Tere, stuudios on toimetaja maris Johannes. Selle nädala järjejutt on Kalevipojast inspireeritud kalevipoeg, kellele seda veel vaja, seda ajast ja arust kunsti post, mida keegi õieti lugenudki pole. See skepsis on valdav ja seda me tahamegi oma sarjaga kummutada. Seda enam, et 26. detsembril uue kalendri järgi tähistame Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kahesajandat sünniaastapäeva. Kui Kreutzwaldi kulus eepose kirjutamiseks üheksa kuud siis meie saate ettevalmistus on tegelikult palju pikem. Materjali on kogutud kaks aastat ja selle töö tegijaks on Tartu Ülikooli doktorant, kirjandusteadlane Marin Laak. Nimelt on Tartu ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakond seotud ühe suurejoonelise rahvusvahelise arvutitarkvara loomise projektiga mille nimeks on Kultos. Selles virtuaalses keskkonnas niinimetatud Kalevipoja maal ringi surfates oleks võimalik näiteks sisestada ühe teemana saarepiiga. Ja seepeale saaksime nii vajaliku kirjakohaeeposest kui kõikvõimalikud lingid eesti kirjandusse, muusikasse, kujutavasse, kunsti, teatrisse, filmi ja nii edasi. Ühesõnaga igale poole, kus saarepiiga motiivi kasutatud. Ja miks mitte ka maailmakirjandusse, sest mida see Hamleti Ofelia siis muud on kui üks saarebiga variatsioon. Või vastupidi ja see seostevõrk, mis välja kasvanud kalevipoja tekstist on aukartust äratavalt suurejooneline. Kõrvuti kalevipojaga on sinna õpikeskkonda planeeritud näiteks ka piibel ja teised targad raamatud. Aga see kõik veel on tulevikumuusika. Niisiis meie kalevipoja saate algus on juuripidi kultuse nimelise tarkvara loomise projektis kinni. Aga teisipidi on kokku kogutud aukartust äratavalt suur hulk kirjanduse ja muusikanäit, teid, mida oleks võimalik ka vana moodsamate Meediumite abil rahvale ette mängida. Ja seda me selle nädala järjejutuaegu ka teeme. Ikka selleks, et seda seoste võrku eestlasele hoomatavamaks teha just nüüd, Kreutzwaldi aastal. Sest nemad seal oma kultusega pole ju veel valmis saanud. Niisiis meie saatesarja juurde. Eesti kirjandus kubiseb tsitaat idest, mille algus on Kalevipojas. Selles kontekstis on Kalevipoeg eesti kirjanduse alustekstina ennast tõestanud. Meie pakume kirjandus näiteid tihtilugu vaid katkendite kujul, sest tervikuna ei mahu nad meie saatesse ja neid tekstinäiteid loeb Ardo Ran Varres. Loomulikult loeme etega kaunimaid kohti eeposest enesest ja meie kalevipoja hääl siin saates on Katariina lauk. Samuti on kõik saates kasutatud muusikanäited otsapidi Kalevipojas kinni. On lugusid, mille sõnad on Kalevipojast, on lugusid, kus tunneme ära kalevipoja motiivi või meeleolu. Tänases saates kommenteerib Marin Laak põgusalt eepose sünnilugu ja järgmistes saadetes räägime juba motiividest, mida eepos sünnitanud ja meie kultuurilukku lennutanud head kuulamist. Laena mulle kannelt, Vanemuine. Kaunis lugu mõlgub meeles. Muistse põlve pärandusest ihkan laulu ilmutada. Ärgake, hallid muistsed hääled, sõudke salasõnu, mida parema päevade pajatust armsama aega. Ilust. Tule sa laulik, targa tütar, jõua Endla järvesta pikalt ju hõbedases peeglis