Tiiu jail Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Tere, head vikerraadio kuulajad, käes on järjekordne saade Raadio Jaik. Täna on siin raadiomaja stuudios Peeter Laurits, Daniel Vaarik, Peeter Jalakas ja mina olen Ingrid Peek. Tere, tere veelkord, tere. Tere. Tere päevast. Tere ning tänase saate teemaks on. Kosmos ja saate aluseks on septembri algul startinud ja tänaseks poole peale jõudnud loengusari elu pärast Google'it kuulama, mida räägib Eesti tudengisatelliidi programmi ESTCube1 algataja, juhendaja ning kaitsetööstusettevõtte Milrem teadus- ja arendusjuht Mart Noorma, kes pidas loengu teemal kosmos Von Krahlis viiendal septembril. Kosmoselaev maa on selline tore mudel, mis selgitab meile ära ja teeb väga arusaadavaks, et nüüd see üks pall, kus me peal oleme ja millega me kosmoses ringi sõidame see on lõplik lõplike ressurssidega, lõpliku, isegi lõpliku elu eaga. Objekt, millel me oleme kõik koos ja me kõik saame seda mõjutada. Kosmoselaev maa on selles mõttes minu meelest tore selline pilt, et see annab kohe kaks võimalust. Kas me oleme lõbureisijad või me oleme meeskond, kas me oleme see, kes ainult tarvitab ressursse, kes ainult ainult kasutab ära seda, mis on ja väga palju väärtust juurde ei anna. Ehk siis praegu no ressursid nagu loodus, aga teisest küljest kui räägime nagu õnnetase, kas on see, et Euroopa maksumaksja peab aitama meil õnnelikumad olla, andes meile palju dotatsioone selleks, et saaks paremaid teid ehitada ja seal nagu nagu madalama kiirendusega autodega oleks mugavam sõita või me arvame, et meil on ambitsioonikas roll täita selles suures plaanis mingi midagi olulist? Kuidas teile tundub, Peetride Daniel, kas on meil kosmoselaeval maa midagi olulist täita, kas teie olete Lõbu, reisijad või meeskond? Jäite nii vaikseks? Jäin mõtlema, et kosmoselaev, maa on ilus kujund. Nüüd juba mitu aastat mitmed inimesed kasutanud. Mõtlesin, et kui ma olen orav Sa ei ole ökosüsteemi nii-öelda oluline liige, pigem nägi kaptenite kolleegiumi liige ja võib-olla tõesti, aga siis reisija oleks nagu ei tulegi nagu pähe. Mina olen siin saates kosmoseteemalises saates kahel põhjusel, et üks on see, et mulle meeldib kosmos. Mulle meeldib kosmost peale mõelda ja teine on see, et kosmos tekitab väga palju nagu selliseid kommunikatsiooni küsimusi või, või uusi vaateid, näiteks praegu, mida me Mart Noorma loengust kuulsin, on nagu selline vaade nagu pilt kosmosest tagasi, nagu kujutame, et kui me vaatame väljastpoolt maakera, et siis me näeme nagu teisest nurgast kõiki asju ja see on tõepoolest kasti paljud mobiliseerinud inimesi teistmoodi tegutsema, näiteks on üsna hästi nagu näha, et pärast seda, kui ajaloost nii-öelda avaldati esimene pilt maakerast, siis nii-öelda väljaspoolt maakera ennast, et see andis hoogu sellistele ökomõtlejatele nagu ja võimalusel üldse rääkida maakerast kui sellisest kosmoselaevast, kus me peal oleme enne seda, see oli liiga abstraktne. See pilt kosmosest võib nii öelda koondada inimesi ka muudele eesmärkidele, näiteks kõik need võidujooksud, nagu mingisuguste kosmosesaavutuste suunas on, on mobiliseerinud erinevaid riike erineval ajal. Üsna huvitav oleks, mis juhtuks maakeraga siis maakera inimeste meelsusega siis kui me näiteks tõesti avastaksime mingisugune teistsugune tsivilisatsioon, kes suudab meiega kuidagi suhelda või on kuidagi, ma ei tea, mingis mõttes nagu mõistuslik meie mõistes tähendab mõistuslik välja ilmub, et kas siis nii-öelda kuidas me näeme oma riike ja kuidas me näeme nagu oma kogukondi siin, et kas see muutub? No ma arvan, et see esimene pilt vist ilmus 69. aastal juba kolm aastat hiljem publitseeriti tee kaks väga olulist teksti, üks oli kevad. Ai, see oli siis, see on sellega seotud võis olla hääletu kehade kohta ma ei tea, aga, aga, aga näiteks Gaia teooria tuli siis välja ja, ja teine asi, Rooma Klubi kasvu piirid. Mõlemad vaatavad, vaatavad seda asja sellise sellise tervikuna ja noh, sealt alates ma arvan, et ongi võib-olla natuke vale küsida, et noh, et kas me oleme reisijad, võime, oleme kaptenid seal peal. Kui me vaatame tervikuna seda asja kogu seda biosfääri kogu kogu seda planeeti siis seal ei ole tegelikult ju tegelikult vahet, et kõik osalevad ja noh, samal ajal seda kosmoselaeva kurssi puuduta, siis siis see maa peale juhtimine seda ei muuda, seal luuakse teistele seadustele. Väga soovitan lugeda hiina kirjaniku seksin Liu lühijutte lühijuttude pealkiri inglise keelest tõlgituna andmiste hulkuv maakera ja seal väga suurel moel, nagu mõeldakse sellistele võimalikele probleemidele, näiteks ühel hetkel selgub, et päike hakkab plahvatama ja siis tuleb maakera viia päikesest eemale ja siis need inimesed, kes selle lõpuks kõigi ressursside hinnaga nagu selle ära teevad ja päike kuskil Pluuto kauplus või noh, maakera Pluuto kaugusel. Siis selgub, et päike plahvatab ja, ja siis need inimesed hukatakse kõike siis, kui nad on ära hukatud, kes seda asja vedasid, siis päike plahvatab. Et selline grandioosne nagu insenerimõõk on muidugi nagu selline teine ots sellest, et kus nagu ikkagi usutakse, et ükskõik, mis juhtub, et küll me oleme selleks ajaks selleks valmis, et see on ka üks selline tasunud. Mart alustas oma loengut tegelikult selle jutuga, et et meil on piirid ees. Et kui eelmiste katastroofide ajal oli inimkonnal kuskile põgeneda, siis täna on teine olukord, et me oleme kõik ressursid ära kasutatud, kuskile põgeneda ei ole. Tema mõte oli nagu see, et see ongi põhjus, miks me peame kosmose poole vaatama. Tõsi, hiljem ta küll jõudis sinna, et võib-olla see ei ole eetiline, et ei tohiks olla situd enne ära minna, kui ma oma asjad kodus korda pole saanud. Aga