Raadio ja Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Tere, head vikerraadio kuulajad, rõõm kohtuda teiega taas siin raadiomajas, kust läheb eetrisse Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv tosina osaline saatesari, mis pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas veerandsaja aasta pärast. Saatesarja aluseks on loengusari elu pärast Google'it ja mul on hea meel teid kutsuda järgmistele loengutele. Need on ka saadete avalikud salvestused. Saate osaleda järgmisel nädalal, 16. seitsmeteistkümnendal, 18. oktoobril kell kuus õhtul Von Krahli Teatris. Kui ta on kõigile tasuta ning teemadeks järgmisel nädalal, siis ühiskonnakorraldustöökeskkond ja loodus täna ka on meil siin saates Raadio Jaik, teemaks religioon ja vaimsus ning stuudios on Riina Raudne, Peeter Jalakas, Peeter Laurits, Tarmo Jüristo ja mina olen Ingrid Peek, tere. Tere. Tere. Tere. Ilus sünkroon. Tere. Tänane teema on religioon ja vaimsus. Veerandsaja aasta pärast meil oli Von Krahli teatris üks päris mahlakas loeng, kus religiooniteadlane ehk usuteaduse doktor ja siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo ringvee rääkis meile siis religioonist veerandsada aastat tagasi täna ja veerandsaja aasta pärast meil ja maailmas. Kui me räägime religioonist, me ei räägi ainult sellest, et inimesed midagi usuvad, vaid seal on alati ka millegi tegemine oluline. Ja kui me usume ühtemoodi, kui me teeme ühtemoodi sisse, liidab meid kokku vaimsusega kokku on minu jaoks nagu palju rohkem probleeme. Tihtipeale me räägime, et religioonides on teatud selline vaimsus teatud suhtumised, teatud hoiakut maailma suhtes ja üleloomuliku suhtes, aga kui me räägime ka vaimsusest, siis tihtipeale see on nagu nähtus omaette, mõni kordne vaimseid liikumisi kategoriseerida ka religiooniks, teinekord jälle mitte. Aga kui me neid vaimseid liikumisi vaatame, siis nad on tihtipeale huvitavad vähemused, kes saavad küll palju tähelepanu. Suhteliselt väike hulk inimesi, kes on huvitavad, kellele pööravad teadlased oma tähelepanu ja sellega tihtipeale kaasnenud nii-öelda võiks öelda, nagu ebaproportsionaalne võimendus, tekib tunne, et see vaimne liikumine võib olla midagi nagu tohutult suurt muutvat ja kõike muud. Tegelikult on see väike inimrühm, mis aja jooksul lihtsalt kaob ja hajub. Aga mis on oluline, on see tarbimisühiskond? Me elame tarbimisühiskonnas, religioon on samamoodi osa tarbimisühiskonnast, kuidas religioonid ennast turundavad, kuidas nad muudavad ennast inimestele oluliseks ja vaimsusega on täpselt sama asi, räägime mingis mõttes nagu vaimsus tööstusest vaimsest ette võtta, sest need on sellised asjad, mida mida on võimalik näha isegi siis, kui te vaatate lihtsalt äriregistrit. Tähendab, vaatate äriregistrit ja vaatate kuulutusi, mis pakuvad vaimseid teenuseid küberruumis religiooni propaganda, vaimsus, propaganda on kindlasti nagu väga efektiivne siin Eesti kontekstis samamoodi siin olen paar aastat tagasi vaatas seda, kuidas öelda, turundatakse puus vaimsust ja noh, me võime öelda, reklaam ei mängi rolli, mängib küll, kui sa saad ikka nagu kolm kursust või kolm tundi kahe hinnaga, see tähendab oli paljudel inimestel selleks motivaatoriks, miks nad just selle konkreetse rühma nii-öelda ettevõtmistesse läksid, sest et noh, ma täpselt ei tea, mis asi see on, aga olen proovinud ja ma saan ju kolm korda kahe hinnaga. Nonii kes tahab midagi arvata? Minu jaoks natukene on kuidagi hästi kitsas lähenemine Juhkuse vaimsuseks vältimatult seotud mingi isiku või mingite gruppidega, et noh, mulle meeldib seda kuidagi käsitleda natuke laiemalt. Minule jättis isegi natuke sellise küünilise mulje seal tegelikult seal loengus oli veel paar sellist vaieldavad kohta vaimsus kui tööstus, tarbimisühiskond, religioon kui teenus ja inimestele religioossed vajadused, neile pakutakse teenust, see kõik on ka õige. Aga kui me räägime vaimsuse sügavamast, olemusest, olemuslikust olemusest, noh, ma küll ei näe, et see otseselt oleks midagi. Mida sa saad osta, kui me tõmbame laiali nüüd kaheks erinevaks asjaks vaimsuse ja institutsionaalse religiooni, mille puhul muidugi nende vahel ongi suured erinevused, aga siis me võtame religioonilt ära midagi väga olulist, väga kesksed ja, ja muudame ta nagu lihtsalt mingisuguseks teatavaks moraalist süsteemiks või selliseks kommete keskuseks. Ja see on, see on asi, millega näiteks Uku Masing väga palju vaieldud tegelikult pani täitsa üllatama, sellepärast et minu meelest Ringo vähemalt noorest peast identifitseeris ennast pigem sellise Macingjaanina, et ma, ma ei saa üldse aru, miks ta praegu sellist juttu ajas, aga mis sa arvad, et ta ütles, et religioonist tuleks vaimsuse ära võtta? Ei, ära võtta, lihtsalt tõstame nad noh, nagu kaks, kaks tükki lahku või, või eraldi, eks ju, siis tekib see küsimus, et mis sinna, mis sinna religiooni siis alles jääb. Religioon võib seda vaimsust endas sisaldada, samal ajal kui vaimsus ei pea olema organiseeritud religioonis. Ja tal ei ole selles mõttes ikkagi minu arvates ka suhteliselt selline hinnanguline see, et noh, on nagu see, mis on religioon, mis juba nagu a priori sisaldab vaimsust ja siis on vaimsus, mis justkui on ka midagi, aga mitte nii hea kui religioon. Minu arust on tähtis tähelepanu pöörata sellele, et iseenesest sellises vormis nagu me sõna religioon, kasutamine tuleb ladinakeelsest juurest ligi ja sellise noh sõna nad on olnud kasutusel vähemalt riiulist, seisab sisseaegadel. Aga ta tähendas midagi väga-väga teistsugust ja sellisel moel, nagu me viitame religiooni mõistame täna üldiselt võib öelda, et sellisel kujul ta hakkas nagu eristuma kuskil alles 16-l sajandil Euroopas 16 seitsmeteistkümnendal sajandil, isegi enne seda, et kui oleks viidatud millelegi