Eesti muusika. 10 korda 10. 10 korda 10. 10 korda 10, nii ta on, Eesti muusika tervist, vikerraadio stuudios on Andres Oja ja saatesarja Eesti muusika 10 korda 10, mis ühtekokku teeb 100, on jõudnud üheksanda osani, mis tähendab ta seda, et 80 muusikapala, laulu ja instrumentaallugu on kuulatud ja 20 jäänud ühtekokku 100 ja kuidagi tundub, et vähe on tõepoolest 100 Eesti muusikapalasid on ikka tunduvalt tunduvalt rohkem. Aga täna siiski saatesse saab kuulda laule ja muusikapalasid samuti, viskas vikerraadio eetris. Ei ole väga ammu-ammu kõlanud või on kõlanud väga harva või ei ole siis üldse mitte kunagi kõlanud. Nii ta võib-olla admisest kõike päris täpselt järele ei saa vaadata, aga viimastel aastatel kohe kindlasti mitte ja peaaegu pooled lood on sellised, mida vikerraadiost väga harva kindlasti kuuled. Aga siis ülevaatus on tänase saate läbivaks teemaks. Testeerimine, Tarifitseerimine ja suure tõenäosusega see 30 aastat tagasi toimunud ülevaatus, nagu seda musikute keeli nimetati, jäi siin Eestis viimaseks. Nagu teada, siis aastal 1988 oli Eestis tol ajal väed Nõukogude Eestis vägagi pöördeline rahvarinde asutud tamine Tartu muinsuskaitse päevad, kus sinimustvalged lipud välja toodi. Sellele järgnes veel siis Tartu muusikapäevad, samuti juba isamaalisi laule, lauldi sinimustvalgeid lippe juba väga uljalt lehvitati öölaulupeod, Eestimaa lauluüritus 300000 inimesega lauluväljak, kolm ja veel ka ENSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtt ja ei saanud ka ju muusika nii-öelda ajale jalgu jääda ja ka see aasta võiks öelda, et oli eesti muusikas üsna selline murranguline ja täis muud tõsi. Isegi võiks öelda, et see oli aasta, võib periood, vähemalt see 80.-te lõpp, kus nii-öelda taidlusansamblite ja profiansamblid kollektiivide vahel muutus olematuks, see oli niigi juba muutunud naeruväärseks, nimelt professionaalselt, ansamblit sõitsid mööda suurt nõukogude liit toob ENSV riikliku filharmoonia egiidi all ja taidlusansamblit siis esinesid siin festival, tegid nii-öelda haltuurat ja kui proffid said muusikud 20 rubla kontserdi pealt miinus maksud, kui palju nad iganes olid? Sead saavad taidluskollektiivid, tegid haltuurat ja saite muusikut näo peale 50 rubla kaks ja pool korda rohkem peab täiesti maksuvabalt musta raha, muuseas nii tahab ta oli need kummad siis nüüd taidlus ja kummalt profid olid, et kas karavan oli siis kuidagimoodi vähem profiansambel kui näiteks ansambel, vitamiin või ükskõik keda siin võrrelda. Aga jah, 1988.-st aastaks atesteeritud tarifitseeritud levimuusikaansamblit, tantsuorkestrit, selline brošüür on mul näpus ja kirjas on välja antud laduda antud 24. veebruaril muuseas 1988 ja trükid antud neljandal märtsil 1988, kui tavaliselt toimus ülevaatus aasta lõpupoole, siis siin ei ole kirjas, millal ta toimunud täpselt on, aga on siin brošüüris järgmist kirjutatud, et äsja lõppenud ülevaatusel atesteeriti 1988.