Me meie kuulajad ei tea. Me alustame saadet sellise numbrite lugemisega 10-st nullini, kuna sinuga, Ivo, viibime endiselt eri riikides, sina Belgias, mina Eestis ja meil on vaja üle internetisilla saada oma hääled sünkrooni, eks ole, või omane repliigid kuidagi õigesse vaheldumise rütmi. Ja praegu, kui me tegime seda 10, üheksa, kaheksa lugemist, siis kui ma olin üheksa ära jäänud, siis ma hakkasin mõtlema, mul tekkis kuskil kümnendikuks sekundiks tekkis niisugune mikropaanika ajus, sest ma ei teadnud korraks, mis number tuleb pärast üheksat, kui minna allapoole. Kas see on ohu märk? Huvitav on see, et täpselt samamoodi kui kui me tavaliselt loeme, siis mul ei ole nagu mingit mingit segadust sellega ka täna kui sa hakkasid lugema see üllatus-üllatus mind nii suurest, et ma kuidagi ise ka läksin, mitte küll paanikasse, aga segadusse korraks ma ei tea, kas see on ohu märk. Aga võib-olla noh, ütleme 100. osa puhul oleks võib-olla olnud paslik alustada 100-st oleks jõudnud maha rahuneda, vahepeal oleks vahepeal jälle koera närvi läinud ja siis taas niimoodi ütleme õigele lainele saada, saatajaks võib-olla oleks, oleks olnud parem. Ma arvan, et sul on õigus, kuulame alguses muusika ära ja siis hakkame 100-st nulli lugema. Tere, minu nimi on Ivo Cruztok. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkulturistid 100 sadamas. Võrran 100. kord, kui me seda saadet teeme, ei, see on tegelikult vaata, meil on see salaosa ka, mida väga vähesed on kuulnud. Nii et tehniliselt, see on 101. osa. Aga kui lugeda niipidi, et mitu saadet me oleme avaldanud mitut saadet avalikus laiem avalikkus on kuulda saanud, siis meie juubelisaade numbriga 100 ja selleks pidulikuks puhuks me palusime oma kallitel kuulajatel jagada meiega muljeid, jagada erilisi ja hästi meelde jäänud hetki, ehkki, mis seostuvad neil Meie saatega popkulturistid, aga kas neile meenub mõni moment, kus nad said näiteks peksa meid kuulates või kas neile meenub mõni moment, kus nad kus keegi hoopis suudles neid, näiteks sel ajal, kui me Ivoga? Noh, me oleme ju teada-tuntud siuksed, nats meikarit või, või sellised kosjasobitaja. Neid kuulates inimesed tihti armuvad. Meid kuulates tehakse lapsi väga palju, et kui muretsetakse, et Eesti iive muudkui langeb, on vabalanguses, siis vähemalt meie sinuga, Ivo, oleme oma panuse andnud, et seda olukorda parandada ja anname seda ka praegu. Nii et andke minna armastajat, kes te praegu linade vahel maadlejate vähkrete kirehoos meid kuulates tervitame teid. Aga see kingisoov sai siis me saime inspiratsiooni selleks ühelt kuulajalt, kes ütles, et ta viktoriini käigus ootamatult rikastus viie euro. Viie viie euro väärtuses viie euro väärtuses tõusis tema elatustase sest ta teadis viktoriinis öelda, et mis on meie nimed ja siis tuldi tema juurde ja suruti pihku viieeurone kupüüre. Ja kuidagi lootuses, et selliseid jaburaid ja, ja miks mitte ka lihtsalt selliseid argisaid ja ja rutiinseid, meeldejäävaid hetki on kuulajatel veel me palusimegi siis neid hetki meiega jagada ja meil on terve posu kirju, nii et veel kord meie kuulajale vallale, kes arvas, et, et see, kui me väidame, et meile kirjutatakse, on kunstiline liialdus siis Vallo veel kord. See osa on tõestus, et me ei liialda iial siin saates ei kunstiliselt ega ka, mis on kunstilise vastand. Kunstilisele jale vastandlik reaalselt. Anti kunstiliselt. Jah, anti kunstiliselt jah. Kusjuures kõige lahedam on see, et see, see ei ole küll võib-olla kingitus popkult turistidele, niivõrd kui kingitus mulle, aga esimene kiri, mille mina sain pärast seda, kui see saade eetrisse läks, oli, oli nii suur üllatus, et see nii suur kingitus, et ma ei, ma ei oskagi nagu ära tänada, ausalt öeldes vaata, kui me eelmises saates rääkisime oma vanadest blogidest ja oma internetiajaloost, siis ma mainisin, et üks minu blogi on ära kadunud. Ja, ja seal noh, ütleme, see oli minu jaoks nagu tähtis blogi, sellepärast et see oli see, mida ma kirjutasin, kuma rootsi kolisin ja mul on hästi kahju, et mul seda seda enam ei ole. Üks meie kuulaja, Merike, kes on juhtumisi ka minu endine klassiõde, noh, kuna kuna ta mind juba väga kaua aega on teadnud ja jälginud minu blogisid siis klassiõena, siis ma ei tea, kas, kas sa mäletad, kunagi olid sellised asjad nagu RSS-i lugejad ja ikka lapsele tuttav meelde mõned meistrid veebis Google'il oli mingisugune Google Reader näiteks, mida mina väga kasutasin, aga, aga mõned inimesed ei kasutanud neid veebipõhiseid, vaid neil oli nagu oma arvutisse salvestatud RSS-i lugeja, mis nagu tõmbas internetist alla kõikide blogi artikleid ja hoidis neid arhiivina. Juhtumisi tal oli arhiiv alles, tal oli alles minu kogu blogi sisu algusest lõpuni ja ta saatis selle mulle ja ma olen nii ääretult tänulik, et mul on see blogi taas olemas, et see oli nagu see oli uskumatult äge kingitus. Väga väga lahe kingitus 100.-ks 100.