see oli siukest, alustas. Kui me selles kultuurilises vaimses faasis loomet püsikoloonia Marsil, siis nagu noh, teate, üks suur risk on ju see, et siis tuumasõda enam ei hävitaks kõiki. Kui meil on Marsi peal, siis üks väike tuumasõda maa peal võib meile Marsilt vaadates hoopis positiivne tunduda. Nii et veel kord, ma arvan, on ebaeetiline minna maalt ära enne, kui me maa peal oma asju korda ei ole saanud, mis tähendab, et ükskõik, kuidas siin tehnoloogia ei arene mingil hetkel me peaksime nagu selles küsimuses endale aru andma, millal on see õige hetk, millal me oleks nagu legitiimne minna. See on selline tore mõttekäik, aga, aga ma ei kujuta ette kuidasmoodi, see arutelu võiks küsida, et kas, kas meil on täna sobiv minna või mitte üldse kujutate ette, noh nii palju kui mina lugenud olen, nagu elu Marsil üldse. See on nagu, nagu nii nõme elu. See on üks viisi vist inimestel nagu ennast mõelda nagu vastutusest eemale, et küll me saame sinna Marsile minna, et see on nagu üks võimalus tegelikkuses seal ei ole mitte midagi mingi hädaorg nagu eluspüsimise nimel mingisugune piinlemine, sest seal ei ole võimalik ühtegi asja toota ilma nagu väga-väga keeruliste süsteemide ette. Nii palju, kui ma aru saan, seal ei ole võimalik see Marsi pinnal elada pead nagu kaevuma, nagu suuresti nagu suure osa elust nagu Marsi pinna all elama. Ja nüüd öelda, et ärme lahenda maakera probleeme, sellepärast et me saame minna Marsile, kui meil puudub igasugune inseneri nagu valmidus üldse, nagu selliste asjadega veel täna tegeleda tundub kindlasti väga-väga utoopiline. Jah, ma arvan, enne kui me saame minna Marsile, siis lähisiht on ikkagi kuu, ehkki Marsi osas on väga ambitsioonikad plaanid hollandlastele, kes käivitasid siin mõned aastad tagasi, Mars One projekti, et tulge kõik Pioneerideks esimesed inimesed Marsil, loome sinna oma koloonia ja asustama selle planeedi, teeme sellest inimkonna ajaloo kõige suurema teleshow. Aga kui ma enne tänast saadet vaatasin nende kodulehelt, siis siis selgus, et nad on kogunud juba ühe miljoni eurot raha selle projekti jaoks ja see, mis neile siin oli 2020 kuupäev on nüüd tänaseks, noh vähemalt kodulehelt ma seda enam ei leidnud, et üks põnev teema ongi see, et kui me räägime maa ja maalähedase maailmaruumi suunas liikumisest see reaalne ajakava, sest et Hiina ja Venemaa on ju rääkinud sellest, et nemad tahaks oma baasid teha kuule 2025 aastal, sinna on jäänud siis seitse aastat ja Ameerika planeerinud marsile minna aastal 2030, eks sinnagi ei ole väga palju jäänud, et kuidas see tehnoloogia reaalselt selle välja kannab. See on täna veel veidikene müsteerium. Üsnagi teistmoodi võrreldes eelmiste aegadega on see, et noh, kas sa küll painid riike, rahvuseid, kes siis justkui tahaks minna sinna või tänna, et esmakordselt on tegelikult nii, et nad on eraisikud, kes kuidagi seda kosmoseasja ajavad, Jeff Bezos tahab kuule lammast Marsile ja Branson tahab turisti viia kosmosesse, eks. Aga mul õnnestus vahepeal rääkida, aga Jaan Einasto ka, kes on auväärne akadeemik, astrofüüsik, Tartusse tooriumi kosmoloogia osakonna vanemteadur ja kes on ju teatavasti meie kõige kuulsam kosmoseteadlane, kes on põhjalikult uurinud kosmoloogiat, galaktikate universumi ehitust ja arengut ning mis on eriti märgiline Teinastat koos Mihkel Jõeveeru, Enn Saare ja Erik Dakoga peetakse universumi kärjetaolise struktuuri avastaja. Eks praeguses teadustöös on ta keskendunud tumeda aine tumeenergia uurimisele. Temal olid ka kuu- ja marsi suhtes päris huvitavad mõtted. Üks on selge, et niisuguste noh, ütleme inimese enda minek noh, kaugetele tähtedele ja planeetidele, et see tundub küll, et seda, seda ei ole võimalik. Aga aga niisukeste aparaatide saatmine olnud siis väiksed või suured, see on teine asi, ainuke asi, et ega nad sealt tagasi ei jõua ja meile teadet ei too, nii et kas sellel sügavat mõtet on, aga, aga igal juhul see on suund, mis, mis areneb väga kiiresti. Praegu on mõttekas saate niisuguse aparaate mehitamata, sest nende nende võimalused tähendab niisuguse aparaadi nutikus, see kasvab väga kiiresti. Aga eks muidugi inimesed lähevad ka kaugemale, aga kui kaugele maks minu arvates on, on ainus objekt, kuhu oleks nüüd inimesel sealne minna. Kaugemat ei tule kõne alla, aga aparaadid saavad küll minna, sest see nad praegu juba käivad. Omal ajal see ütleme kuu vallutamine selja taga oli tegelikult kahe superriigi konkurents ja, ja kui nüüd praegust maailma vaadata globaalselt, siis on tõesti need suured tegijad, on jah, Hiina Venemaa ja Ameerika Euroopa on selles mõttes tagasihoidlikum. Kuhu see konkurents, seda, eks eks tulevik näitab, aga, aga siinse koguanss ilmselt tuleb ja isegi avaldatud arvamusi, et tulevikusõjad ei ole mitte enam niisuguseid militaarseid konfliktid, vaid tehisintellekti ja ütleme sellisel sellisel viisil. Nii et ei tea, kuhu see areng viib. Saame ikka rääkida tänaste teadmiste põhjal, et võib-olla tuleb hüppelisi nagu selliseid teadusavastusi, mis võimaldavad inimesel kaugele reisida, aga tänaste teadmiste põhjal mulle meeldib üks konstruktsioon, see on juba võib-olla seitsmekümnendatel üks ulmeraamat, mille nimi oli forever. Voor esitas sellise konstruktsiooni, et oli ma maakera elanikud olid siis tülis ühe kauge tsivilisatsiooniga nad läksid ründama seda tsivilisatsiooni, aga nad, kuna maakera ja see teine tsivilisatsioonid üsna sarnasel arenguastmel, siis tuli arvestada, et see laev, mis maakeralt hakkas sõitma, Ma sõitis sinna näiteks 200 aastat ja selleks ajaks, kui ta sinna jõudis oli ta juba vananenud romu. Selles mõttes, et need tüübid olid seal vahepeal 200 aastat saanud oma tehnoloogiat arendada. Et lihtsalt