-ks aastaks 341 kollektiivi. Aasta varem oli see 347. Seejuures omistati esimene kategooria 233-le ja teine kategooria 108-le ansamblile orkestrile. Ja siin on siis välja toodud linnade ja rajoonide kaupa kollektiivid. Kes siis atesteeritud tarifitseeritud sai notaris. Talifitseerimide viitab sellele, et, et mingisugune raha oli, seda siin kirjas ei ole, et kui palju siis need ansamblid võisid küsida. Teise kategooria omad pidid küll praktiliselt tasuta esinema, aga esimene kategooria jagus jagunes samuti kolmaksis kolmeks üks üks p ja üks, c no kui me võtame Tallinna linna, siis Tallinna linnas esimese C-kategooria sai näiteks Nõmme kultuurimäe ansambel Babach kelle juhiks esindajaks on märgitud keegi Hendrik Sal-Saller. Tõepoolest, tema ansambel olid ja see oli väga isegi tuntud ansambel, küll lühikest aega seal ikka Mihkel raud, teine kitarrist Jaanus Raudkats mängis seal basskitarri ja Raimond Vahter müüna tunnetud mees trumme, nii et väga hea kollektiiv, aga millegipärast edel antiik kehvem kategooria esimese A-kategooria said. Siin on ka näha, millise asutuse Altansamblid esinesid ansambel karavan Mainorist, puhkeparkide direktsiooni, ansamblid rock Hotell ja retro Eesti reklaamfilmi kollektiiv Kukerpillid juveelitehaseansambel proov viis, kaheksa kolm ETK Veli keskuse klubiansambel tor, Tallinna kiirabihaigla ansambel, Kolumbus Kris, ETK Well i kaubabaasi ansambel, seitsmes meel Tallinna aiandussovhoosi ansambel kapell näiteks ja B-kategooria happe ja said siis vabrikut, tekstiil, kollektiiv, Singer Vinger ja ka näiteks tootmiskoondise kooperaator, ansambel Vanem õde. Ja siin on veel siis ka selliseid toredaid kollektiive, näiteks sambla agrofon, mida me praegu kuulame. Kelle tööandja no tööandja ei ole tööandja, vaid nii-öelda baas, kus nad siis proovi said teha ja oma asju hoida, oli ETK, Vellipeedeegaa Agro ja Ragnar Kuusk oli selle ansambli eestvedaja ka väga tuntud kollektiiv, nemad said millegipärast B-kategooria, mitte päris hea. Mitte kõrgema kategooriaga, natukene kehvema. Aga nii ta oli, neid jagati neid kategooriaid seal žürii oliitne, sellest tuleb ka hiljem juttu, seal veel omaaegsed mäletavad, et selles viimases žüriis oli näiteks Aivar Sirelpuu, tolleaegne filharmoonia estraadiosakonna juhataja ja ka muusik ja helilooja Mikk Targo näiteks, nii et seal enam sellist, nii nagu varasemalt tunti seda sellist nii-öelda kiusamist žürii poolt, mitte nii väga enam ei olnud, aga kuulame neid pika jutu peale siis 88.-ks aastaks esimese B-kategooria saanud ansamblid, agrofon ja nimed loomadele, Bob Dylani lugu. Aga sõnad on teinud Vello Salumets. No nagu. Vardad ihalus polnud viga. Oma nime saidiga. All rull kõndis loo. Paksu villavaip paistis Ja ja eelarve ja. Ta on Kiievis ja Vinnid maitstud olnudki. Oma nime Saile. Eemalgi kidratavale vees maru valgedu. Mehe juureldi, pilla maod ma. Emale kõik võõrad haukus ta. Ruuduseid võid küll. Koe. Ingerda ise enda loodud. No kuidas niimoodi, et me Ootad kadu? Sedamoodi siis musitseeris ansambel agrofon, praegusel ajal küljele tegutsevad muuseas Andrus Vaht, väga tuntud trummar selles kollektiivis mingil ajal mängis, jääb täiesti võimalik, et ka selles loos aga siis nõndanimetatud ülevaatus, atesteerimine, Tarifitseerimine, kus ansamblitele määrati nõukogude ajal tariif, mille kohaselt nad võisid mängida kui palju, et täpselt oli, kes seda tagantjärele menetab, aga aga endal on meeles 70.-te keskpaigast, et ta võis olla kusagil kuus rubla kopikatega midagi ehk siis ühe muusiku kohta mängu pealt näiteks kultuurimajas kusagil tantsuks mängimise eest, see oli see kõrgem kategooria madalam kategooria, juba vähem. Aga neid ülevaatusi ja tantsuansamblite jätte atesteerimise Tarifitseerimisi alustati 60.