-ks osaks ka väga, väga lahe. Aga sukeldume siis oma postkasti meile kirjutas Johan, kes ütles, et ta on kontsert, vään, au, eilset pään ja jätkas eesti keeles. Ta vihkab lendamist ja ta ei saa üldiselt aru, miks peab eluga niimoodi riskima selleks et ühest kohast teise jõuda, sest et autoga on ju igatpidi loomulikum seda teha, mis on tundmus, mida ma Johaniga 100 protsenti jagan. Ja ma tean statistikat, et lennuliiklus on statistiliselt kõige ohutum viis liigelda üldse seal tegelikult kokkuvõttes inimesed jõuavad kõige sagedamini elusa ja tervena sinna, kuhu nad jõuda tahtsid võrreldes eriti näiteks ka just nimelt autoliiklusega, mis on kordades ohtlikum ja nõuab kordades rohkem inimelusid igal aastal. Aga siiski see tunne on. Ma jagan seda, seda tunnet Johaniga, et istuda sinna alumiiniumtorusse, mis põhimõtteliselt lihtsalt õhku torpedeeritakse lootuses, et äkki maandub ühes tükis pärast seal õiges punktis tundub mulle lihtsalt pöörane. Ja Johan kirjutab, et lendamise ajal ta on kasutanud meie boot käest selleks, et oma mõtteid mujale viia, nii et me oleme olnud tema sellised saatjad ja seltsilised nendel hetkedel, kus inimesel on surmahirm. Ja Meie oleme leevendus, sellele need ei olnud Johani sõnad, nüüd ta ei öelnud nii, see viimane ots oli minu kunstiline liialdus. Aga ühesõnaga, Johan kirjutab, lõpetab oma kirjasõnadega, et teie pood käest kuulatakse kilomeetrite kõrgusel väriseva jalaga. Aitäh. Johan Meil on nii hea meel, et me saame olla su rahusti. Mul on hea meel, et see kellelegi rahustav on, sest kui sa rõhutasid järjest sõnu surmahirm ja, ja kunstiline liialdus, ma olen mul süda, südame rütmikiirus tõusis oluliselt ja mu kuidagi läksin väga ärevaks. Mulle ka ei meeldi lennata ja kusjuures vist isegi võib öelda, et popkulturistid üks nagu alge on see, et ma ma kuulan samamoodi lennates mõtet eemale viimiseks Potkeste ja mul oli üks päev, kus ma lihtsalt mingi lennujaamades liikusin, hästi palju ja meeletult palju. Kuulasin Bootkest. Jõudsin Tallinna lennujaamast öösel koju, kirjutasin Simmile täkkidekspotkest, et umbes midagi nii see oli, nii et lendur Ma olen selle ära unustanud juba, aga väga lahe, see on, see on, see on väga lahe seos praegu. Ka mulle tundub, et üldse meid kuulatakse sõitudel või reisijale palju, sest Johannes kirjutab meile, et Hei, juubilari, et tema, tema, see popkuldturistidega kõiges kõige enam seonduv tore mälestus on see, et, et me olime temaga ühel raudtripil kaasas. Ta kirjutab siin, et ta on igal aastal püüdnud teha vähemalt ühe pikema autoris avarustesse ja siis ta alati paneb sinna autoraadiosse mälukaardiga kaasa igasugust muusikat, jutusaateid ja kui te nüüd, 12. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta suvel käis nord mägedes, mis kõlab nagu koht, kuhu ma tahaks ka mõni aasta suvi minna, see tema kirjelduste järgi tundub väga lahe, et siis nad võtsid kaasa kogu tollase popkulturistid arhiivi. Nii et me oleme siis koos temaga külastanud, pallisid Jorde tuhandeid koskesid ja kolen, oleme kaasas käinud ka hilisematel tripidel, mitte nii suur arhiivimahuga, me peame lihtsalt rohkem saateid tegema, siis, siis saab rohkem kaasa võtta. Jah teeme endale märkme, et proovime fruit, kuuend flaieritele ja, ja, ja sari reisijatele luua mingisuguse varuarhiivi. Äkki kuidagi vaata neil hetkedel, kus me ei ole sinuga koos, Ivo, kui sina näiteks, jalutad tööle või, või kui mina? Ma ei tea, sõidan bussiga ühest linnast teise kuskile proovi näiteks, et siis saab ka vaikselt oma telefoni sisse kobiseda siukseid pee poole episoode peale monosooloinimestele, kes soolo jah, siuksed. Me oleme ju ka omamoodi nagu bänd selles mõttes, et kõik vägevad bändid, kus on suured isiksused koos neil neil ajab, ajab seda loomingut nagu üle ärevad ja kõike jõua mahutadagi sinna bändi ametliku albumite albumite, mis on siis voogu või, ja et osa tuleb lihtsalt suunata ka sinna oma soolosooloprojektidesse. Aga Indrek kirjutab meile, et ta kusjuures jätkab natuke seda digitaalse jalajälje arutelu, mis meil oli eelmises episoodis, kus me arutlesime, et mis saab meie kõikidest nendest vanadest, digitaalselt mädanevatest, pildifailidest, MP3-dest ja asjadest mis on vajunud unustusse meie pimedates, sahtlites. Ja, ja siis ta räägib, kuidas Vikipeedias on mõningatel inimestel lõbus levitada väärinfot kirjutada selliseid nagu alternatiivajalugusid mingitele sündmustele või, või mingisugustele organisatsioonidele. Ja ja ta räägib, kuidas 90.-te aastate Tähtvere terroriorganisatsioonidest on kirjutatud Vikipeediasse, kuidas on kirjutatud välja mõeldud luuletajatest. Ja, ja see pooltõdede fiktsioonidega. Vikipeedia täiendamine on mingi teatava siukse mõtleva agariukliku kontingendi hobi. Siin ta kirjutab ka sellest, kuidas paaniflöödimuusika, mida Ivo, sina millesse suhtub väga kirglikult et, et näiteks kirjandustudengite oluliseks töökohaks oli Tartu Ülikooli raamatukogu kohvik ja, ja nad panid tähele, kuidas seal muudkui mängis millegipärast paaniflöödimuusika ja sellest inspireerituna Indrek siis otsustas täiendada paaniflööditeemalist Vikipeedia artiklit lausega. Eesti tuntuim ja populaarseim paaniflöödimuusika austajad. Kogunemiskoht on Tartu Ülikooli raamatukogu, kohvik, Gaudeamus ja Indrek ütleb, et ta on üsna kindel, et see fakt on nüüdseks jõudnud nii mõnegi kooli õpilase muusikatunni referaati. Et mis puudutab siis paaniflöödi abil uue reaalsuse loomises, mis on teema, mida me eelmises episoodis puudutasime, siis see kõik toimubki, see toimub siin ja praegu. Reaalsus muutub paaniflöödi soundtrack'i saatel. Ma olen sügavas segaduses, kes kirjutab oma muusikatunni referaate paaniflöödimuusikasse või miks sa peaksid ennast seal selle sellisesse olukorda panevad, sa pead seda kirjutama, miks sa peaksid kedagi teist paneme olukord, et ta peab seda lugema, hindama. Ma ma ei mõista seda. Mul on vaja, ma, mul on tunne, et meil on sellist inimest siia stuudiosse vaja, meil on vaja intervjueerida kedagi sellist, nii et hei, sina, kes sa paanitlettidest referaate