selle kosmilise skaala nagu probleemid lihtsalt ei ole meie igapäevases elus lihtsalt isegi tajutavad ega arusaadavad. Jällegi mütoloogia, mis selle peale tuleb, on ülilihtsustatud, et äkki me lähme Marsile, äkki lähme kuu peale, aga selle nagu seal on nagu miljoneid selliseid faktoreid nagu nagu seesama üks, millest me just praegu rääkisime. Mina arvan ka seda, et tegelikult see Marsi või kuu või, või mistahes lähiplaneedi koloniseerimine. Et see idee ei ole laenatud isegi mitte isegi mitte teaduslikust fantastika, isegi mitte ulmekirjandusest, vaid see idee on laenatud Metsikust läänest, et noh, et see on niukene konkista teema, eks ju, et noh, et me muudkui kasvama ja laienemine ja läheme ja noh, seal nioobiumi ampsad nioobiumi, seal on joobjoviieldoraado. No väga tore. Aga ma olen isegi kuulnud mingis maski loengus ja, ja siis veel mõned fantaseerida, et ideid, et, et noh, et tegelikult seda Marsi kliimat ja elukeskkonda, et noh, et me saaksime oma, ütleme, termotuumareaktsioonide ja jumal teab mille abil nagu kuidagi elamisväärsemaks muuta, aga noh, äkki siis äkki siis alustaks näiteks haarast, mis on nagu palju kergem, palju lähemal ei ole vaja nii kaugele minna ja tegelikult läheb meile oluliselt rohkem korda. Noh, kui me nüüd vaatame näiteks Alžeerias tassili kaljujooniseid, mis asuvad praeguseks ammu-ammu-ammu kuivanud jõesängi ta läheduses, siis tassili kaljujoonistel saab näha, et nagu sa haaras, ei olnud jõe hobused ja krokodillid üldse tundmatud loomad. Minu meelest siin on nagu mõttekäigu lünk täiesti rohmakas. Tähendab kui me ei suuda oma suurepärase planeedi elukeskkonda hoida, siis arvata, et noh, et me nagu hoopis hoopis keerulisema raskema planeedil saame tekitada elamisväärset elukeskkonda. Sahharovil ka seda on kell üks nägemusi, et seal on praktiliselt kogu maakera toitev päikesepark. Minu meelest väga vahva. Peeter Laurits ütles, et seal on sarnasusele vesterni teemaga, minule tundub seesama asi üks põhjus, miks mõned nii öelda tänapäeva kangelased tänapäeva reaalse elu kangelased tahavad minna eemale ja laiendada nagu nii-öelda inimkonna piire on ka võib-olla see, et seal on selline lootus sellisele vabadusele, et luua nagu sellist ühiskonda, kus sul neid raha me ei ole, et sa haaras, sa ei saa niimoodi eksperiment tsiteerida, nagu sa Marsi peal saaks ja see võib olla tegelikult selline hea kokkupuutepunkt nagu, nagu selline õnn, et et mõnes mõttes seda vaimu, et lähme ja avastame, on ju vaja ja, ja neid inimesi ja noh, me peame, võib-olla me saame Marsil tõesti julgemalt katsetada näiteks. Aga lihtsalt probleem kindlasti on selles, et sellele lootusi panna ja rajada sellele mingisugune ma ei tea, ühiskondlik süsteem ja kokkulepe on siiski selgelt varane. Ühtepidi need aastanumbrid tunduvad utoopilised 2025 2030, isegi kui see on 2040 Kuu ja Marss, aga ometigi ju suured jõud liiguvad, liigutavad sinnapoole, rahamägesid ja tehnoloogia, teaduse arendusi, et. Muidugi olla võimatu ja kas see on see, et esimene inimene või, või ma ei tea, 10. inimene paneb oma jalakuulaja, esimene paneb Marsile, et selle, see, see ei ole ilmselgelt võimatu, vaadates nagu tänaseid nagu teadmisi. Lihtsalt kas see keskkond saaks olla meile nagu elukeskkond, mingisugusestki, tähendusrikas tulevikus on see küsimus, millest me räägime, eks see keegi sinna läheb, et see on nagu ilmselt tõesti ajaküsimus eriti isegi mitte väga pika aja küsimus. Jah, no see, et Marsile tekiks meile maal tuttav loodus, on ikkagi väga pika aja küsimus, ilmselt. Et üks päev ma tulin kahe sõbraga, tulin õhtul kuskil õue mingisugusest kohast, vaatasin, kuu oli seal ja siis ma mõtlesin, et kui ma nagu oleks seal kuu peal käinud ja nemad ei oleks. Jobud seal taga pole kindlasti midagi teinud, mina olen seal käinud. Et natuke on ikkagi see, kuidas öelda eristumine või maa peal. Sa oled nagu rikas inimene, nagu ma ei tea, Chef Bezos või keegi, et sa oled kõike teinud, siis on kõik võimalused. Aga kuidas veel eristuda või esindaja teha? Okei, ma tean midagi sellist, mida on väga raske järele teha. Ma käin Marsil, kuigi marsitest enam tagasi naljalt ei tule. Jah, praegu on tõesti ühe otsaga. Stephen Hawking ja vene miljardäri Juri Milner kutsusid ellu projektrus Tarshot projekti et jõuda siis alfa, Centauri-le, mis on 4,37 valgusaasta kaugusel. Ja tahaksid nad siis miljonite laserite tõukel tähtedevahelised mini kosmoselaevad, ehk nanolaevad ta sinna teele, ehk siis mitte mehitatud, mitte inimeseloom ei lähe kosmosesse, vaid ikkagi tehnoloogia, et kui me mõtleme tehisintellekti arengupotentsiaali peale ja sellele, mis meid on lähikümnenditel üsna tõenäoliselt ootamas, siis see võibki olla üks selline lahendus. Isi, aga kuulsin seda, mõtlesin, et vau, et tõepoolest me saame saata mingisuguse robot nimega laika ühe millimeetri või isegi veel väiksema nagu mingisuguse suurusega roboti kuskile. Jah, ma arvan, et see mõtteviis muutus siin hiljuti viimastel aastatel on viimase 10 aasta jooksul, kui algas eksoplaneetide avastamine, et varem meile tundusid Kuu ja Marss üsna lähedased, samal ajal nii kauged, unistasime sinna pääsemisest, aga kui tänaseks on NASA andmed avastatud 3779 eksoplaneet ehk siis planeeti, millel arvatakse olevat mingigi võimalus meile teada-tuntud moel elu eksisteerimiseks, et ma teen ettepaneku, kuulame ühe katkendi Mart Noorma Alt eksoplaneetide kohta. Ja praegu järgmine suur samm minu arusaamist järgi eksoplaneetide uuringutes on see, et teha eksoplaneetide atmosfääride spektroskoopia ja otsida neist selliseid gaasikombinatsioone, mis nagu viitaks elu olemasolule selekteerimine näiteks 100 planeeti, kus nagu atmosfäär annab aimdust, et seal