Jätkame natuke kirjanduslikult Hiiumaal. Kui mäletate, siis meie eelmises saates juba veetsime koos kuulajaga aega Kassari kaldamail. Saime teadimaks tema loomingu seoses saarelaadse rahvapärimusega. Täna jätkame teekonda, kuusisteerib. Koloogili ikke püsimine ja Hiiumaal ongi nii jah, et igale poole peab ise minema ja ega ei lähe ka. Tee on kogu aeg paigal. Nii et jutud olid vist, et Eestilt küsivad, et kuhu see tee viib? Ei vii kuhugi, pead ise minema, kuhu see tee läheb, ei lähe kuhugi, see on kogu aeg paigal olnud. Kuhu sa teed mööda saab, siis, no mine kasvõi Kõpu otsast merre. Kuulajale, ütlemegi nüüd, Kõpu otsas me olemegi ja kaugemale enam minna polegi. Andke andeks, raadiomehed tulid külla ja tõid veel Tartu mehed ka kaasa. Mina olen käinud siin teie mail kunagi aastat 10 tagasi, üks vana tuletornivaht oli siis? Mäletate teda? Mäletan kyll, vana Juhan Liiv, jah, tema aja just seesama nimi. Ta on surnud aastat neli ja ta enam ei ole ja teie olete nüüd tema järglane, jah, mina olen tema järglane samast suguvõsast ka või ei ole? Kahjuks kuidas teie nimisepp, kas te midagi olete kuulnud, seda räägitakse jäämeeste minekut. Vana lugu, võtke, oli siin õpetaja Lauri, Gustav Lauri, ehk oled teda kuulnud? Vot tema jutus seda kas või mitte joonud Kalana külas olnud juhtunud, noh, see on üle 100 aasta tagasi oli niisugune lugu juhtunud. Et kevadel olid mehed kõik läinud hülgepüügile terve ühe külamehed. Ja kahe nädala pärast umbes oli tagasi tulnud saatoriks helistage padega koer, ta jutustas mulle sellest ja rääkisid seal nii väga sügavasti kohaliku rahvani hinges läinud oled, mäletad, mingisuguse ajaarvamine kogu on, et see oli nii mitukümmend aastat pärast või nii mitu aastat pärast jäämeeste minekut. Kuulge, ma ei ole kuulnud, aga muidugi arvata võib, et see siiski olla võis, sest hülgepüügil siine rahvas käis ja ja küllap veel juhtus merel mõndagi, kas teie olete ka päris ehtne hiidlane? Jah, olen küll, kui just mitte Kõpussis rippel hiidlane, mismoodi see siis on? Kas siis vandiraiuja, hiidlased või kes need siinkandis pidi olema? Andi rai? Jah, koidze lõuamehed, Kuldse lauamehed üldse, laseme kollase kuld ka ikka kuldse lõuamehed, need peaksid olema just niisugused, keda raadiomees eriti taga otsib. Kaltse lõuamehed siis kollast. Tuulest põrkunud päevitunud nägu, näo nähke annabki talle kuldse lõua. Kollase lõuakollase lõua, hiidlased misse Tiidlasi veel on. No on veel kohvilähkrid Kärdlas, kus palju kohvi juuakse. Siis on veel odratolgused näiteks mina seal, kus kasvatati palju Käinas ja ja neil olevat olnud alati odraõlut. Nad jõid seda neli korda aastas. Ja see oli siis kolm kuud järjest. Sellest said need ka vanim ja odratolgused. Kõvad mehed, kõvad rööpad, no nimesid on veelgi. Hiidlased, jätola, äidlased ja märahiidlased ja hobuhiidlased ja ei tule praegu rohkem korraga, ehk hiidlased. Tartu abikaasa ise oli lepast pärit peale olid hobuhiidlased, mis pärast hoidlasevad, nad vedasid hobustega üle inimesi mandrile ja sealt hoida, nii et palun väga. Hiidlaste hulka kuulus nimelt seltsi nimetada Obinitsa seltsi, eks ole, Vesi hiidlaste seltsiseltsid olid. No vot, nii et kuulajal nüüd asi selgeks tehtud, on meil odratolgus ja hobuhiidlaste seltsi ja mis kõige tähtsam vist on see, et mandrimees ei arvaks, nagu oleksid need sõimunimed, ei sugugi sõima mehed, need on humoorikad öeldud, heatahtlikud nimed, sellepärast et nii nagu