kristlasele kui religioonile, siis see oleks varakeskaja või kõrgkeskaegsetel inimestel lekitanud suud segadust. Ehk et religioon sellel ajal ei olnud mingi asi, et, et sul ei olnud võimalik jaotada sellist ilmalikku elu ja religioosse elu piiri väga lihtsalt tõmmata, sest religioon, õhulistlik kõikehõlmav mõista seda tähendaski, midagi muud. Ja et nüüd, kui mõelda teiste teiste riikide näite puhul Jaapani puhul näiteks ka väidetavalt ei olnud eraldi nagu sõna religiooni kohta olemas, enne kui jõudsid Ameerika laeva admiral Peri mustad laevad jõudsid Jaapani rannikule. Sest seda eristust on vaja teha, et ta oligi holistlik kõikehõlmav ja sellel hetkel võib-olla tõesti religiooni spirituaalsuse ühisosa oli ka palju-palju suurem. Tegelikult ma arvan, et jube mõistlikuks ja ots äkki kuulata, mis religioonist vaimsusest, ütleb Eckhart tolle. Daniels pirnid trantslama uus spirituaalsus on väljaspool olemasolevaid religioone pead tõstmas ja see on täiesti uus areng. Minevikus oli see võimalik, eriti Läänes, kus kristlikul kirikul oli ainuõigus kõigele, mis on vaimne. Ei olnud võimalik vaimsusest rääkida või raamatut välja anda, kartmata kiriku sanktsioone Cesakas vastu tehti vagaseks. Nüüd aga on südantsoojendav näha paavst Johannes Paulus teist külastamas nii mošeed kui sünagoogi. Aina suurem hulk traditsiooniliste religioonide järgijaid on hakanud lahti laskma vormist dogmadest ja süsteemi jäikusest ning avastavad omaenda usundi sees seni peidus olnud sügavus lavad nende ennem 100.. No minule väga meeldib Eckhart tolle mõttemaailm selles mõttes, et Ta on religioonideülene, et ta püüab jõuda selle Essentsini, mis on siis kõikides religioossetest õpetustes olemas see vaimne õpetuse tuum. Et kui mõelda sellest, et religioon on vaimsuse üks formaliseeritud vorme, siis tema ikkagi suunab selle poole, et inimene võiks ise jõuda enda sügavusse, avastada seal selle oma tõelise olemuse, et mul on õnnestunud Ekar tollega ise ka teha üks intervjuu aastal 2013, kus ta rääkis sellest, et inimkonna kollektiivne ärkamine pole mitte võimalus, vaid vajadus. Nojah, selles mõttes majandusega päri ka minu jaoks on rekord olnud väga inspireeriv tegelane ja, ja väga pean ta ütlustest lugu. Aga kui nüüd tulla selle juurde korraks tagasi, et mis ring rääkis, et vaimselt teenuselt kaup, et siis tegelikult see, mis on Ekartiga juhtunud, et tema jüngrid on ka tema sõnad kõik monetiseerinud ehk siis et on ümbritsetud suhteliselt kuluka müüriga. Polegi mitte meie endi vaba turumajandus. Mõnus Lääne Elule. Ma tahtsingi sinna jõuda, teisalt skand teisalt jällegi, ega siis see asi peagi tasuta olema, eks, ja kolmandaks on see, et noh, võib-olla võiksin näha ka sarnast asja, et kas mitte ei muutugi ka juba institutsiooniks ise omaette. Indian ültse paelunud see ideed, kuidas me religioonide fineerime, kuidas me vaimsus siin defineerime, võib-olla religiooni siis saakski defineerida kui sellist organiseeritud religiooni kui sellist kommet ja mu nagu jagatud moraalsust ja seal on väga, väga oluline kogukondlikessect ja rituaali Stick, mis toob meid, kui kuidagi annab inimestele, aga noh, mingisugusele kogukonnale sellise jagatud teekaardi kuidas elada läbi nädala või läbi aastate ja annab ka võib-olla mingit selgitust, et miks, miks me ikka veel kannatustega peame toime tulema ja võib-olla on minu jaoks lihtne viis nagu vaimsusest aru saada sellest eraldi on siis üksikindiviidi suhe mingisuguse trantsendentse või kõrgema käega või mis iganes sõna võiks siin olla, et need, mis mulle selle Ekarty klipi juures nagu silma jäi, on tegelikult just see ta ühelt poolt küll ütleb, et väga tore, et see on selline uus uus areng, et inimesed saavad kuidagi väljaspool neid religioone justkui ise avastada sügavuse enda sees, aga aga seda sügavust võib-olla ikkagi nii kergelt indiviidid ise ei avastaks, et see on ikkagi väga selgelt õpitud käitumine, ma nagu sügavalt sotsiaalsed Siin on vaata Ringol kohe selle kohta üks väike ütlus. Me räägime siin religioossetest vajadustest ja vaimsetest huvidest. Ma olen vaimsete huvidega inimene, seda on ilmselt paljudel lihtne öelda öelda, mul religioossed vajadused vajavad rahuldamist, on tõenäoliselt nagu veidi keerulisem, siis tekib nagu kohed, mis vajadused need siis sellised sellised on, aga inimestel on religioossed vajadused. Või me saame öelda, et meil on sotsiaalsed vajadused, meil on vajadus kuuluda, meil on vajadus kontrollida narratiivi ja meil on vaja vajadus oma narratiivi kellegagi jagada. Religioon siis pakub sellist lahendust mingis mõttes, et ta pakub jagatud, jagatud narratiivi, jagatud teekaarti. Noh, aga seda pakuvad paljud muud asjad ka absoluutselt mille, mille kohta tihtipeale viidatakse ka need võivad olla sellised nagu surrogaat, religioonid nagu noh, rahvus näiteks rahvusbrändid. Või ka teadvus, nagu Tarmo Soomere räägib tänast saate lõpus Aga kindlasti ma lisaksin siia juurde veel ühe vajaduse ja see on transendentsuse vajadus või vajadus kogeda ja mõista üleloomulikku. Mulle ka tundub, et see bränd kui selline ja ka rahvuskas selline ikkagi religiooniga võrreldes on loomulikult kuuluvuse mõttes võrreldavad. Aga see, mis inimesel ikkagi ühel hetkel tekib tõeline vajadus kuidagi mõtestada oma oma tegevuste ja igapäevaseid nähtusi ja kuidagi tajuda mingit sorti kõrgemat või suuremat loogikat kui ta ise, et see on kuidagi nii omale inimloomusele, et seda ikkagi vist võiks kutsuda religioosses vajaduseks. Äkki hüppaks veel korra nagu ajas tagasi sinna, kus kus, nagu loetakse inimliigi sündi ja, ja, ja seda seostatakse ka religiooniga ja seal nagu ühemõtteliselt arheoloogiasse defineeritud matusekommetega. Tundub siiski, et suurem hulk religioone keerleb surmaga silmitsi seismise ümber, see