võiks olla mingi eluvorm tegutseda, nagu siis meil on SETI programm, kus me keerame oma raadioantennid näiteks siin proovime, kas me kuuleme sealt midagi tulemas, ma arvan, et me võime umbes sellel tasemel olla 25 aasta pärast, aga palju kaugemale me sellest olla ei saa, sest sellist teleskoope meid juba füüsiliselt ei ole, mis, mis siis võtaks, suurendaks sele, mitmekümne valgusaasta kaugusel oleva planeedi või, või nelja valgusaasta kaugusel oleva planeedi sama suureks meie teleskoobis nagu kuu või marss. Et me saaksime siis täpselt järgi vaadata, mis seal on ja millal näri ja hokingi päikse purjetavad mikrosatelliidid on selleks ajaks alles võib-olla kümnendiku teest ära lennanud 25 aasta pärast, nii et eksoplaneeti. Me teame palju rohkem. Me teame nende kohta natuke rohkem. Aga on väga ebatõenäoline, et me oleme tõestanud, et seal kuskil on elu. Okei, ma ei ole kunagi tegelikult poisipõlves ehitanud ühtegi võrri ja tehnikast ka eriti ei ole huvitanud, et seetõttu mind huvitab palju enam kosmose tunnetuslik aspekt nagu see, kui me saame kosmosepõhjal mõelda nagu sellistest meta-füüsilistest kategooriatest nagu mustad augud või valged augud või aja kõverdumine ja, ja nii edasi ja nii edasi. Ma arvan, et kui me räägime nüüd mingisugusest kasust inimkonnale, siis siis nagu palju suurem praktiline kasu on sellel, kui Jordaania Bruno mõtleb lõpmatuse peale või kui Jaan Einasto kalkapaberit ükskord ta näitas mulle, kuidas ta kalka paberite peale nagu tegi universumi erinevate kihtide jooniseid ja siis siis torkis nööpnõela sealt auke läbi, et tuvastada siis seda, seda struktuursust pärast hakati selle kärjetaolise ülesehitusena ära tundma. Minu meelest sellel on palju, palju, palju suurem tunnetuslik väärtus kui, kui sellele, et noh, et me kimalane mingi ägeda võrriga kuskile lähedasele või eksoplaneedile ja toome sealt oma nioobiumi ära või, või mõne teise. Dorado. Ma ega üks ei sega teist, mina jälle näiteks seal on hästi palju võrre kokku kruvinud poisikesena ja küll kemaks võrriga kuskile planeedile, lihtsalt põnevusest kaevandamisega selles mõttes kuidas ennem kõlas võrdlus koboidega täitsa vist seal praegu selline olukord on kosmoses ühtegi rahvusvahelist regulatsiooni minu teada ei ole, ma nüüd täpselt ei oska tsiteerida, aga üldiselt on kokku lepitud, et mingi riikidevaheline konkurents ei toimi ikka sama moodi, et sa ei saa öelda, et ma ei tea, ma võtan siin mingisuguseid tükkimide kuud umbes endale praegu mingid rahvusvahelised konventsioonid. Ma täpselt miks ei saa, vat ei tea, sellepärast et mina olen leidnud internetiavarusest vähemalt kuus saiti mis müüvad kuudel tükk, ostsid ka ei ostnud, ei ostnud, sest mulle mulle plaanis sinna kolida, aga, aga huvitav tulevikus vot mind jaoks huvitav siiski täielikult see, et noh, et kuidas, kuidas need slaidid omavahel kokku lepivad, noh ühesõnaga, et. Kim rääkis Raivo Hein, kes siis peaks olema esimene, vöötsin galaktiku reisija, kui see kunagi teoks saab. Ühes intervjuus aastaid tagasi sellest tuli küsimus, et temaga omal ajal müüs mingit tähti taevas. Ma küsisin, et noh, et kuidas need õigused ikka saadi ja kuidas ma siis ikka saan selle tähe endale päriselt kohe ta ütles, seal veel ahven, tegelikult müüakse emotsionaalset elamust. Et seal on tore, sa paned endale koju väikse ostumegi, lepi lepingu, vegan minu ja siis vaatad seda ja oled rõõmus, et sama, ma arvan, on ikkagi ka see kinnisvarakuul, et mingid tüübid on võtnud. Päike on, muidu alles on juba müüdud nagu ruum tegelikult on ammu müüdud, sellepärast et vaata juba Rooma õiguse, see oli niimoodi, et kui sa, kui sa nagu omandad maha, siis sulle ühtlasi kuulus kõik see, mis oli nagu maa Alguni lõputuseni ja üle ja, ja siis üles ka kuni lõputuseni, eks ju, niimoodi et noh, et kelle kohal parasjagu päike, õli, et noh, sellist nagu omanik. Kusjuures see kehtis ju kõige viimase ajani ka Ameerika seadusandluses Niitristakse, kuni hakkasid isegi reisilennukid vaid vaid ühesõnaga Pentagoni eest tal nagu muudeti need seadused ümber, üks võimalus püüdlusi näha on see, et et me oleme lihtsalt nagu transporditöölised sellele üleilmsele tehisintellektile, kes kui juba on kosmosesse viidud, siis tegelikult pole tal enam need transamehi vaja. Inimene on lihtsalt vahelüli ahvi ja tehisintellekti vahel. Kuulame Jaak Tombergi, kes on kirjandusteadlane ja kelle peamised uurimisvaldkonnad on kirjandusteooria ja ulmekirjandus, sealhulgas ka küberpunk. Ta töötab eesti kirjandusmuuseumis teadurina ja uurib tegelikkuse ja fiktsiooni suhteid. Kõige selle valguses paistab küsimus, mis praegusest kosmoseulmest võiks 25 aasta pärast reaalsuseks saada ühe üsna kitsaküsimusena helistan kitsa spekuleerimise asemel jälgida laiemaid ulmekirjanduslikke tendentse. Mul on tunne, et kosmosest on lisaks teadusulmelise ruumile saanud nüüdseks ka võrdlemisi realistlik luua heaks näiteks anal Fonzoqvaagoni hiljutine mängufilm gravitatsioon mis jutustab loo ühest luhtunud kosmoseekspeditsioonist filmi troostati ulmefilmina, ent kui lähemalt vaadata. Ta ei leia sealt üldse mitte midagi, mis praeguse teaduse seisukohalt võimalik ei oleks. See näitab, et kosmost pole mitte kunagi vallutanud inimene vaid pigem teadusulmeline kujutlusvõime. Küllap mäletate veel vaimusilmas ulmekirjandusliku aega, mil Marss oli kauge planeet, kus elasid naljakad kui ohtlikud rohelised mehikesed. Nüüdseks Agan marsist saanud realistliku inimtegevuse ellujäämise või maa sarnastamise spekulatiivne tallermaa. Nii nagu Kim Stanley Robinsoni Marsi triloogiast Andiveeri romaanis Manslane või iseäranis uues teleseriaalis esimesed kus õhk pole enam punase planeedi võõrituslikul avastamisel, vaid