kirjutad ja arvad, et õpetajatel on vaja. Et meil on hea meel lugeda neid referaate ja hinnata ja anda sulle tagasisidet. Tule saatesse, kirjuta meile, lepib aja kokku. Indrek kirjutab veel ka toredast seigast jõusaalis, sest et me oleme rääkinud sellest, kuidas jõusaalis saab käia ka irooniliselt ja, ja ka mina olen seda praktiseerinud ühe oma sõbraga. Et indrek räägib, kuidas ta märkas, et üks tüüp seisis telefoniga muudkui peegli ees võttis erinevaid poose, siis ja, ja siis Indrek, ühel hetkel nagu lähenes talle küsis, et noh, et enam-vähem, et mis toimub. Ja selle peale vastati talle. Et see tüüp seal peeglis ta käibki jõusaalis irooniliselt selleks, et teised teised inimesed mõistaksid spordiklubide absurdi. Indrek küll spekuleerib, et popkulturistid kuulaja, see vend ilmselt ei olnud, aga mine tea. Mine tea. Aitäh, Indrek. Kusjuures väga huvitaval kombel keegi, keegi on meist siin väga hästi, need kirjad komplekteerinud, sellepärast et järgmine kiri, mis siin ette tuleb, on Kerli poolt kes saadab meile tugeva virtuaalse käepigistuse 100. osa puhul. Ja täna väga, et me oleme teda igapäeva rutiinist oma oma arutelud jutustustega niimoodi heas mõttes eemale viinud tema kirjutab ka trennis, ta kirjutab just seda, kuidas ta kuulab kulturist enamasti siis, kui ta trenni teeb ja ütleb, et see on nagu niisugune hea tasakaal tema jaoks, et et ühest küljest nagu teeb midagi head oma tervisele ja siis samal ajal ka midagi värsket ja põnevat pakub oma vaimule. Ja, ja see on, on tal mitmeid vahvaid seiku seikasid kehv ette toonud, elus ma ei tea, kuidas käänata sõnu et ta kirjutab siin, kuidas? See eesti keel on sinu oma, tee sellega, mis sa ise tahad. Oi, see on väga ilus, see oli väga ilus eestikeelne lause, ta kirjutab, et mäletan olemuse osas hakkasite arutlema selle üle, kus, kes, millal ja kus Potkeste kuulab ning tõite muude mõtete seas ka välja veel selle, et oleks ju väga tore, kui popkulturistid ka jõusaali kaasa võtate ning meid trenni taustale kuulata. Ja siis tal oli, ta ütles, et tal oli sel hetkel täpselt selline tunne, nagu me näeksime teda, räägiksime otse temaga lihtsalt nii armastist, kuigi mulle endale nagu tunduks gripiguma kedagi, vahiksin trennis ja siis ütleksin talle, mõtle minule, aga, aga mul on hea meel, et ta tõlgendas seda armsalt ja me oleme teda mitu korda ka siis trenni tehes nii tugevalt naerma ajanud, et, et ta on pidanud treeningu pooleli jätma ja siis natukene toibuma. Mis, mis on minu hirm alati, kui ma väljas kõnnin ja kuulan Bootkeste, mis mind naerma ajavad, et noh, tavaliselt tänaval kõndides mul mingisugune loll irve näol, et inimesed vahivad mind ilmselt ja mõtlevad, et mida asja sa tüüp naerab. Võib-olla see on rohkem kriitika meie kultuuri pihta kui, kui minu enda vaimse tervisega. Aga aitäh sulle, Kerli, see oli, see oli, on, on väga hea teada, et ma ei ole ainuke inimene, kes jõusaalis jutusaateid muusika asemel kuulab, sest mul on alati kogu aeg öeldud, et see on hästi imelik, et ma ei kuula muusikat jõusaalis, et ma kuulan jutusaateid, et see nagu osadele inimestele kuidagi tõmbab seda tempot maha. Aga ka minu meelest me ei taha, et muusika dikteeriks mu tempot mulle ka meeldib ikka pigem jutusaateid kuulata. Kerli veel oma kirja lõpus palub, paneb südamele meile, et me jätkaksime samas vaimus veel kaua-kaua, sest et tema ei kavatse veel niipea oma trenn pluss popkulturistid harjumust maha. Ja kusjuures ma tean ühte inimest veel, kes on mulle öelnud, et ta jõusaalis kuulab meie saadet vahetevahel ja ta oli ostnud isegi juhtmevabad, kõrvaklapid selleks, et seda mugavam oleks teha. Et me anname hoogu juurde. Me, me põhjustame majanduskasvu tegelikult me ei rikasta mitte ainult meie kuulajad, vaid ka ettevõtjad, ka suurtöösturid rikastavad, kes toodavad tehnikavidinaid, mida inimesed. Jooksevad poodi ostma selleks, et kuulata popkultuurist ja, ja, ja erinevad spordiklubid rikastuvad tänu sellele, et popkulturistid kuulajate hordid on võtnud suuna nende treeningsaalide poole. Ühesõnaga, kõik võidavad popkulturistid, kõik võidavad. Mul ongi nagu väga veider, kui ma mõtlen selle peale siin, kui palju kasu me tegelikult ühiskonnale Toomet, miks meie koalitsioonileppes ei ole, aga? Teinekord. Sirli kirjutab meile, et ta on peaaegu kõik meie saated ära kuulanud ja seda ikka muude tegemiste kõrval ajal siis, kui ta sõidab autoga, laob puid, mainib, mainin juba kohe ära, et puude ladumist on maininud ka üks teine tänane kirjutaja, nii et paistab, et ka puuriidad saavad korda osaliselt tänu sellele popkulturistid motiveerivad inimesi halgusid riita laduma. Sirli on ka illustreerinud raamatuid ja tavaliselt moodustavad need erinevad tegevused ja meie jutt suurepärase koosluse. Ja siis jätkab Sirli, tõsi, vahel on olnud ka kasutu kuulamine ja siis on suur naerunägu. No siin siis Sirli suuskab, eks ole. Soskab juubelil põhimõtteliselt see on mõnes mõttes vaata, see on üks minu suuremaid kirjanduslikke eeskujusid Chuck poole ning ta on öelnud, et üks õige kirjanik peabki kõigepealt oma publiku naerma ajama. Ja siis, kui publik seda kõige vähem ootab, siis järsku niimoodi nuga andma talle põhimõtteliselt anna maksahaagi põhimõtteliselt jah, sest et siis on inimene kõige kuidagi haavatavaimas seisus, on just sellel naeruhetkel ta ei oska oodata, et siit nüüd vasakult järsku susatakse niimoodi. Ja just seda nüüd Sirli tegigi, ühesõnaga meistrite jälgedes liigub, liigub meie arvas. Kuule, Sirli ja