vajadus surma mõista ja midagi sellest nagu edasi liikuda. See on omaette huvitav teema ja asi, mis vääriks natuke natuke sügavamat kaebamist. Mulle tuletasin meelde, et kui Riina enne mainis korraks, et religioonide fineerimist, et siis ma kardan, et kui me selle tõsiselt ette võtaks, läheks päris mitme saateaeg järjest sinna. Aga kui nendest määratlustest rääkides mulle meenub, ma püüan seda peast kuidagi taastada, et see on üks oma väga võluv vaade, mis haagib sellega, mida Peeter just ütles. Kuulus saksa filosoof heegel määratles religiooni talle väga omasel moel, et see, et kuidas absoluutne vaim saab enesest teadlikuks läbi ajalike või lõpp, Siuke vaimude läbi inimeste seda inimese poolt vaadata, et kuidas me oma surmaga vastamisi seisame, aga mida heegel püüab teha, ta püüab selle keerata teistpidi ja öelda, et, et mismoodi jälle veidike parafraseerides öelda, nagu jumal saab enesest teadlikuks läbi nende ajalike olendite, kes kelle jaoks on siis oluline religioon, et kelle jaoks on olulised need praktikad, need uskumused, see kindlus, mida, mida religioossed uskumused inimestele annavad. Et see on, see on see, mis on religioon ja minu jaoks on väga huvitav tahke keerata selle juures, et, et me ei pea seda, vaatame ainult nagu inimeste ja meie praktikate meie endi vajaduste poole pealt, kui vaid, kui vaadata nagu teise poole pealt jumala poole pealt. Jah, jumala. Poole pealt ja mis iganes, et siis see on see, mille, mida see heegeli lõik minu arust väga võluv Enn Kasak on seda ka omamoodi tõlgendanud, et tema on öelnud nõnda, et jumalal on vaja inimest selleks, et mõista, mida tähendab lollus ja seda kindlasti ka seal mitushroiding ärge sportuleeris, et, et see klippe kõrgemate loomade arengus ta peab silmas inimteadvust, oli vaja selleks, et maailm hakkaks siis endale paistma teadvuse valguses. Ka korra ma enne selle Ekar tolle juurde lisaks, et tema ju tegelikult räägib teadlikkusest tema õpetuse mõtte massidele, siis üle kogu maailma, kes teda kuulavad. Vaatavad-loevad on ikkagi see, et saagem ise iseendas toimuvat Nendest ilmingutesse nähtustest teadlikuks. See kohalolu õpetus on ju selles, et mis tegelikult sünkroniseerub hästi budismiga, mis ei pea ennast religiooniks, vaid teadvuse transformeerimise meetodiks. Et võib-olla tuleks korraks tagasi Ringo loengu juurde ja vaataks, mis tema hinnangul siis meil siin kodumaal toimub? Aga kui me paneme siia kõrvale Eesti ja mitte 2015 vaid 2011 rahvaloendus siis me saame võib-olla sellest aru, et Eesti on väga anomaalne paik, kui me arvame, et kõik, mis i, meil on normaalne, et kõikjal mujal maailmas on samamoodi, siis me eksime sügavalt. Eesti on eripärane mitte ainult maailma mastaabis, vaid Euroopa mastaabis. Täpselt samamoodi. Eesti on üks nendest vähestest maailma riikidest, kus riigi elanikkonna moodustavad inimesed, kes ei pea omaks ühtki usku. Meie jaoks on see normaalne. Kui me vaatame nagu seda Eesti olukorda, siis Eesti on eriline, tähendab ja see meie erilisus uskmatus, erilisus on väga oluline osa meie identiteedist, on Atko Remmel Tartu ülikoolist öelnud, et kui 2005 eurobaromeetri uuring tuli mis puudutas usku ja usku jumalasse, usku vaimsesse, jõudu. Ja siis selgus, et Eesti elanikkond on kõige vähem jumala usklik. Ei, see oli nagu siinsele lugejaskonnale ajalehes või ajakirjanduses seda nii-öelda publitseeriti siinsetele lugejatele, kuigi me oleme jälle nagu tipus kuskil eriline, kui me vaatame seda, et kui palju inimesed uskusid sellesse elujuhtivasse jõudu või siis see protsent oli ka Euroopa kõige kõrgem. Kui me nagu loeme neid nii-öelda religioossed-vaimsed inimesed üheks siis me Euroopa kontekstis nagu eriti eristu küll aga selles, et nii-öelda konkreetse religiooni omakspidajate hulk on siis märgatavalt erinev sellest Mao mitte religioosne spirituaalne maa. Ma arvan et kõik oleneb sellest loomulikult, ühesõnaga kuidas statistika ja küsitlus on üles ehitatud iga, mida küsitakse, aga normaalne igatahes mulle. Lõik väga meeldib, sellepärast et minu meelest see natuke illustreerib ka seda Ringo, sellist kerget skeptitsismi või võib-olla läheb kokku selle ideega, et need religioossed, nii-öelda vajadused või vaimsed vajadused on mingis mõttes universaalsed, isegi kui meil organiseeritud religioon mingi põhjusel ei rahulda neid vajadusi või mingit brändi, me ei usu. Näiteks ma ei usu, et Luterliku kirik rahuldab ära need meie vajadused, siis me leiame kuskilt mingi pendli, Endli või või mingisuguse või budismi või budismi või jooga või, või, või midagi muud selle asemel. Ja tegeleme sellega. Ja minu meelest see annab ka väga huvitavaid, selliseid viiteid nagu tulevikku sellesse ideesse, et mida rohkem anname tehnoloogiale, sotsiaalmeedia platvormidele, oma andmeid, seda rohkem nad saavad aru, kuidas meid täpselt rahuldada ja milliste teemadega täpselt võib-olla siduda need positsioneeringu erinevate vaimsete teenuste jaoks, mis siis võivad tuua meile kokku täpselt sellise kogukonna mis võib aidata meil kõige sügavamale oma sellisesse sügavusse minna. Kuulaks korra veel ühe ühe lõigu, enne, kui me hakkaks arutama seda, et mis meid ees ootab. 