siidi. Kalevipoja nimi on inspireerinud looma lugematul hulgal luuletusi kuid kes on Kalevipoeg, kes ta oli Kreutzwaldi jaoks, kes on see mees eesti luule peenel, Barnassil? Nimi Kalev oli meie vanemas keeles üldnimi tähendas. Isikut vanemat või lihtsalt väga tugevat meest. Kreutzwald ise nimetab eeposes Kalevipoeg teda kord Kaleviks, kord kalevite kangeks kangemaks pojaks, kalevipojaks, kangelaseks, kalevite kallimaks pojaks või kalevite kalliks pojaks. Mari vallisoo. Nimeta. Ainsuse olevik. Poiss sündis, mis vägimees, Kalevipoeg sugune, mis tähetan, tõotavad targa käest läksin küsima rikkust, rammu ja rahasid. Häda ainult et nimi ei jää talle püsima. Ükskõik mis ka paneme. Kuis moodidaat kutsume, voolab maha ta sõrme, Luilt jäävad palle järele. Vala perepuu, varemed. Vanal Kalevil, sellel, kes jõudis kotka seljas Viru randa oli 12 poega. Kolm nooremat jäid koju, teised läksid laia ilma. Kas lugeja mõtleb või kuule, mõtleb iga kord selle peale kes siis jõuab koju kui kord piirul kahel otsal lausa löövad lõkendama. Missugune kalevipoegadest? Võib-olla hoopis Kalev ise tuleb oma rahval õnne tooma? Või on Kalevipoeg, kui nüüd mõelda kaasaegsele luulele jäänudki üldnimeks? Näiteks nagu luuletab Kalev Kesküla Vabariiki valitud kalevipojad istuvad riigikogus või veelgi üldisemalt. Kas tähistab Kalevipoeg ka praegu kõike seda, mis on suur, kordumatu üksainus? Just see mõte tuli pähe, kui lugesin Sven Kivisildniku luulekogu pealkirja Kalevipoeg ehk armastus. Järgnev saatesari viib meid kaleviradadele nende niidikeste kaudu, mis sõlmivad kokku meie aja luule, proosa, muusika ja 19. sajandi kirjandusloo hämariku. Kuigi meie saate pealkirjaks on Kalevipoeg, ei saa Kalev vahest rääkida viima Kreutzwald itta. Kreutzwaldi loo juures on kõige tähelepanuväärsem tema mitmekülgsus. Ta oli väga suure koormusega arst, võrus. Tema sule alt ilmusid sajad ja sajad leheküljed valgustusliku kirjandust, mis olid mõeldud eesti rahva harimiseks. Dali, tõlkija, Dali, mugandaja, taliga ise luuletaja. Kuid mis oleks saanud siis, kui Kreutzwald ei oleks kirjutanud kalevipoega? On see rahva eepos on, see kunsteepos, on see kirjanduslik keepas, selle üle võib vaielda. Kuid kindel on see. Kalev Paloomine sai 19. sajandi esimese poole eelmänguks taevast, nagu ütleb August Annist, suurim Kalevipoja uurija. See oli eesti kirjanduse proloog 19. sajandi esimese poole peamine filoloogiline küsimus. Kuidas sündis Kalevipoeg? Kreutzwald sai ülesande jätkata Felmani pooleli jäänud tööd Kalevipojaga õpetatud Eesti seltsilt. On kindel, et Kalevipoja loomise idee oli sündinud enne kui ilmus Eliasenrati Kalevala kindlasti üheks inspiratsiooniallikaks noore Kristian Jaak Petersoni poolt tõlgitud Soome Rootsi sõnaraamatu mütoloogia fennika tõlge saksa keelde. See tõlge on sedavõrd erinev originaalist, et seda nimetatakse Petersoni soovemetoloogiaks. Kannander kasutas soome rahvalaulude sõnavara, siis Peterson asendas need eesti rahvalauludega. Ta räägib seal ka kalevipojast, räägib väina mehisest. Kalevipoja loomise idee oli õhus. Petersoni soome mütoloogia ilmumine