oli küll valus, et vahetevahel on olnud kasutu, kuulame, kas, kas me jätame pooleli? Ei, lähme edasi, see on väga lahe. Las tegelikult see kiri jätkub ka, aga mul lihtsalt läks motivatsioon nii alla. Kriitikat. Las ta olla, las ta olla, ma tean, mul oli sama tunne seda lugedes, aga las ta olla praegu. Kesknagu, kui keegi su sugulane saab sajaaastaseks, kas siis tõuseb lauas püsti, ütled, räägid, jagad paar toredat mälestust, kuidas te maal näiteks maasikaid koos korjasite kuidas inimene on sulle alati olnud toeks ja siis ütles, et aga samas oled ka kasutanud. Mulle vahel ma ei tea. Sugulasest. Tõsi? Sirli küll ütleb, et vahel me paneme teda naeratama, vahel me avardama tema silmaringi. Ja vahel on meie jutus sügavat inimlikku äratundmist. Ja kummalisel kombel me oleme aeg-ajalt sõnastanud Sirli enda teid, mida ta ise ei olnud veel osanud formuleeridagi. Ja vahel ta kuulab, mida mina räägin, mida Chimm räägib ja ta mõtleb, et isegi sina mõtled nii isegi sina siin ja sina käpslokiga. Ka sina, Brutus. Ja Sirli ütleb, see on hea, ma arvan ka, et see on hea, see mina isiklikult. Ma arvan, et see on peamine põhjus, miks ma kuulan jutusaateid boot käest. Sest ma otsin mõttekaaslasi, ma, ma tahan leida sidet. Ja ma tahan, et keegi harutaks lahti, mingisugused sõlmed mu peas või just nimelt tekitaks sinna mingisuguseid uusi sõlmpunkte mis poleks sinna ise tekkinudki. Siis on selline tunne, et sa oled nagu eluvoolus või sa oled pidevas dialoogis ja et sa oled osa millestki, ma ei tea, kas sina tunned niimoodi iva lisaks sellele, et lihtsalt huvitavaid asju teada saada. See on ju mingi inimliku sideme otsing tegelikult. Loomulikult, ja ega sa ju ei kuula saateid inimeste poolt isegi minu minule näiteks keeruline, isegi kui mind teema huvitab kuulata saateid mida juhivad inimesed, kelle kelle stiil või kelle, nagu iseloom. Mul ei sobi, nii et ma nagu ikkagi otsin seda, noh, mõtlesin nagu sõpru nende saadete puhul või inimesi, kellega ma tunnen, et mul on mingisugune mingisugune kokkupuude või mingisugune ühtsus. Ma arvan, et see isegi sina, Chimm on seal nagu kõige parem osa sellest, kirjastus, ma kujutan seda ette, et see on umbes niimoodi, et kui isegi isegi kirjanduspreemia laureaat Jim Ashilevi võib rääkida tundide viisi sellest, kuidas ta Nintendo-ga mängib, et siis see tegelikult ongi, okei. Jah. Kõik kuulajad, kõik maailm, see on okei. Et me mängime, intendage. No ma ei ole kindel, kas Nintendo mängimine on kõigel segadusse ajava tegevus kellelegi argipäevas, mida, millest avalikult rääkides keegi tunneb, et ka sina, sina mängid, Nintendo, aga ma saan aru mida sa üritasid öelda seda paralleeli tuues. Põhimõtteliselt. Sirli lisab veel, et ta on üks nendest sünesteetikutest ka teema, mis on käinud meie saatesarjast läbi ja, ja kui on siin visatud õhku küsimused, et mis värvi on sõnad limonaad ja internet. Me viskasime õhku selle küsimuse, siis Sirli on nii vastutulelik, et ta, et ta ütleb ära, ta ütleb ära meeled, limonaad on üldiselt kollane, sest L täht on kollane ja tähed on kollased. Need jäävad domineerima hoolimata sellest, et Emman pruun o helehall-i läbipaistev ja n roheline jäi kõigile meelde. Jah, ma ei hakka üle kordama. Sõna internet on põhiliselt roheline, kuna n-täht on roheline, teised värvid selles sõnas on läbipaistev pluss mustjas pluss kollane pluss roostepunane. Aga hoolimata sellest jääb domineerima roheline. Küsida kellegi teise käest, saate hoopis teistsugused värvide vastused. Aitäh, Sirli, see on nii mitmetasandiline ja nii mitmeid erinevaid tundeid tekitav kiri. Võib öelda, et ka meie saime, saime nii nutta kui naerda praegu seda lugedes. Ja lõpuks oli mõtlemapanev. Oli ma nüüd mõtlen, et huvitav, mis värvi on, on meie nimed, Ivo ja Chimm. Ma arvan, et Ivo on läbipaistev, sest sest Iieoon läbipaistev, helehall see kõlab küll. Ma jätan kuidagi siukse kummitusliku mulje, see on päris lahe. Ja kui sa nüüd ütled, et, et simman pruun, siis see on rassistlik. Keijo kirjutab meile, et oli mingi suvehakk, kus teil oli ka mingi tähistamine. Võimalik, et hooaja lõpp. Väga tähelepanelik sinust, Keijo eri algsel. Väga süstemaatiline, täpne tegite üle kandev pesarist enne kontserti, et ma olin ainuke, kes teid vaatas sel hetkel. Ja internet tundus hetkeks, kui päriselu oli veidi friigi, kuid laher ja offtopic lisata. See tark loba on ülihea maandav. Meil on hea meel, Keijo, et sa olid sel pimedal hetkel seal internetis meiega. Sest et ma arvan, et kokkuvõttes võib öelda, et just sinule me seda ülekannet tegimegi. Päriselu Kaisa kirjutab meile kõigepealt jällegi, soovides meile õnne 100. saate puhul, mul on tunne, me kogu aeg tähistame, see, see oli selles suhtes ka eelmise kirja puhul väga markantne tähelepanek, tähistada ongi vaja. Ka ise kirjutab, et et tema jaoks on meie saade nagu selline nädala algusega seotud aklimatiseerumise, et ta tuleb töölt koju, paneb popkulturistid käima joogi ja keerab kõlarid põhjad siis teises toas ahju kütma, et süüa teha ja, ja räägib siin ka sellest, et et ilmselt siis ka tema naabrid saavad selle, selle, tema sellise altruistliku kõlarite valjuks keeramise läbi meie saadet kuulata ja, ja ma usun, et see meeldib neile kahjuks ta kirjutab siin ka, et nad kolisid hiljuti minema, see tähendab, et nende esmaspäeva õhtul ei olegi enam nii kvaliteetselt sisustatud. Ma ei muretseks väga kaisa, ma usun, et kui nad on uude kohta läinud, siis nad on mõistnud ka seda, et nad saavad