Eesti muusika. 10 korda 10. 10 korda 10. Eesti muusika 10 korda 10, teine saade tervist vikerraadio stuudios on Andres Oja. Enne kui minna tänase saate teema juurde, milleks on naislauljat üks väike parandus eelmisest esimesest saatest. Küll on tore, kui on tähelepanelik raadiokuulajaid, kes parandavad ja aitavad ka kaasa sellele, et Eesti muusikalugu ja muusikaajalugu poleks natukene selgem ja natukene konkreetsem ja õigem ka jah, veel korra vahemärkusena seegi olla mainitud, et enne, kui ma seda saatesarja alustasin, tegema hakka, siis ma uurisin, kas on olemas sellist raamatut nagu Eesti muusika ajalugu. Sellist teatmeteost ei ole. Kahjuks ei ole, sellise võiks kindlasti teha. Aga siiamaani teda siiski ei ole, aga üks viga lipsas sisse ja see on jälle sellise. Kuidas seda nimetada liigse ene kind, enesekindluse, et küll ma ikka tean ja ei pea ilmtingimata järele kontrollima põhjustatud nimelt rääkisin eelmises saates lauluvõistlustest tippmeloodia, millest pärast kasvas välja siis Aarne Oidi nimeline või mis hiljem sai Arne Oidi nimeliseks. Lauluvõistluseks siiski niimoodi ei olnud, tegemist oli kahe täiesti erineva lauluvõistlusega tippmeloodia oli raadiote lauluvõistlus küll lõppkontsert oli samamoodi Estonia kontserdisaalis kui Aarne Oidi võistlusel, aga tippmeloodia kestis tunduvalt lühemat aega 1971 kuni 1975. Pärast seda tuli mitmeid raadio lauluvõistlusi konkursse ja Arne Oidi nimeline alguses võistluskontsert pärast helilooja surma aastal 1975 siis aastast 1976 oli ta Arne Oidi nimeline lauluvõistlus siis palju kauem 1959 kuni 1987 ja tegemist oli kahe erinevaga erineva lauluvõistlusega agaapnesid tekkis veel üks? Jah, aitäh raadiokuulajale Muhu valt, kes parandas Jaapani. Suur tänu. Eesti muusikalugu on jälle natukene selgem, neid lauluvõistlusi oli ja on praeguselgi ajal võiks öelda, et Arne Oidi lauluvõistluse mantlit pärija mingis mõttes on seesama Eesti laul, mida praegu tehakse. Aga sellist raadiot, lauluvõistlust kui sellist praegusel ajal enam ei ole, kas seda oleks vaja? See on iseküsimus, aga tänase saate teema juurde naislauljad ja olen just valinud selliseid naislauljaid, mitte neid kõige-kõige-kõige tuntumaid, vaid just selliseid, kes on ehk natukene ära unustatud unustuse hõlma mingil määral Pajula, et ja ka mõningaid selliseid, kes võib-olla tuntud, aga mitte just sellest küljest. Nii ta on, jah, aga alustuseks siis lauljatar Marika Uus üheskoos ansambliga monitor, kellelegi teda üheskoos laulmas mäletataksegi põhiliselt 80.-test aastatest pesta ka 80.-te teisest poolest seal 80.-te teise poole alguses oli Marika Uuska mingit aeg ansambli vitamiin solist teab seda, teatakse ehk vähem isegi vitamiiniga, küll stuudios soololaule Marikuus ei meenu, et oleks salvestanud küll näiteks ilus pikk poiss tantsis kaerajaani selles Peeter Vähi loos küll Marika uus kaastegev ja tema hääl seal täiesti tausta vokaalina kuulda meiega. Kuule, Marika Uscos ansambliga Monitor Marika praegusel ajal enam ei laula juba pikki aastaid ja võiks öelda teema sissejuhatuseks laul nimega, mis ihkab laululindu. Nõnda laulis siis Marika puus ühes kohas ansambliga tar edasi taga tunduvalt varasemasse aega, kui 1900 kaheksakümnendad aastad perioodi enne teist maailmasõda. Jaht ja kuulame Eesti läbi aegade kõige populaarsemat lauljatari maailmas, võiks öelda üle maailma ja see ei ole kohe kindlasti mitte Kerli Kõiv, keda võiks arvata, et on vaid hoopis miilitsakorjus. Loomulikult Kerli kõigustika kohe kordades kordades tuntum tahab omal