olinspireerivaks Friedrich Roberts Eelmanile kes kirjutas selle alusel oma muistendid ja andis Kalevipoja eepose raamistiku. Firmani sulest on pärit ka Kalevipoja algus, värsid, laimi, taine Harsse. Laena mulle kannelt, Vanemuine. No no no No on rutt. Võib-olla kui Felmanil oleks jätkunud elupäevi kirjutada eepos lõpuni oleks ilmunud saksa keeles kõrgromantilises stiilis. Ja on ka arvatud seda, et eepos oleks tulnud parem välja, kui Kreutzwald oleks ta kirjutanud proosa vormilisena. Kreutzwald alustas keepose kirjutamist proosas. Pöördepunktiks sai Kalevala tõlke ilmumine saksa keeles, millega Kreutzwaldi oli võimalus tutvuda. Väga kiiresti alustas ta Kalevipoja proosalugude ümber värsistamist. Tema töö eepasega kestis üheksa kuud ja valmis. 1853. aasta novembriks. Algab Kreutzwaldi eepose pikk rännutee läbi tsensuuri väravate kuni üleandmiseni eesti rahvale 1862. aastal seega peaaegu 20 aastat. Kalevipoeg ilmub esiteks eesti ja saksakeelsena õpetatud Eesti seltsi toimetistes tõlke kommentaaridega. Nii loodeti minna mööda tsensuurist. Kiirest kaovad meie päevad 1000 nelja elutunnid Rutes kalmuküngastel lendes rahu lepikusse kolletava kooljasängi kaduva lei kodupaika rändajaley rahurõngast põrmu põlvest pärida. Kreutzwaldi Kalevipoeg toetus ühe jalaga meie tuhandeaastasele rahvapärimusega ja on selge, et teise jalaga toetus Kalevipoeg Euroopa kirjandusloovoogudele, nagu kirjutab August Annist. Mina tahaksin rõhutada seda, et on ka kolmas võimalus. Kalevipoeg toetus Kreutzwaldi kõrgele luuleandele, tema loomingulisele fantaasiale ja inspiratsioonile. Kreutzwald tundis Kalevipoja muistendeid. On teada, et Kreutzwald kirjutas 1836. aastal saksakeelse ballaadi Kalev. Koletuslikust mäegollist kalevipojast. Ühel nõial Soomemaal oli ilus tütar. See armastas jahedal mererannal jalutamas käia. Kalevipoeg oli kivi taga varitsemas ja varastas tüdruku karedal nurjatu röövli käega. Isa läheb röövlit taga ajama kaugele üle laia mere ja vannub, et tahab armsa tütre teotust hirmsast kätte maksta. Ta ütleb kalevipojale, sina võtsid mu tütre, selle eest peab nüüd kannatama ja siitsaadik tige elajas olema. Kalevipoeg pandi kui suur koll, elajas, köide ja anti temale kaunike koppel karjamaaks. Seal ta siis hüppasin, röökis heledasti ööd ja päevad nõnda kõigile hirmu peale ajas isegi maaraksus. Ükskord kihutas sealt mööda vaimude vägi. Üks jahimehe vaim pistis kalevipoega oma odaga. Koll elaja silm, kust varsti kajas rõõmusõnum kalevipoja surmast üle. Maa ja kõik eesti rahva suguharud tulid ümberringi kokku. Ja tõmbavad tal näha maha ja laotavate orus maa peale ja kaevavad keha hauda suure rõõmu piduga. Seda orgu nimetatakse praegu veel kalevipoja nahaase. Ja see punkt, kuidas koletuslikust mäekollist sai romantiline kangelane, eesti rahva muistne kuningas, kes toob eesti rahvale vabaduse ja õnne harib üles moa, käib maailma otsas tarkust toomas. On eepose sünniloo Kalev saamise kõige põnevam hetk on selgelt sellist kalevipoega. Eesti rahvas ei tundnud. Kalevipoeg romantilise kangelasena sündis Friedrich Robert Faehlmanni mõtetes ja kindlasti toetus