meid ise kuulata ja kui ka veel ei ole, eks üks päev mõistavad. Ta kirjutab siin sellest, et, et kui keegi korraldaks võistluse, et millised võimalikult erimeelsed hääled sobivad üle 20 minuti niimoodi dialogeerima, et kuulajatel ei hakkaks sellest erimeelsusest igav, siis meie oleksime esikoha vääriliselt. Ta ütleb siiski eri ilmelisusest ära, palun muuda meie kuulajad kirja sisu. Ärasin, sõitsid erimeelsus, aa okei, ma ei oska. Natukene võiks olla austust ikkagi originaalmaterjali suhtes. Ma vabandan, Kaisa, ma pean sisse suumima teksti. Et ma olen ka mõelnud, kusjuures kui ma kuulan meie saateid hiljem, et neid monteerida, et meil on tegelikult päris erinevad hääled ja siis ma olen kogu aeg väga kade selle, selle mikrofoni peale, mida sina, raadio kahest saad kasutada, kus sinu hääl tuleb kuidagi siukse tummise ja, ja mehisena ja, ja minu minu ma ei ole, aga mul on nagu rõõm Rõõm lugeda ja kuulata, et just see eri ilmelisus on, on väga-väga positiivne. Ei, no kuule, just enne, kui me salvestama hakkasime, siis ma eputasin, et raadio kahes stuudios on uued mikrofonid, mis annavad, need panevad isegi porgandi rääkima, nii mahlaka bassihäälega, et iga kuulaja lihtsalt sulab. See on sinu, see oli sinu otsus kolida Brüsselisse, see oli sinu otsus seal pööningul või ma ei tea kus iganes läpaka taga on ju minuga vestled. Et ime ka siis, et, et see hääl sul niimoodi ei vibreeri, et siin inimestel põlved nõrgaks lähevad. Tule lihtsalt kolid, ole nüüd, eestlane on ju, tule koju tagasi. Lõpeta see. Ma ei tea isegi, mis sind sinna viis, on ju ilmselt võimuiha või kuulsusejanu või ma ei tea, tahtsid näha tähtsaid poliitikuid nagu lähedalt või mis sind sinna tõmbas? Tulelist Tallinnasse raadio kahes on väga head mikrofonid, usu mind, sa oled päri vait, kohe kui sa siia stuudiosse astud ja suu lahti teed, nende mikrites need mikrofonid need teevadki, need teevadki mehest mehe. Tead, meil on kõigi Eesti ja see Eesti on ka kõigile neile, kes ei ole Eestis, nii et. Jah, mitte minule, lähme edasi. Ta kirjutab veel kirja lõpus, et meil on väga mõnus skeemi, ei oskagi, eri ei oskagi lemmikosasid välja tuua. Aga, aga Ta ütles, et põhimõtteliselt me võiksime ka kohupiimakreemi koostisosasid ette lugeda ja see läks ikkagi maitsekas. Ei kirjutab siin veel sulgudes, et palun lugege kunagi saates kohupiimakreemi koostisosasid ette ja ta sureb õnneliku naisena. Seda teha, ma arvan, et see on on korraldatav võib-olla mitte täna, mul ei ole kohupiimakreemi kuskilt võtta, aga. On tehtav, meil on võimalus pakkuda õnnelikku surma, kellele sa kujutad ette, tahaks isegi, saad õnnelikus olema. See on seal häppi jändi definitsioon. Viitan siin siis erinevatele massaaži, salongi dele, kes seda teenust pakuvad, et me oleme samas reas. Nii, aga natuke morbiidsemal kujul. Matias kirjutab meile, et palju õnne 100. osa puhul. Ja ta tänab meid, sest Ta on jätkuvalt tänulik, et me tõestame, et on võimalik olla nii kultuurne kui ka popkultuurne. Mattias lisab, et suuresti tänu Teile ehk siis me ei lähe, ei tunne ta juba mõnda aega kultuur snoobide ümber valehäbi. Mattias, mul ei ole see tunne siiani üle läinud, ma tunnen kogu aeg seda valehäbi. Ja et kui tulevad jutuks näiteks Pokemoniga videomängud mootorrattur, hiirtel elud, limp viskit või muu taoline, AG Need, inimesed, kes seda juttu räägivad, neid ma ei karda, sest ma tean, et nad on sama rumalad kui minema. Et ka sellisest kultuurist on okei rääkida. Soovin jõudu nende kõigi püüdmisel. Bocemani ta siis või, ma saan niimoodi praegu aru, ta soovib jõudu Pokemoniga püüdmisel, põhimõtteliselt ma tõlgendan valesti, keerutage ikka saba, viide mootordu hiirtele ja lõhkuga asju. Olympia lepinskid jääb, aitäh, Mati, väga mõnus. Grete kirjutab meile et jällegi saadab viimase minut eriti õnnitlusi väga palju kirju tulidki meile sellistele öötundidel veel veel vahetult, enne kui me salvestama hakkasime. Ehk siis inimesed ilmselt treisid oma kirju veel veel viimaste hetkede, nii et ikkagi saaks see kõige õigem õigem jutt kirja saada. Saadud. Linna peal käib ringi praegu väga palju magamata inimesi, kes kõik läbi oma katusekambrites treisid. Kirju podcult turistidele. Ta Grete siis kirjutab, et ta on viimased pool aastat olnud reguleer, regulaarsem kuulaja jaa, jaa. Kusjuures veel kirjutab seda. Tänu meile on ta hakanud regulaarselt üldse Bootkeste kuulama ja lisaks sellele on raadio kahest saanud ka tema lemmikraadiokanal, mis on suurepärane uudis raadio kahele ehk meie ülemustele, et nad hoiaksid meid ikkagi veel eetris, sellepärast et näete, tegelikult ka meil on kuulajaid, inimesed kuulavad ka raadio kahte rohkem, sellepärast et me oleme siin. Ta on ka teada saanud, et Shimon, kirjanik Ma lisaks juurde siia veel, et auhinnatud kirjanik ning on teinud ka tema teostega nüüd rohkem tutvust. Ja väga huvitav aspekt, mis ta siin välja toob, on, on see, et et me toome ta, ta küsib, et me räägiksime ikkagi veel täiesti suvalistest asjadest. Näiteks kas keegi on pööranud tähelepanu sellele, et tegelane Christian etendusest unusta, unista on välimuselt nagu Eeriku doppelgänger Youtube'i kanalist internet, komment etikett on seda keegi teinud peale Grete nüüd. Ei täiesti uus info mu jaoks ja ma pean uurima seda asja, panen kõrva taha. Võimalik, et ei riku nii-öelda või ütleme siis Kristjani selline alter ego ongi e-riik ja ta teeb tegelikult internetis kanalit nimega internet, kommenteetik, et see tundub väga põnev, ma