ajal poli. See, kas teda praegusel ajal ka veel mäletatakse, ei omagi lõppude lõpuks tähtsust. Aga muidugi peaks mäletama. Lizzakolulise puhul muidugi võib öelda. Ei olnud päris eestlanna isa poolt eestlanna ema poolt, ema oli tal poolatar. Agaatne ei mäleta küll, et teda kunagi oleks kusagil räägitud temast kui Poola lauljatari on ikka räägitud kui eesti lauljatari, nii et seda ta igati on sündinud 1909 ja suri aastal 1980 Ameerika Ühendriikides. Ja tema tütar Melissa Wells oli ju ka Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis ja mulle meenus sellega seoses üks päris kummaline lugu, see oli möödunud aasta Eesti Ekspressis ajalehes, oli siis Singapuri päri mees Sonny Assuani kellelt siis küsiti, et sa oled tükk aega Eestis elanud, kuidas eesti keele oskusega on ja teavad, et kehvasti, et eesti keel on raske ja tema, just sellesama Melissa võltsiga oli kurtnud Melissa Velzile, et eesti keel on kole raske õppida ja Melissa Wells oli öelnud talle selle peale, et kuidas eesti keelt siis raske saab olla, kui isegi väikesed lapsed oskavad eesti keelt rääkida. Nii et selline suurepärane ütles aga aatomi lisakorjuse juurde tagasi. Berliini rahvusooperis ta laulis kolmekümnendatel seal sinna tahaotsapidi, jõudis sealt edasi juba Ameerika ühendriik ides ja 1938 Ameerika film suur valss. Tegi ta siis ka rahvusvaheliselt väga populaarseks. Tapp tekkis seal jah, väike katkestus ja probleeme muidugi teine maailmasõda, nagu me kõik teame, aga pärast seda miilitsakorjus veel ka laulis ja tema plaate on ka pärast hiljem välja antud. Jagab Eesti filmis on kõlanud miilitsakorjuse laul, rumm võiks tema poolt tuntumaid laule, mida on ka paljud teised laulud, aga keskea rõõmud? Selline tore film 80.-te lõpust ja just miks seal lõpus sobib väga hästi. Nagu rusikas silmaauku võiks öelda, aga lihtsa karjus siis aastal 1935 sele parumm. Laulu salvestas. Miilitsakorjus laulis niimoodi, aasta oli siis 1935. Vahetevahel juhtub jah, tõesti nii, et mõni talent avastatakse või mõni lauljatar või üldse mingi muusika avastatakse alles aastaid või aastakümneid hiljem mingil põhjusel, et juba teine generatsioon kuulab seda hoopis teise kõrvaga ja hoopis teisel moel. Nõnda juhtus ju eesti lauljatari Velli Joonase kaotanud, paar aastat tagasi anti välja vinüülplaat ja siis isegi välismaal. Inimesed hakkasid seda huviga kuulama, mitte nüüd küll otseselt massiliselt, aga ikkagi ikkagi Jakna sel ajal, kui Bellioodas aktiivselt tegev oli, siis muidugi välismaast võis rohkem und näha kui sinna tegelikult sattuda. Aga siiski ta oli see päris huvitav, et kuidas see niimoodi juhtus. Sest jah, Velli Joonas oli küll tuntud, aga mitte just nii väga ei saaks öelda, et kõige tuntumate lauljataride seal esirinnas omal ajal seitsmekümnendatel aastatel Viljandis ansambel kärjet, selline tore ansambel ja ansambel kärjed, osales ju ka nendel kuulsatel 70.-te keskel toimunud Viljandi muusikafestivalidel, kus ju Eesti tippansamblid omal ajal mängisid ja kärjed ka osalesid ja satton isegi salvestused säilinud ja tablette kärjet, selline puhkpillidega kollektiiv. Väga tugev ansambel omal ajal ja ka Velli Joonas õppis filharmoonia estraadistuudios ja kus paljud teisedki eesti lauljad ja lauljad tareid on õppinud Feli olles lõpetas aastal 1979 ja jätka laulis kaheksakümnendatel hotell ja pärast seda on olnud ka muusikaõpetaja eata kõige muuga tegelenud, aga tema laulud on ikka aeg-ajalt kõlavad raadiost ja kuulamegi siit laulu nii väga sellepärast, mille autoriks on Aavo tamme, sama mees, saksofonist, muidu ka kirjutaja võtab Mustamäe valsi ja tekstiks ei miski muu kui Anna Haava luuletus laulab Veljo, las, Ja teine mu kollaseid juukseid. Ja mõõni lahedat laulu. Nõndamoodi laulis Velli Joonas ja 80.