaministri kantselei juht ütles, et streik peab lõppema kuuendal mail algavateks lõpueksamite perioodiks, kuid uut kõneluste vooru teatatud pole. Põhja-Korea tahab USA välisministri Mike Pompeo kõrvaldamist tuumakõnelustelt. Pompeo kinnitas eelmisel nädalal toimunud senati komitee istungil, et on nimetanud Põhja-Korea liidrit ranniks. Põhja-Korea välisministeerium vastas sellele kriitikaga. Nende sõnul on Pompeo väljaütlemised hoolimatud ning teevad haiget. Samuti süüdistas välisministeerium peod Hanois toimunud tippkohtumise järsus lõpus. USA välisministeerium teatas seepeale, et Ühendriigid on endiselt valmis pidama Põhja-Koreaga kõnelusi. Euroopa Parlamendi avaldatud uuringu järgi saadab eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel edu rahvuslasi populiste immigratsioonivastaseid erakondi. Samas peaksid peavoolu parteid säilitama ülekaalu. Täna avaldatud prognoosi kohaselt suureneb 751 kohalises parlamendis killustatus Senisest suuremat kohtade arvu ennustatakse parempoolseid ja paremäärmuslikke erakondi ühendavale fraktsioonile rahvaste ja vabaduste Euroopa, kuhu kuuluvad näiteks Itaalia liiga ja prantsuse Rahvusrinne ning kes peaks saama senise 37 koha asemel 62. Jätkame Eesti teemadega. Valitsus kiitis heaks rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuande vahearuande esitas valitsusele majandus- ja taristuminister. Kadri Simson jätkab Margitta otsmaa. Majandusministri tänane aruanne kätkeb endas eelmise aasta tegevusi, neist olulisim on vast see, et praeguseks on kehtestatud rail Balticu maakonnaplaneeringud raudtee trassi Eesti territooriumil. Valmis on ka Rail Balticu Eesti osa eelprojekt, milles täpsustati trassi töömahtu ja eelarvet. Eelarvet just eelkõige selles suhtes, mis oli toimunud rahvakohtumistega, et ei kaoks senised ületamis kohad ja ka looduskeskkond saaks hoitud. Valmisid ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid, analüüsid korraldusliku apsu tõttu ebaõnnestunud Ülemiste reisiterminali arhitektuurikonkurss korraldatakse uuesti Rail Baltic Eesti projekti koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul loodetakse juba tänavu konkursi võitjaga projekteerimise leping sõlmida. Kui see ideekonkursi need tulemused on laekunud, siis nende hindamine peaks siis olema aasta teises pooles ja sellele järgnevalt, kui see ideekonkursi noh, nii-öelda võidutöö on välja valitud, siis läheb ta kohe siis projekteerimise hankeks. Samuti on valmis Tallinna vanasadama ning Ülemiste ninali ühendava trammitee uuring. Kadri Simsoni sõnul käivitati ka tehnilise projekteerimise hange. Samal ajal on aga alanud juba tööd rail Balticu põhitrassi ehitamisel. See on sousti nõmme. Viadukt Luige-Saku lõigul. Alustati ka raudtee alla jääva maa omandamist eraomanikelt ning kohalikelt omavalitsustelt. Kadri Simson. See on vajalik selle jaoks, et maaomanikud, kellel nende krunt jääb ühele ja teisele poole tulevast raudtee trassi saaksid oma maad kokku vahetada ja selles suhtes on meil siis tehtud kokkulepped maaametiga, kes eraomanikelt jaga kohalikelt omavalitsustelt maa omandab või siis vahetab ta teeb seda plaanide kohaselt aastal 2022, lõpuks. Näiteks on Pärnumaal tehtud pakkumine 10-le maaomanikule viluvere kõnnu ja Sohlu külas, neist kuue kinnistu kohta on omaniku nõusolek olemas. Nüüd aga rahastamisest. Kolm balti riiki on raudtee