üha enam piss avastajate eneste vahelistel inimsuhetel. See näitab, et Marsi asustamine on nihkunud spekule katiivse tõenäosuse valda. Eesti ükski inimene pole veel Marsi pinnale astunud, oleme me sinna kollektiivses alateadvuses juba mõnda aega teel. Kõige muuhulgas on just ulmekirjandust meid selle mõttega ära harjutanud. Minu meelest lasti hea see, et võtsime kokku selle, mis on nagu üldse ulme kosmosefantaasia, eks, et see oli minu arust, aga kas see, see on ühtlasi ja samal ajal ka metafoorne ruum, mille kaudu saab analüüsida kultuuriliselt aktuaalseid üldinimlikke, metafüüsilise küsin, mis sa mõtlesid seda? Jah, jah, jah, ma arvan, et see on hästi-hästi hea aspektidele ka see on mulle alati huvi pakkunud, et esiteks ulme tegelikult räägib tavaliselt meist endist ikkagi tänases päevas lihtsalt ulme võimaldab hästi provotseerida kuskile ruumi, kus võib-olla mingeid reegleid ei sega, nagu tänaseid konflikte. Aga teisest küljest Seaca visiooni, mida väga sageli hakatakse jälgima, kui see ulmeteos näiteks on edukas. Ja ma arvan, shell Vern näiteks ikkagi kindlalt oma erinevate, ma ei tea, 20000 ljööd vee all või mingite muude raamatutega kiirendas kindlasti nende tehnoloogiate teket, mis, millest ta rääkis. Kusjuures tal oli ka üks jutustus, millest ma mäletan küll väga vähe, isegi pealkirja ei mäleta, aga kus inimesed lendasid, kuule, selleks ehitati küll meeletult suur kahur, läksid nagu selle kahurikuuli siis kuidagi. Osaliselt lendas kuulid. Ei, see päris oli varem jah, aga minuseni või sellel seal Värnile analoogiline asi. Ma ei mäleta nime, aga põhimõtteliselt keegi, kes seab niisugused populaarse visiooni, mida loetakse lastele, et lapsed ise lugema õppides loevad neid vaimustuvad, selleks saavad täiskasvanuks ja 40 50 aastat võib-olla ajavad natukene seda asja mõni võib-olla pühendubki päriselt, ja lõpuks see on sihuke koondav energia, mis nagu panebki päriselt teadus ja tehnoloogia. Noh, ma arvan üldse, et mitte ainult mitte ainult ulmekirjandus, vaid, vaid igasugune kirjandus, kunst ja, ja muusika ongi sellise ühiskondliku inimarengu katalüsaator sellepärast et tekkida saavad palju suurema tõenäosusega just nimelt need asjad, mida on juba kirjeldatud, eks ju, mis on üks on nagu sellesse aktiivsesse mõtteruumi sisestatud ja nad hakkavad seal paratamatult elama oma elu ja, ja toimetama ja teadusega ka täpselt täpselt sama lugu, sellest ongi täpselt kasu see, et, et noh, et see, meie, meie kujutluste piir avardub ja, ja sellele läbi saavad, jäävad rõõmsad asjad tekkima hakanud. Jah, mulle meeldib ikkagi mõtet, tänane ulme on homne argipäev, et nii palju õnni ulmest ikkagi tulnud meile juba igasugu kas siis tehnoloogiaid või, või mingeid mõttemudeleid. Teada ju on, et 1974. ulmekirjanike leiutaja artuslik Laak ühes videos räägib internetist kuskil 20 aastat enne selle tekkimist, et tema peas oli see juba olemas, nagu oli ka nii-öelda Skype Skype'i laadne selline sidepidamisvahend olemas ja sealt võib-olla impulss meie nii-öelda No see võrr loba selline teoreetiliselt mõningate katsetustega oli ikkagi juba varem olemas, aga noh, selline populaarne internet kõigi nende oblikatsioonidega see oli jah, veel veel kõvasti läks ajaga selleni, aga noh, iseenesest küll on niimoodi ju, et kui see tehnoloogiline aktsialeratsioon veel peaks jätkuma, siis põhimõtteliselt kõik see, mida me praegu suudame välja mõelda juba suure tõenäosusega meie eluajal muutub tegelikkuseks. Mida teie kõige enam ootate? Mina võtan näiteks teleporti. Ma tean, et vist Hiina teadlased on teinud ühe osakesega juba edukaid katseid selle Teleporteerumisel. Need osakesed on lihtsalt natuke füüsika, alused liiguvad. Aga noh, need on needsamad, need esimesed sammud Mul on üks küsimus, et kui nagu tuleb see telefon tee nagu masina näiteks mingi firma seda pakub, et see tähendab siis seda, et mind võetakse mingiteks osakesteks ja vahepeal ja siis pannakse kuhugi mujale, et kes ütleb, et seal vahepeal nagu ei panda sinna midagi mulle veel juurde kirjuta. Kahtlustad, vaata, öeldakse, et telefonis on vahel on nagu see, et kui see on Ameerikas tehtud kiip, et siis võib-olla ameeriklased kuulavad pealt ja Hiinas tehtud kiipetis, hiinlased kuulavad pealt, et ühesõnaga tuleb näiteks mingisuguse mingi firma või riigitehnoloogia ja siis vahepeal mind tehakse mingiks aatomipilveks ja pärast tullakse tagasi, aga natukene mingi teine jutt juba mehel Zoozeni. Nojah, ja vähemaks võidakse võtta, tekivad alati sellised küsimused. Aga mida oodata mina tegelikult ootan hästi realistlikult hoopis sellist asja, et kus see nagu tehnoloogiarevolutsioon liigub sellise kiirusega, et inimestel on väga vähe jalgealust nagu millele toetuda, et kõik need muutused on väga suured ja kiired. Et tuleks ka sellist tehnoloogiat, mis nagu või sellist mõtteviisi või mõttemudeleid või filosoofiat, mis, kas ta jalgealust nagu tagasi annaks, sest et ühel hetkel, kui me muutume lihtsalt mingisugusteks väga suhtelisteks eksperimentaaltehnoloogiate nagu katsejänest, eks siis ma arvan, et see elukvaliteet, et tegelikult ei ole nii suur, kui me arvame ja samamoodi nagu selle kuul käimise näitega, et mulle tundub, et kui vaadata näiteks ulmeseriaali mingisugust, siis see peategelane tavaliselt ise juhib seda laeva või või ma ei tea, kui nyt Raider oli kunagi, siis ma kujutasin ette, et ma saan suureks, ma ehitan endale sellise auto, neid treilereid. Ja ma olen nüüd nagu suureks saanud ja ma näen, et põhimõtteliselt sellised autod on olemas, aga kõigil tekib mingisugune tüdimus, et et see ei olegi see tunne, mida ma arvasin, et ma saan, seetõttu mina ka ei tea, kas, kas mingi tehnoloogia, mida ma väga