Eesti muusika. 10 korda 10. 10 korda 10. Eesti muusika 10 korda 10, tere tulemast kuulama, vikerraadio stuudios on Andres Oja. See on minupoolne väike kingitus Eesti vabariigile 100.-ks sünnipäevaks ehk siis 10 korda 10 10 saadet igas saates 10 muusikapala, mitte ainult laule, vaid ka instrumentaallugusid ka esimeses saates on täiesti üks esindatud. Sest ka instrumentaalmuusikat on Eestis läbi aegade väga head tehtud. Aga kuidas hakkavad arenema järgmised saated, sellest juba kõigest edaspidi, aga tänane saade on ülevaade, ma ei saaks nüüd öelda viimasest. Seni viimasest 50-st aastast ehk siis aastast 1968 kuni Praeguseni sest 68 oli üks väga oluline aasta Eesti muusika ajaloos. Kuna televisioon, nagu teada, staare teeb, nii seda vähemalt nimetatakse siis just nimelt sel aastal ühe staaride teke algas ja horoskoop oli see lauluvõistlusaastal 1968 12. oktoobril esimene saade eetris oli ja 1973. aastani ta kestis. Eksid viis hooaega ühtekokku ja siis tulid juba teised, vaat teised saated, aga horoskoop oli vaieldamatult kõige kõige populaarsem lauluvõistlust. Televisiooni lauluvõistlus just nimelt eesti muusikat rahva ajaloos. On kirjutatud ja räägitud, et parimatel aegadel 35000 postkaarti saadeti Nokme, keda huvitasid laulud, keda huvitasid auhinnad, mis seal saada oli, või auhind igal aastal, oli see siis transistorraadio, motoroller või värviteleviisor. Ja igal juhul laule kuulati ja lauldi ja kui natukene hiljem tuli Entel-Denteli, siis ise mäletan ühe lapsevanema kurtmist, et kuhu me nüüd jõudnud oleme, lapsed laulavad korraks vaid ja lõppenud on päevad, aga täiskasvanut jauravad sünnipäeva laula taga kartulisalat ja rosolje taga laulu põdral maja metsa sees. Nii ta oli. Nii need ajad olid, aga kuulame esimesest horoskoobid, mis oli tõesti eetris 12-le Ohvril 1968 seitse laulu ühte kohta ühtekokku viis neist edasi, kaks kukkusid välja ja selle saate lõpulaulu au kuulus Helgi Sallo-le ja Kalju Terasmaale selle lauluga. Ja tänases saates igast kümnendist kaks lugu, tõsi küll, siin 21.-st sajandist kahte lugu ei saa, et siis tuleks neid 12, aga 10 olen valinud tänasesse saatesse, esimene siis 10 korda 10 Eesti muusikasaatest ja aastal 1968 veel enne seda, kui horoskoop inimesed, televiisoriekraanid hätta jätnud aelutas, toimus kevadel ka üks väga oluline sündmus millest saab sel kevadel 50 aastat, ehk siis kinos kosmos toimus Eesti esimene kitarristide ansamblit, et festival, selline ülevaatlik kontsert, et see oli 28. aprill ja kell 10 hommikul, nad alustasid siis, kui oleks pidanud lasteseanss olema kino, kinos kosmos ja nad pidid lõpetama selleks ajaks, et kui jälle kino. Kui filmi hakati näitama, siis selleks ajaks pidid need kitarristid sealt kadunud olema. Ja sellised ansamblid seal mängisid alates kella 10-st siis aastal 1968 kino kosmose kinosaalis. Kristallid valitseks esimene bänd, kes alustas seda Popojad, poissmehed, mikronit langevad tähed ja lõpetamise au kuulus ansamblile virmalised. Kõik nad tegid seal inglisekeelseid lugusid tol ajal. Ja see oli selline esimene suuremat sorti ülevaatus siis kitarristide ansamblites. Kui nüüd võrrelda selle eelneva looga, mis oli küll välismaa lugu ja selline estraadilaul võiks seda niimoodi nimetada, siis jah, see Kuuekümnendate biitmuusika nii kardinaalselt veel ei erinenud sellest, kuigi need salvestused ei anna kavast kõige õigemat pilti sellest, mida 60.