Tiiu jail Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Tere, head vikerraadio kuulajad, käes on aeg, mil eetrisse paiskub Raadio Jaik. Raadio äike põhineb Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostööl. Sellest sünnib siis tosina osaline saatesari, mis pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas veerandsaja aastaga pärast. Ja selle kõige aluseks on loengusari elu pärast Google'it. Mille loengutel aga teie, head kuulajad osaleda? Järgmised avalikud salvestused toimuvad 23. oktoobril, mil Jaan Aru räägib inimesest kuuendal novembril ja seitsmendal novembril kell kuus õhtul Von Krahli teatris. Siis on teemadeks tehnoloogia, tehisintellekt ja transhumanism, millest räägivad Jaak Vilo ja Oliver Laas. Nii et te olete kõik teretulnud ka loengutele elu pärast Google'it kuulama pikemaid arutelusid, millest siin saadetes Raadio Jaik kasutame katkendeid täna aga meil saates teemaks globaalne ja lokaalne ning vikerraadio stuudios on Hasso Krull, jah, tervist. Kristjan Lepik, Peeter Jalakas ja Peeter Laurits. Ja mina olen Ingrid Peek. Võtame siis täna, et teema, mis on palju arutelu saanud üle kogu maailma, et paljudel on teada ju ütlus Think global jätk Lõukalli. Mõelgem globaalselt nagu tegutsege lokaalselt, mida täna kindlasti ka siin saates lahkamisele võtame, enne aga võiks vist kuulata. Kuulame lõigukesi Kaupovipi neljandal septembril peetud loengust. Kõiges on loomulikult süüdi naised, see on teada, tõenäoliselt oligi see asi, nägi välja kuidagi nii, et naised ütlesid meestele, et kuulge, et kaua me jookseme oma lapsed süles teile järgi, et aitab naljast. Ütleme selline lihtsustatud vaade sellele asjale, et panete, teete meile siia onni ja, ja me paneme siia need seemned maha, et me ei pea neid korjama, et me teame, et seemnest kasvab see. See on huvitav asi, et see teadmine, et seemnest taim kasvab, see ilmselt oli, oli juba miljoneid aastaid, aga aga ta kuskil 11000 või 12000 aastat tagasi kasutusele võeti sellisel kujul. See tähendab seda arvatavasti, et see asustus nendes piirkondades oli ikkagi piisavat tihedaks muutunud, selleks ajaks, kui jää hakkas lõppema. Ilmselt selline võimas energia sisend tekitas olukorra, kus kus tagasiteed enam ei olnud, et selles mõttes tsivilisatsioon oli põlluharija jaoks tegelikult lõks, sellest lõksust ei olnud enam võimalik välja pääseda. Sest et niipea, kui tekkis mingi toidutagavara niipea, hakkas rahvaarv paljunema, suurenema, kasvama, see tähendab, mida see tähendas, seda, et tuli veel rohkem maad harida, eks ole, et ära toita ka teisi võimsaid süsteeme iseloomustab see, et need tema osad on omavahel sellisel kujul kokku põimunud. Sellest lõimumisest tekib teatav sünergia, tekib mingi uus kvaliteet, mida need osad eraldi võttes ei sisalda absoluutselt kõik ainesüsteemid ise organiseeruda alati sellisel moel, mis võimaldab sellel süsteemil maksimiseerida ennast läbivat energiavoogu. Talati tingimusteta evolutsiooniprotsessis tuleb võitjaks see organism, kes suudab endale eespoolt rohkem energiat sisse suunata tagantpoolt rohkem saastat. Nii rääkis siis Kaupo VIP, kes on õppinud teadusfilosoofiat, füüsikat, majandus, biosemiootika. Ta on tuntud oma raamatute globaalpohmelusse lokaalravitsus poolest ning on ühtlasi ka Eesti Rooma Klubi liige, et Rooma klubina me kindlasti jõuame täna hiljem veel, aga milliseid mõtteid teil tekitas tema sõnavõtt, tema teesid? Alustatud sai sellega, et naised on kõiges süüdi ja juba on paljud kuulajad ärritunud naiskuulajad võib-olla ka teised, aga mulle kindlasti tundus huvitav sealse komplexus, et seal midagi sattusin lugema ühte artiklit just sellest, mis kirjeldas komplexuse kasvu maailmas, et vanasti oli ikkagi kõik palju lihtsam, kui me küsisime, palju lokaalsemade maaeluga ja võib-olla see paljut mõjurid tulevad meile väljast, mõjutab meid