ootan, tegelikult mulle seda rõõmu pakuks. Jah, no kuskil peab olema ikkagi ka tasakaal, eks, et mitte ei ole ainult tehnoloogia ja mitte ei ole ainult siis noh, nii-öelda sisekosmosest kuidagi. Ma isegi ei oska öelda, kas minu unistus on nagu tehnoloogilist laadi vist pigem mitte, et mulle mulle piisaks, palju vähemast mulle ma väga igatseks kolmanda astme kontakti meie koduplaneediga. Sest andsime, mõtlesin nagu võõrtsivilisatsioone, eks teisi eluvorme kuskilt väga kaugelt samal ajal, kui noh, siin maa peal on kohutavalt palju teisi eluvorme ja meil ei ole mingit alust arvata, Nad on vähem intelligentsed või vähem tunnetavad kui meie ise. Vastupidi, viimase aja teaduse seisukohad nagu tunnistavad järjest rohkem ja rohkem ja rohkem, eks ju. Nii taimede kui loomade osas, et seal on nagu väga palju, väga palju, mille sarnast ütleme, kui me oma akvaariumikalaga ei suuda jutu peale saada, miks me siis arvame, et mingite tegelastega Alpha, Centauri ldse kergem peaks olema just et me oleme nagu loodude sarnastest bioloogilistest element, titest, ühikutest või kuidas iganes me tahame nimetada, nagu, kui me räägime maakera nagu teistest liikidest ja isegi nendega. Me ei saavuta kontakti. Me kõnnime neist mööda. Me saame neist valesti aru, nemad saavad meist valesti aru, nad ei soovigi meiega kontakti. Ja kui me nüüd võtame, et kindlasti see eluvorm, kelle mujalt leiame, on veel erinevam. Ma ei tea, kas on nii, et, et nad ei tahagi kontakti, võib-olla meelest ei saa sellest aru või ei saa, siin oli jutt sellest, et mis, mis millest keegi unistab, sest minul on kah sinna kanti unelm. Ülima põnevusega ootan seda, kui kokku saavad siis nii-öelda inimeste interneti taimne internet. Ehk siis, kui see võrk muutub üheks, kutsume seda siis näiteks ühisteadvus, selle tekke, vot see mõnega ma nagu ülima, millele ma ülima põnevusega mõtlen. Ma peaks siis nüüd ikkagi ema juurde tagasi kosmosesse minema. Enne kui sa, ma teie jutu peale tahaks, siit ma nõustun teiega ja ma tahaks tsiteerida siinkohal Jaan Einasto Maailm on väga kuidas öelda, kompleksne ja, ja ja see, see on, selles seisneb ka tema ilu, ta on, ta on niisugune. Mida aeg edasi, mida rohkem ma temast teada saame, seda huvitavamaks mõnes mõttes läheb. Mida mina päriselt tahaksin teha, siis kõige suuremat uudishimu tekitaks mus tõesti võimalus kasvõi mingi kaameraga või ükskõik millega näha tõesti, nagu mitme valgusaasta kaugusele mõnesele, eksoplaneedi nii-öelda pinnale või midagi sellist, et loomulikult see uudishimu, mis ma selle peale tekib, kui selline võimalus oleks täiesti vastupandamatu. Mind jälle kohutavalt kütkestavaks see, kui ma suudaksin omale ette kujutada näiteks üheksandat või kaheteistkümnendat ruumimõõdet, nii nagu mõni mu sõber, kes lihtsalt vaimse vaimse hügieeni mõttes hommikuti hambaid pestes visualiseerib omale rohkemamõõtmelist sfääri, kui meie harjunud oleme. Jutt käib ühest Eesti kvantfüüsikast. Jaan Einasto rääkides tema tõi välja ka selle, et kõige põnevam teema, millest me veel mitte midagi ei tea on multiversum et kui mingil hetkel jõuame, meie, me ei tea veel oma universumist eriti palju, aga nipet-näpet, et kui me mingil hetkel avaneb meile multivirsumi mõõde, et see võib muuta kõike kogu meie arusaamist kogu reaalsusest. See päris kindlasti seda teeb. Lihtsalt kohe tekib jälle niimoodi nagu sihukse, pehmema poole pealt vaadates tekib kohe see tunne, et mis see põhjus on, et sellest seni nagu üldse midagi aru ei saa. Kindlasti võib selguda, et me ei ole võimelised sellest lihtsalt aru saama, sest meil puuduvad selleks vastavad nagu tunnetuslikud, nagu või tunnetuslik aparaat puudu, tundlad puuduvad seda vaadata nagu oma maailmasse tuua lamedalt sedasama mõõtmetes või matemaatiliselt, mis siis võimaldab nagu kirjeldada, aga mitte siiski näha nagu sinna sisse. Aga samas ikkagi äge teadlased vähemalt tegelevad nende probleemidega, et nad ju arvutavad välja Ühed. Matemaatikud tegelesid pikalt probleemiga, et kas paralleeluniversumis käib aeg teistpidi, mis on puhtalt hüpoteetiline spekulatiivne matemaatiline mäng. Aga võta selline küsimus, juba vaatluse alla peaks meie. Öeldakse, et ega tegelikult Aegi käigi kuidagipidi, see on lihtsalt see, kuidas meie seda tajume. Suhestuda teiste objektidega. Keskendutakse sellele, mis meie, tänane teema, kosmose ja et see on. Ja me saame jälle koos. Ei ole. Kuidas kosmos sinu jaoks üldse on? Siia saatesse? Kolme koma kolmest miljardist aastas. Et mis inimesed arvavad siis 20 aasta pärast on et kuuleks selle selle loengu 30. katke. No ja see täiesti reaalne 25 aasta pärast võib olla täiesti reaalse rahaga, nii et keskmine, võib-olla mitte keskmine, aga natukene keskmisest rikkam eesti inimene suudab korra elus käia kosmosereisile ümber kuu ja tagasi. Kes siis seda ei tahaks aias? Võib-olla natukene hoogne, aga kuulan veel. Lõpuks me meil on raske öelda, kas see olukord, kus me tulevikumaailmas näiteks teame kõigest kõike näiteks me oleme juba nagu samm edasi, Me oleme ajud, on integreeritud üht suurde võrku kuu ja me võib-olla isegi nagu mõtteid suudame edastada läbi läbi wifi. Siis me jõuame maailma, kus võiks öelda, noh, ma nimetan seda kontseptsiooni saladusteta maailmaks, sest me oleme sellises olukorras, kus, kus me noh, kuna kõik on nii, nii palju sensoreid ühendusi, et tegelikult saladust ei olegi võimalik pidada. Ja sellisel juhul nagu enamus tänapäeva inimesi ütlevad, oh kui õudne. Ja ma siin ütleks vastu, et aga kui sa oled sündinud sellise maailma äkki see on hoopis hästi lahe lihtsalt meie, kes me ei ole sellega harjunud. Me oleme harjunud, et meil on oma saladused, võib-olla me elame siis nagu jällegi võttes appi