Eesti muusika. 10 korda 10. 10 korda 10. Tervist vikerraadio stuudios on Andres Oja. Eesti muusika 10 korda 10 võrdub 100 on jõudnud neljanda saateni ja kõiki neid saateid ette valmistades kuus on neid veel järel. Peale tänast imetlen ma üha rohkem ja rohkem, kuivõrd ja palju ja kuivõrd head muusikat on Eestis läbi aegade tehtud ja see on ju kõigest alles neljas saade. Imetlusväärne, millised muusikud on olnud tagasisaatega jõuamegi just nimelt muusikuteni, ka lauljad on loomulikult muusikut ilma igasuguse kahtluseta aga need nii-öelda selleks, et lauljad saaks laulda, ennast kindlalt tunda ja ka teised pillimehed on vaja muidugi trummimängijat, löökriistamängijat, löök, riisturit, seal kaks selline tore sõna, mida pähe kasutatakse. Aga mille Riho huumor minu teada seitsmekümnendatel aastatel Eestis kasutusele võttis ja väga harva kasutatakse, aga väga tore sõna löök, riistor kõlab natukene tehasetöölise moodi, aga vahetevahel trummimäng tehase töömoodi ka üsna raske töö. Mäletan mingit uuringut, kus oli juttu sellest, et milline siis muusika või muusikat tegelase töö füüsiliselt kõige rohkem lubab või kõige rohkem kaloreid kulutada saab, siis tuli välja, et dirigent on esikohal. See on füüsiliselt kõige raskem kalurid, kulutavam tegevusmuusikas ja teisel kohal just oligi trummimängija või löökpillimängija. Nii ta on jah, kõik neli jäset peavad käima mõlemad käed ja mõlemad jalad. Et Eestis on olnud väga-väga palju häid trummimängijaid ja ühe hea trummimängija ülesandeks on ansamblid, mitte segada paid ansamblit just nimelt koos hoida, teha vundament, olla ansambli liikmed, seda kollektiivi koos hoida. Ja neid meil Eestis on olnud läbi aegade. Üsna raske oli välja valida kümmet, aga selline igal juhul talale. Saade tuleb ja alustame mehega, kelle kohta isegi legend on, ma julgeks öelda, läheb vähe, vähe öeldud Elmar Kruus eluaastat siis 1000 912990, ehk siis sündis veel enne kui Eesti vabariik, mille sajandat sünnipäeva me õige pea tähistame ja Elmar Kruus või kruusi Elmar, nagu teda kutsuti, paljud mäletavad just nimelt selle nime järgi on mänginud lugematu hulga eesti väga tuntud lugusid viiekümnendatel aastatel. Ta oli juba kuuekümnendatel enne sedagi Georg Otsaga, kellega veel Eesti raadio estraadiorkestris mänginud Emil Laansoo ansamblis. No kui võtta näiteks tuntud lood, siis Kalmer Tennosaare lauldud vana klaver on tema mängitud Anu Antoni kõik lood sisse tuntud seenekorjamise laul ja nii edasi ja nii edasi. Sellised kollektiivid, kus pelgalt kuus mänginud nimedega, mis isegi ei ütle mitte midagi kuulajatele nagu ankur. Sisabelfoor Swingers, kuldne seitse muidugi omaaegne väga tuntud sellile Suuransambel Melody pois, puna lipulise laevastiku ohvitseride maja, džässorkester ka sellise toreda ja kui vaadata, mida Ilmar Kruus mänginud on veel siis Eesti raadio fonoteeki, mis sisaldab täiesti hämmastavat materjali, seal olemas pioneeride, need Sigratuurid või kutsungit, siis lipu heiskamine, lipu langetada vastamine ehk siis fanfaari ja trumm. Ja seal just nimelt Elmar kuus seda trummi mängib ja Baby Seider trompeti mängib fanfaaripartiisid, nii et isegi selliseid asju. Kruusi Elmar mängis töönide legend, kuulame ka Elmar bluusi mängivasse džässi, ütleme seal kindlasti üks tema lemmikstiilidest ja Rami Vaildan selle loo nimi. Salvestatud aasta 1981, kahe 20. novembril Estonia kontserdisaalis, kui seal toimus kontsert, eesti džäss läbi aegade ja pelmarkuus muidugi trummidel ja klaverit mängis Uno Tambre kontrabassi rohkem heliloojana diktorignaatjevia klarnetit Herbert kulm. Aga trummidel võiks nimetada eesti padi, Rich Elmar Kruus. Sedamoodi siis trummidel Elmar gruusia täiesti džässiklassikat, 80.