-te juba teises pooles kitarristide ansamblite mängisid, aga midagi siiski, ja ansambel kristallid, kellest oli juba juttu Olav Ehala ansambel, solistiks oli seal Jaak Joala juba aastal 1967 televisioonis ja sain laulu, kui seada Olav Ehala, on ise rääkinud, et aeg oli veel üks lugu teha televisioonis ja poole tunniga tema põlve otsas selle loo kiiresti valmis kirjutas aastal 1967, nii et natukene varasemasse aega kinos kosmos jah, kristallid alustasid just nimelt seda kontserti. Üks nädal mööda läinud nii toa taavi biodaali Noodla aega. Sina mul kõlbanioraski. Miks teil siin pole siiani. Kuid peaksime leidma Eisel abiliste. Ansambel kristallid ja aasta oli siis 1967, kuigi teemaks on 68 kuni praegune aeg, aga sellest hoolimata 70.-tesse aastal 1971 lauluvõistlus tippmeloodia. See oli seitsmekümnendatel tohutult populaarne Aarne, võid selle ellu kutsus ja pärast harnoidi surma sai selle eest Aarne Oidi nimeline lauluvõistlus mis seal ikka tohutult populaarne. See ei olnudki televisiooni lauluvõistlus, vaid selline kolgas aastas Peeter ja ja väga oluline. Just nagu Eesti laul praegusel ajal uusi laule sealt tuli, aga väga kummaline on see, et nüüd hakkavad need sellised välja tulema. Suured erinevused, sa tule nüüd oli laul, mis võitis 1971. aastal selle typeloodiaat lauluvõistluse esitajaks Tõnis Mägi ja saatjaks siis Eesti raadio estraadiorkester Peeter Sauli juhatusel. Ja selle laulu muusika autoriks on peet Rein Rannap ja Heldur Karmo, sõnad saad, tule nüüd kuulame selle laulu ära ja siis pärast seda kuulame samast perioodist ühte teist Rein Rannapi lugu. Siin hakkavad need kontrastid juba vaikselt välja tulema, nüüd aga siis 71. aasta tippmeloodia võidule. Ta. Ei pea. Ta saadi toreda Päev ei, räägime ta tööga. Mulavadki merevaik laulab ka Taliki naerada päike, töö ja tule. Veenolon velo tellis Teelet ja. Ta luulepäevavalgele peaoja, pardalaari meil pole, ta oli ta eikeegi meiega. Kuulavaid mere vaiksed pliid, laula, braavo. Naerata, päike. Tule rema Vellidele ja. Selline oli siis Rein Rannapi laul aastast 1971 samal aastal siis Priit Rannap, Ta kutsus kokku ansambli Ruja ja esimesed lood. Ansamblil Ruja olid, need ei vaata tagasi ja nii vaikseks kõik on jäänud, mis väga ei erine kardinaalselt, et sellest eelpool kuulatud laulust, küll aga juba aastal 1972 ehk natukene hiljem kirjutatud laule ansamblile Ruja Zeppelini triumf, samuti Rein Rannapi autorlasega ja sõnade autoriks või õigemini selle luuletuse autoriks, mis selle tekstiks on võetud Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Praegusel ajal ma kujutan ette, et ei võetaks seda sugugi mitte tõsiselt, kui tor kirjutaks sellise loo nagu sa tule nüüd ja ka selliseid Zeppelini triumfi siis Emmalt kummalt poolt hakkaks, need protestihääled tulevad, rokimees hakkab nüüd estraadi tegema või vastupidi, et estraadimees hakkab roki tegema ja see ei ole tõsiseltvõetav. Ühelt poolt jah, see nõukogude aeg kus olid keelud ja käsud, kõik ei olnud lubatud teha, oli halb, aga teiselt poolt oli selles ka midagi jälle head nagu kõiges, et kõigel on oma head ja halvad pooled. Just nimelt selles, et see muusikali väga vaheldusrikas, väga erinev heliloojad, muusikud pidid seal kuidagimoodi laveerima ja sellest lõppkokkuvõttes sündiski hea muusika, et jah, kui muusikakriitik ka Eesti muusikakriitik Mart Niineste