-te aastate teisest poolest siis, kui neid ansambleid oli palju tekkinud ja kuidagimoodi pidi seda reguleerima, sest nõukogude ajal taheti kõike reguleerida, et inimesed ise vähem otsustaksid, tegeleksid muude asjadega kui, kui Nendega, millega pole vaja tegeleda ja samamoodi joopoli muusikas kutsuti kokku komisjon ja revad, siis otsustasid, et kas seal saanud veel võib üldse mängida, kas nendel esinemisluba üldse anda. Ja kui anda, siis milline kategooria. Ta on kõlanud ka hääli, et võiks ka praegusel ajal midagi sellist olla. Pigem on ikka parem see, kui rahvas seda otsustab ja ega rahvast tahate kaua aega ei saa see partist või muusik või ansambel, kes oma publikust lugu ei pea, väga kaugele ei jõua. Aga jah, mäletatakse ka Raivo tammikut tuntud heliloojate klaverimängijat, selle zürii esimehega üldülevaatusel ja mäletatakse ka seda, kuidas 70.-te alguses ta vaata et peaaegu põhimõtte pärast ansamblile Ruja ei andnud esinemisluba. Ruja oli nõus isegi tantsulood ära õppima. See oli tantsuansamblite ülevaatus ja seal pidi mängima kohustuslikke tantsurütme. Ja hiljem siis ka mäletatakse. Felix Mandre, kes ka siis nii-öelda jutumärkides öelda kiusas, neid ansambleid eriti ei sallinud, ta valjusti mängivad ansambleid. Aga edasi veel muusikaga Harju rajoonist näiteks esimese B-kategooria Keila kultuurimäe ansambel konsiilium aastal 1988 millegipärast kraadne ei antud neile seda kõrgemat kategooriat, kuigi oli väga tuntud ansambel teinud kontserte. Ehkki sel korral otsustati neile tantsuansambli tarrifitsee esimesel mandaat. Esimene B kategooriat konsiilium ka sel aastal lõpetas samal aastal 1988 tegevuse mängides oma viimase esinemise, et öölaulupeol Kullamäe, aitäh ühte sellist sõjahäältega. Sõja mürinaga algavad lauluansamblid konsiilium, mis kannab lugu, mis kannab nime vanaisa. Mida me Alari jale Ansambel konsiilium, kes aastal 1988 tegevuse lõpetas, aga Tarifitseerimisel sai esimese B-kategooria Keila kultuurimaja ansambli na? No muidugi ei toimunud, et ülevaatuselt atesteerimise üle terve Eesti nad käisid ja ja näiteks kaapia Tartus käis asi eraldi. Tartu rajoon ja Tartu linn. Vaatame siit kohe otsin üles, kus mul siin on Toorajoon, Tartu regioonis näiteks sellised toredate ansamblite nagu suveniir, esimene A-kategooria ka MTÜ-Ott põnevat või venti ka veel praegusel ajal tegutseb siit edasi enam jah, tuntud ansambleid ei ole. Tarto, aga Tartu linnast on küll. Esimese A-kategooria sai näiteks ansabel plastmass Tartu plastmassitoodete katsetehasest ansambli juhiks Tarmo Leinatamm. Oli ka selline tore ansambel Tartu raudteelaste kultuuripojast. Kakuke kelle juhiks on märgitud juri Homenja ja esimese B-kategooria saite näiteks puhkpilliorkester, popsid. Ja veel siis ka esimese C-kategooria sai ametiühingute nõukogu, Tartu kultuurihoone Tööveteranide orkester fosfalt Antipov millegipärast kehvasti mängisid, aga aga esimese A-kategooria sai tublisti ansambel. Justament, kes esindas sel ajal Tartu noortemaja Sõprus ja ansambli juhiks on märgitud Jaanelgula. Ansambel justament, kes atesteeriti kõrgemasse viks A-kategooriasse aastal 1980 888. aastal üldse 80.