-te aastate väga huvitavat muusikat, on Eestis tehtud ja väga huvitavaid lauljatele on siin olnud paraku nii mõnigi panna unustuse hõlma teenimatult vajulate mõnikaatne, seetõttu õpet on lahkunud Eestimaalt ja ei ole palju midagi edasi teinud. Üks neist on meelikke pommjärv kes juba 70.-te keskel Eestist ära läks, Rootsimaale ja sealt edasi Ameerika ühendriikidesse jäi ja elab seal praeguselgi ajal. Lotte tab, mäletavad ilmselt need inimesed, kes kuulasid muusikat juba seitsmekümnendatel aastatel ja ka need, kes käisid ansambli virmalised kontsert kontsertidel. Sest meedik jammi Argo Silvi Johansoniga oli seal solistiks just nimelt seitsmekümnendad läbite kuuekümnendatel, kui virmalised alustasid aga pärast seda, kui seal armeeteenistuse tõttu pausi pidanud ansambel 70.-te alguses uuesti kokku tuli ja tegutsema hakkas siis virmalised oli kogunisti vahepeal Kiirovi kalurikolhoosiansambel ja tuuritasid mööda Eestimaad. Seal oli veel sõnameistrit Lembit Sibul ja Priit Korts, jaapane teisigi tegijaid veel ja just sel ajal meelika hammervjaatme Silvi Juhanson. Seal solistideks olid peeglike hambjärv, jäika virmaliste lauljad Tariks, kuigi vist mitte päris koosseisud otseselt ei kuulunud, aga, aga ikkagi Klaulis kuni virmaliste jäätmesiis päris lõpuni välja aastal 1976 ja pärast seda lahkuski Rootsimaale kuulab tellikam järve laulmas koos ansambliga Firvalised laulab muidugi Toivo kurveti kirjutatud ja kannab nime see meeletu. Meeliki ammjärv koos ansambliga virmalised seitsmekümnendatel aastatel pärast seda, jah, 70.-te keskpaigas preili kammerläks ära Rootsimaale ja sealt edasi Ameerika ühendriikidesse, kus ta elab ka praegusel ajal ja kui näiteks Gunnar Graps Ameerika Ühendriikides oli, siis mõnda aega oli ta ka meelikke Bambi järve kostiline. Ilmselt on seal teisigi eestlasi tema juures käinud ja pelik, Tammjärv ise on ka Eestis päris mitu korda käinud jah, siin pärast juba üheksakümnendatel ja sealt edasi, kui Eesti iseseisvus taastati. Aga edasi võiks küsida, et kas Marju Kuut? Ta on tuntud laulja või tundmatu laulja lauljatar, ükskõik kumba pidi. Nii ja naa, täpselt nii ta on, sest president ja ühtegi teist eesti lauljatari kelle kohta nii vastakaid arvamusi oleks publiku seast tulnud. Ühed ütlevad, et Marju Kuut on parim eesti naislauljat läbi aegade, kes meil ja teised ütlevad, et Marju Kuut ei oska laulda. Laul ei kõlba mitte kuhugi. Niimoodi ta on, ta kindlasti, aga ükskõik, kes arvavad, et ah mul täiesti kama kõik, mida ta laulab või kes ta on või mida ta teeb, aga, aga jah, nii-öelda music. Muusikaliselt ta nii on, miks tahab, ta sedamoodi on? No võta kinni, võib-olla sellepärast, et. Erineb Perilas juba sel ajal, teistest ta ei olnud, selline tavapärane oli rohkem selline võib-olla tavanormist kuidagi kõrvalekalduv, võib-olla selline Tšassilik, mis inimestele nii väga ei meeldinud, et sel ajal oli kuuekümnendatel, kui Marju Kuut tuli siis valitsevaks muusika suunaks selline estraadimuusika, mida Marju Kuut ka muuseas väga hästi laulis, aga aga miljoneid võta kinni, kuidas see oli kuulamisi Marju kooti laulmas. Aeg on 70.