siin oma viis aastat tagasi ütles, et nii head muusikat kui praegu ei ole Eestis kunagi tehtud, siis tahaks talle vastu vaielda. Head muusikat on Eestis kogu aeg tehtud ja väga palju on tehtud seda head muusikat, nii et isegi 10 korda 10 100 muusikapala jääb kindlasti väheks, aga kuulame siis Rein Rannap b lugu juba natukene hiljem, kui see eelnev estraadi Ruja ja Zeppelini dium. On. Ansambli Ruja esimene koosseisu aasta 1972, kui see laul lindistati päevasel ajal muidugi siis seda lugu raadiost ei kuulnud. Selleks pidi raadio juures istuva hilisõhtul tolle ehk keskööprogrammis Jaapne siis kui vedas, siis laul sealt tuligi ja kui õigel ajal jaole said, siis sai see makilindi peale salvestatud ja pärast seda võis seda ka mitu korda järjest soovi korral kuulata. Kaheksakümnendat jah, Ruja hapne aastal 1979, kui toimus, toimusid esimesed Tartu muusikapäevad pühendatud siis komsomolile Vladimir Iljitš Lenini nime andmise 50.-le aastapäevale. Midagi sellist seal oli, jah, no korraldati niimoodi, muud ei jäänud üle mingi sildi pidi kleepima siis ansambel Ruja hääletati seal parimaks ansamblit, siis oli ainus kord esimene kord, kui oli rahvahääletus pärast hiljem oli seal komisjon, võite, eksperdid, žüriid ja kaheksakümnendaid, nagu otsapidi välja olemegi jõudnud. Iseloomustab just 80.-te muusikat väga palju seesama või needsamad Tartu muusikapäevad, kuhu tehti eriprojekte, milleks valmistuti väga-väga põhjalikult, vaata et peaaegu terve aasta ja kuhu kõik tahtsid musitseerima saada. Paljud sinna kaapersaid rahvaga või publikuga oli muidugi veel keerulisem, tahtjaid oli kordades kordades rohkem kui neid, kes sinna saali Psaid komsomolid istusid esimeses reas ja muusikuid istusid rõdul ja tihtipeale oodategi mingisuguse erilise laval oleva projekti peale. Kõigepealt rõdu reaktsiooni, kuidas muusikud reageerivad ja siis alles alumine saaled kas plaksutada või olla vait või kuidas reageerida. Positiivselt või mitte. Aga Tartu muusikapäevade võiks öelda mitteametlikuks hümniks. On Riho Sibula instrumentaalpala kuulata ja oli aasta 1985, kui see Tartu Vanemuise laval ette kanti. Riho Sibul eksis, täpsemalt VSP projekt Tartu muusikapäevadelt ja aastal 1985 kuu lapsi. Ka siin on omamoodi paradoks või selline kontrast sees. VSP projekt ehk siis Raul Vaigla, Riho Sibul, Aare Põder mängisid kõik sel ajal Jaak Joala ansamblis lainer ja Venemaal mängisid nad hoopis hoopis teistsuguseid laule ja muusikat kui see, mida me praegu kuulsime ja väljund nende jaoks teha seda muusikat, mis neile endale meeldis oligi just nimelt seesama Tartu muusikapäevad Tartu muusikafestival, ükskõik kuidas seda ka nimetada. Nii et sellised lood seal olid. Aga kaheksakümnendatel kerkisid esile ka ansamblit, kes tõepoolest tegid seda muusikat ilma kompromissita, mida nad ise tahtsid just nimelt teha. Ja need olid needsamad kuulsad punkansamblit. Mäletan ise üht linnahalli jäähallis toimunud Orisinit festival, kahepäevane ülevaatus, kus olid siis just nimelt punk ja heviansamblid. Jaga just kõik need kõige tuntumad JMKE Vennaskond, Velikije Luki ja teised ja ja menetlusele üsna sellise kadeda, pisut kadeda, pilgu ja kõrvaga seda vaatasin ja kuulasin, et näed, need poisid saavad teha seda, mida nad ise tahavad, ei pea kuulama kellelegi sõda või arvestama mingisuguse konjunktuuri või kellelegi tahtmisega Velikije Lukit kuulemegi. Ka