see, mis toimub Euroopa liidus, mida teeb trump kõik muu, et see on teinud selle maailma hindamise ühel keskmisel kodanikul järjest raskemaks ja koos selle komplexuse kasvuga on tegelikult on juhtunud see, et inimesed on justkui häiritud sellest ja see häirituvus viib selleni, et kohati valitaksegi näiteks seda, kes suudab midagi tõlkida väga lihtsasse keelde mis ei pruugi üldsegi olla tõsi. Mis mind võlus, selle nende täiesti juures on see lähenemine ühiskonna arengule läbi energia, et oma energiatarve minu meelest see on väga põnev lähenemine. Ma ei oska sellele nagu vastu vaielda, noh, ma arvan, et see on üsna võimalik lähenemine ja ütleme globaalsel skaalal küllap ka adekvaatne, aga samas on inimtsivilisatsioonid sellised asjad, mis ei ole mõjutatud ju mitte ainult füüsikaseadustest ega, ega termodünaamika seadustest ja vähemalt lokaalselt leidub inimtsivilisatsioonides ka selliseid taskuid, kus energeetiline maksimeerimine ei ole üldse mitte esiplaanil, vaid pigem kuskile kõrvale tõstetud, olgu see siis budistlik klooster või Ameerika looderannikurahvad Gracie klid, Haidad, kes on leidnud päris nutikaid viise oma selle ütleme, energeetilise varandusliku kuhjumise pidurdamiseks. Kas Asso tahab midagi lisada? Jah, ma olen samuti nõus, et käisid, olid huvitavad, erutavad ja kutsuvad ka siin-seal ehk nagu midagi vastu ütlema. No esimene asi, mis mina tundsin nende teeside juures oli, et siin Kaupo Ta rääkis teatavast lõksust, mis põllumajanduse tule koga inimkonna jaoks tekkis, kus ei ole siiani välja pääsetud. See on tõepoolest tõsi, noh, seda võib ka nimetada poliitiliseks lõksuks natuke poloogilisema sõnavaraga, aga teisest küljest muidugi, kui rääkida energiast ja evolutsioonist, siis mulle tundub, et tänapäeval evolutsianism ise on samuti üks mõtlemise lõks. Tihtipeale kujutletakse ette, kui me tunneme teatavaid arengu seadusi, liikide tekkimist, inimkonna evolutsiooni käiku ja nii edasi. Et siis me justkui sellest saaksime tuletada, mida me peame edasi tegema nendest kogutud teadmistest, justkui saaks tuletada mingid väärtused. Aga see on just see punkt, kus võib väga valele teele minna, sellepärast väärtused ei tule teadmistest ja üldse, kui meil tekib küsimus, et kuidas edasi elada, mida edasi teha, siis evolutsiooniteooriast minu meelest on suhteliselt vähe kasu ja vähe on kasuga teadmistest üleüldse, et selline teadmiste kuhjumine tänapäeval toimub meedias ja noh, võib üldse öelda inimeste peades. Et ega see ei anna meile eriti palju juurde selles osas, et me saaksime paremini aru, mida me peaksime tegema, mida me üldse tahame oma elust ja teiste elust. Kuidas oleks parem olemas olla? Nojah, see kuhjamine tegeleda väga iseloomulik meie tänasele mentaliteedi-le üldiselt, eriti läänes, aga ma arvan ka idas, et mitte ainult infot ja teadmisi või, või mingi selliseid infoväljas signaale, aga ka asju, esemeid, tegevusi, inimese loomuses on ikkagi, mida jõukamaks ta saab, seda rohkem ta tahab ju kahmata ahnitseda. Ja võib-olla see kuhjumine või kuhjumine ongi justkui sobilik sõna ka selle komplexuse kirjeldamiseks, et planeet nii tervikuna kui ka üksikindiviid võib-olla natuke ägab selle koorma all ja siis indiviidi tasemel on see võib-olla info ülekoormus, millest ei suudeta tegelikult siis seda keset olulist välja võtta ja siis justkui vajutakse selle all kössi. Tuleks korraks selle lõksu juurde tagasi, võib-olla peaks selle pisut lahti selgitama, mida seal lõks endast kujutab. Ja see areng on väga kiire, nii et kuni sinnamaale, et juba mingi 600 aastat tagasi väidetavalt Mesopotaamias olid linnad, mille elanikkond või sulatada kuskilt 20000 inimeseni. No ei ole võimalik enam meeles pidada, et kuule, kas Juhan, sina maksid oma maksu või answer, et siis tulebki teate, mis tuleb kaaluühikud leiutada, numbrid leiutada, kiri leiutada, hakata asju