-te teine pool, natukene hilisem aeg, kui see meelika on järve enam-vähem samasse kanti, Marju Kuut teab meelika, muuseas, koos ka laulad ja sama rada pidi. Marju Kuut läks samuti Rootsimaale küll hiljem 1980 ja sealt edasi Ameerika ühendriikidesse. Siis tuli tagasi kodumaale ja nüüd on jälle Rootsis, aga lugu kannab nime Hei ja teiseks lauljad. Tariks on siin veel üks eesti lauljatar, kes samuti ju mäletamist väärib kahtlemata igati Marika Urb siis Marju Kuut ja Marika Urb üheskoos kreeka laul pealkirjaga Hei Laul leiab esitajaks Marju Kuut, Marika Urb, tema hääl jäi siin natukene. Võiks öelda, et tahaplaanile, aga siiski oli täiesti kuulda, taustavokaal on ju ka oluline taustalauljad. Ilma nendeta ei oleks ju paljud laulud väga kesiseks ja väga isegi kehvad poolseks. Lausa Ameerika Ühendriikides taustalauljatest terve film tehtud dokumentaalfilm, mis on väga-väga huvitav Eesti taustalauljad tegelikult võiks samamoodi filmi teha, meil on väga häid taustalauljaid jat osava Marju Kuut on nagu sealt ka taustalaulu laulnud näiteks Gunnar krapsile mingites lauludes ja noh, tema puhul muidugi on kohe tema hääl väga äratuntav ja väga välja kostev seal Marju Kuut ja Reet Linna seitsmekümnendatel väga palju laulsid taustavokaali erinevatele ansamblitele ja ka üheskoos ansamblis Mirl. Nad laulsid veel ühest Eestist ära läinud lauljatarist, kes on ka siia tagasi tulnud ja Leila Miller teevad muidugi päris hästi tuntud. Aga kahjuks küljele andma ei laula, 90.-te lõpus veel midagi tegi, kui ta tagasi Eesti vale tuli, aga pärast seda kahjuks küll loobus. Väga hea kantrihäälega. Sellest stiilist on meil üsna palju puudus siin Eestis, noh kuigi seda ka tehakse, aga, aga paraku ta nii on. Ja Leila Milleri aastal 1984 koos Valdo Randperega nad Rootsi läksid. Seda lugu on hästi palju räägitud ja siin ei ole mõtet hakata pikalt seda üle kordama. Ansambel karavan. Jah, esine vaatle Soome ja sealt nad läksid, et imekombel neid testi muusikuid suhteliselt vähe, ikkagi nii-öelda võrreldes sellega, et välismaal ikkagi käidi ja siit lahkus. Aga eks oli, teistele oleks neid massiliselt läinud, et siis ilmselt ei testi esinejaid, ei oleks välismaale nõukogude ajal nii palju lubatut, liidaatne olijad, kuulame karabanilt, loob solistiks muidugi Leila Miller kodust ära selliseid temaatilise pealkirjaga. Leila Miller üheskoos ansambliga karavan. Leila Miller oli ka väga hea poli. Küllap ta siiamaani laulaks, kui ta seda sooviks, aga vajab enda soov buss tagasi, hab rokilaulja karavani, poisid on seda rääkinud, et kui oli vaja mingeid rokilugusid laulda, siis Leila kirjutas need laulda täiesti vabalt. Jahmunult rokklauljatar, et Eestis ongi vähem toob ja see ei ole mitte ainult üksi ainuüksi Eestis, vaid ka maailmas. Rokklauljatar just väga palju ei ole. Millegipärast naised nii väga seda rokkmuusikat ei taha laulda ei ole. Kuidagi on välja kujunenud niimoodi, et seal rohkem meeste pärusmaad, popmuusikat naised rohkem laulavad, aga heviroki või sellise raskema rokilauljatari leida ja veel vähem ja Eestiski noppisid, oli, mul ei tulegi meelde, mis lauljatari nimi oli, kes sellise päris sellise hirmsa häälega laulis seal vahepeal, nüüd on ta vist kuhugi kadunud, aga, aga oli isegi selline, keda võib-olla vähe teatakse. Aga jah, ei ole just palju, aga aga siiski siiski leidub ja Lea Dali Lion ta seda nimeda praegu kannab kuulamegi temalt ühe sellise käre rokiloo, see on Gunnar Grapsi lugu, põlemine 80.