tahaks seda kanalit vaadata, sest mul on tunne, et kui ühest asjast on täna internetist puudu, siis Netiketist kommenteerimise juures aitäh sulle, Greete. Ja aga kuna Ivo Sa hülgasid Eesti ja ja, ja väidad, et sind huvitab veel, mis siin toimub. Kuigi tegelikult ma tean, et sa ei ole kursis, siis ma lihtsalt igaks juhuks täpsustan, et unusta, unista on minu seni kõige uuem näidendi ase Christiani tegelaskuju, kellest jutt, kellest Grete räägib Kristjan psühhopaat. Nii et ma ei teagi, kas internet jätiku, et kas kanal siis on mingi psühhopaatide kogunemispaik. Et no uurime seda asja igal juhul, intrigeeriv, igal juhul. Intrigeerib. Kristiina kirjutab meile tere, Chimmi Aivo. Ta kirjutab, et ta avastas meie pood ka hästi-hästi keerulisel eluperioodil. Kui ärevushäired ei lasknud enam tavapäraseid kultuur, said vaba aja tegevusi nautida nagu lugemine, filmid, teatrietendused. Ühel hetkel ei suutnud ta enam ühtegi süvenemist nõudvat tegevust ilma paanika oota teha või selle hirmuta. Ja siis kuidagi otsides vahendeid, millega Tõid muudele radadele juhtida leidis ta. Meie ja vaba mikrofoni podcasti SIIT. Lehvitame vaba mikrofoni tegijatele, ma pean ütlema, et ma väga igatsen seda saadet, aga vaba mikrofon, kes ei tea, oli pood käest, millega popkulturistid alustasid samal päeval lausa ja sealt edasi. Kuidagi käis niisugune mõnus sõbralik Tügamine meie kahe podcasti toimetuse vahel ja sageli tervitasime teineteist vastastikku. Ja Jakob Rosin, kes oli üks vaba mikrofoni trio liikmeid on endiselt tegev r kahes ja tegelikult. Noh, Gregory T R2 saga. Ronald teeb Ronald Liive teeb ka raadio kahes ikkagi kaastöid, nii et nende hääled ei ole kuskile kadunud. Aga jah, vaba mikrofon on, on praegu palve unes väga pikas. Nii, aga jätkates kirjaga. Ta leidis, meie armas kuulaja, leidis pauk, popkulturistid ja vaba mikrofoni samaaegselt. Ja, ja õnneks oli selleks avastamise hetkeks päris palju osasid järelkuulata on, need olid piisavalt kerged ja humoorikad samas suurepäraselt sisukad mõlemad. Ja tänaseks saab ta meie käest-ile lisaks juba ka raamatuid, filme ja etendusi nautida. Ja kokkuvõtteks ütleb suur ja siiras aitäh, et keerulisel ajal olemas olite ja mõistust säilitada aitasite ja soovib meile. See on nii suur asi, et me oleme saanud ka del väga ränkadel eluperioodidel olla, kellelegi toeks, noh saate alguses küll. Siin natuke viskasime nalja on ju, et me siin oleme näiteks Juhanile toeks sel hetkel, kui ta kardab lennukiga alla kukkuda. Aga kui rääkida sellist sellisest pikemaaegsest kannatamisest nagu ärevusest ja paanikast, mis on mullegi vägagi tuttavad meeleseisundid ja, ja ma ei tea konditsioonid, mis võivad kesta ikka täitsa pikki perioode. Jaa, jaa jaa. Tehagi mai tea elamise töötamise lihtsalt nii palju raskemaks, kui, kui ta nagu olla võiks. Et siis ma tean, mida see tähendab olla selles kohas ja mida tähendab selles kohas olles teha tööd või olla kuidagi esinduslik. Kodus perekonnas, sõpruskonnas, tööl. Ma olen lihtsalt väga rõõmus, et me oleme saanud oma väikese panuse anda. Ma ei tea elu kerguse juurde tootmisesse. Ka mindi tee miski rõõmsamaks, kui, kui teadmine, et me oleme oma oma sisutut diskussioonidega kellelegi toeks olnud. Ma olen ise ka väga palju otsinud abi erinevatest meedia meediavahenditest, kas siis arvutimängudest või, või näiteks minul oli üks, üks asi, mida ma väga palju nendel hetkedel, kus mul tõesti olid paanikahood väga tihedalt, mida ma vaatasin, et ennast rahutad rahustada oli üks kokandussaade nimega küüdiits. Sellega on mul tänu sellele ääretult lähedane ja, ja, ja otsene suhe ja mul on väga seest soojendav, on kuulda, et ka meie oleme siis kellelegi suutnud pakkuda seda, mida mulle nii mõnigi teine asi on pakkunud. Helen kirjutab meile sellest, kuidas tema kõige eredamad kuulamised seostuvad jalutuskäikudega ja kulgemisega linnas. Näiteks tal Talle meenub, kuidas ta kuulas saadet pealkirjaga salatitangide kallistus mis on üks ägedama pealkirjaga osasid, mis meil on olnud. Mul on see siiamaani kuidagi väga eredalt ka endal meeles, igatahes ta kuulas seda veebruaris Stroomi rannas, lugedes seal kar raamatut, käpikud käes. Mind natukene tekitab küsimusi, et kuidas saab korraga kuulata podcasti ja lugeda raamatut, aga, aga võib-olla saab kui on nagu eriti võimekas aju näiteks. Ma ise üritan vahel tööd teha ja kuulata, kuulata saateid, vahel isegi tuleb välja. Aga ma arvan, et me ei tohiks alahinnata oma kuulaja. Ei kindlasti mitte, ongi see tase, see ongi see tase. Üks silm loeb raamatut, teine silm loeb ajalehte. Ja üks kõrv kuulab ühte podcasti ja teine kõrv kuulab muusikat. Ja lõpuks läbi silmade veel lisaks nagu tuleb ümbris ümbrus ümbritsevat loodust, siis see kõik nagu täidab keha ja Stroomi rannas inimesed teevad sporti vahel, tervisejooksjad on seal, nii et väga võimalik, et Heleni jalad tegid trenni samal ajal ja käed meisterdasid midagi, kudusid midagi näiteks. Või, või käed võitlesid, sest Põhja-Tallinn on ikkagi ka natuke ohtlik kant endiselt. Kuigi Centrifikatsioon käib täie hooga, siis sellegipoolest võib ette tulla, et Stroomi rannas tuleb kakelda aeg-ajalt kellegagi oleneb kellaajast. Et võib-olla helen rusikatega, peksis kedagi hoopis samal ajal ma arvan trenni. Sõrmedega ta kindlasti kasutas nutitelefoni, sest ta kirjutab siin ka seda, et popkulturistid seostuvad mulle ka nutitelefoni ja selle võimalustega, sest saate regulaarsemad kuulamised algasid 2000 seitsmeteistkümnenda