-te aastate algusest, aga neil marguuseli sel ajal jah, juba juba peaaegu 70 aastane, kui tahtma seda mängis ja väidetavalt oli Elmar Kruus esimene Eesti trummar, kes just nimelt seda trummikomplekti klassikalist trummikomplekti mängis. Väidetavalt kuna jah, dokumenteeritud seda otseselt ei ole ja tõenäoliselt oli ka tema esimene, kellel oli siis see kuulus Ameerika Ühendriikide Ludwig firma trummikomplekt, mis pärines siis juba kindlasti teise maailmasõja aegadest, sest nõukogude ajal neid välismaa pille siia just väga palju ei toodud mingil määral kindlasti, aga mitte just väga palju. Ei ta oli võimalik, et see trummikomplekt on veel praegugi kusagil alles või öelda laiali lammutatud. Vene teatris ei oleks kindlasti väärt väga paljut. Läheme edasi, aga Eesti tõenäoliselt ühe pikaajalisem vaatne trummariga, tema nimi on Harry Kõrvits ja kuigi ta jah, siin möödunud sügisel ütles, et ta ei ole viimasel ajal väga palju mänginud, teadma päris trummipulki ta ikka veel ahju ei ole visanud ja grillile ei ole neid pannud. Harri Kõrvits alustas juba kuuekümnendatel üle 50 aasta ühte kokkuhoida trumme mänginud ja saad veel optimistid, kus ta siis kõigest 12 aastasena alustas. Väga noor ja ise ta on meenutanud seda optimistide esimesele mängule. Ta hirmsasti kartis, et ta jääb hiljaks ja pani suure pika jooksuga. Mängule jõudis muidugi liiga vara kohale nagu ikka. Aga Harry Kõrvits on muidugi mänginud veel paljudes ansamblites ja rock hotell, kus tal on siiamaani kee mängib. Ega ansambel mikronid, mida me kohe kuulamegi, kus ka siin teismeline Harri Kõrvits trumme mängib ansamblis apelsin loomulikult seitsmekümnendatel Andres valdkoneniga vendade Valconitega tehtud selline kõrval oli selle nimi siis kõrvitsat venna Darja tiitjate palkkonenit. Vennad kahekesi ka koobri bluusbänd, millest muuseas sündis Ultima Thule. Mingil määral võiks ka seda nimetada siis Tartu muusikapäevadel, Harri Kõrvits mängis seal trumme pärast hiljem Ultima Thule. Alustas Jaak Ahelik, kuulame Harri kõrvitsat mängimas ansambliga mikronid ja biit on selle loo nimi, tegelikkus, tegelikkus on ta küll vaipa, et selle loo nimi, aga kes seal kuuekümnendatel nüüd nii hästi teadis, et mis selle loo nimi on, eks seda kusagilt raadiost kuuldi ja ja seda mängiti seda anda lugematul hulgal salvestad 1000 Eestis mitte nii väga, ka mujal maailmas kindlasti väga palju ei akna originaalis ansamblit surfaristne lugu, vaip, autoga mikronit esitasid viitja trummidel nooruke Harri Kõrvits. Nõnda maadises ansambel mikronid ja trummidel ei keegi muu kui loomulikult Harri Kõrvits. Vikronite trummarina võib-olla mäletatakse isegi paremini, Gunnar Grapsi, teatakse teda. No jahtivaali selle libamikronit väljapaistev tegelane ja, ja tema ikka laulis trummide tagant Ta ja seegi oli Eestis üsna selline. Omapärane ja huvitav ja kraps küll selline väga ekspressiivne tegelane. Vaata ka nii-öelda šõumees, mida ta väga armastas teha. Ja üks esimesi esimesi Faid, esimene testi trummar, kes just nimelt selline oli Gunnar Graps, jõudis paat eluaja jooksul üsna paljugi teha, üsna mitu ansamblit kokku kutsuda ja paljud muusikasõbrad arvavad ja peavad kõige paremaks nendest 70.