ehitamiseks saanud Euroopa Liidult 823 miljonit eurot. Simsoni sõnul peab aga silmas pidama, et trassi pikkus on kokku 870 kilomeetrit ja maksumus 5,8 miljardit eurot. Nii et suuremad kulutused peavad saama kaetud järgmises eelarveperioodis me praegusel hetkel oleme päris heas läbirääkimiste seisus. Nii Euroopa riikide transpordiministrid kui ka Euroopa parlament on käsitlenud rail Balticut kui tuleviku prioriteetset projekti, millele säilib siis võimalus saada samasugust kaasrahastusperioodi, nagu tal oli sellel perioodil. Kui rahastamine osutub oodatust väiksemaks, saab üle vaadata tähtajad. Kristjan Kaunissaare sõnul puudutab see aga rohkem Läti osa. Kus kohas Riia keskvaksali rajamine läks Paknast järg märgatavalt kallimaks kui esialgu kavandatud elik Eesti koha pealt nii palju öeldud, kuigi milleks sa, projekteerimine hakkabki pihta hiljem, kui esialgsete plaanide kohaselt kavas oli, eks ole, aga samas meil on olemas kogu selle Eesti osa eelprojekt, me saame alustada ehitamisega. No kasvõi sealsamas, austria nõme, eks ole, meil on samamoodi kavas veel kaks sarnast viadukti, pluss veel siis kõrgepingeliinide ümbertõstmisest. Maakonnaplaneeringute vastu esitati kohtusse seitse kaebust, enamike puhul leidis kohus, et kaebus ei ole põhjendatud, kuid kaks Eesti geograafia selts ning ühiselt mittetulundusühing avalikult Rail Balticust ja Eesti looduskaitse selts on kohtuotsuse edasi kaevanud. Tallinna linnavalitsuses väheneb abilinnapeade arv seitsmelt kuuele. Abilinnapea kohalt lahkuva erakonna Eestimaa rohelised juhi Züleyxa Izmailova ametikoht kaob. Sotsiaalvaldkonna abilinnapeaks saab Betina, Beškina jätkab Margitta otsmaa. Keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on tal plaanis muuta linna senist juhtimist ja alustas seega just linnavalitsusest, kui selle eelmine koosseis oli kaheksaliikmeline, siis edaspidi ühe võrra väiksem ehk seitse koos linnapeaga. Ühtlasi tänas Kõlvart roheliste erakonda ja abilinnapea Züleyxa Izmailova tehtud töö eest, mis on toonud pealinna rohelisemat maailmavaadet ja mitmed vajalikud ja oodatud projektid. Rohelistest vabaks jääv koht kaob ja senised valdkonnad jagati ümber. Osa keskkonnaameti tegevusvaldkonnast, täpsemalt prügimajandus läheb ettevõtluse alla ja teine osa, mis on seotud keskkonnaga, läheb kokku kommunaalametiga ja meil tekib uus amet. Keskkonna ja kommunaalamet. Seda juhib Kalle Klandorf, Klandorf kureeris seni ka linnatransporti, mis läheb nüüd Andrei Novikovi juhtimise alla. Talle jääb ka linnaplaneerimine, nagu seni. Aivar Riisalu jätkab ettevõtluse juhtimist, aga saab juurde prügimajanduse. Linnavaraametit juhib edasi Eha Võrk. Kõige suurem valdkond ehk haridus ja kultuur, sport ja integratsioon jääb Vadim Belobrovtsev alla ja täiesti uus liige linnavalitsuses on sotsiaalvaldkonna abilinnapea Betina Beškina veel kord Mihhail Kõlvart. Linnavalitsuse meeskonna kokkupanemisel ma olen lähtunud printsiibist et meeskonnas peavad olema vanad tegijad, kes tagavad stabiilsust ta, aga ka traditsioone peab tulema ka uus veri uute ideedega. Liha Izmailova pühendub aga edaspidi roheliste erakonna edasiviimisele. Ta pole rahul roheliste tulemusega, riigikogu valimistel ning kavatseb erakonnas olulisi muudatusi teha, et rohelised edaspidi poliitikas suuremat jõudu omaksid. Narva linnavalitsus moodustas Euroopa