aasta jaanuaris, kui ostsin oma praegusega esimese nutitelefoni, ehk siis tema, temal oli nagu tehnoloogiline barjäär teda vaja, et meieni jõuda ja ma olen ääretult õnnelik, et ta seda tegi. Ja muidugi võrduvad popkulturistid teiega ja põnevate teemade ning ootamatute või äratundmisrõõmuga pakkuvate käsitlustega. Olen rikastunud teada saades, avastades kaasa mõeldes, imestades, meenutades, innustudes, nõustudes, naerdes. Ühesõnaga. Talle tundub meie saade väga meeldivat ja meile meeldib see, et see sulle meeldib. Helen, aitäh. Ja aitäh sulle ja aitäh ka selle lõpusoovi eest, kus sa soovid meile inspireerivaid hetki ja väljakutseid, absurdsus ägedaid ja ilusaid elamusi ja inimesi, seda kõike, see on meile kütuseks väga vaja. Teele kirjutab hip-hip hurraa, val ära palju õnne ja ta ütleb, et tema ei ole meid kuulata saanud rikkaks ega jäänud ka vaesemaks, mis see on siis on täitsa hästi. Et on veel võimalus minna mõlemas suunas. Nii, tema naudib üle kõige pühapäevi, kui päike paistab tema suurest elutoa aknast sisse ja ta ise nurrub diivanil reaalsuse ja unepiirimail tegeleda. Tegu on siis kassiga, nagu te aru saite, et meie meie seas on ka kaitsekes kuulavad. Ja just popkulturistid ja saadet kuulates on sellistesse sellisesse dimensiooni võimalik sattuda ja ta tänab meid selle eest. Ühesõnaga Me aitame kassil liikuda eri dimensioonide vahel, mis on jällegi üks selle saate kõrvalmõjusid, mida poleks eales suutnud ette näha, aga mis kõlab lihtsalt ülituusalt, aitäh sulle teele. Ja rääkides nagu rikastumidest ikkagi, siis me ei teadnud seda Ivoga, aga ka meie oleme nüüd rikkad tänu selle saate tegemisele, sest meile kirjutas ka euro miljon. Kirja pealkiri oli õnnitleme, olete võitnud 650000, Jaan EUR null senti, kui ma nüüd õigesti loen seda numbrit. Ja, ja euro miljon skalkrid, Google promo iga, kuis igakuiste jooniseid hoitakse, ma arvan, see ei ole minu, ma ei loe valesti, vaid see on see, mis ma ütlesin, kirjutatud igakuiste jooniseid hoitakse 30. märtsil 2019, aga see on ära olnud ju või ei ole või on seal ära olnud? Jäime 650000-st eurost ja nullsendist ilma, Ivo äkki äkki veel jõuab? No ma ei usu siin, kui tähtaeg on kirjas, siis keegi teine võttis selle ära ilmselt meie ilmunud kohale. Ühesõnaga me praegu ühe minuti jooksul rikastusime, laostasime. No ma ei tea, siin on veel kirjas, et võtke ühendust meie nõuete Agent Email ehk ehk siis äkki sinna kirjutamine annab veel midagi päästa, see, see email on isegi sihuke, et Louis on 121, ma ei hakka nagu täis täispikkuses välja lugema, sest ma ei tahaks, et keegi teine sinna kirjutada ja meie raha ära võtab. Kuigi mul on siin mingisugune kognitiivne dissonants tekkinud, seda kirja lugedes. Sest kuidas saab euro miljon miljon, ehk siis miljonid mitmuses loosida välja ainult 650000 eurot, see on, see on vähem kui mitu miljonit. Võib-olla me võitsime siis mingisuguse teise preemia või ühesõnaga. Palun, nad ei anna kogu oma auhinnafondi ühele inimesele korraga välja, vaid jagavad ära. Ühesõnaga, me peame uurima seda asja tegelikult teeb väga murelikuks, ma arvan, et koristamine on ülejäänud kirjadeta, hakkame uurima seda asja, sest et ma tegelikult olen liiga ära nüüd juba sellepärast. Sander kirjutab Facebookis, et ta ei viitsinud üldsegi kirjutada ja õnne soovida, aitäh selle eest. Aitäh, aga Sander ka ja puht juhuslikult läinud suve lõpul ladus kuuri ja, ja, ja me lõbustasime teda, me just rääkisime siis Eminemist kui trykterist ja muustki. Ja ta on jäänud meie saatesarja kuulama sellest ajast peale, aga Eminemi pole ta juba 15 aastat kuulanud ja ega vist ei hakka ka enam. Ühesõnaga Sander ei hakka Eminemi kuulama ja ei viitsi meile tegelikult ka kirjutada ega õnne soovida, aga ometi ta seda tegi mõlemat, isegi ja ka riita laotud, nii et hämmastavaid asju juhtub, kui kuulate popkultuurist. Aitäh, Sander. Liis sobib meile palju õnne sünnipäevaks ja kirjutab, kuidas ta on meie saadet kohe päris algusest peale kuulanud, ilma osagi vahele jätmata, aitäh. Liis, sina oledki meie superkangelane. Ja kirjutab, et on veidi hirmutav, et, et mitu ööpäeva siis meie häälte saatel ta mööda on saatnud, meile on isegi natukene hirmutav hirmutav mõelda, kui, kui palju tunde? Me oleme lihtsalt tühjast-tähjast rääkinud. Ta kirjutab siin sellest, et tänu meile algas tema huvi programmeerimise vastu, et Ivo, ehk siis mina ühes ka kaks ja pool aastat tagasi saates rääkis, et programmeerimine on täitsa lahe ja tema siis jäi uskuma seda proovis Godecademit, et polnudki väga viga ja tal oli siis samal hetkel käsil ka põhikooli lõpetamine ja sellega koos siis on vaja valida, mis suunasse gümnaasiumis lähed. Ja see väike saatejupp, kus me siis rääkisime, et programmeerimine on, on, on lahe. Siis määras tema järgmise kolme aasta saatuse, sest ta valis programmeerimise ülemajanduse, tehnoloogia ja meditsiini. Ja nüüd ta kirjutab meile samal ajal, kui poisid tema kõrval kirjutavad koodi, millest aru isegi ei ürita saada. Ja, ja tema oskused siin praegu jäävad kuuenda klassi teksti tekstiülesannete kõrgusele. Aga tegelikult on otsusega rahul ja nõus Ivoga proge on täitsa vahva, ära heitu. Ma arvan, et sa saad sellest koodist palju rohkem aru, kui, kui enamus inimesi maailmas ja varsti saad veel rohkem ja sinu oskused üllatavad kõiki sinu klassivendi ja õdesid, sellepärast et mul on tunne, et lisaks sellele, et me aitame inimestel puuritasid ja rikastumist ja kõike muud oma elus korda saada siis me teeme