-te esimesest pooles tegutsenud ansamblit ornament siis aastast 1973 kuni 1976, kuigi 76.-st aastast mingeid väga jälgi sellest, ansamblist enam ei ole, pigem 75. aasta lõpuni. Aga see selleks. Õnneks jõudis ornament piisavalt palju laule salvestada ja muusikat, et sellest saaks kuulisti plaadi kokku panna. Siiamaani seda veel tehtud ei ole. Loodetavasti kunagi jõutakse ka sinnamaani, et anda välja just nimelt vinüülplaat, kuid ornamendi lugusid ka krossiplaatidel leidub. Aga kuna siit looni väga meie teisikud mis jah, võiks ju öelda, et on Gunnar Grapsi sellist ufo huvist või teispoolsuse kosmose ja sealt kusagilt. Aga see ei ole Gunnar Grapsi enda tekst, vaid Jüri Kõrgema on selle need sõnad kirjutanud sellele loole, Gunnar Graps on isegi muusikat teinud ja selles loos on üks huvitav moment. Nimelt, ega paljud. No paljud nooremad kiirimised, kes Gunnar Grapsi laval näinud, kaheksakümnendatel ei ole teda väga palju näinud trummide taga, vaid rohkem lauljana trumbid alguses mängisid ka väga usinalt, seitsmekümnendatel ja 80.-te alguses ka pärast hiljem sellest loobus. Aga vibrofoni teda mängimas on ilmselt näinud väga vähesed. Laval ta vist seda teinud ei olegi, kuigi ta ju lõpetas seitsmekümnendatel muusikakooli ehk praeguse Otsa kooli just nimelt löökpillide erialal ja löökpillide alla käib ka vibra fon ja ansambli ornament meie teisikud. Just nimelt on kuulda ka sedasama pilli vibrofoni. Ta on isegi juhuslik, kuna jah, seal stuudio seina ääres vibrofon seisis ja seda kasutasid teisedki. Aga palja maa rokkmuusikas ei ole just väga teada. Vibrofoni oleks kasutatud, aga kuulame siis ansamblit. Ornament Meie teisikud laulab Gunnar Graps kitarril, Andres Põldre. Basskitarril, ma arvan, peaks olema Tõnu Tormis ja Gunnar Graps mängib kah. Jah, asjatult ei võrreldavat, kuna Kathy Bornamenti ansambliga Led Zeppelin Inglismaalt, sina kuldase äpislate Led Zeppelini koht, mis on teada-tuntud ilmselt laenatud natukene ikka väljamaalt ja Led Zeppelini teise plaadi Bloosi huulata, lamp, seal on ka selline koht doga varasemas loos jah siis ansambli Ruja Zeppelini Trumpist on ka midagi sarnast kasutatud. 70.-te alguses mõistetav, et Zeppelini Led Zeppelini vaimustus ka Eestisse jõudis. Aga seitsmekümnendatel tehti ka väga-väga palju erinevat muusikat ja see oligi 10-lt, kus Eestis ja kogu maailmas kaatris stiilide paljusus väga-väga suures osas tekkis ja kuuekümnendatel oli rohkem selline biitmuusika ja pillide ja teiste sarnaste bändide valitsemisaeg, siis seitsmekümnendatel läks see ampluaa väga laiaks ja samamoodi ka Eestis. Aga kui Gunnar Grapsi, et ei hakka seitsme kirjeldad, seal loeti üheksa Eesti tipptrummariks ja kindlasti ta seda ka kahtlemata oli siis jah, sellised muusika fännid, eriti need, kes TPI ehk siis praegused Tallinna tehnikaülikooli aulas kontsertidel käisid. Eerika vaidlesid omavahel, et kompikal parem trummar, et kas Gunnar Graps, Paap Kõlar saab erinevat muusikat, nad mängisid papp