-te teise poole ülevaatused olid juba erinevad varasemast varasematest, kasvõi sellegipoolest juba võis mängida mida tahes, seda, mis parasjagu ansambli repertuaaris oli, et mingit kohustuslikku kohustuslikke lugusid enam ei olnud, nii nagu varasematel aastatel see oli, et pidi olema seal teatud väga suur protsent Nõukogude autoreid, mille hulka kuulusid ka Eesti autorid, aga ainult heliloojate liidu liikmed, et siis oli sõbralike sotsmaade autoreid näpuotsaga ja hästi-hästi vähe, siis kapitalistlik riik autoreid kokku pidi olema 50 lauljat siis esimest A-kategooriat üldse saada või sellele ennast kirja panna ja, või esimest kategooriat teise kategooria siis pidi olema 30 laulu, žürii valis sealt mingisugused kohustuslikud lood sealt välja ja üldjuhul seal kiputiga võltsima seda, et pandi kirja neid lugusid, mida sa mängid, et ja ka see, mis kirjas oli, tegelikult ei mängitudki neid lugusid, proovis, õpiti selgeks mingisugused Blood või mingeid estraadilaulud kaableid Ühe esinemistel või õigemini siis tantsuõhtutel, eriti just seitsmekümnendatel aastatel, kus seal hard rocki väga palju mängiti, tantsuks ei mänginud suurt keegi, neid estraadilaule üksikud kollektiivid seal seda siiski tegid, aga aga jah, selline vassimine ja valetamine ja võltsimine oli seal ajastule sedavõrd omane ja sa tahad? Ei saanud vältida ka, muidugi muusikas läheb edasi Pärnu linnaga, Pärnu rajoon oli epi eraldi. Kui siit vaadata Narva linna, siis aastal 1988, siis esimese B-kategooria vääriliseks ei tunnustatud kedagi. Esimese Aasaid, siis Rugotiv ja puhkpilliorkester, siis kultuurimaja 50 aastat suurt oktoobrit ka linnakultuurile ansambel veenets ja esimesed C-kategooria Narva jõesuu puhkekodu viia ja kultuuripalee elektroenergeetikaansambel elektron, aga Pärnu linnas tulusti tunnistati siis esimese vääriliseks paremaks siis ansambel kondel, mis oli siis Pärnu linna kultuuri- ja puhkepark ja Pärnu linna kultuurimaja ansambel keeris mida teatakse, ja selle järgi, et seal laulis Ardo Juhkov, sel ajal küll enam mitte, aga kuulame siis veel Ardo Juhkov ajast ansamblist keelist juba seitsmekümnendatel, väga-väga kuulus ansambel Ardo Juhkov ja keeris ja laula veel. Ansambel keeris solistiks Ardo Juhkov ja esimese A-kategooria ansambel Pärnu linnast aastal 1988. Üle vaadati ikka kaasa arterite ansamblid ja väiksematel. Märkmeid ei ole Kihnus ega Ruhnus ja Vormsil käidud, rääkimata siis aeglast Jaap Naissaarest, aga küll on näiteks Hiiumaa Hiiumaa rajoon on täiesti olemas ja esimese C-kategooria Bonzalate Hiiu maati ette viia ja kalurikolhoos Hiiu kalur, ansambel Manni. Millegipärast kehvema kategooria parema kategooria on siis Hiiu kaluri. Saanud selline selleni välja kollektiiv on praegugi olemas, aga midagi seost sellel ei ole, siis esimene B-kategooria keegi kaupa Tartu on siin olnud ja Hiiumaa rajooni kultuurimajas siis ainsana esimese HKT esimene A-kategooria on omistatud ansamblile omas kojas. Nemad olid üsnagi tuntud selline Hiiumaa rokkansambel kaheksakümnendatel ja sel ajal mängisid aga 88. aasta Tallinna Linnahalli jäähallis toimuvad levi reportaažid, kus Peeter Volkonski seal õhtujuhina või päevajuhina festivalijuhina ansamblitele väga vahvaid kummalisi nimesid panin ristiliseid ümbert, aga need paraku on natukene selliseid krõbedavõitu ja ei hakka ma neid välja ütlema. Aga Hiiumaa ansamblit omas kojas me kindlasti kuulajale ja praegu lugu nimega ja nii edasi omas kojas Hiiumaalt. Ma. Ei ole aidanud kaasa. Ja nii. Ja mäelooja. Mera, meeletooja. Ma ei mõelnud, miks mind mädad. Ja nii edasi ja nii edasi. Tore ansambel Hiiumaalt omas kojas. Jah, 80.