Ma viibisin Eestis küll ainult mõne päeva ja need päevad olid väga pingelised. Olid pikad proovid ja palju kohtumisi, kuid ikkagi sain ma siit rohkesti tugevaid muljeid. Tallinnas käisin kord palju aastaid tagasi, sellest ajast on linna välisilme tohutult muutunud. Tallinn on hoogsalt kasvanud ja ilusaks linnaks kujunenud. Sügava mulje jättis mulle Tartu ülikool nii hoonet kui ka kõik, mis ma seal nägin, üle elasid. Mind rabasid diakorposeeriline puhtus kord ja kõikide inimeste vääringus, keda ma kohtasin sammudes aktusesaali. See on väga ilus saal ja noored seal vana üliõpilaslaulu kaudu, mida on suurepäraselt laulsid. Oli väga huvitav vestlus. Ma ei osanud oodata, et mulle hakatakse esitama nii tõsiseid küsimusi. Kõigepealt küsiti, kuidas ma mõistan Andrea hariduse suhet, nii. Ma vastasin sellele kaua ning püüdsin tõestada seda, kuivõrd vajalik on andele haridus ja hariduse Lanne. Siis päriti mult muusika rahvuslike koolkondade kohta, on need vaja või mitte ning kuidas nad arenevad. Ka see on väga sügav teema. Minu arvates ei eksisteeri midagi väljaspool rahvuslikku. Kogu kultuur ja kunst on kõikidel aegadel olnud rahvuslikud ning ma arvan, et see on nii ka edaspidi. Ka kommunismi all säilub kultuuri, kunsti, muusika, rahvuslik spetsiifika. Oli veel palju küsimusi ja lahkudes ülikoolist mõtlesime vaimustusega sellele, missugune suurepärane noorsugu on sirgunud. Ma nägin säravaid silmi, nägusid, mida hingestasid sügavust, huvi ja suur teadmiseni. Tartus ma kohtasin lõppeks ka teatri Vanemuine, režissööri Kaarel Irdi, kellest mulle palju meeldivat, jutustas inglise helilooja Allan Bush, kelle ooperis Tartus lavastati. Karl Ird meeldis mulle väga, sest ta on rahutu inimene, selle sõna heas mõttes. Teda erutavad paljud asjad ja ta tahab palju ümber korraldada. Ma nägin ka väga head filmi laste laulupeost. Laulupeod on üldse imepärane nähtus Eestimaal. Ma sain kuulda ka koori, milles laulsid kogu Eestimaalt kohale sõitnud isetegevuslike kooride juhid. Neid on palju, väga palju. See on suur varandus. Ma ütleksin, et see on määratu suur konservatoorium, niisugune koor, mille kokkutulekul koordijuhid saavad arutada oma tööasju. See suurepärane koor pakkus mulle suurt naudingut. Ja mulle meeldis see, kuidas kogu auditoorium peaaegu et laulis koorile kaasa siis, kui Gustav Ernesaksa juhatusel kõlas tema patriootiline laul. Ja oli väga liigutav näha, kuidas paljudel olid pisarad silmis. Lahkumislaulu ajal. Mul oli muide võimalus Rootsist tutvuda, Tubinaga rääkis mulle väga hea mulje. See on rõõmustav ja väga õige, et aktiivselt võtab osa oma kodumaa muusikaelus, et tema teoseid siin esitatakse ja lavastatakse. Tema ooper, Barbara von Tiesenhausen on väga huvitav teos. Meloodiline tegelaste ilmeka karakteristik, aga see on täisväärtuslik dramaturgi linateos nagu ooper peabki olema. Mulle meeldis ka ooperi ettekanne, hääled on head, olgugi et mõnede partiide esitus oleks võinud ka parem olla. Kuid lavakujundus pidanuks olema kaasaegsem ja kaks viimast pilti tuleks ühendada. Praegu kipuks ooper muidugi veidi venima. Pole lootustki. Ma olen sellest juba rääkinud, et Eesti muusikatase näib mulle kõrgena väga kõrgena. Kaasaegse Eesti muusikakultuur on üks kõige kõrgemaid kogu nõukogude liidus. Ma räägin sellest veendunult, sest tunnen hästi teiste vennasvabariikide muusikat. Ma kuulsin siin seekord mõnda uut teost oma Tallinna kolleegide loomingust. Eugen Kapp kuulub juba vanemasse põlvkonda. Ma nimetaksin teda kaasaegse eesti muusika patriarhiks. Tunnen teda väga hästi. Ta on minu sõber ja ma tunnen ka tema teoseid nii oopereid kui sümfoonilisi. Kuid nüüd ma kuulsin üht väikest teost esmakordselt. Selle nimi on lõbus avamäng. See