kirja panema ja nende savi ja bituumentahvlite põhiline sisu ongi 92 protsendi ulatuses see, kes, kui palju on oma maks maksnud ja kes ei ole maksnud ja kes mida peab maksma. Need inimesed ei olnud kunagi nagu kokku tulnud, üteldud, teate, mehed, hakkame nüüd tsivilisatsioon ehitama, seda pole kunagi olnud, nad jõudsid selle tsivilisatsiooni loomiseni tänu sellele, et neil tuli lahendada mingil moel oma põimsuse kasvu ette tekkivaid probleeme. Ja nad leidsid head lahendused nendele. Niipea kui tekkis selline aste, siis, siis oli jällegi uued inimesed, kes ise endale toitu kasvatanud alates kirjutajatest ja, ja keegi pidi õpetama neid kirjutajaid ja nii edasi ja nii edasi. Suguharudel noh, võis olla seal mingi tosina jagu mingeid erilisi sotsiaalseid rolle, noh ütleme seal šamaan on üks väga kindel näide, eks ole siingi jahimees on kindel näide kindlast rollist, mingi, võib-olla ka mingi amm või või suguharu materja, patriarh või keegi, aga, aga tänapäeval, kui te vaatate, jah, Euroopa liidus on olemas sellised asjad, nagu erialaspetsialistide loendid seal annab kuni 200000 nimetust ja kõik need inimesed tegelevad, nad ei tegele põllumajandusega, tegelevad millegi muuga, see tähendab seda, et need, kes kasvatavad vilja, peavad maksu maksma. Ja noh, see selleks ongi ühest küljest hakates vilja kasvatama, jäime paikseks ja see vilja kasvatamine ise sundis aina rohkem vilja kasvatama. Sellesama eelmises remargis ma mainisin Haidasid klingiteid ja Kvakijutleid, kellel on päris tore, päris tore viis, nagu selle selle kuhjumise hajutamiseks. Selleks tuleb lihtsalt korraldada mitmeid kordi aastas suuri pidustusi, kus siis kõik see, kõik see kuhjunud vara akumuleerunud kapital lihtsalt kingitakse laiali ja, ja mida laiali kingitud Ta, see tihtipeale ta lihtsalt purustatakse või hävitatakse nagu meil, nagu meil jaani tulles lüüakse ka nuudel augud sisse ja ja siis saab järgmisel päeval kohe palju kergema südamega ja vähema kuhjumisega edasi toimetada. Jah, võtame selle rikaste TOP 500 ette, teeme neile ettepaneku kuhjunud varasid ühiselt realiseerida, ma arvan, et tagasiside ei ole eriti positiivne. Kuhjumine on ka probleem, eriti kui me vaatame seda, et meie tarbimisühiskonna tarbimismentaliteedi tagajärjel kohutavalt läheb ressurssi ja kohutavalt kuhjub seda ühekordset kasutatud prügi, eks ju, et see, see tulemi kuhjumine on jõhkralt suur, aga probleem on ikkagi ju selles, et kui palju läheb Energiat millegi jaoks, et seda, seda me kulutame arutult, et me oleme ikkagi ju piiratud ressursiga planeedil, kus me siis ajame taga piiramatut majanduskasvu. Kui sellest kuidagi läbi hammustaks, siis võib-olla oleks natukene tulevik helgema tooniga. Tollesama Rooma Klubi ennustuse järgi jääb 21. sajand tööstustsivilisatsiooni jaoks viimaseks. Tõesti, jah, mina võtaksin praegu kinni Peeter lauritsa jutust khaki pea Häidade kohta. Ta viitas bot platsile siis sellisele vanale ümberjagamise viisile, mis on paljudes ühiskondades hästi toiminud, nüüd jah, kaupa vip kõneles sellest, kuidas siis need inimesed, kes kuskil 11000 12000, noh, võib-olla ka juba 12 ja pool 1000 aastat tagasi tegid algust sellega, mida me praegu nimetame tsivilisatsiooniga, ilma et nad ise oleks mõelnud, et nad teevad tsivilisatsiooni, siis mul tekkis kohe tunne, et siiski võib kontrasteerida erinevaid tsivilisatsioone, antropoloogid räägivad ikkagi tsivilist sanktsioonidest ka palju vanemate moodustist puhul ja ütleme, kui nüüd see meie juriitikumis alguse saanud tsivilisatsioon on 12 ja pool 1000 aastat vana ja praegu on jõudnud sellesse hetke, kus sisaldub saanud Õpotseenist üleilmsest soojenemisest, asi on kuidagi hakanud käest ära minema, tea enam, kuidas ise valitseda neid jõude, mis me oleme vallandanud, aga noh, mida hakkasid muidugi vallandama kauged esivanemad siis on olemas olnud