ansambliga psühhova kitarristi sama Andres Põldroo ja siis tehtigi nalja, et et vahet see teebki selle järgi, et kas psühhovõi parlament, et see, kes trumme mängib, kas tumeda peaga või heleda peaga tumeda peaga siis Gunnar Grapsi heleda peaga Paap Kõlar ka muusika oli kaater, aga väga erinev kahtlemata pappkõlari juurde. Kohe jõuamegi otsapidi tema muidugi tuntuim ansambel, kus ta mängis radar ja pean siis silmas rohkem seda instrumentaalkoosseisu ja kaheksakümnendatel aastatel. Selle, see oli see aeg, kui tekkisid ka rütmimasinad ja siis maailmakuulus trummar Phil Collins ütles päris hästi, et kui küsiti temalt, et nüüd trummimasinad, et kas need trummimasinat välja ei söö trummarid siis Phil Collins ütles selle peale, et aga keegi peab neid trummimasinaid ka programmeerima. Ja näide sellest kahjuks ei ole seda näidet väga hea meelega käivitaksele ja pakuks teistelegi kuulata. Kuidasmoodi hea trummar programmeerib rütmimasinat ka selleks oskusi vaja, see ei ole sugugi nii samad seal küll, kuhu need noodid käivad. Paap Kõlar ühe korra seda tegi ansambliga radar ja see oli Venemaa president. Ukrainas isegi mäletan, et see oli Harkovis, kus ta siis laenas ansamblit, vitamiin rütmimasinat ja programmeeris sellesse ansambli radar loob tipptund kesklinnas. Mis andeks radari hästi tuntud lugusid ja seal oli ka kontsertidel väga hästi sisse mängitud. Ja siis ta kasutas kogu selle rütmimasina mälumahupärasele loo peale väga põhjalikult seda tegija hästi jaatne, ütles siis ansamblile, mängige nüüd selle, proovime nägigi rütmimasina järgi ja peab ütlema, et kui radarit Ta on peetud seda instrumentaalsete üsna Macindlikuks ansamblis, siis seda ta siiski ei olnud, sest rütmimasina järgi oli ta suurtes raskustes. Kuna ikkagi inimene on inimene ja masin, on masin. Aga selle Moveedi level, et seda kuulda ja näha, mismoodi magneti nivel muidugi elada ja seda mäletada, aga tipptund kesklinnas, kus pappkõlar mängib trumme, kõlab sedamoodi. Sedamoodi siis ansambel Radar jaatnasi lõpupoole oli kuulda aga siis pappkõlari kahe basstrummiga mängimist. Jah, see suur komplekt tava on tal siiamaani alles ja konserveeritud ühel heal päeval ehk mine tea, näeme veel seda kusagil, kuidas paabu tervishoiu, kas ta saab seda mängida, see on iseasi, aga, aga vähemalt sedagi vaadata, sest Venemaal omal ajal, kui radar esines, siis üks atraktsioon ja miks tuldi vaatama just nimelt seda instrumentaalradarit oligi just paabu trummikomplekti ja esimesed, et kaks rida kontserdisaalides olid tavaliselt täis vene pillimehi ja trummarid istusid ikka keskel seal, kus trummar oli, aga ka teised, kuna radari olid ju väga-väga head pillimehed. Kaap, kõlari, noorem vend pooldanud küll täpsemalt Mikk Targo on väga head trummar ja ei ole ka enam aastaid mänginud, tervitan seda lubaks, aga mine tea, äkki ühel heal päeval võtab temagi taaspulgad kätte natukene harjutamist ja väga musikaalne trummar ja söön trummari juures üks väga-väga oluline omadus. Mikk Targo. Esimene ansambel oli metroo. Kooli ajal võib vedru, nagu seda nimetati ämber ja Mikk Targo lise naljatamisi öelnud, et sinna bändi võetigi ta tänu sellele, et ta oli Paap kõlari vend. Aga jah, uus generatsioon, vitamiin Muusik Seif, Kontakt, Mahavok ja palju me veel, kus ta mänginud on, teda on ainult mõned teravik, oli veel ka, kus ta noorena mängis meiega olema Mikk Targo mängimas ansamblist vitamiin üks väga huvitav lugu, mida Vikerdades lihtsalt kunagi ammu-ammu kõlas, aga aastakümneid ei ole seda kuuldud nimega uleta ööd. Selline rokilugu Mait Maltis aegadest 80.