25 aastat tagasi käis Eestis Paavst kohtus lastega käesoleval aastal siin alles eile käis Eestis paavst kohtus lastega ja 25 aasta pärast tuleb Eestisse paavst ja kohtub lastega. Pange seda tähele. Prohvet Ringo ringraja, hea sissejuhatus sellesse, et kui, kui arutleda, et mis siis meid 25 aasta pärast ees ootab. Ja minu meelest Ringo ringvee tõi oma loengus välja tegelikult et päris olulised faktid või ilmingud laiast maailmast, et kui meie siin oleme anomaalne nähtus religiooni ehk siis organiseeritud religiooni uskumise suhtes, siis maailm tegelikult on ikka üsna teistmoodi, kui meie siin. Ringo numbrid tegelikult minu jaoks olid täitsa üllatavad. Kui me vaatame 25 aasta taha, siis nii-öelda tulevikku, kõige lihtsam on öelda selliselt, et kasvavad, tähendab need religioonid kasvavad, kus sünnib rohkem lapsi see on nagu kõige selline primitiivsem ja lihtsam ja ausalt öeldes ka kõige ausam suhtumine Euroopa on tuntud selle poolest, et seal rahvastik eriti kasva osades piirkondades me teame seda, et projektsioonid näitavad, rahvastik väheneb, aga on piirkonnad, kus siis rahvastik kasvab ja kasvab oluliselt. See on Aafrika, see on Lähis-Ida-seon, Afganistan, Pakistan, see on lõuna Aasia. Kui me vaatame selles kontekstis, et millised religioonid näiteks kasvavad, millised kahanevad, siis tihtipeale öeldakse, et islam kasvab ja kasvab, kas kristlus kasvab? Noh, Euroopa kontekstis tihtipeale öeldakse teise kristlus väheneb. Kui me nagu maailma laias pildis vaatame, siis kristlus ka seal täpselt samamoodi. Sellepärast kristlus ja islam, mõlemad on Aafrikas olulised ja seal lihtsalt rahvastik kasvab niisama lihtne see loogika on. Üks asi, mis mind natukene vastukarva silitas nende Ringo prognooside juures on, oli siis see, et ühelt poolt jah, ma olen nõus, et pere taustal on oluline mõju sellele, kas inimene siis noh, oma edasises hilisemas elus on religioosne või mitte ja mis religioosse nominatsioonide täpselt kuulub. Aga siis oleks minu kiuslik küsimus, et tulid maailma kõik need miljonite sajad miljonid ateistid. Et kui me kerimisid, noh nagu mõnisada aastat tagasi, siis valdav enamus inimesi olid religioossed ja selle järgi nagu noh, siis kui, kui minna seda demograafilist mudelit mööda, siis peaks arvama, et religioossed inimesed ei saanud lapsi ja siis need paar atesti, kes maailmas olid sygisid nagu jänesed. Et noh, minu jaoks on väga kahtlane lähtekoht, kust minna. Ma olen sellega nõus, ma ka täpselt samamoodi seal loengus ka mõtlesin, et minu meelest ta nagu ajab järelduse eelduse nagu sassi, et mulle tundus Mul oli täpselt sama probleem selle selle argumendiga ja kui sa kuidagi kokku võtta, siis just see küsimus, et kas lapse hea sotsialisatsioon tänases ja juba ka muutuvas maailmas järjest kiiremini muutuvas maailmas püsib, et see oleks nagu öelda, et sellepärast, et meie kasvasime nõukogude ajal siis meil on täpselt samasugused väärtused praegu, nagu meie vanematel olid siis, eks millest on tingitud, et laste arvukus näiteks, et see religioon võib seal olla üks faktoritest, aga ka näiteks majanduskasv on seal üks väga oluline faktor olulisemgi kui palju naised on tööl, tehnoloogia areng, kõik sellised asjad. Ja need on väga paljudes riikides viimase 20 30 aasta jooksul tohutult muutunud. Selle uskmatute arvu kasvutendentsi kohta tegelikult Ringol oli üks väga hea mõte veel, mis räägib kahest sellisest ettearvamatus tegurist, milleks on Hiina. Me võime nagu mõelda, tihtipeale siin Eestis elades kindlasti kasvab kõige rohkem uskmatute inimeste arv, kes ütlevad, et neil ei ole ühtki usku, nad on oma usku ise ise teame, mis me usume, et nende arv kasvab, sest et noh, maailm ju valgustub ja muutub selliseks liberaalsemaks ja paremaks kogu aeg, aga nende protsent üleüldiselt kahaneb. Siin ei ole arvesse võetud seda, et kui Hiina peaks oma religiooni poliitikat muutma ja sealsed inimesed endale usu leidma, et mis siis juhtub, siis tõenäoliselt usku mitte omaks pidavate inimeste arv väheneb veelgi rohkem. Aga miks siis nende inimeste hulk protsentuaalselt väheneb ja arvuliselt eriti ei tõuse siin järgnevate kümnendite jooksul, siis me võime öelda, et põhjus on jällegi sigimises. Tähendab, nendel inimestel lihtsalt ei pruugi lapsi olla, nad on väga vaimsed, aga lapsi ei ole, teised inimesed on väga religioossed ja on väga palju lapsi. Mina praegu küll seda, et, et lisaks sigivuselemis tõepoolest inimühiskonda iseloomustab siin tuleks veel nagu kahte aspekti arvesse võtta. Ühest küljest on selge, et, et noh, et praegune maailm kas hüvenevalt selline ratsionaalne ja praktiline ja sellega seoses vähemalt paigutise religioossus osakaal langeb pigem. Ja teisest küljest on meie maailm varanduslikult väga kihistuv ja mulle tundub, et kui see kihistumine jätkub samasuguses tempos, siis jällegi ei ole noh, mingisugust põhjust Nendele, Abrahamlikele, religiooni talle nagu mingit nakas suuremat kahanemist ette ennustada, et minu meelest nagu need on ka väga olulised aspektid, mida lisaks temaga graafilistele silmas pidada. Hakkasin ühe, võib-olla natuke provokatiivse hüpoteesi välja, et ka uskmatutel võib võib-olla lihtsalt tegelikult alternatiivne viis, kuidas saada oma nii-öelda religioossed vajadused rahuldatud ja see võib olla usk teadusesse. Ehk siis võimalus tegelikult teaduse abil panna kokku mingisuguse mingisugune narratiiv mille abil uskuda, et maailmas on mingi kord, nende elu juhib mingisugune kord. Ja nüüd me jõuame hästi põneva teema ja see, see on see, et mis on siis näiteks täna võimalik uus religioon ajakirjas on. 15 aastat tagasi oli selline äge Pealkiri, mis siis kõlased, indebogeening terval, Siro tender vasvann, ehk et alguses oli null ja siis tuli üks. Ja see, see minu hästi mind inspireeris ja kuidagi see artikkel rääkis siis sellisest tärkavast arusaamast maailmakorralduses, mis siis võiks olla võrrelda uue religiooniga mida võib siis kutsuda kas tataismiks või digitalismiks, kus on kolm postulaate Computation, Spray pool, things poolt inglise komp, juut ja hoolcambutionis vann ma ei oska seda kompationid kuidagi tõlkide otseselt oleks ta arvutamine, aga mulle meeldib selline sõna nagu raal eesti keeles ja siis ma mõtlesin, et võib-olla raalima komponendile ja vaste eksised rahalimisega saab kirjeldada kõiki asju. Kõik asjad on suutelised raalima ja koguraalimine on üks