on üllatavalt andekas teos, olgugi et on tõepoolest väga väike. Aga nagu öeldakse, väike, kuid kallihinnaline mulje, isegi mulje, et selles teoses on mingi uus värskus ning edasimineku võimalus kapi loomingus. Tormis tunnen kahesti ja pean teda väga andekaks heliloojaks. Hiljuti esitati Moskvas suurepärase muusiku Gustav Ernesaksa juhatusel Tormise kooriteoseid. Need jätsid Moskva publikule sügava mulje. Tormisel oli tõeline tohutu menu Moskva konservatooriumi suures saalis. Siis ma kuulsin tema vokaaltsüklit 10 haikut, mis mulle väga meeldis. Ma kuulsin ka Jaan Räätsa kooligantaati ja mõnuga. Pean räätsa üheks kõige andekamatest heliloojatest Eestimaale. Teda ootab väga huvitav tulevik, muidugi tingimusel, et ta visalt töötab ja edasi püüame. Meeldis mulle ka Jaan koha naiskoorikantaat. Meeldis koloriit, kõla orkestri ja koori vastasmõju. Koor kõlas väga hästi. Üldse kipud kadestama eesti heliloojaid, kõik eranditult kõik valitsevat suurepäraselt kooritehnikat. Veel kuulasime oma kaasmaalase Parsadanjani kantaati kotkas, sihe roiline, ma ütleksin, eepiline teos on väga tõsine ja sügav. Parsadanjani looming äratab suurt huvi. Kui ma tahaksin mõne sõna öelda ka kõrveri operetikuningas kampset kohta see oli ootamatu, et nõnda öelda kerge žanri muusika võib kõlada hämmastama panevalt üllana. Selle operetimuusika on kerge ja ühtlasi ilus ning küllaltki värske. Kui kogu operett kujuneb selliseks, siis võib arvata, et seda ootab suur edu. Kahjuks ei saanud ma kuulata kõikide eesti naisheliloojate muusikat. Aga ma kuulsin katkendit liidi austria balletist, mis praegu läheb Vanemuises. Mulle meeldis see katkend väga oma mõtleksin mehise kõla poolest. Tundub, nagu oleks selle muusika loonud mees. Selle traagilise balleti lõpumuusika on väga pingeline ning annab kogu dramaatilise situatsiooni reljeefse karakterist ikka. Minu arvamist mööda ei ole liidi auster andekas helilooja ainult naiste, vaid ka meeste seas. Kõik, mis ta loob, on maitsekas, meisterlik ja oskuslik. Lõpuks ma tahaksin jagada muljeid Eesti raadio sümfooniaorkestrist. Ma armastan väga sümfooniaorkestrit ja olen arvamusel, et on vaja aastaid selleks, et kujundada tõelist orkestrit. Kui koguda kokku isegi kümneid ois trahve. Ei ole see veel orkester, on vaja arendada välja ansamblitunnetus. Teil on tõeline orkester olemas, see on üldjoontes kõrge kvalifikatsiooniga. Orkestrantide seas on suurepäraseid muusikuid, kes võiksid olla konservatooriumi professoriteks. Ma ei tea, võib-olla nad seda ongi. Oleksin ainult tahtnud näha veidi suuremat põlemist, suuremat huvi ettekande vastu, rangemat suhtumist oma töösse, töökultuuri üldse. Orkestri kaitseks pean mõtlema, et mulle näib, nagu ei mõistaks vastavad organisatsioonid, kelle ülesandeks on orkestri eest hoolitsemine. Et sümfooniaorkester vajab suurt tähelepanu ja hoolt. Ta vajab peadirigenti, kes ei ole ainult dirigent, vaid ka pedagoog. Ja orkester vajab pidevat värskendust. Mind kurvastas väga see, et orkestrit arva, täiendatakse noorte muusikutega. Oleks vaja saavutada konservatooriumi tegevuse sellist taset. Et ta saaks igal aastal anda uusi jõude sümfooniaorkestrisse. Niisugused on muljed Eestist kuid ma ei rääkinud midagi inimestest, kellega siin kokku puutusid. Eestlased on harukordselt delikaatsed, tagasihoidlikud ja head suhtlemises teiste inimestega. See oli väga meeldiv. Ja ma tahaksin kasutada juhust, et tänada Eesti Kultuuriministeeriumi ja kõiki neid, kes minu siinviibimise ajal mulle suurt tähelepanu osutasid. See mulle kauaks meelde ja ma pean end võlglaseks. Ma ei tea veel, kuidas ma sellest võlast võiksin lahti saada. Aga oleks muidugi suurepärane, kui mul õnnestuks sellega seoses luua mõni hea teos.