-test algusest või Mikk Targo teist korda tagasi tuli vitamiini koos Marju Länikuga. Ja sellest ajast ja siin on hästi kuulda, kuivõrd musikaalselt trumme mängib. Väga huvitav. Loo autoriks on kitarrist Rein Laaneorg Heldur Karmo, teinud teksti ja solistiks siis Mait Maltis, trummidel Mikk Targo. Õigeid sõpru panin. Pane ründaks. Ansambel Vitamiin ja punetab 80.-te algusest pärinev lugu 82 83 ja ansambli või selle hotell olümpia ees oli veel selline video tehtud, kus Mait Maltis seal sellise niinimetatud Viru ärika moodi riietatuna edasi-tagasi käis. Kahjuks on sellest loost kuhugi kaduma läinud mingite kääridega too üks väga huvitav trummi kohtutlemile Mikk Targo mängis, aga ehk kunagi leiab selle üles Jaaper mõnes teises saates apse ette mängitud. Aga ka see partii, mis Miku poolt räägitud, on täiesti superfantastiline. Läheme edasi ta ise väga head trummariga, neid häid trummari, et Eestis on nii palju valiku pidid tahes-tahtmata tegema, aga ka just selle järgi, et kuidas mingites lugudes mängitud on, et mõni väga hea trummar, pea trummari ülesandeks ongi mitte lauljat kitarristi segada ja koos bassimehega mängida võiks, võiks öelda ja, ja trummari pea ilmtingimata trummisoolot mängima. Aga jah, et just mingites lugudes selliseid huvitavaid momente ja Priit Pihlap Fixi kaldal neid küll ja küll, aga kaabliga apelsin, kus ta pärast Fixi 80.-te alguses samuti mängis, jaga üsna mitu lugu, ansambli läheb, apelsin kirjutas ja trumme mängis pärast hiljem siis Anne Veskit ansamblis. Aga räägi, räägi, et on üks selline tore selline rege skaa tüüpi logo, kus Priit Pihlap pil väga, väga huvitav ja väga hästi mängitud trummipartii väga huvitavat vahekohad ka ansambel apelsin ja trummidel Priit Pihlap. Pumps peale Priit Pihlap i suurepärase trummimängupalli muidugi kuulda, siin ka tema suurepärane hääl. Priit Pihlap näeb kindlasti trummidel, aga sel aastal, kui ansambel Fix saab 50 aastaseks ja mulle teadaolevalt vähemalt kuluaarides räägitakse, et selle aasta augustis ansambel Fix oma viiekümnendat sünnipäeva kontserdiga või isegi mitmega tähistab ja trummidel kindlasti Priit Pihlap. Naistrummarid vot nendega on kehvasti mitte ainult meil Eestis, vaid ka vaid ka ülemaailma, et millegipärast ta sedamoodi on, et lauljatega on väga hästi, aga kui minna seal pillide juurde, siis juba läheb kehvasti, aga õnneks meil ikkagi neid on ja ühte mega kuulame. Heleriin Uib vast ehk kõige tuntum ka otsa koolis õppinud ja mänginud üsna mitmes ansamblis. Kindlasti teatakse teda kõige paremini Lea Liitmaaga või Lea Dali Liooniga koos ansamblist pläki, aga ka katuukik, stardis on ta mänginud Percussion ehk löökpille, aga ka kolm ja natuke rohkem aastat tagasi moodustatud tütarlastegrupp kus praegu siis tegevust ei ole nedel väga vähemalt mingit aktiivset, Anne Arrak siis Eesti otsib superstaari osaleja lauljatar oli seal, kellega koos kollektiiv tehti ja pelga, siis Liina Quill mängis klahvpille selles kollektiivis. Anna baarman kitarr ja sellena