kultuuripealinna tiitli lõpptaotluse koostamiseks uue töörühma. Narvast jätkab Jüri Nikolajev. Teine katse kultuuripealinna tiitlit püüda on tõsine ettevõtmine. Nii kinnitab toimkonna esimees Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. Aega on taotluse vormistamiseks kolm koodi ja omal jõul seda valmis ei saa. Keda appi kutsutakse, seda Jevgrafov veel ei avalda. Need, inimesed on olemas tegelevaid ja pidama viimaseid läbirääkimisi, arvatavasti järgmisel nädalal juba võin öelda, täpsemalt, kes nad on ilma riigihangete vist ilma jah, et kes lepingu alusel tähtaed on Julie lõpuni kolm kuud ja aeg jookseb kirese, sest liiga palju aega meil ei ole. Peame kiirustama, milline eelarve on? 75000, nagu eelmisel aastal, oli väga või? Kultuuriosakonna kaudu lisada raha? Volikogu lubab seda teha. No ütleme, unimarias on valitsuse asi. Kultuuripealinnatoimkonnas pole seekord volikogu liikmeid, kuid linnavalitsusel on õnnestunud ettevõtmisse kaasata selliseid tuntuid tegijaid nagu Narva ooperipäevade korraldaja Julia Savitskaja, jõhvi kontserdimaja juht Piia Tamm ja tehnoloogiliste äriideede rahastu prototron. Tegevjuht Yana Pablenkova. Pavlenko hinnangul on ülesanne raske, sest lisaks taotlusele peab linn valmis saama ka Narva kultuuristrateegia aastani 2030 kuid ühiselt tegutsedes võib ettevõtmine õnnestuda. Ma arvan, et taotles ära vormistanud otse loomulikult teostata siin praegu, küsimus on ainult selles, et kui hästi me jõuame nüüd selle ette valmistada aega jääb vähemaks, tõenäosus võita alati jääb siiski siiski peamine, et meil ei juhtuks järjekordselt mingisuguseid poliitilisi või või selliseid kriise, et siin me väga kõik kõik väga loodame linnavalitsusse väga suurele koostööle, kui on vaja lisaressurssi ressursid ja koostöös, leiame aga vahepeal motsikus, päästab. Probleemid Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna konkursi lõpptaotlusega tekkisid narval seis, kui volikogu kärpis linnavalitsuse küsitud summat kolmekordselt. Narva endiselt partnerit keeldusid puuduliku finantseerimise tõttu koostööd jätkamas Narva konkurendiks. Võistluses kultuuripealinna tiitli nimel on Tartu konkursi lõpptaotlused koos ürituste kavaga tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada käesoleva aasta augustiks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avati näitus ülikooli peahoonest. Tartlaste jätkab Jane Saluorg. Näitusel saab näha ülevaadet Tartu Ülikooli 200 aasta pikkusest ajaloost. Lugu aitavad väljapanekul jutustada ligi 50 ööd, mis kõik on pärit Eestist erinevatest muuseumitest, raamatu, arhiivi ja ka erakogudest jätkab näituse üks kuraator Kristiina Tiideberg. Kõige varasem teos pärineb aastast 1808. See on siis rohkem kui 200 aastat vana ja selle on teinud ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Nii et me tõimelise näitusele sellise ikoonilise, tema enda joonise ülikooli peahoone portaalist, sellest samast Kolmnurk viilust ja kuuest sambast ja kõige värskem teos sai valmis umbes nädal aega tagasi. See on Rauno Thomas Mossi maalitud uus versioon tema maalist minu ülikool, mille ta esmakordselt teostas üks kümmekond aastat tagasi ja mille ta nüüd meie näituse jaoks ekstra uuesti maalis. Tiideberg ütleb, et näitust võib mõnes mõttes käsitleda ka kui ülevaadet Eesti ajaloost. Et meil on siin see 19.