nemad esinesid Tartu muusikapäevadel, kui seesama kuu laps oli aastal 1985, siis Velikije Luki aastal 1988, samal aastal, kui olid isamaalised laulud. Aga kui võtta seda muusikat kuulabs Riho Sibul tegi seda muusikat, mida ta ise soovis väga teha ja Velikije Luki, sest siin on kaks täiesti erinevate maailma, aga see ongi just selle Eesti muusika puhul niivõrd huvitav, et seda erinevat muusikat on kogu aeg tehtud ja, ja see teebki selle eesti muusika ääretult põnevaks ja huvitavaks. Kuulame siis Velikije Lukit, keda Peeter Volkonski keskalsamal jäähalli festivalil oli golfarantsee tutvustades rahvale kui suured vibud. Jaa. Jaa. Jaa. Ansambel Velikije Luki ja nende kõige tuntum lugu Tallinn põleb. Rautoriks muuseas joti ainult kahest hästi teada-tuntud Villu Tamme, kes seal igav Velikije Luki kunagises koosseisus punkarid olid kõik omavahel suured sõbrad ja kamraadid ja ka väga tagakiusatud kaheksakümnendatel aastatel. Üheksakümnendad no üheksakümnendaid on meenutatud eelkõige kui sellist suurt disco aega tüpsutamis aega, suvetuuride, aeg-ajalt üsna hullumeelset perioodi, muusika ajas. Muusika muusikas. Jah, eks ta oli ju muidu ka see iseseisvuse taastamine, selline vabaduse joovastus tekitas mõnes inimeses tunde, et nüüd on kõik võimalik ja kõike võib teha. Aga jah, huvitav on see, et diskomuusika jõudis Eestisse üsna suure hilinemisega. Seitsmekümnendatel, kui tuli see esimene diskolaine, siis väga sellega Eestis kaasa ei mindud, kaheksakümnendad hotell sama samamoodi ja alles üheksakümnendatel ja eks muidugi sealt esile kerkis igasuguseid tegijaid, vaata ühe päevaliblikaid ühe hiti imesid, aga ainsa ta nendest on ikkagi jäänud endiselt Two Quick Start. Nemad olid ka see ansambel, kes seda asja kõige tõsisemalt võttis ja kui üheksakümnendatel juba hakati väga palju muusikat tegema, ainuüksi kuulsuse, raha ja tont teab veel, mille nimel mitte eesmärgi nimel head muusikat teha. Kuigi halba muusikat teadlikult muidugi keegi ei tee, kõik ikka kirjutavad häid lugusid, siis tuh, quick, start, jah, nemad investeerisid seda saadud raha stuudiotehnikasse ja kõigesse muusijad tegid seda väga põhjalikult, aga üks esimesi lugusid, ka tuup võiks start tulija rahvale tuntuks sai, oli muidugi neiu mustas kleidis, mille autoriks on ka trummarina teada-tuntud Mikk Targo. Hedvig Hansoni vägev hääl ja asetuukrit stardipersoon neiu mustas kleidis ei ole päris esialgne versioon natuke teistsugune, aga põhimõtteliselt ikka seesama lugu. Aga üheksakümnendatel jah, kui Eesti Iseseisvus taastati, siis muidugi tekkis ka selline vabadusetuhinas tunne, et nüüd on kõik võimalik ja ka seda, et välismaale läbi murda eesti muusikaga kellelegi vähemal määral see õnnestus eelkõige just meie naabrite soomlaste juurestoos oma JMKE, kellest juba juttu oli ja mõni ansambel veel sai seal mängida ja isegi korralikku raha teenida, aga sellisest otsesest läbimurdmisest ja populaarsuse saavutamisest muidugi jäi asi kaugele, rääkimata siis kaugematest riikidest. Aga jah, üheksakümnendatel kerkisid esile ka lisaks sellile disko ja tümps muusikale hoopis teistsugused kollektiivid, kes võib-olla sel ajal, kui toimus ansamblite Tarifitseerimine, isegi lavale ei oleks saanud needsamad punkansamblit nii-öelda lohka jah, vennaskond, nende seas hapneb palju teisigi muusikakollektiive nagu näiteks terminaator ja mis seal veel, Tuberkuloitedit, vennaskond, kes olid üheksakümnendatel väga populaarsed, aga kuna need 80.