Aini kitarri ja teleril Uib trummidel kuulame laulukarussell, see on. Kui muidu olid laulud inglisekeelset, siis see on eestikeelne lugu. Loodetavasti tulevad nemad ka kunagi tagasi. Aga saab veel Kosja nende lugu karussell trummidel, Heleriin Uib. Talendid koju, mäletate veel seda kampaaniat, mille käigus talente vist väga palju Eestisse tagasi ei tulnud, aga kui nad tahavad, siis nad tulevad ise siia tagasi ja nii on ka hea meel. Juba päris mitu aastat on meil Eestis tagasi suure pärale trummar Jaanus Salm, kes elas üle 10 aasta Ameerika ühendriikides Los Angeleses ja jõudis enne seda siin Eestis mängida ja ka pärast seda praeguseks juba tegevuse lõpetanud ansamblites sanda, viimaseks trummariks alus Salm, jäia, Reval suus ansambel, ka seal tevaatle väga maitseka trummimängu saab kuulata aga enne Ameerikasse minekut Suure-Jaani koolipoistest kooliansamblist välja kasvanud Viljandi heviansambel grafersen seal Jaanus Salm trumme mängis ja kuulame siit loo, mis ilmselt ei ole vist kõlanud mitte kunagi vikerraadio eetris. Võimalik, et kunagi keskeprogrammis, aga aastal 1990 veebruaris on salvestatud ja loo autoriks on kogu ansambel. Sõnad on võetud Karl Eduard Söödi tuuletusest. Lugu kannab nime Kesk-küll vokaal Sis, Erkki Adamson, Darryl Erki Sepp, basskitarril Alar Künnapuu, puuklahvpillidel vallal kährik ja trummidel, nagu öeldud. Jaanus Salm ja ühtekokku grafersed aastast 1990. Sellise vägeva röögatuse ka lõpetas loo grafersen, keskööl oli loo nimi siis veebruarist 1990 salvestatud Viljandi ansambel trummidel Jaanus Salm, eesti trummarite pärast põhjust muretseda ei ole uusi noori trummarit, väga häid on nii palju, et väga raske oli nende seast ühte välja valida tohutult palju andekaid alates Reigo ahvenast ja sealt edasi Ahto Abner, kes seal veel kõik on? Ohn, kõik lähevad meelest äragi, aga Ott Adamson sel põhjusel, et ta möödunud aastal salvestas üksipäini lugusid väga andekas noor inimene kes on tutvunud trummarina, kui ka mängib teisi pille ja just nimelt kolm lugu ta möödunud aastal salvestas, kus ta ise laulab, mängib trumme ja kõiki teisi pille. Ja ta õpib veel praegu ka siis Eesti muusika ja teatriakadeemias just nimelt trumme ja kõrgharitud trummarid meil just üleliia palju ju ei ole. Colemise Ott Adamson neilt jah, inglisekeelse loa Spotlaid, kus ta tõepoolest siis kõiki pille ise mängib, aga põhjakonn Dramamama praeguseks juba enam mitte nii väga tegutseb, ansambel on need kollektiivid, vaid Adamsoni kuulda saab loomulikult ka näha ja jälle suurepärane trummar testi trummimängu tuleviku pärast põhjust muretseda kul kindlasti kohe mitte ei ole. See oli bot Adamson noor ja väga andekas trummimängija ja nagu kuulda, mängib ka väga hästi teisi pille. Selline haige üheksa trummarit kuulatud, tänane saade aga. Tunneks ennast väga kehvasti, kui ma jätaks lõpulooks ja välja tänasest saatest täiesti trummimängu, maestro, kelle nimeks on Andrus Vaht. Meie seast küll kahjuks juba lahkunud, aga ikkagi ja Sven Grünbergi hukkunud alpinisti hotellis kõigile hästi teada-tuntud pallilugu on just nimelt see, kus Andrus Vaht mängib ja väga varieeruvalt ja väga huvitavalt eesti muusika tõeline maestro Andrus Vaht. Temal tänase saate lõpuõigus. Tänan kuulamast. Kõike head vikerraadio stuudios oli Andres Oja.