-st sajand, see baltisaksa aeg, tsaaririigi aeg, meil on siin Eesti vabariigi periood, esimene nii-öelda vabariigiperiood. Meil on siin erinevad okupatsiooniajad esindatud ja meil on siis kõige uuem aeg esindatud, et võib-olla see olekski nagu see narratiiv tegelikult. Ülikooli peahoone lugu kommenteerib ka tegelikult Eesti algu. Tiide Vergi sõnul on ajas tagasi vaadates näha, et ülikoolihoone on püsinud aastakümnete jooksul muutumatuna ka peale traagilist peahoonepõlengut. 1965. aastal taastati kuus sammast originaaljoonistele tuginedes. Ilmselt on ülikooli peahoone ka üks enim kunstis kujutatud Tartu hooneid. Seda näeb nii linnavaadetel, olustiku piltidel kui ka rahvusliku sümbolina. Muudel kunstiteostel. Ilmast räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Homse silmas suurt muutust oodata ei ole. Kõrgrõhkkond jääb Skandinaavia kohale püsima ja meil selle servas pole sadu oodata. Nii ongi eelolev öö selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kahe pluss kahe rannikul kuni pluss nelja kraadini. Homne päev tuleb samuti kuiv, kuid veidi pilvisem, sest Soome idapiiril Ta liigub lõuna poole. Madalrõhulohk puhub valdavalt läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval 13 kuni 16 meretuulega rannikul kohati seitsme kuni 10 kraadini. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Jalgpalli meistrite liigas on selgunud kõik poolfinalistid, Barcelona meeskond saab vastaseks Liverpooli ning Amsterdami Ajax mängib poolfinaalis Tottenemiga. Veerandfinaali korduskohtumises Manchester City ja Tottenhami vahel löödi esimese 21 minutiga viis väravat, mis on Meistrite liiga rekord üks. Kaks kaotusseisust kolm. Kaks juhtima läinud City vajas poolfinaali pääsuks kahe väravalist võitu. Serheoaguero lõigi teise poolaja alguses meeskonna neljanda värava, kuid 73. minutil tegi Fernando Lorente seisuks neli. Kolm Manchester City lisaminutitel löödud viienda värava, mis viinuks edasi. Nemad tühistas videokohtunik suluseisu tõttu. Poolfinaalide esimesed mängud peetakse 30. aprillil. Korvpalli euroliigas on mängitud veerandfinaalseeriate esimesed kohtumised. Kõige tasavägisem oli mäng Madridis, kus tiitlikaitsja Real võitis Ateena Panathinaikose 75 72. Neli minutit enne mängule puu jäi reaalkuuepunktilise kaotusseisu, olles eelnevalt maha mänginud 14 punktilise edu. Viimastel minutitel ei suutnud aga külalised enam skoori teha ning üheksa. Null lõpuspurdi teinud reaalvormistas vabavisetega võidu. Kolme võiduni mängitavad veerandfinaalseeria teine mäng toimub homme samuti Madriidis. NBA play-off mängude esimeses ringis on neli meeskonda, kahe kohtumise järel kaks. Null eduseisus. Põhiturniiri võitja idakonverentsis Milwoki paks alistas teist korda Titroid pistanzi 120 99. Nelja võiduni mängitavat seeriates on lisaks Mil vokile kaks. Null juhtimas ka Boston Indiana vastu. Just on Uta vastu ja Portland Oklahoma City vastu. Teistes paarides on võitude seis üks. Üks. Tartu Ülikool, Bigbanki ja Pärnu Võrkpalliklubi vaheline Eesti võrkpalli meistrivõistluste finaalseeria jätkub täna kolmanda mänguga. Nelja võiduni peetavat seeriat juhib Pärnu kaks. Null, tänane kohtumine algab kell 19 Tartus. Eesti saalihoki meistrivõistlustel selgub täna võitja, kui finaalseeria viiendas ehk otsustavas mängus võõrustab Sparta Taltecki. Kohtumine algab kell 20. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.