tolleaegsele romantilisele, vaimulaadile ja valgustuslikule filosoofiale. Ühtse Eelman oli see, kes kindlasti ka tundes rahvamuistendeid kirjutas oma muistendid Vanemuises keelte keetmisest Emajõe sünnist. Kuigi Kalevi loomisel oli kindlasti üheks inspiratsiooniallikaks, nagu ma vist juba nimetasin, lendrati Kalevala ilmumine värssides minega. Kreutzwald tutvus saksa keele vahendusel. Oli selge, et sõprade Faehlmanni ja Kreutzwaldi vahel oli Kalevipoja muistendite alusel eepose loomine juba päevakorral. Esimesed märkmed sellest pärinevad aastast 1833 kui Faehlmann kirjutab Kreutzwaldi-le, et ta ei ole kalevipojast jõudnud veel suurt midagi paberile panna. Mõelge ka selle peale, et Kreutzwald, Faehlmann kaks doktorit, kaks eesti soost doktorit olid tuttavad 25 aastat. Neid ühendas huvi rahvaluule vastu ja soov oma rahvale midagi tagasi anda. Miina Härma kirjutatud laul enne ja nüüd sõnad kalevipojast, koori juhatab Ants Soots. Kreutzwald esitas kalevipoega rahvuse epasena. See lõi omamoodi paradoksaalse olukorra. Kui Kreutzwald ehitas ennast meediumina, kes vahendas rahvalaulu siis on kaitsval Deepost käsitletud kui rahvale kuuluvat rahvalaulu. Igas järgnevas trükis on püütud Kreutzwaldi Kalevipoja teksti parandada küll stiililiselt, küll ortograafiliselt. On välja jäetud teemasid. Nii et sageli me isegi ei tea enam, kas tegu on Kreutzwaldi sõnaga. Sellist Kreutzwaldi eepose parandamist näeme kogu hilisema retseptsiooni jooksul. Ants Jaanson kalevipojale uus Lõpp. Kalevipoja lõpp tundub kuidagi poolik, võimalik, et Kreutzwald ei saanudki tolle aja tsensuuri tõttu eepos teisiti lõpetada, kui panna Kalevipoeg põrgu väravasse, vihjates seega ka eesti rahva saatusele. Arvan, et eepose lõpetuseks sobiks ka 130. Kaheksa aastat pärast esimese eestikeelse väljaande trükkimist lisada järgmised read. Uku silman ülevalta, taaralased taevasta. Siisab kostis põõsast tikkust, õrnal helil häälekene, targa sõna toimetaja mõisterikas Mehhikene särgid, kehvasiilikene samblasängist hüüdemai. Päeval päikese juhilla öösel tähte õiendusel. Jää sa kestma, kullakene, jää sa kestma, kallikene, jää sa kestma kullakallis. Kalevite kange rahvas. Sedaviisi hõbehelil Vanemuise kandle keeled. Tasa, tasa, helisevad. Aja emalikus kaisus varjab unustuse vaipa katab kavaluse kuube sõgedate sõna sõba. Mis seal katkuda. Tänud piina pihid pigistanud nällev mõõka magatanud surmasängis hõigutanud uduhõlma, uinud. Kreutzwald justkui peatunuks Kalevipoja lugude monu juhuslikult. Et need meediumine järgmistele põlvedele edasi anda. Kujutleme, et me tahame parandada Oskar Lutsu, Hando Runneli, Betti Alveri teksti kunstniku maali, mida igaüks võiks omasoodu edasi maalida. Betti Alver Tuulelapsed 1970. Aga teie lennake sinna, kuhu siit aknast teine laugelt lennake tuulelapsed üle Laiuse mäe lennake riidmann ja rupsil rukkimerele sadel. Peipsilt lennake läbi Võnnu, kus kõneles kerk kogel. Lennake Võrus, Vändras ja Karksis. Lennul vaadake üle v kuidas terendab sinine puri. Tehke tiir ümber, Piibe tee. Tehke kaar üle Albu valla üle Kaarli, Muuga ja üle aegade assa malla