ka Eestile juurde väärtuslikke tipptasemel töötajaid, programmeerijaid, mis on ainult suurepärane, aitäh sulle liis. Piret kirjutab, kuidas ta seoses ühe hobiga, mida ta ei täpsusta, sest Ma oletan, et tegu on mingi kriminaalse hobiga. Kui ei tohi öelda rahvusringhäälingu eetris kõva häälega seda välja. Igal juhul seoses selle hobiga Ta pühapäeviti kahe paiku tihtipeale leidis end autos meie saadet kuulamas ja siis juba läks asi nii kaugele. Ta tõmbas R2 P. Ja hakkas meie saatesarja lausa algusest peale kuulama, kusjuures küsin igaks juhuks. Piret, kas sa oled käinud meie koduleheküljel popkulturistid punkt? Com, sest seal on ka need osad, mida me tegime veel Ivo elutoas, enne kui raadio kahte ümber kolisime, et kui sa neid ei ole kuulanud, siis sul on see võimalus. Ja nüüd siis oleme olnud temaga igal pikemal jalutuskäigul klappides kaasas. Näed, jällegi inimesed liiguvad ühest kohast teise, jalutavad, sõidavad, lendavad ja me oleme neile saatjateks, kas, kas see ei ole mitte suur au? Maarja-Liisa kirjutab, et ta mäletab, kuidas ta oli r kahes suvel läinud suvel praktikal. Ja kuidas me trehvasime korraks liftis ja just sel hetkel, kui lihttema astus liftist välja. Meie Ivoga astusime lifti sisse, siis lifti ukse vahelt veel ta jõudis Enda sõnul vist natuke meeleheitlikult öelda tšau ja siis lifti uksed sulgusid ja, ja siis veel sekundi murdosa enne uste täielikku sulgumist kuulis Maarja-Liisa. Kuidas mina olin siis muhelenud öeldes natuke, Michael Jackson, ei tunne, oli. Ma ei julge öelda, et see Michael Jackson ei tunne, on tänaseni, sest et see võib jällegi omada mingeid väga kriminaalseid konnotatsioon. Aga ma võin öelda nii palju, et mul Michael Jacksoniga samal päeval sünnipäev. Et mõnes mõttes mul on igal aastal ühel erilisel päeval natuke Michael Jackson'i tunne. Aitäh, Maarja-Liisa. Tšau sulle ka. Helene kirjutab meile ka, et mis on tema jaoks olnud kõige meeldejäävamad hetked, tema jaoks on siis kõige meeldejäävam Jimmy nägu, kui ta ütles. Et could play and ehk siis Helene Vetik, meie meie üks popkultuurist meie saatekülaline erikorrespondent erikorrespondent tõesti, et ütleb, et raadiokuulaja seda muidugi ei näinud, kuid see oli korraga kurbus, segadus ja kaitserefleks näos, siis nagu isa ussil. Teine meeldejääv hetk oli siis, kui, kui Heleene käis siis minu kodus, tol ajal, kui ma veel seda raadios ei teinud, käis, käis külas ja ta sai aru, et ma olen mingi rokipeer siis temal oli täpselt samasugune eelkirjeldatud nägu peas ja saadab meile musisid, aitäh. Heleene. Ma ei mõtle küll endast tihti kui rokipeerud, aga tõele au andes yldiselt ma sedagi olen, musid. Rael kirjutab meile, et ta mäletab ühte ja ainukest korda, kui ta meid raadiost kogemata kuulma juhtus ja muidu ikka ta kuulab meid taskuhäälingule. Ja ta ütleb, et kõik tundus nii võõras, aga väga lustlik, itsitasid, tegite naldsi pärast tuli välja, et see oli veel plaadipoesalvestuse publikuga olete te lihtsalt teistmoodi lustakad? Jah, publiku ees. Ma olen saanud tagasisidet, et mina kukun eputama ja siis Ivan lihtsalt segaduses ja ta ei saa aru, et miks ma imelikuks muutusin. Ja nii me rullime. Ja mis need inimesed seal teevad? Lõpetuseks lõpetuseks võib öelda, et ka üks kukkur mammut. Ma ei teadnud, et selline loom eksisteerib, aga ilmselgelt eksisteerib, sest ta kirjutab meile, et tal ei olegi midagi tarka väga lisada, hea saade huvitavate külalistega. Kuulab alati, kui mahti, saab, aga praegu vähemalt naaseta põutšaki ehk siis Netflixi sarja põutškhorsman viimaste osade manu. Jah, tal on see ikka veel vaatamata ka minul kukkur mammut ka minul, et ei tasu lasta sellel faktil ennast häirida ja praegu tasuks kuulata hoopis popkultuurist. No aitäh teile kõigile, aitäh teile kõigile, see on olnud väga meeliülendav juubelisaade, on hästi lahe. Järsku saada tõestust päriselt, kõik need kuulajad ongi kõigis nendes erinevates tegevustes, erinevates paikades ja me oleme nendega kaasas, et me siin stuudios olles ju näeme Ivoga ainult teineteist. Meil jätkub silmi vaid teineteise jaoks, aga tegelikult, et on see kõik ju teile ja ja võib-olla kirsiks tordil siin juubelisaates, meie sajandas saates. Ma nopiksin välja ühe lõigu Liina kirjast, kes tegelikult kirjutas mulle eelmisel aastal peaaegu täpselt aasta aega tagasi, kus ta rääkis, et ta kolis Austraaliasse, sõitis seal päris palju autoga ringi ja väga nautis neid autosid, kus me temaga kaasas olime. Et selline tunne on, et nii pilvede kohal, nüüd jätkan omaduse oma sõnadega nii pilvede kohal kui ka teistel mandritel kui ka võib-olla vee all, ma ei tea nagu akvalangistid ja allveelaeva meeskonnaliikmed pole meile veel kirjutanud, aga kuulavad nemadki meid. Meil on nii suur rõõm ja au olla teiega, te annate meile nii palju hoogu juurde ja, ja nii tore, et ka ei mõista selle sagedasti. Läbimõtlemata iba pärast, mida me siin valimatult kuuldavale toome, toome aitäh, et lasete meil olla need inimesed, kes me oleme ja meil on teiega väga tore ja loodame, et sõit saab olema veel pikk. Siit edasi, Ivo, kas sul on ka kauneid lõpusõnu? Suur-suur aitäh teile, et te ei kujuta ette, kui härdaks ja meelaks rõõmsaks need kirjad mind tegid, ma ei tea, mida meel meelas tähendab. See vist ei ole päris õige sõna, aga ma olin õnnelik ja lõpetame selle, saate nüüd ära, sest aeg juba tiksub ja Frank Zappa tahab hakata laulma laulu nimega Bobing Braun. Uus ta on, mis on ideaalne lõpulugu meie 100.-le saatele, aitäh teile.