-te ansamblid tegid rokkansamblid väga palju just nimelt ingliskeelseid lugusid, siis avanes just nimelt võimalus nendel ja rahvas ikka tahtis neid eestikeelseid lugusid ja nii need Üheksakümnendatel mürinal tulidki. Terminaator ja aastal 1987 küll asutatud, aga esimesed lood mängiti linti alles 1990 ja üks esimesi kindlasti. Terminaator lindistas Tallinna linnahallis oli laul nimega teel ära. Jah, peab nii-öelda Kuura. Ansambel terminaator ja baas oli siis umbes 1990 21. sajand. Kust tänasesse saatesse mahub veel kaks laulu ja 21. sajandi alates muidugi kahe tuhandendat. Seda esimest kümnendit teatakse ja kui Eurovisiooni eufooriat aega jäätmeseal just nimelt sajandivahetusel Eestile hakkas hästi minema eurovisioonil Eda-Ines Etti sai seal suhteliselt kõrge koha ja Eurovisiooni võit, nagu teada, tuli siis aastal 2001 ja Tanel Padar Ivar Musta ja Maian Kärmase lauluga ka järgmisel aastal veel Tallinnas läks päris hästi, Rootsi lauljatar Sahlene saavutas kolmanda koha taga, sealt edasi juba hakkas kehvasti peenema seal ansambel ruupus. Mäletame kõik Pillega Vaiko Epliku jaoks ja 21. koht siis tuli, aga sealt edasi läks veel hullemaks, siis algasid poolfinaalid. Neiukese ei saanud poolfinaalist edasi, Santraip sealt veel aasta edasi ei saanud samuti poolfinaalist kaugemale. Sandra bokser lüüdiga. Sama lugu Gerli Padar jälle. Ja siis muidugi see kreisiraadio pärast mida otsustatigi loobuda Eurovisiooni eelvoorudest ja minna üle siis formaadile, mida me teame praegu kui Eesti laul. Nii et võiks öelda. Kaugemat aega tsiteerides. Seitse lahjat lehm oli vahepeal pärast seda kohe seitset rammusat lehma ei tulnud, aga siis tuli üks ilusamaid laule, mida Eesti Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud on. Ehk siis Urban Symphony ja rändajaid ja Sven Lõhmuse laul. See oli siis Eestit 2009. aastal eurovisioonil Moskvas esindanud laul Urban Symphony rändajad käesolevasse kümnendisse, mis meil praegu käsil on ja õige pea ka läbi hakkab saama, palju jäänat on tärganud ja natukene isegi varem jälle Eesti muusikutest lootus, et kuhugi maailmas maailma areenil jõuda, alati on see keeruline Polnud kunagi ei ole see lihtne olevat. Ühe hea nõuande, et no see on küll väga üldine, aga väga geniaalne nõuanne eesti muusikutele andis kunagi ansambli pull klahvpillimängijat on eri, kes ka sel suvel on Eestisse tulemas ja kui temalt siin Eestis küsiti, et mida eesti muusikut peaks tegema, et maailmas läbi lüüa, Systoneeri ütles ühe väga lihtsa ja geniaalse lause. Tehke paremat muusikat ei olegi rohkem mitte midagi vaja, Eestis on tehtud väga head muusikat, tehakse ka edaspidi ja ühel heal päeval nagunii säält läbimurre maailmas tuleb ja ei ole ta kaugel, on seda juba saavutanud Karli Kerli Kõiv, veel keegi, Ewert and the Two Dragons. See, et see nüüd kuhugi pidama jäänud, et see ei tähenda ka mitte midagi, alati tuleb püüda, sest kui ei püüa, siis ka midagi ei saavuta. Lõpuks olev valivad Ewert and The Two Dragons Blood, mis oleks võinud olla maailma suurim hitt täiesti vabalt, aga ta seda kahjuks ei olnud, aga ühel heal päeval see kindlasti juhtub. Selline sai siis Eesti vabariik 100 või eesti muusika 10 korda 10, esimene saade. Ja üheksa on neid veel täna kuulamast, kõike head. Vikerraadio stuudios oli aadressoja.