hiidlane nalja teeb, nii peabki hiinlase naljast oskama aru saada. Seda nimetataksegi tule süütajaks või? Nojah, võiks öelda ka tulesitajaks või rahvas kasutab kõige rohkem vana nime majakavahti, eks ta nii olegi. Ega meil tõesti siin siis päris naljategemiseks kogu aeg aega jää, tuleb ikkagi teha tõsist tööd ka eriti tuletorni töötamise ajal ma ei hakka, vahiülesanne ongi pidevalt töötaks oma õiges reziimis, sest teenindab ta ju palju laevu, mis siin siis sõidavad igasse ilmakaarde peaaegu ja need kõik tahavad merelt näha seda signaali eriti sügisel udutormiga. Ja nii ta peabki siiski töötama päris täpselt oma neli ja poolsada aastat võib-olla töödanud ja tont teab, võib-olla Beatist nii kaugel töötama. Mind huvitaks küsimuse, kui võrra see Kõpu tuletorn Näckmanud krundi nii valvab, kas seal praegu tulelaev ka on või siis teie selle tuletorni järel nad orienteeruvadki teie Ristna või on mõned teised veel? Kõpu tuletorni järgi nad just ei orienteeru näkmatunadist möödasõidule, selleks on teenindavad just Ristna ja Tahkuna tuletornide koostöö. Aga Kõpu tuletorn jääb üldiseks orientiiriks terve Kõpu poolsaare ja teda ümbritsevate karide suhtes juba kaugemalt avamerelt kus veel paistavad naaberrandade majakad kätte, nii et tema kõrgus 103 meetrit merepinnast, tule kõrgus. Ta lubab siiski küllaltki kaugelt teda näha. Ja nii ta jääbki kogu selle siit lähikonna kaugemaks orientiiriks jämedaks orientiiriks kaugele. Kuulaja, küllap pani tähele, et Villem Alttoa on meie jaoks liiga hea Hiiumaa asjatundja, nii et me peame selgitust küsima, mis koht on Näckmans krunt, malts, krunt või suur rahu või Hiiu madal ei ole. Hiiu madal nimetatakse ka, eks ole, nii mitu nime. See muuseas esineb kirjanduses väga palju. Muuseas, Reigi õpetajast esineb ka see. Ja see on, mina ei ole nüüd suur meremees, aga ma tean seda. Toolis mööda sõites oli üks kõige koledamaid kohti, seal on, igatahes ma ei mäleta, Ta küll ütelda, mitme kilomeetri pikkuses on seal rannas tükk maad eemal küll võib-olla kilomeeter 20 tuleb 15 10 miili. Nii asjad asid, kohalikud inimesed teavad ja seal on siis palju Kariisid vee all ja see oli kuulus oma aeg oli just laevadeni surnuaiana. 1497. Aastast on mul jäänud üks kiri kus juba Hansa Liit nõuab tuletorni ehitamist siia Kõpu poolsaarele, vastaskaldale, saamessaga, utemajakat. Tuletorni algus on siis 16. sajandi hakul. Nendel aegadel ei olnud muidugi tänapäevast tehnikat, mis teil kasutada, sest teame, et siia üles ikkagi puumaterjalile, siis läideti. Jah, ta töötas päris kaua aega lõkketule näitamisega merele, see oli siis aastast 1531 kuni 1800 arvatavasti 10 15. Lõkketulega töötamisaeg oli seitse kuud aastas, kevaditi ja sügiseti sest kesksuvel selleaegsed meremehed sõitsid juba taevatähtede ja ranna järgisest tööd olid ju lühikesed ja valged ja talvel kindlasti purjelaevadest tõelist merd ei kasutanud siis sitta töötamisaegki lühem energiaks. Küttepuud Nende hulk oli päris suur, 2000 kantsülda oli siis aastane küttekulu. Ja see vist peaks tulema 16000 ruutmeetrit praegu, kui ruutmeetritesse ümber arvestada, vähemalt umbkaudsete arvestuste järgi kulub meil aastaseks teks puude hulk, mis siis põletit ära ühe sügise ööga jama koduseks kütteks ja missuguse tehnika peale praegu tuli, töötab, praegu töötab elektrienergial, nüüd on juba, on vahepeal siin on väga mitmesugust süsteem rakendatud küll kanepilamp, küll petrooleum gaasilampe, kuid