sellised ägedad postulaadid ja, ja siis selle kõige kohta nüüd suhteliselt hiljuti ütleb jumal Harari, et tema hinnangul uued religioonid tekivadki Silicon Valley's. Jaa, Silicon Valley on tänane vaste 13. sajandi Vatikani ja et jumal on surnud, lihtsalt laibast lahti saamine võtab aega. Sellised ägedad ägedad arengud ja ma ei tea, kas tahab keegi siia otsa midagi öelda, võime võikski 200 otsa aspekti küll, et, et nüüd veel lisaks nagu sellele sellele tataismile ja, ja, ja ühe ja nulli kummardamisele, mis on väga tähtsad asjad tänases maailmas. Siin on nüüd üks aspekt veel mis puudutab nagu kompuutrit, tehnoloogia arengut ja, ja kõike seda, mis meid nagu järjest rohkem ja rohkem ümbritseb olgu mobiiltelefonide või mingite muude välisseadmete, mis tegelikult on juba inimese osaks saanud näol on see, et, et kellel, nagu tasapisi täitsa märkamatult on järjest raskem eristada seda, mis on tegelik, mis on reaalne ja mis seal virtuaalne. See tekitab nüüd sellist väga põnevat segadust ja tegelikult ennustab ette, et lähiajal meil on oodata suuri murranguid filosoofias, kus tuleb ilmselt ümber defineerida nagu mis asi see on. Tegelikkus, mis sa ise on reaalsus siis siis sellega kindlasti kaasnevad veel ka kõikvõimalikud niuksed, uued hüpoteesid üleloomulikkuse kohta, uued moraalsed struktuurid ja nii edasi. Nissani tiir Off, jumend fondi, et inimesed leiavad tähendusi virtuaalsetes mängudes, ei ole midagi uut. Me oleme mänginud seda virtuaalreaalsuse mängu juba tuhandeid aastaid, kutsudes seda religiooniks kehtestatud reegleid, mida pärismaailmas pole. Need reeglid on sinu peas ja sa püüad neid terve elu jooksul järgida. Kristlasena saad sa reegleid järgides lisapunkte ja patustades kaotad neid. Mängu lõpus, kui sul on piisavalt punkte, võid pääseda järgmisele levelile taevasse. Jääd apsud õnneks kodu Heaven. Väga hea. Väga val Harari on üldse üks fantastiliselt äge filosoof ja kirjanik ja mõtiskle ja selline tõeline visionäär, Iisraeli ajaloolane soovitan lugeda, sapiens on eesti keeles ilmunud homo deus ja 21 õppetundi 21.-le sajandile on veel inglise keeles, et vaadake järgi. Aga nüüd sellest, et religioon kui tuleviku arvutimäng, Tarmo, mis sina mõtled? Ja see on huvitav mõttemäng ja, ja minu arust avab jah ühe aspekti religioonist päris ja uuel ja huvitaval moel, aga mulle tundub, et sealt ääre alt jääb ikkagi väga palju asju välja, et mida tegelikult peaks ka religioonina käsitlema ja et nüüd, kui seda mõtet püüda edasi mõelda, et, et mis võiks olla selline noh siis see kaasaegne religioon, Tony vorm või mis on siis, siis ma ei tea, kas tataism nii nagu Peeter seda väljendas, et, et see on, see jällegi kirjeldab nagu ühte tahku, et see annab mingisuguse modaalsuse sellele, et kuidas me mõistame enda kohta maailmas ja enda suhet kõige muu olevaga ja see, see iseenesest on jällegi selle koha pealt huvitav, et öelda, et noh, täna tõepoolest hästi suur hulk väga respektaableid mõtlejaidki käsitleb ja ütleb, et inimene on põhimõtteliselt nagu noh, põhimõtteliselt nagu üks arvamus. Et me saame infot, siis me teeme ühe protsessi protsessile seda infot ja, ja siin tuleb välja siis ka see, et meie apokalüpsis on see, et ühel hetkel saabub tehisintellekt, mis on, mis on võimekam kui meie ja siis võtab üle. Nüüd huvitav on, eks, et kui me kerimised natukene tagasi tööstusrevolutsiooni aegadesse, siis oli levinud arvamus üks, tollane prantsuse, noh, kuidas öeldagi, filosoof ja mõtleja süljendametrii avaldas raamatu, mille pealkiri oli siis inimene masin loomashinud ja kus ta argumenteerida inimene on põhimõtteliselt nagu aurumasin. Et kui sa hakkad mõtlema, mis inimkeha on, et sul on terve hulk siukseid torusid, kus liiguvad erinevad vedelikud, mida erinevad pumbad ja coilid ringi ajavad. Ja, ja siis meie liigesed, lihased liiguvad nagu hüdraulika põhimõtete järgi noh, et põhimõtteliselt inimene nagu aurumasin. Ja see tuleb sellest, et sellel ajal oli see meie nagunii-öelda tehnoloogilise arenguhorisont. Oli see masin, see oli see noh, kõige kaugemale, kuhu me tehnoloogiaga jõudnud olime ja nüüd meie tehnoloogia arenguhorisondiga on, on nagu Peeter ütles raalid. Et arvutid ja see omakorda tähendab, et me mõtestame iseennast läbi selle selle horisondi. Samas Watega selle aurumasina läbi sa ikkagi maailma ei mõtestanud, eks selle tattalismi kaudu põhimõtteliselt on võimalik ka see. Ma arvan, et sellel ajal see võis olla küll ka ikkagi, et nad kogu maailma maailma selliselt ütlesid, et maailm on, noh, vot see oli Newtoni mehaanika, et sa ütled, et asjad liiguvad sellepärast, et et kuskil nagu miski avaldab jõudu ja siis siis asi liigub, noh, tegelikult kui sa mõtled, see olnud ainult aurumasinal üheksat, kui sealt veidikene edasi kerida siis on ju inglise, sellise ulmekirjanduse või ütleme, proto ulmekirjanduse esimene raamat Shelli doktor Frankenstein. Ja kui sa mõtled, mis oli doktor Frankensteini tagasi idee oli see või, või mida Topher Grace tegi, oli ta võttis surnud koed laipade tükid, panin need kokku järk, äratasin end elektrilöögiga ellu, kuna elektri, seal oli sellel ajal see uus asi, see oli meie sellise tehnoloogilise arengu ja teadmise Horisont. Et siis oli järgmine argument, oli see, et sa võid kõik noh, põhimõtteliselt kogu elu kirjeldada läbi elektri ja, ja nüüd on siis samamoodi see, et me ütleme, et näiteks meie aju töötab ühe nulli. Et signaal on või ei ole ja selle ümber siis ehitatakse kogu see asi ülesse. Ja siis selle kaudu me püüame lõpuks jõuda sinna, et me seletame ära, mis asi on teadvus. See ei klapi päris nii hästi. Noh, samamoodi nagu ei klappinud sellel ajal väga hästi see, et elektrilöök või võimaldaks, seletad ära, et miks osad asjad on elus ja osad on surnud. Paljude inimeste jaoks ta