üle käpa ja künnivao. Lennake läbi kõik mandrid, las maha jääb lõplik legend. Lennake mööda kammenust kannul nihil ja neemu ta kaksikvend. Lennake üle merekannult puurijad kahtlusetaud, kuni leiate kivise rünka. Kivi rünkal on kivile laugud. Kivilaual on kivine raama. Kivi raamatu nimetus kumab kaugele kumerad kaanel. Tegi kanti, kus, Kalevipoeg vastab üsna. Selt kangelaseepose traditsioonile alustades Homerose odüsseia Ast Virgiiluseneesist Niibelungide laulust kolevalast. Kuid kui teiste seepostes on tegu mitmekangelasega, siis kalevipoja tekst on keskendatud ühele kangelasele kalevipojale. Teiseks on tüüpiline kõikide Leepostele saatuslik viga, mille kangelane teeb. Kalevipoeg, teeb saatuslik vigu. Isegi kolm tema eksimused kuuluvad tema karakteri juurde, alustades saare piigast saarepiiga võrgutamisest, sepa poja tapmisest kuni isa Kalevi tarkuseraamatu äraandmiseni varrakule. Nüüd, järgmiseks on väga suur erinevus võrreldes teiste epostega Kreutzwaldi lähenemine nende lüürilisele, romantilisele armastus teemale. Kui paljud on mõelnud selle peale, et Kalevipojas ei olegi ühtegi naist, keda kalevipoeg armastaks, keda kangelane armastaks. Naine, keda ta armastab, on ainult tema ema ema jälgedel läheb ta Soome, teeb oma saatuslikud vead. Ema vari on see, keda Caleb kohtab oma viimases käigus allmaailma. Kolmandaks, Kalevi pakku rahvuseepos tüüpiliselt kujutab rahvuse sündi kalevi põku kangelane võitleb mitte oma armastuse eest, vaid ta võitleb maa vabastamise eest oma rahvuse eest. Tüüpilise Deepastele ja tüüpilised omased ka valgustuskirjandusele religioossed motiivid. Kalevipoeg läheb Kreutzwald tagasi eesti mütoloogiast, olgugi see siis pseudomütoloogia. Ta pöördub Uku poole Taara poole vanataadi poole. Tüüpilise Deepostele on ka kangelase allmaailmas käigud ehk põrgus käigud, kalibate pall maailmas kaks korda. Tüüpiline epost. Sellisele teema valikule ja motiividele kangelase reisimine merereis kõige kuulsam seos tekib siin loomulikult odüsseia ka. Kuid erinevalt teistest Deepostest läheb Kalevipoeg nii-öelda tarkust koguma, otsima maailma otsa. Ja lõpetuseks, kuigi selliseid paralleele võiks tuua veel mitmeid ja mitmeid lõpetuseks, on olulised kalevipojas nii-öelda ettekuulutuste teema. Euraaklite teema. Ei tahakski neid nimetada. Oraakliteks ilmuvad Kalevipojas nende varjukujudena lauluna vee alt unenägudes. Kuid nad on pidevalt kohal. Kalevipojale öeldakse ette tema kurb saatus, kusjuures öeldakse ette korduvalt tsükliliselt terve eepose vältel, nii et selles mõttes on tegu võib olla hoopiski saatuse tragöödiaga. Kalevipoeg teab. Ja tegelikult lugeja teab kale poja saatust ette. Võõras, lahke vana Rauka mõistis, kohe kostis vastu. Kallis kalevite poega, liisul liimitud kuningas mis on tuulilt tuisanud kogemata õnne käigil ära hakarva majja. Kodusid on taarakojas kuldseid kalju Kamberida. Kuule kulda. Kuulutusi hõbedasi avaldusi tuleva aja tulekust pärast põlve päevadesta. Seni kui sina valitsed, vahva käega varjad valda. Seni saab Virus õnneaega Järvas järjest rahuaega. Harjus kaunis armuaega läänes