Sainz, Nixoni ja fantaasiakirjandus, äkki me siis elame nii nagu haldjate ühiskonda fantaasiaraamatutest, kes mitte kunagi valeta, aga väga raske, väidetavalt autorite sõnul on ka aru saada, mida tegelikult oma ütlemisega mõtlevad. Üks hästi oluline küsimus, et kui me kõik oleme ühisest teadvusest, siis me võime nagu head aega öelda oma individuaalsusega. Mündi teine külg on see, et sul ei jää nagu enam järele neid indiviidi barjääre. Võib-olla see kõik saab olema väga tore, aga see mitte siis minu ega sinu jaoks, vaid millegi muu jaoks. Või siis meist nooremate generatsioonide jaoks, kelle jaoks? Indiviidibarjäär on kadunud ja enam ei ole võib-olla generatsioon, aga meil ei ole mingit inimest, kes sellele rõõmu tunneks, vaid meil on mingisugune muu üksus, mis selle üle siis võib-olla rõõmu tunneb kuidagi suuremal laiemalt. Ja ma arvan, et see ongi nagu just nimelt nagu vabanemine sellest indiviidibarjäärist, mis ühest küljest esitas ta meile harjumuspärane, seetõttu jube lahe asi, eks ju, väga mugav, eks ju, noh näitan sulle seda, näitan seda, eks ju, aga seda ei näita. Samal ajal nali, kaob ära ja kaob ära ja loomulikult tulevad uued nalja. Aga noh, teisest küljest see indiviidi piire, eks ju, on on tegelikult ka meid samal ajal piirav element niimoodi, et et seda on tegelikult mul päris raske prognoosida, et kuidas mina näiteks ennast tunneksin või noh, mina ei tunnekski ennast sellises olukorras. Aga, aga kuidas siis näeks välja see sootsium, kuidas näeks välja inimestevahelised suhted? Sellepärast, et kui ei ole saladusi, kus siis oleks näiteks börs ja noh, ühesõnaga tegelikult kogu kogu see erinevalt raha tuua ja võrgustike vaidlused, et oleks, kus? Jaan vot vot see on, see on, see on nüüd selline nagu väga-väga süvafilosoofiline küsimus, et noh, et seda tegelikult noh, nagu niisama lihtsalt siin veerand tunniga laua ümber ära ei lahenda, seda lahendage päevaga ära. Ühesõnaga see igal juhul selline asi muudaks muudas nagu totaalselt, et kõike seda, mida noh, eks inimkond nagu praegu on ja mida me arvame sellest, aga kas see oleks, kas oleks rikasta või vaesestav? Vot siin mina jätaksin küsimärke õhku, ma teadnud minu lootuse järgi ikkagi me oleme ka indiviidid, aga, aga me suudame nagu ühtse närvi võrguna tajuda mingisuguseid asju paremini. Et ma arvan, et see on ilmselt selgelt juba praeguni, et ükskõik, mis juhtub, peame tegelikult käitume nagu närvivõrk, kus info liigub väga kiiresti. Nüüd me laiendame selle kosmosesse. Liigume järjest kaugemale sellega. Täna me võime kohe vaadata, mis toimub rahvusvahelises kosmosejaamas nagu otse otse nagu siidi ja meie närvivõrk on seal kosmoses 30 aasta pärast, see on võib-olla ka Marsil. Seal on küll juba see, et mitu minutit läheb aega, enne kui see signaal jõuab, aga siiski täiesti nagu inimlikes mõõtmetes. Võib-olla nii-öelda kasu kosmosest või sinna kosmose poole tähtede poole vaatamisest on ikkagi inspireerida inimkonda. Nii nagu ütles Mart Noorma Aga siis, ma arvan, kosmosel on ka hästi oluline roll, on inimeste inspireerimine, üks Ilon maski kõne. Kui ma vaatan, mis mõju sellel on minu tudengite peale siis, siis see on ikka, see on ikka fantastiline, arvan Ilon maski põhiline mõju on ikkagi see, et on üks julge inimene, kes julgeb unistada sellest kõva häälega rääkida ja ta inspireerib võrdselt nii teadustöötajaid, riigiametnike kui ka koolilapsi. Noh, ilmselt Chardano Bruno oli üks nendest meestest, kes, kes noh, nagu selle köie pealt kehtestas selle lõpmatuse mõiste nagu selle, et mitte ei ole üks maailm, eks ju, mille keskel oleme meie ja mille ümber tiirlevad kõik need teised valgusallikad vaid et hoopis meie tiirlema ümber ühe valgusallika ka. Ja neid valgusallikaid on veel väga palju, eks iga iga tähe ümber keerleb miski või keski, see avas oli noh, loomulikult väga ketserlikke, väga jube mõte, mis, mida talle üldse heaks ei pandud. Aga, aga see käivitas ilmselt sellise arusaama kosmosest nagu meil praegu mõte katvusest kui niisugusest. Vot see on võib-olla üks kõige kõige sellisem hinnalisem asi, mis seal proon andis. Muidugi, kosmosega saab ka kindlasti palju halba teha, nagu, et seesama, et me võime inspireerida inimesi kosmosega nagu pingutama ja tegema lahedaid asju. Me oleme ka näinud, kuidas erinevad ideoloogiad proovivad siis ennast nagu kosmose kõrval esitleda väga selliste elujõuliste ja olulistena kas või siis ma ei tea, Nõukogude Liidu puhul ikkagi kosmos või noh, sama tegelikult kogu selle kosmose võidujooksu puhul kõigi riikide puhul on olnud see, et just see riik, kes ja see režiim, kes parajasti sellest kosmosest räägib, teeb ennast oluliseks läbi nende kosmosesümbolite. Mulle õudselt meeldis see veneaegne ütelus, kosmose vallutamine ja et see selle, selles mõttes kosmos ongi nagu natuke trikiga koht, et sellest. Kui me püüame seda tänast juttu kokku võtta, et siis mis, mis meid siis paari inimese nägemuse järgi ees ootab, 20 aasta pärast on see, et meil on kaevandamine, asteroidide, sealt üleilmne wifi võrk ühendatud satelliitidega siis et eestlane saab käia, sõita ümber. Kuu suund ikkagi ka eksoplaneetidele, aga esialgu vist mehitamata lennud, ütleme tehnoloogia ja tehisintellekti. No igatahes põnevad ajad on ees väga põnevad, selgelt see, mida näiteks NASA avastab lihtsalt meie teistelt Päikesesüsteemi planeetidelt, on muidugi täiesti uskumatu, et kui jälgida, mida siis Jupiteri vaadeldakse või Saturni või, või nende nende kuusid või või isegi, ma ei tea, nüüd läks üks hunt päikese poole teele ja jõuab sinna küllaltki lähedale kohe-kohe-kohe varsti peaks kohale jõudma iseenesest ka see teadmistega plahvatus, mis sealt tuleb nende samade planeetide