ikka klapib päris hästi, et sellest on päris põnevaid usutavaid teooriaid kirjutatud ei näe, aga samas näiteks digitaalselt ära seletada või mõista surma või ilmutust on ka signaali keeruline juhe seinast välja. Veel üks üks aspekt, mille peale mina väga tihti mõtlen, on see, et, et ei ole olemas minu meelest sellist asja nagu mingi üks ühtne meie või inimesed või et, et kui me tahame midagi nii üldistatult öelda, siis me peamegi minema ja praktiliselt nagu bioloogiliste printsiipide juurde, et leida midagi, mis oleks nagu kehtiv samal ajal nii Jaapanis kui Euroopas kui Ladina-Ameerikas ja väga-väga haritud inimeste hulgas ja väga-väga madala haridusega inimeste hulgas. Ja nüüd, kui me oleme õitsema infoväljal, kus me anname neid, eks sellisel platvormil nagu Facebook järjest rohkem oma infot, eks et siis on võimalik ka luua nagu religioosseid organisatsioone, mis vastavad paremini sinu vajadustele. See viib mind selleni jälle, et, et, et mina hakkasin mõtlema selle peale, et ilmselt nagu üks tuleviku religiooni, selliseid resistentseks muutvaid asjaolusid ongi see, et kui see, kui see religioon on nagu võimalikult paindlik ja võimaldab enda sees luua väga-väga erinevatele gruppidele väga-väga erinevaid narratiive, mille ümber kokku tulla ja seda sellist kuuluvust ehitada. Aga ma mängiks siia ühe Vembuka väikese fraasi Ringo ringvee loengust, mis, mis pakub välja ühe. Ma ei tea võimaluse läbi, võib-olla siis huumori, ma ei tea, kuidas ta seda mõtles. Aga seda, et nagu toimuks mingi noh, tähendab selline globaalne läbimurre korraga oleksid kõik õed ja vennad, ma ei tea, selleks on tõenäoliselt tarvis tulnukaid. Tähendab, et tuleb nii-öelda Nibiru, mitte nagu seeni piiruwaitset päris nii viiru tuleb, eks ole, ja siis noh, tähendab me kõik koonduma ja hakkame nagu koos asjadega on võimalik, ma lihtsalt mõtlen selle peale, et kui me vaatame nagu neid erinevaid vaimsuse või religioosses, mis nagu inimesi, Mondlik mobiliseerivad, mobiliseerimine leiab aset siis, kui tuleb mingisugune välisoht. Tähendab, selline turbulentne aeg, tähendab siis inimestel tekib, et noh, midagi nagu peaks olema kindlalt ma lihtsalt sellega matta, nagu korraga selgub, eks ole, tulnukad tulevad siis võib-olla inimkonna ühtse, tähendab, asub võitlema ühise vaenlase vastu, see on ju alati võimalik. Kas need kunagi tulevad või nad ei tule? Ei tea. Mulle meeldib, et Ringo ei anna kindlaid vastaseid. Kui nüüd jah, selle homse reliki võimaliku homse religioonide juurde tagasi tulla, et siis Ringol oli selle kohtlase lina arvamus Veel üks asi, religioon muutub tõenäoliselt lihtsamaks, on sama asi, millele tänapäeval ollakse tähelepanu juhitud, no oli kiirtoit, eks ole, me räägime tänapäeval kiir religioonist ja kiirvaimsusest on nagu lihtsad lahendused lihtsateks olukordadeks. Te käite kaks korda nädalavahetusel seal mu laagris ja siis te olete nagu hõbeda või tantraõpetaja või no tähendab kes iganes, keda te nagu tahate olla realiseerida oma potentsiaal. Ma annan teile tõendi välja ja siis te lähete ja saate teha omaette OÜ vaimsus täna religiooni puhul täpselt samamoodi, väga lihtne, mida tohib, mida ei tohi, eks ole, vaimsuse puhul, mida peaks, mida ei peaks? Väga irooniline. Kristluse üks niisugune suur suur väljakutse, millega kristlus põrkus kokku ühes kuskil jällegi mälu järgi, ütlen 13-l sajandil või kus see leidis nii-öelda lahenduses pik pinge oli see, et mis sellel ajal leidis aset, selle nii-öelda tehniline termin oli see, et tekkis teispoolsuse Terti Aarne struktuur ja mida see tähendab, et enne seda oli siis kristlik doktriin, nägi ette, et kui sa vaat seesama punktide kogumine surma puhul loetakse kokku, et voorused ja patud on ülekaalus ja siis siis oli valida, et noh, põhimõtteliselt sa lähed taevasse põrgusse. Ja taevasseminekuks oli vaja minna läbi teadaolevalt siis nõelasilmaaegset, et see oli väga-väga raske ja siis selle kristliku definitsiooni järgi tegelikult, et taevas on pühakud, et need on, see latt on väga-väga kõrge, et sealt tavaline inimene üle saada oli väga raske ja siis mis juhtus? Selline olukord arusaadaval moel ei motiveeri inimesi väga hästi käituma, kui nad ütlevad, et see latt on nii kõrgelt ma niikuinii üle ei saa, et ükskõik kui palju pingutan, ma põlen põrgus ja siis tuli juurde. Kolmas Tertiaarne struktuur tähendabki etet, teispoolsus jagunes kolmeks mittena taevakse põrguks vaid taevas põrgus taevas põrgu purgatooriumi. Ja Purgatoorium oli siis see, et mis, mis andis selle ventiili, mis selle pingelahendus, et kui sa olid üldiselt elanud oma elu hästi, aga noh, sa ei olnud mingi pühak, siis sa ei sattunud mitte põrgusse Purgatooriumisse, mis ei olnud igavene. Mis oli selline asi, et kus sa oma aja nii-öelda ära teenisid ja siis läbi puhastustule oma patud lunastasid ja pääsesid taevasse. Nagu järeleaitamistunnid sinnakanti ja mul on siiani juurde mängida üks väike tore killukene põrgu kohta meie auväärselt katoliku vaimulikult dioloogilt, kes on ka ajaloolane, literaat, tõlkija, kirjastaja see on Vello Salo, keda võib praegu kinodes näha jaanud otsani filmis Vello Salo, Igapäeva müstika. Fantastiline vaimulik vanahärra, et tema on väga toredasti defineerinud põrgu. Põrgu on täpselt seal, kus teie istute. Kui te olete mõne inimese elu põrguks teinud, kui ei, siis on see istub seal singel, valge ingel, mitte põlvi. Sest kus on põrgu, kui mitte seal, kus põrgulised on? Ja et mõne inimese elu on põrgusada, olete kuulnud ja võib-olla kahjuks isegi läbi teinud. Nii et see võimalus meil on. Jällegi tuleme tagasi armastuse juurde, mis on, armastas vaba valik. Kas ma olen oma 50 aastat sellele järele mõelnud? Aga ei oska teile paremat öelda, kui et armastus on nii suur väärtus, et see oli seda riski