-te lõpus, praeguseks küll juba ammu enam mitte tegutseb, aga võiksid ju jälle uuesti kokku tulla, vanu aegu meenutada. Ja ikkagi esimese A-kategooriaks kõrgema kategooria hapnesalat tol ajal ülevaatusel tuleb Hiiumaalt aga Eestimaa südames Paide linna haigeni Paida rajoon, kus siis samuti ansambleid Tarifitsee, eriti veel aastal 1988. Ja kui vaadata siin Väätsa kultuurimaja, Koeru kultuurimaja esimene c kategooria ansamblit that esimene b, siis Aravete kultuurimajast farmeri, Lehtse, kultuurimaja, ansambel, uba. Esimese A-kategooria said siis särgveremaa kultuurimajas Abel Ehor, Paide EPT kompressor MTJ ja Paide rajooni kultuurimaja ansambel, vint ja muidugi tolleaegne Paide Pauja puhkusele terve Eestimaa siis Paide rajooni kultuurimaja ansambel. Paradoks. Et lugu siis ära möödu must lähedalt kindlasti teatakse, väga hästi mäletatakse kui sellist uhket Hardroki logop, aga vähem teatakse, et paradoks on ka päris vahvaid instrumentaallugusid teinud ja ühte neist kuulamegi selline pigem kontrilik kitarrist Janno Reim. Siin mängib tema pojad ju mõlemad tuntud muusikud ansamblist Nevesis kui ka Super Hot Cosmos bluusbänd ja ansambel. Paradoks ja kitarristi Remi lugu instrumentaalpala noberatsu. Paide ansambel, paradoks ja selline tore instrumentaallugu nobe ratsunud, kes loo lõpuks ära väsis ja natukene teise tempoga ratsutama hakkas, aga väga tore igal juhul jah, ka aastal 1988 tulistatud siis kõrgema äkki esimese kategooria vääriliseks. Ansambel aeg-ajalt tulevad kokku ja musitseerivad jälle praeguselgi ajal. Aga see põhjus jaks, miks mereta ansamblite, nagu siin Tallinnas sai nimetatud erinevate asutuste all sinitihaste ja ettevõtete all olid, olid lihtsalt see, mitte et nad ei olnud seal tööl, võib-olla keegi isegi oli seal tööl, aga see ei olnud üldse tähtis, oluline oli see, et oli koht, kus proovi teha. Ja teine oluline moment oli see, et seal oli instrument. Ehk siis võimendusid kitarri, tänavamuusikud jaksasid seal nõukogude ajal veel osta endale kuigi ka väga suurte raskustega, need olid ikkagi päris kallid üle kuupalgamaksja kitarr, aga näiteks trumme ja võimendusi ja eriti klahvpille ka neid ei jaksavad küll keegi osta ja ega neid jõulud poest saadagi. Ja seetõttu nende asutuste all mängiti, asutused trossid ja vastutasuks siis võiks öelda muusikud, ansamblid, kes asutuse all olid, mängisid siis naistepäeval nääripeol ja mingil veel mingisugustel üritustel kolm korda aastas neli korda aastas, nii nagu seal kokkulepe omavahel oli, joon aga nüüd Rakverre jõujooni ja näiteks Rakvere linna ansabel okaspendel on saanud siin esimese maaga kategooria kolhoosi õitseng, kultuuriansambel oli rooleks näiteks selline tore kollektiiv siis veel on ka olnud. Siin esimese B-kategooria on saanud ansambel Rakvere KEKist, korsten. Selline tore esimese C-kategooria ansambel, habe Kadrina kultuurimajast, aga esimese A-kategooria siis Haljala kultuurimäe ansambel Agent kes oli seal 80.