suhtes mille puhul mõnede osas me saame võib-olla sama palju teadmisi ja pilte ja proove, kui võib-olla Marsilt juba on saadud, et, et see kindlasti selleks lisaks on jõudnud mingi viinud meid mingisugusele uuele teadlikkusele sellest päikesesüsteemist. Mis putukas moloogiat. Et kus on ju ka hästi põnevad ajad, noh, tükk aega võtta mitukümmend aastat oli minu meelest niiviisi, et kosmoloogias väga midagi juhtunud, noh nagu väga vähe nihukesi põnevaid avastusi oli, mis oleks nagu reakodaniku suutnud erutada, siis hakkas järjest tulema, et nüüd ma just praegu lugeda mingit kosmoloogiaalast, kas siis aja või, või päris kirjandust, on jupp maad põnevam kui näiteks igavat luulet. Tänu nüüd eriti viimaste aastate jooksul käiku läinud uutele teleskoopidega nii maapealsetele kui ka kosmoseteleskoopide-le, et on võimalik saada väga detailset materjali ka väga kaugete objektide kohta, on võimalik vaadata juba universumi arengu varajastes etappides ja no mis seal toimus. Mis puutub universumi uurimis, siis praegu kõige olulisem on vist see, et on võimalik vaadelda galaktikaid nende tekkimise nii-öelda perioodil, me näeme seda protsessi, kuidas galaktikad tekivad ja arenevad kogu selle kosmilise ajalooulatuses, see on siis üle 10 miljardi aastas, on ikka päris pikk aeg, nii et ühesõnaga meil on kah mitu rauda tules, kui niimoodi öelda üks on universum tervikuna siis on, ütleme, tähed ja planeedid, kust nüüd suurt läbimurret oodata on raske öelda. Igal pool on niisuguseid huvitavaid lahendamata küsimusi muidugi kõige suurem lahendamata küsimus on see, et kuidas kogu see asi pääle, kas, mis, mis oli enne, minu arvates on kaks, kaks siukest aspekti, kuidas ikkagi elu tekkis ja selleks vajalikud vajalikud tingimused ja mis oli alguses ütleme, alguse juurde kuulub ka see konkreetne asi, millega me oleme tegelenud, see on siis tume aine ja tumeenergia. Et mis on nende taga, ega seda ei tea veel. Me teame tema tema ilminguid, mida ta põhjustab, üks kui teine, veidi erinevad, aga millest nad koosnevad ja miks nad on olemas, vot see, see küsimus on ka oluline, miks, miks on neid vaja mõlemat on vaja. Et maailm oleks selline, nagu ta on see meie maailm. Kas on olemas võimalikud teised universumit, kus ei ole neid huvitavaid komponenti, ma ei tea seda. Võib-olla 25 aasta pärast on mine kuu peale omandanud täiesti teise tähenduse on selline positiivne soovitus. No, ega see, mine metsa heaks ja ma arvan, et mingisugused konfliktid on ikka kosmoses toimunud eriti lähikosmoses tõenäoliselt, kui mingi sõda on nagu tulnud tugevamate riikide vahel, siis võib-olla nad on näiteks hävitanud üksteise satelliite proovinud kosmose kaudu nii-öelda nõrgestada 11. Siis on kindlasti asteroidide kaevandamine on ikkagi täiesti selge suund ja noh, suure tõenäosusega juhtub aga et noh, kes siis esimesena seal kühvel pihus kohale jõuab. Kas seal läheb kismaks, ei lähe, see on nagu üks võimaliku Mina panen oma panuseid Deep Space Industries, Planeta Riisors siis peale need on praegu kaks kõige suuremat, kes väga intensiivsed. Ma saan aru, et Luksemburgi riigil on see, laseks prioriteete Kujutage ette, et nüüd näiteks protsessori tootmiseks vajalikud metallid hakkavad maa pealt otsa saama, siis ja mõtelge nüüd, arvutid on, arvuteid enam rohkem toota ei saa. No see on ju väga oluline küsimus, lihtne kalkulatsioon, ma ise ei ole arutanud, aga lehest lugesin, keegi arvutas kokku, kui siin mõned aastad tagasi lendas üks, üks pisikene kosmosekivi maa ja kuu vahelt läbi ja keegi kalkuleerisin, et kui me oleks selle kinni püüdnud ja maa peale toonud, siis metallide koguväärtus selle peal. Ma nagu tavahindadega tol hetkel oli 500 miljardit dollarit. Tasub jännata? Kindlasti tasub jah, iseasi, kas 500 miljardiga ta kinni püüab, aga. Jah, aga kui sul on juba tööstus olemas, palju? Sellepärast, et 10000-ga plussi Miljardi 10000 euroga? Pankrotti ei lähe selle positiivse lootusega, võib-olla ongi mõistlik lõpetada? Jah, tasub kosmose suunal investeerida. Aitäh Peeter Laurits, Peeter Jalakas, Daniel Vaarik ja tänud ka Mart Noormale, Jaan Einasto ole Jaak Tombergi-le, kes meiega täna liitusid siin audiolõikude kaudu. Suur tänu kuulamast Raadio Jaik. Kohtumiseni taas järgmisel laupäeval peale kella viieseid uudiseid vikerraadiosse. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere arvas tänase teema kohta nii. Ja siis kirjutab aisaka, siis ma midagi umbes sellist, et kuule, sirutame sinu välja kõik õnnetused, siis me silume ära kõik võidud ja mõte on ju see, et ainult siis, kui inimkond julgeb vastu astuda suurtele katsumuste on üldse võimalik tõusta edukra tippudele või siis teistmoodi, öeldes, et kui et tõeline rask. Tõeline lahendus tuleb raskustele võtamisest, mitte nende vältimisest. Iga süsteem, mis lubab inimestel valida oma tulevikku viib paratamatult sellele, et valitakse ohutus ja keskpärasus. Neelab Anders Eriksson ja Robert pool kirjutavad ka eesti keeles ilmunud raamatus tipp, et, et ikka ühe sama asja ikka jälle samamoodi tegemine ei ole retsept arenguks seal retsept stagnatsiooniks ja järk-järguliselt allakäiguks ja arengutants siis võimalik, kui me tulema välja oma mugavustsoonist. Tiiu Jaik. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimet tajad. Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek helioperaatorid, Karin Zucker, Aili Jõeleht, Virgo mäe Algis paljukaitis. Helirežissöörid Hendrik Kaljujärv, Jakob Juhkam. Saatesari on valminud Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks. Kuulake saadet ja lisalugusid vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Kohtumiseni järgmisel laupäeval peale kella viieseid, uudiseid, vikerraadios.