-test aastatest. Salvestatud on see küll jah, mõni aasta tagasi. Kui Gunnar Grapsi tribuutalbum ilmus siis Gunnar Grapsi sünniaastapäevaks ja seal siis Lea Dali Lion, seda Aulis sel ajal küll veel Lea Liitmaa nime all ja Lea Teemets saab nime all. Ta kõigepealt sai eesti rahvale tuntuks aastal 1999 kaks takti, teate, selline laulusaade oli seal ta sai publikupreemia. Aga selles loos veel lisaks lihale kaastegevad on kitarrist Angela Aak, basskitarri mängib Siim Usin. Praegu siis Tanel Padari bändi vees ja trumm, millega lugu algab. Ta mängib Silvia Rulvik ja laulab sisse ta käre rokilugu. Lea Dali Lion ja advokaat veenvalt teeb seda nii kuulama. Sellise vägeva kõrge noodiga lõpetas selle Gunnar Grapsi lood põlemine Lea Dali Lion. Mõni aasta tagasi, kui Grapsi tribuutplaat välja antiikne, siis kolmanda plaadi kolm CD-plaati on seal kolmanda plaadi esimene lugu Seiust, et nimelt on mage Laakiotmaval ajal Grapsi bändis mängis juhataja, see lugu peaks tallegi väga tuttav olema, tema ajas, et just nimelt pärit on. Läheb edasi kaks takti ette juba poliitikut ja aastal 1995 võitis selle lauljatar Tiiu tulp kellest me midagi ei tea, kes loobus laulmisest ja polivabal ajal hästi populaarne ja see suur sitt nukuke, mille Ivar Must hilisem siis Eurovisiooni võiduloo autor talle kirjutas ja ka terve CD-plaat ilmus talt magusad huuled ja sinnapaika see asi jäigi. Võib-olla oligi asi jah, selles ühes suures hitisest Tiiu lõppega vägev hääl ja tugev hääl, sellestki on väga hästi aru saada, aga erilised koordivadi otsustavad ja loobuvad, valivad teise teed ja see on täiesti nende enda teha, kuidasmoodi oma elu edasi kujundada, kuuleme Tiiult mitte lukukese laule, vaid o ja, ja o ja o ja on sinuga nii hea. Nõnda siis Tiiu tulp ja aasta oli siis 1995, kui ta võttis ka kaks takti ette, mida veel pärast hiljemgi tehti taga. Enam rohkem siiski. Hiljem ei ole tehtud jah, Eesti otsib superstaari selline lauluvõistlus tuli või lauljate võistlus, ei ole nende lauluvõistlusele kaks erinevat asja, kaks takti ette samuti lauljate võistlus ja seal oligi see jah, et ega kahte ju sellist ei mahu tõesti on väike. Aga jah, ei ole ka kõik sealt seal neid tahtjaid. Neid on justkui palju ja proovijaid seal hapnolgi tiibetlast, vaat need tahavad just superstaariks saada, aga siis kaovad kuhugi ära. Jah, paraku ka võitjatega ei ole just see kõige parem lugu, teise hooaja võitja Jana Kask aasta oli siis 2008, temagi on vahetevahel ta kusagilt justkui ilmub välja jälle midagi teeb siis jälle mitte ja nagu ta ise on tunnistanud ka, et tema võib olla kasvõi häda või probleem on see, et ta tahaks justkui kõiki stiile proovida ja ei ole leidnud endale ja seda päris õiget, kuigi vikipeedias vaatelisest hilist märgitud, justkui haar Troc kaotada, siis jalgpalli ta seda Hardoki nüüd väga ikka teinud on, aga ta on veel noor ka. Loodame, et ühel heal päeval kuuleme edastada midagi veel rohkem situks lugu Alar Aigro siis tuberkoloittidest tuntud mehe laul mu maja ees pole teed, see ongi kõiks vähemalt üks värskemaid lugusid aastast 2015 Jana Kask. Jana Kask ja väga suurepärase häälematerjaliga lauljatar ja väga hea lauljatar. Soovime, et tal kõik läks hästi ja bluusilaulik tuleks aga folgi üheksa laulu kuulatud Eesti väga headelt ja erinevatelt Tais lauljatari delt teadlik saab veel jäänud ja see on kinnituseks sellele, et Eestis tehakse endiselt head muusikat, et Eesti muusika pärast muret tundma ei pea, et äkki äkki ikka ei lähe päris nii hästi, selle tõestuseks Mari Jürjens koos orkestriga Briaal mosooria, laul, maa talle kuulamast kõike head vikerraadio stuudios oli Andres Oja. Jälge jälle tee kruusatee. Taevas täheke. Kuuldelt poetu tuttav viis. Aeg ei käsuta mind kuhugi. Tuul lükanud mõtte jääli veelgi. Seisma jäi ära.