peale suurt isamaasõda. Peale Hiiumaa vabastamist juba viidi üle elektri peale. Ainalto teab meile öelda, kui kaugele paistab. Kõpu tuli kerima külasse, seal suuremõisa lähedale, sinna umbes 70 kilomeetrit, võlts, tsipa vähem. Helgib tuli, nii selgelt tuld ei paista, kuid valguse kuma tähendab. Kui vihkab, siis paistab sinna kõrgessaare kanti. Kõrs ja Kreserandi varianis lugu, sa rääkis mulle kvarjustamise õpetaja, et tema oli kord posti käin toomas kõrgessaare vallamajast ja siis oli tuli seisma jäänud paistvaim Pligidki püsiv tuli jõudnud, sinna pole paistnud ja tema võin vabalt kirja lugeda, kuigi ta oli vanamees ja ja silmad olid juba viletsad. Aga mind huvitas üks küsimus selle juures veel teisiti. Teine kas see siin on seoses tuletornidega vale tuletornis? Grafung Ungru krahvi tuletornis siin ka mingisugused mälestusi on jäänud või räägitakse rahva hulgas nimelt seal nagu, eks ole seal Reigi kandis isegi üks kivi näiteks, kus, nagu oleks olnud tuletorn mida põlevvalts tulede võltstuletorn. No viimasel ajal hakatakse ikkagi vähem ja vähem rääkima vale tuletornist ja rohkem teda ehitama, sest väga võimalik, et teda siiski ei olnud, vähemalt Ungern-Sternbergis polnud peaaegu vajadustki tuletornile. Kui sama Kõpu tuled on siin praegugi noh, ütleme tema keeleks oleks, hoiduge minust eemale. Seesama keel oli tal ka siis ja ükski laev nüüd vale, tule peale samuti ei oleks tulnud. Võimalus muidugi tal oleks olnud, et ta ehitas milisestule, kuid talle siiski jätkus sellest juba, kui ta kustutas lihtsalt siit tuli ära ja tal oli teada merevoolud hobused ja kari brikat kohad, kuhu on võimalus siis laevadel karile joosta ja seal laeva päästmiseks ta võib-olla päästis laeva varanduse, kuid mitte meeskonnasest kaldalt keegi, sellepärast olen kindlaks teha ei saanud. Õieti kellelegi meile täna tähtis, kas vale tuletorn oli või ei olnud. Tähtis on rahvapärimuste viljakas mõju meie kultuurile huvita Gustav Ernesaksa ennustused need rahvapärimused ooperit looma, nagu veenavad meiegi kohtumised rahvaga veel nii palju inimpõlvi. Hiljem jutustatakse Ungru trahvide tegudest. Tänaseni, ja muidugi meenutatakse Kabila kõrtsi, millest nüüd kahjuks varemedki enam järel ei ole. Nii hoolsad olid uue tee-ehitajad ja siis, et on muusikat. Kus on pihla kõrts, essiit üle maantee? Maantee lähen ma küll vanu taluhooneid, aga kõrtsi moodi maja seal küll ei ole järgi midagi on hävinenud. Aga mis seal pihla kõrtsis siis juhtus, kuidas teie seda pihla kõrtsi tunnetada ja nii noor inimene olete? Nii vanemate energiana ja olen lugenud. Vilja kõrtsist on veel tarvide rand, seal toimub see tegevus kõigepealt siis kuivõrd üldse kodus räägitaks veel niisuguseid vanu muistendeid ja rahvalugusid Tormide rannast ja vanaema rääkis või on emaga rääkinud. Siis on need küllaltki elavad ja kus see Tormide rand siis oligi? Hiiumaal, siin on kohe meri on siinsamas lähedal samast mändide tagant vaadata, meri paistabki. See väike, mis siit paistab seal ainult laht, meri jääb mind natuke kaugemale, meri siia päris ei paista. Ja siis kõik need vale tuletornid ja ja Ungru, krahv ja kõik need meile teistele nüüd küll ainult barri kaudu tuttavaks saanud nimed, siin on siis nende tegevuspaik kunagi olnud ja samuti ka visko osas siit edasi sõita. Viskoosa sai hoopiski hiiukeelne nimi, nagu ei oska öelda, millest selline nii-öelda tulnud. Nii et hiidlased tunnevad oma minevikku küll saan ma