looja riski väärt, et anda võimalus ka ei ütelda. Armaksusele endale ja selles seoses ma tulin, kes siis selle teema peale armastus. Ja avastasin, et Risti kirikus, mis on tegelikult armastuse usk, räägitakse armastusest liiga vähe. Kogu ristiusu võib kokku võtta ühes lauses jumala armastus. Ja käsib armastada nii, nagu tema meid armastab. Tuletan meelde mõningaid pühakirja tekste, et see on väga vana mõte. Vaid lihtsalt selle peale mõtlema, et võib-olla ma ütleks teistpidi, et armastus on jumal. Ta ütles seda muide mõlemat pidi selles mõttes hästi võluv, et et ta on jõudnud, on kogu selle teema ära taandanud selle essentsi peale, et see mulle väga meeldis seal osalo juures. Et kui Vello Salo räägib armastusest, et siis siin on huvitav ja oluline tähele panna seda, et eesti keeles on selle nähtuse või asja asja kohta üks on armastus, mille kohta siis selles kristlikus dioloogilises ja religioosses traditsioonis alles kreeka keeles on on kolm erinevat sõnassis filia Eros ja et hilja on siis selline nagu noh, filiaalne armastus, õe-vennaarmastus, selline lähedus, eroson siis arusaadavalt selline lihalik, armastus, armastus sellise romantilises mõttes ja aga Te ehk siis ladinakeelsesse ladinakeelse sõnana karitus, sedasama saabus, tuleb inglisekeelne sõna, on siis vaat nüüd hooli kõikehõlmav armastus, mida tunneb jumal inimese vastu oma loodu vastu ja mida ta ootab, et meie tunneksime siis siis kõigi kõigi teiste vastu jumala vastu tagasi ja 11. Terminitega kipub olema jah niiviisi, et lihtsalt nii ja naa tõlgendada, et kui võtta, kas inglise keeles feid liiv, eks, et noh, mis mõlemad justkui peaks, tähendab, tähendab suhteliselt sama asjana eesti keeles oleks siis usk ja veendumus vist uski uskumus, usk ja pigem ikkagi vist veendumus, oleks otsene tõlge. Aga kuulaks jupikese, mis Ekart selle kohta ütleb? Usk on midagi sellist, mis ei vaja veendumust. Kui Jeesus rääkis usust, siis rääkisite ühendusest kõiksusega olles küll sina ise, oled sa samal ajal osa millestki suuremast. Pikka aega olid just lood ainus viis inimesi vaimse tõe juurde juhatada ja seepärast on olemas mitmeid lugusid, mille mõte on sügavam kirjeldatust. Ning kui inimesed suudavad nendega samastuda, väljendavad need lood sügavat tõde. Et kui kasvõi kristluses võtta kõike sõna-sõnalt, saab lugudest ideoloogia ja nende sügavus läheb kaduma. Nendes Noon täpseni maa samme. Vaata, siin me oleme nüüd korraks jälle tagasi selle Ringo ennustuse juures et religioon muutub järjest lihtsamaks, millega võiks nõusse jääda sellisel puhul, kui see meie praegune digitaalne kapitalism arenekski nagu samas suunas edasi, nagu ta on siiani arenenud digitaal ja ka paraku olgu ta seotud kapitalismiga või millega tahes seal on siiski võimalikud ka sellised väga ootamatud arengud ja üks areng, mis, mis tõenäoliselt nüüd lähiaegadel ees seisab, kujuneb silmas pidada kas või bioonilisi proteese. See paljude inimeste teadvused saab ühel hetkel nagu otse ühendusse viia. Ja see on nüüd selline selline hüpe, mis on vähemalt minu jaoks võrdlemisi ettearvamatu, mida see endaga veel kaasa toob, aga selge on see, et, et noh, et see toob kindlasti kaasa kah nagu sellised väga tõsised muutused maailmapildis ja, ja religioonis ja eetikas ja kõiges. Ja kui nüüd veel mõelda sellele, et kui niisugune areng on võimalik, siis on võimalik ka ilmselt ühenduda aga hoopis teiste eluvormide teadusega. Loomse, taimse teadvuseni Ja sellisel juhul nii nagu see küsimus, et noh, et mis on inimene ja nii edasi, et see nagu veel muutub veel keerulisemaks veel, et arvatamata ja ettearvamatumaks ja kindlasti see toob kaasa veelgi Ennostamatomanid arenguid, et ei ole päris kindel, et religioon nagu tingimata järjest lihtsamaks mootor see kolme ajuvaheline sisevõrk, ma saan aru, on katse korras juba tekitatud ongi juba täiesti reaalsus, aga poja ja püha vaimu Mind ennast natukene ka ikkagi häirib sedasama termin, mida ma siin saate jooksul korduvalt oleme kasutanud, et see vaikiv eeldus, et inimeste religioossed vajadused, et mida siis on, on võimalik rohkemal või vähemal määral rahuldada. Ma, ma ei tea, see see vaikimisi nagu justkui seab selle keskpunkti religiooni juurde, et ma enda pojale mõeldes ei oska nagu arvata, võib öelda, et Mullex religioossed vajadused et võib-olla mul on mingid teatud epidemioloogilised vajadused, mida mingites oludes ja mingisugustes teistes tingimustes, kui ma täna olen omadega võiks rahuldada, muuhulgas ka religioon. Aga, aga praegu ma ei oska küll nagu kuskilt puudust tunda. Ma vist olen ka seal termini päri sõnuga. Sama meile ta on võõras, aga kui me mõtleme näiteks selle peale, et enamus maailmast globaalselt vaadeldes on pigem religioosne, siis selles mõttes ta on nagu Ringo selles loengus põhjendatud, et paavstil on 1,3 miljardit järgijat Foloweri. Meil on 1,3 miljonit eestlast, et selles mõttes meie lähtume siin oma mitte nii väga religioossest vaatevinklist, küll aga needsamad uuringud, mis näitavad, et me ei ole väga religioossed, viitasid sellele, et me võime olla üsna spirituaalset. Jah, ja noh, see paavsti näide, ma ei tea, kui hea hea näide selles on, et kui seda hakata niimoodi vaatama, ütlema, et siis mooduse tungil on, on ilmselt suurusjärgus, võiks öelda sama palju järgijaid. Tarmo, sa ütled, et sa ei näe religioosseid vajadusi, ma olen selles mõttes nõus, aga kui me üritame kuidagi defineerida või vähemalt nimetada paari vajadust, mida me kujutame ette universaalsetena ja mida siis muuhulgas religioon võib rahuldada, et mis need oleks? Mina kujutan ette, et kuulumine ja kontroll ja võib-olla mingisugune selline suure narratiivi otsimine, aga et kas seal on veel mingeid. Ja neid noh, ütleme jällegi, et võtta, et kui enne põgusalt oli juttu, et et