-te üsnagi tuntud ja hästi televisiooniski, sai nende lugusid näha. Loo autoriks on ansambli solist Jaan Killing ja matkatarkus kannab nime ansambel Agent haljalast 88. aastal esimese kõrgeima kategooria ansambel. Ansambel Agent et ja siis omaaegne Haljala kultuurimaja, selle pal, nadolid ja Rakveres nad mängisid ka Haljalas, kui oli veel restoran, siis sealgi nad mängisid Argo toomel, kes on teada-tuntud basskitarrist ansamblites kontromas, bluuiate apelsin, tema just seal mängis ja solistiks jagablootoriks Jaan Killing, kes ütles, et ta selle loo kirjutas kokku keskkooli ajal ja üks klassiõde oli siis sellele loole teksti teinud, selline tore matkatarkuseks kooli ajal ikka matkamas käidi aga Rakverest edasi Raplamaal ja Rapla rajooni kus samuti näoga toredaid ansambleid oli veel kaasabelt kapriisid veel 60.-te lõpus juba alustanud tegevust olid olemas, esimese B-kategooria said 88, aga kõrgema esimese A-kategooria akna sai muidugi päris hästi ka tuntud sel ajal sambel krimbel solistiks Silver Koit, Kaiu kultuurimaja kollektiiv ja nende lugu tüdrukule, et me võiks öelda, et oli omal ajal isegi lausa selline hittlugu. Ansambel krimbel Raplast jah, olid veel üheksakümnendatel Ki mingil määral tegevad, aga samuti olid segased vanad teatmeläksid nemadki kahjuks laiali. Kui vaadata Viljandi rajooni, mis on siis rajoon dial, linn kokku siis ühe korra, 88. aastal Systalifitseeriti ühtekokku 20 muusikakollektiivi, mis on väga palju praktiliselt sama palju kui siis Tartu linn ja tark rajoon läbi kokku ja vaat et sama palju peaaegu kui Tallinnast ja ja siini assist tuntumate Savlitest esimene A-kategooria künflot, näiteks pääsupojad oli selline tore kollektiiv ja ka veidi on ka väga huvitav omaaegne kollektiiv väga professionaalselt muusikud ja näiteks ka Hendrik Agur, siis Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor basskitarristi just nimelt selles ansamblis mängis omal ajal Toomas Kingsepa lugu Juhan Liivi luuletuse läheb sellest loost on muuseas põhja konn ida oma versiooni teinud. Kas ma Eestit unes nägin, ansambel meedion, esimene A-kategooria 88. aastal. Ansambel Viljandis siis omal ajal, jah, ansambel meedi on teha 88. aastal seal 80.-te lõpus palju koos musitseerinud Jaadla kogulda väga kõrgel tasemel professionaalsel tasemel ja kasutasid ka tuulete ehk siis Juhan Liivi luuletust, kas ma Eestit unes nägin, selline saigi siis tänane saade, et üks muusikakollektiiv on jäänud veel kuulata, samuti väga tuntud simmani tuua hapne Valgamaa ansambel, jah, kes siis talle ülevaatusel millegipärast lobistatiljele esimene C-kategooria aga olid need ajad sellised, nagu olid need keegi otsustas, et kes siis mismoodi võib mängida ja mida väärt on praegusele otsustab seda public ja eks tahate sedapidi õigem ongi. Et küll rahvas juba teab, mis on hea ja mis teile sobib ja mis mitte, nii et jätamegi selle rahva otsustada, minu poolt, aga tänaseks kõik täna kuulamast kõike head vikerraadio stuudios oli Andres vaja ja lõpetama ja simmaniduo palga palgamaa. Tule tule treljarhollima Lõuna-Eestis tehtava ema vabanemine Baltikumi suurelli. Stalingradis paistab see ümarlaua ääres ainult mõni kõrge noore mehe jaoks, see oli. Kavale Baltikumi suur n. No pole vaja vaid ka rallist kaduma läinud aastasaja jooksul taro kaardil. Emakavale Baltikumi zootehnik.