selle järgi aru professoralt, aga kas pole nii? Küllaltki õnnelik juhus? Küllalt, paistab olevat ja siin ma usun, et küllap vanad inimesed mäletavad koolimaja siis seda vana õpetajat, kes oli, kes oli ka muuseas olnud tegelane selles Reigi õpetaja, nii et võib-olla me saame sky mõningaid jälgi veel nendest kätte veel. Oot, siin õieti nüüd põimuvad kaks liini, mis meile tuntud on, üks on Aino Kalda Reigi võtta ja teine on Gustav Ernesaksa, Juhan Smuuli Tormide rand ja kindlasti koht on sama, aga siis nii autorin erinevad. Ja üks on ikkagi siis ooper, eks ole, mis on nii rahvapärimuste, need on väga laialt levinud pärimused Ungern-Sternbergis ja teine on muidugi siis pärimused, mis kirjutas Aino Kallas vanade kirikuraamatute järele, seon Reigi õppele ja ja siin need külad, kus meie praegu kuulmistemal esineva tina siin praegu see oleks siis pihla küla siin, eks ole, seda leiab selles raamatus ka. Ja kus me seal peatusime enne seon rootsi küla, mis, mida ka mainitakse selles romaanis rootsi küla algkooli juures me peatusime, kooli seal enam ei ole, veel on raamatukogu. Aga sellelgi majal on osakene meie kirjanduse ajaloos, sest selles samas majas on ja ma käisin seal nii aastat kolm 40 tagasi ja siis oli seal õpetaja kvarnstrel. Ja ta jutustas, et kui Aino Kallas kirjutas seda siis ta oli koos abikaasaga nende poolt tulnud koolimajas muuhulgas Oskar Kallas oli käinud siis rootslaste juures rootsi külasele, oli veel mõned inimesed, kes rootsi keelt oskasid ja nad rääkisid nii siukest rootsi keelt, et Aino Kallasest aru ei saanud. Oskar Kallas oli aga filoloog, temale nende kuidagi isegi jagu saanud. Aga nii ümbrusega pruumine, see kõik toimus seal selles majas ja muuhulgas selleaegne õpetaja, keda ma nimetasin juba, see rääkis mulle siis aastaid hiljem, et tema on prototüübiks selles romaanis esinevale, kõhetule, kestrile. Ma ju Ikka. Ma vaatan ka Et. Tarvis Aeljaks worki ei lase. Olid Ajaxenteks, aga. Muistsetest skandinaavia allikatest tuntakse silmadeta Karkimine sellest hilisem Hiiumaa võõrkeelne nimi tankla. Rootsi võimu päevil valitses siin Jakokena kaardi. 18 sajandi teisel poolel läks enamik maiseid krahvinna Stenbockile samuti tila kaardi ja tema poegade valdusse. Kes need aga peagi läbi priskasid ja uueks hirmu nimeks sararahvale. Aare. Kui kõrgessaare randades meelitati laevu tormiga karidele siis sellesama Ungru krahvi päriskoduks oli suuremõisa loss, kus nüüd on suuremõisa kaheksaklassiline kool. Kas see on ilus majadesse koolimaja? Siin peaks hästi joosta küll sama, ma vaatan, head, suured libedad, parkettpõrandad ja palju ruumi on, meeldib siin koolis käia. Aga kas sa tead ka, mis maja see on enne olnud? Loss ja lass küla, kes siin elas. Ja siis saadame küsima paluma süstee juhiks kaheksa klassilise kooli õpetaja Leida Elbachi d kaua olete siin juba ametis olnud? Mina olen siin ametis olnud 25 aastat, no aga kes teab, õieti ei ole vajagi küsida, kes teab selle maja minevikust veel rohkem, sest meil on kaasas Pillemalt abikaasa Aino Alttoa, kes on siin käinud niisamasugusena, kui, kui nemad täna kuulsin, aga mitte selles suures lossis, tähendab, seda nimetati suurteks eludeks, vaid meie olime seal pisikeses tiivas. Algul oli siin kas Classic komplekti, siis edasi, ta suurenes muidugi edasi. Ruumid jäid kitsaks. Lõpetasin algkooli, siis nemad järgmisel aastal said selle suure endale. Pisikesed poisid-tüdrukud ei tea, kes on