laialustipidu, rahva keskel õitsemaie aga rikas iluaega. Päris õnne. Põlvekene sai kauakestev. Maie Modrad saavad nõdremaida väetiteisi valitsema. Kahju kalevite poega. Vaga verevalamine mõistab kohut sinu kohta. Veri püüab pere palka. Surm on surmasünnitaja vaga vere vermeida soome sepa sajatusi Hellaide pisaraida, sõsarate silmadeta ei või võtta mõõga küljest kurja mingit kustutada. Ole valvas, vahva meesi et sul mõõgast mõrtsuka ta sõja Sahast surmajada kätte tasujate kasva. Veri ihkab vere hinda. Ülekohtul pole uinu kurjal tööl, ei kinnitusta. Kurvalt kostis viimne kõne kurvalt ettekuulutused. Mis kui toolekese tuhin, leina, kaeblik, laintekohin, vihma, tuule vingumine, Kalevil kõrva kostis. Kui. Paksud udu pilved kaovad päikesepaistel. Ene Mihkelson Toolse Surma sünnipäev. Et iseseisvust saab mõõta vaid võrdlusest tema endaga uue vana iseseisvusega, niisiis tuleb Kalevipoega kui luule meelelist enesetunde tõstjad käsitleda siiski pisut teisiti. Ning meie härematusse kalduvad ja pühalikkust rõhutavad tõlgendused on kindlaks märgiks, et millestki oma minevikus oleme siiski üle üleolevat. Isegi kuigi Kalevipoja arutud teod osutavad pisut nagu arunappusele jõu arvel. Isegi pisike siil kulus nõuandjale ära hakkama, peaaegu uskuma, et eestlastel olid kord ka kuningad. Selleks, et enese üle naerda, peab ju olema kiviheidete kauguse üle uhkust tundev loll. Kuhu on vahepeal kadunud rahvuse huumorimeel ei oskama tänagi arvata. Tänaseks on kalevipojast saanud. Nii eesti kultuuris laiemalt kui eesti luules üks sagedamini kasutatavaid alustekste. Tema poole võib alati pöörduda karikat uurides anekdootides. Teda on ümber kirjutatud toodud tänapäeva. Ta on jõudnud Eesti ilukirjanduse parimatesse teostesse, kuid on sagedane külaline ka harrastusluules, mida me võime praegu lugeda näiteks arvutivõrgust. Ta elab kusagil sügavuses oma elu. Temale viidatakse, et ka siis, kui enam päris täpselt ei teata millele viidatakse. Mida keegi enam täpselt ei mäleta. Või mida pole isegi loetud? Ehk küll pojad pere kaupa isa suuruseks sirgusid tükaltiga tugevusel võtnud osa taadi võimust. Siiski silmanähtavalt õitses isa olemine, meelemõistus, märkamine rohkemalt kui teiste küljes viimselt sündinud võsukesel. Kes, kui kallim, pesamuna abielu hämariku hilja pärast isa surma veeres päevavalgusel. Praegu jälg. Diviimsest pojast mälestuse märkisida, laiali mitmes kohas leida. Paiguti pajatakse sooni nime rahvasuus viimse võsukese kohta. Ehk küll suurene eesti sugu. Tänapäeval tema kohta muud ei oska nimeks mõista isa nimeks ilmutada kui et igal kuulutusel kalevit. Poega nimetab. Kuulsite esimest saadet sarjast, mis on su nimi Kalevipoeg mari, vallisoo, Betti Alveri, Ene Mihkelsoni ja Ants Jaansoni tekste luges Ardo Ran Varres. Kalevipoeg kõnet kas meid Katariina laugu häälega? Muusika tsitaadid olid Raimo Kangro Miina Härma, Gustav Ernesaksa, Alo Mattiiseni ja Jaak Sooääreloomingust. Saate režissöör oli Külli tüli autor ja kommentaator, kirjandusteadlane Marin Laak ning toimetaja maris Johannes. Saate valmimist toetab riiklik programm. Eesti kirjandusklassika.