kuni siis kuskil sellise 16 seitsmeteistkümne sajandini vähemalt Euroopas oli religioon ja islam on suures osas ka tänaseni tegelikult, et selline endiselt holistlik süsteem, mis pakub vastuseid mitte ainult siis selle kuuluvuse ja kontrolli ja mis see kolmas oli, mille raamides vaid vaid pakub vastuseid ka moraali ja poliitika raamides, pakub epist oma loogilist kindlust. Ma ei tahaks öelda, et need on religioossed vajadused, sest neid vajadusi võivad moel või teisel kata rahuldada ka teadus, kunst, need vajadused kuidagi olemuslikult religioosse, aga tõepoolest läbi inimkonna ajaloo. Ja Ma arvan, on häid põhjuseid arvata, et ka jätkuvalt tulevikus suurt osa neist baasvajadustest olulisel määral kadakareligioon. Tohib vaata siis, ma tuleks korraks tagasi jumala juurde. Kes räägib tehnoreligioonist. Nii Aything, infra, Stinclaystude millegipärast ma arvan, et religiooni seisukohalt on täna kõige huvitavam koht Silicon Valley, kus luuakse 21. sajandi uued usundid, terla religioonid sarnaselt kristlusele, judaismi hinduismi, teistele usunditele käiakse vanad lubadused, õnn, jõukus, õiglus ning isegi igavene elu, ainult et mitte pärast surma, vaid siin maa peal. Esimese suure tehnoreligiooni sotsialismiga lubati maapealne paradiis luua ideoloogia ja elektri abil. See ebaõnnestus, kuid peagi näeme järgmist usundit, mis ütleb. Nüüd on meil geneetika algoritmid ja iseõppivad masinad. Sellest piisab, et luua paradiis. Leherdatuvus. Krujaid. Selle mõttega ma suudan küll väga hästi haakida ja täpsustaksin või isegi lisaks juurde, et sellel Silicon Valley tehnoreligioonil on tegelikult ka see nagu hauataguse elu dimensioon täiesti olemas, see, et, et mis on siis aplauding on ju, eks, et su keha võib surra, aga su suvaim jääb, jääb alles. Ütleme okei, me saame sellest aru, et kristlus ja islam iseenesest 25 aasta jooksul kasvavad aga. Aga võib-olla nad ka hübriidi seeruvad, eks Sa võid olla selline tehnoreligioosne moslem, näiteks. Kristlik moslem ja muide, kas kristlik moslem, aga budistlikke tehnori mootorsaemõrvar. Andrei, kas mootor, budistlik, selline transhumanistlik tehnoreligiooni jutlustaja, kes ütleb, et samamoodi nagu kõik on meie meeles, on see Vaid yks suur budistlik budistlike vaadetega kristlasest moslem. Ei, aga muidugi selliseid, selliseid asju on, on tegelikult suhteliselt hiljutisest ajaloost leida, et kui me vaatame praegu Saksamaal või siis ka europarlamendis suurim eraldi, siis nagu partei fraktsioon on kristlikud demokraadid et siis see kristlik demokraat on sõnaühend, mis veel ka täpselt 19. sajandi lõpul oleks kõlaski samamoodi nagu budistlik mootorsaemõrvar. Et need kaks asja olid kokkusobimatud, aga, aga tänaseks nad on väga hästi kokku sobitatud. Ma arvan, et religioon jääb oluliseks jõuks ja oluliseks fenomeniks inimkultuuris ja inimeste ajaloos, aga noh, on väga raske arvata või oodata, et ta, ta areneb, mingid, et sellist ühte vektorit mööda teiseneb, muutub ajalooliselt religioonid ongi olnud, et noh, selle koha pealt nagu holistlikud kõikehõlmavad ja neid ei nimetada selle religiooniks, et kui mõelda tagasi sellele, et juutide toora, et see oli seaduste raamat. Et see religioon tähendas selles mõttes seadust, mis oli asjade üldine kord, see on see, kuidas asjad päriselt on ja kuidas nad peaksid olema, et need olid nagu üheskoos Klooster oli võtta nagu sisuliselt Google ka, eks ole. Kui sa tahtsid midagi teada, siis läksid, küsisid munga käest, läks. Kas keegi peaks seda aega kattuma? Head aega, nägemist. Nägemiseni. Kuulmiseni küll siin. Nagu raadios öeldakse, kuradid, öeldakse nägemiseni. Head vikerraadio kuulajad, täna jõudsid teieni Riina Raudne, Peeter Jalakas, Peeter Laurits, Tarmo Jüristo, Ringo Ring, Vello Salo, val Harari Eckhart tolle ja mina olen Ingrid Peek ning kohtume teiega taas nädala pärast juba järgmisel laupäeval peale kella viieseid, uudiseid, vikerraadios, raadio. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere arvas tänase teema kohta nii. Eesti suhteliselt. Uskumatu maa nende definitsioonide järgi, mida Ringo poolt lähedalt analüüsides kasutati, aga et võib-olla vähem teadaolev fakt on see, et umbes sama protsent, kes peab ennast uskmatuks, usaldab teadust ja see protsent on siis üks suurimaid OECD maades ja kõvastele 50 ja mõne küsitluse järgi 70 protsendini. Ja eks gringo viimastest vastustest viide religiooni, kauguse ja hariduse organisatsioonile tekitab ju küsimuse, et kas siis teadus on midagi, mis on surrogaat, religioon, täna sellele küsimusele ei ole head vastust. Ja kui nii küsida, siis on võimalik üks keskmine teadlane viia vaimse šoki järele, aga sellegipoolest on siin olemas, kui mitte tõsiasi, siis ajanud paralleel me küll teame, et usk ja religioon on kaks eri asja, aga eks usk on ju ka osa religioonist. Ringo ütles täna umbes vist kaheksa korda, uskuge mind, usk on põhimõtteliselt usaldus. Usaldus on ebatavaline olukord, kus inimene õige natuke loobub oma õigusest olla maailma keskpunkt, üks usaldus oli olukord, kus üks inimene on valmis lootma teise olgu see siis juriidiline või füüsiline isik tulevikku suunatud tegudele. Ja sellega seondub veel üks aspekt, mida on hea meenutada. Et siis loobume me juba täiesti vabatahtlikult ka kontrollist selle üle, mida teine teeb. Raadio Jaik. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajat Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid Karindzucker, Aili Jõeleht, Pirkko mäe, Aldis Pauliukaitis, helirežissöörid, Hendrik Kaljujärv, Jakob Juhkam. Saatesari on valminud Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks. Kuulake, saadeti lisalugusid vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Kohtumiseni järgmisel laupäeval peale kella viieseid. Uudiseid vikerraadios.