Ungru krahv ja tegelikult on see hea, et nad seda ei tee, aga, ja teie küll mina olen neid kahte viimast näinud oma silmaga ei ole. Ja selle viimase preiliga toojanud seda härrad, me väga kartsime, sest et temal oli väga niisugune kullivaade ja väga inetu, nägi ta välja nii et me alati hoidlesime kõrvale, kui tema kuskil tykki tal oli, aga see preili Timpasika oma vigase jalaga siin ringi ja kui mõni poiss kogemata siia muru peale astus, siis tema tuli ja ütles, et kuidas sellele poisile, et tema mitte siia muru peale astub. Tatari keel juba täies täielikult. Ja mis ongi siis nendest jäänud on jäänud kaunis barokk ja rokokoostiilis loss ja ilus lossipark, kuhu praegu õhtupäikeses on lausa kadestamisväärne kaunis vaade. Ja teie võite iga päev seda imetada kui tunnid läbi. Jah, me imetleme siin koos lastega, sest nüüd võivad lapsed külvis sind muru peal joosta nii palju, kui tahad, isekaks hobune, ma vaatan, on pandud köide pisut kaugemale. Jah, see ongi laste mänguvälisin tänapäeval vanad tiigid, tiike on siin palju vist kuus-seitse või midagi taolist, osa neist küll kinni kasvanud, aga aga nad enamuses on alles veel. Kas läheksime siis sissepoole ka sellest Kuulsast trepist üles, kuidas ta nimetasidki, suured elud, seda nimetati suurteks eludeks, seda keskmist osa, kus krahvid ise elasid, siin elasid nende teenijad. Ei, teenijad olid keldris, ametnikud, mõisaametnikud ja seal ka olid see ringkonna siiani olid hiljem olid hiljem aga sama trepi ette, kus ma nüüd üles lähema sõidate siis uhkete kalossidega. Kas seda ma nägin veel, kui nad sõitsid Kalehhiga, kaks hobust oli ees ja ja sa riided olid kõik nii kenasti ära ehitud, seal jälle. No siin parketil kajab, kajab päris endisaegselt Songi niisugustest laiadest tamme tamme Pub, pakkudes parkett, see on siis mitu sajandit hästi vastu pidanud. Mis ruum see nüüd on, kus me oleme? See oli krahvihärra magamistuba ja selle, see kappisin. See uks viis proua magamistuppa. Sinna pidi härra krahv minema salaja ilma teiste nägemata ja seesama kapson samast ajast. Jah, seal samast ajast säilinud ja selles majas ja küllaltki palju meenutab endisi aegu, suuremate saalide laed on veel vanas muster kirjas, kuigi aeg on nendele oma jälgi jätnud. Ja kus siis veel nüüd need põnevamad kohad siin on? Noh, eks põnevam Roman sisse selle Ungern-Sternbergi salong, kus toimus hirmus kapten, malmi tapmine. Mis lugu see ongi? Tuletame meelde kuulajale, see kapten Malm oli selle Ungern-Sternbergi teenistuses laeva kapteni ja ta ei tulnud krahvi ettenähtud päeval tagasi ja krahh sai väga vihaseks. Sellepärast sest tema sissetulekut kannatasid jälle sellega. Kapten Malm oli aga tuuleohus kusagil sadamas ei pääsenud ära, aga temaga arvas, et on niisama lõbutsemas kusagil ja ootas teda kätte kogu aeg, siis kui ta saabus, kutsus tema siis oma poole siia suuremõisa. Ja algas siis sõnavahetus neil reisijale. Aga tema ei uskunud siis seda malmi juttu ja pidasid oma mõtte õigeks ja siis läks täitsa ägedaks sõnavahetuseks, kuna kapten malmi pidasin, nii kui vabaks Rootsi kodanikuks. Ja see Ungern-Sternberg viimaks kohe kargas talle kallale ja kägistas ära. Kui kaua on Elfriede Kokla pidanud õpetaja ametit siin suurem osa, 30 lisa-aastat? No kui me hakkaksime nüüd kaaluma, missugust pedagoogilist väärtust võiks olla nendel juttudel, mida Ungru krahvi siinkandis on räägitud, noh ütleme laste teadvusele, nendel juttudel on suur kasvatav mõju. Kui laps ei kuulnud sõna, siis ema hoiatas, ole nüüd karrasmuid, ukra ostuleb ja laps kuulas, kohe oli see klaarses nii kurja moega ka te olete teda näinud? Olen näinud talipik, kõhn Salee isa silmad vaatasid kördi, huuled väga paksud, suu suur, nii et läikne laps võis temast ikka neid kohkuda küll. Nii et ühesõnaga, professionaalne tondijuttude jätk, ütleme kõigi nende lugude jätk, mis seal kõrgessaares on toimunud, eks ole, kõik, mis on nende nimega seotud, on ikkagi seotud alati ebameeldiv, aga võib-olla küll, aga ei, ma näinud meest. Aga kui ma siin liikus nii jumal omaaegne kolliinspektorina, siis ma mäletan ka, et räägi temast suuremõisa kandis olevat selline niisugune hirmutav mees olnud, aga ma ei ole kunagi kuulnud, et teda oleks ühenduse viilud Ungru meeste härrastega, kes tuletorniga seal askeldasid ja nii edasi omavahel küll ei ole mitte kuulnud, siin on juba põlvkondade vahe seal seal loomulikult ja põlvkonda muidugi seal. Aga siis neid jutte võib-olla sellest vanast graphiselt kunagisest mereröövlid võiks siiski kavast ehk elus olla veel ja ma mõtlen, seltsimees kuklavann, kuulnud teid, taan tikandi inimene. Ma olen näinud tema pilti, maalitud oli vanasti siis, kui meil vil koolzin töötas, oli kooli seina peal. Väga ilus mees oli. Nii et seda ma olen näinud, Temastaga kuulnud. Kahjuks ei ole mitte midagi sedasama meeldiv mees, kes kapteni tappis seal õpetajate toas, jah, see mees säilinud jutte, kuidasmoodi, Ungru krahvid üldse suhtusid talu aegadesse ümbruskonna taluaegadesse. Ma olen kuulnud näiteks suure võis olevat inimeste piinamist olnud olis siin üks Monakas kes oli kurt. Ja kui krahv sõitis oma lossist välja tõllaga, siis enne anti küla kubjast kaudu ümbruskonnale teada, et sel sel ajal krohv sõidab. Siis pidid kõik maanteed olema inimestest tühjad. Aga see mees oli kurt, ta ei teatud, ta ei saanud teada, et grupp läheb ja kõndis keskmaanteed. Krahh tuli tõllaga järele. Siis krahh käskis kutsaril hobused ajada, teie kõrvale, seal hobused peatada siis astus ise tõllast maha, lõi selle vanamehe pikali maanteele, ühe jala kastus vanamehe ühele jalale teise jala haaras käte vahele, tõmbas ülesse nii tugevasti. Rahvas sõltlust ühtlikel saastet olevat olnud salakäik mõisast kuskile siia kiriku juurde ja kirikujuurdluses aga pole kindlaks tehtud, ikka pööratava kiriku altari taga on need plaadid olevat ikka lahti ja sealt pidi minema käik alla teda räägite meile, et me ei kooripoiss, ta on käinud ju mitu-mitu meetrit edasi, aga siis varisenud tänapäeval juba. Aga käik käis ikka sealt lossitrepist kuni kirikuni. Minu teada ei ole kindlaks tehtud. Täna ei tee kena kindlaks, kas salakäik oli või ei olnud kord Gazplinkis vale tuletorn või varjati hoopis tõelise tähtaeg on teinud oma töö ja rahvajutt veereb ja muutub, aegadega muutuvad inimesedki. Ei saa alahinnata rahvapärimuste kohamuistendite. Kui palju on Hiiumaal lugusid Leigris suurest elust tõeliste minevikku teadete ja nende pinnalt sündinud legendide tähendust? Rahva fantaasiameel? Küll aga on öeldud üheks põhjuseks, et hiidlased nii seaütlemisega ja Nigala mõtlemisega. Aga naljajuttude pärast ma olen vähemalt ühe hiinlase kübara vihastanud pannad mahedana rattad kord salaja veerema ja paraskunud juttude arv Eestimaa. Nii et naljajutud jäägu seekord, rääkimata sellest vihameestest, nagu aitaks üks neid PRi lugusid ole ennegi räägitud, räägitakse velg.