tsivilisatsioone, mis on toime tulnud tõepoolest teistmoodi, palju kauem kõige vanem tsivilisatsioon ja noh, selles suhtes võib öelda kõige edukam kultuur ka maailmas on Vušmani tuur 150000 aastat, alles nüüd on ta uutele tulijatele jalgu jäänud ja temast sõidetakse üle. Aga ükski impeerium, ükski meile tuntud niisugune niinimetatud kultuur ei ole sama kaua vastu pidanud, siis võib tõesti mõelda, et kas ei ole nii, et need pikaealised vastupidavad, ärgem kasutagem seda sõna jätkusuutlik, sest see võib tänapäeval väga eksitada, et need tugevad, rahulikud ja samas ka uudishimulikud tsivilisatsioonid nagu pushmallid. Äkki on nendelt midagi õppida. Me teame nendest täna tapoloogiale tegelikult päris palju. Ja kui sellele õppimisele viidata, siis õpetaja Lauri tsaar alustatud mõte sellest et nii-öelda kogutu aeg-ajalt nagu ära tühistada, siis see ei ole kindlasti minu poolt ka väga populaarne mõte ja, ja võib-olla kui Ingrid viitasid TOP 500 kallale minna, et üks mõte, mis selle ümber võib olla lahenduse suunas, on see kui pärand näiteks lõpetada, et see on nagu üsna provokatiivne, aga kogu selle vara kokku, aga seda edasi pärandada ei saa võib-olla peale ühe maja korteri ja see on kõik, et see oleks ka üks selge puhastamise viis selle koorma vastusest tegelikult olles ka ise küll väga globaliseerumis toetav, on mul ees just praegu Chicago Ülikooli teadlaste, pastori ja Veroneesi üks viimane töö, värske, kus nad väidavad, et globaliseerumine on kindlasti majanduse arengut toetanud, kuid tekitanud ka ebavõrdsust ja riikides, kus ebavõrdsus on suurem, on ka valijad läinud radikaal-parempoolse parteide hääletamise poolt. Sellise globaliseerumise varjukülg etav teeb paljudel elu paremaks, osadel inimestel rohkem ja kui me võtame kasvõi Trumpi või Brexiti viimased tulemused, siis tegelikult need inimesed, kes seal vaata siit kas siis Trumpi poolt või Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljumise suunal, siis nendel oli tegelikult sellest globaliseerumise lõpust kõige vähem kaotada ehk et meil on, meil on tegelikult justkui probleem jah, et see kuhjumine on valikuline ja see on võib-olla üks praeguse süsteemi kõige suuremaid kuulaks selle kohta loengust ka ühte lõiku. Silmatorkav asi on need ideaalid, normid, autoriteedid hakkavad ühiskonnast kaduma, sest kõikides nendes tsivilisatsioonides, nendes skulptuurides selles viimases otsas püütakse minna sellise lähenemise, nii et, et ei ole olemas mingisugust ühte kindlat, kuidas siis öelda narratiivi, mis on ainuõige, vaid neid narratiive, on palju, selline egalitaarne lähenemine, mis tegelikult peab hakkama lõpuks ise ennast kaitsma. Rahva eelistused hakkavad muutuma. Nii et kui varem ütleme see keskklass eelistas liberaalset poliitikat siis, kui see keskklass hakkab kaduma, suurem osa nendest kukub ikkagi sellele madalamale poolele. Nad loodavad midagi nagu sellise sotsiaalse õiglusega opereerivatest valitsejatest ja kui nad näevad, et ka see ei aita ja satuvad veel hullemasse hädasse, siis tavaliselt tõusevad esile varem äärmuslikeks nimetatud konservatiivid, kes tõstavad kilbile just nimelt needsamad ideaalid, normid ja autoriteedid, mis tegelikult ühiskonnast on kadunud ja see on alati läbi aegade kõikides ühiskondades täpselt samamoodi olnud, ei saa ka meie neljandas Rooma riigis teistmoodi olla. Ühesõnaga, kultuurinormid ja väärtushinnangute ja elustiili küsimus, mis on selles mõttes huvitav, et globaliseerumine, ütle meile, mida globaliseerumine ütleb meile, et me oleme seda väärt ju, kuigi majanduskäsitlus sellises neoliberaalses vormis õigemini uus klassikalises vormis juba algusest peale ütleb seda, et, et majandus on see, kuidas ratsionaalne inimene teeb loogilisi otsuseid omavahendite paigutamiseks, siis tegelikult mida me näeme, niipea kui me teeme televiisori lahti, te näete seda, kuidas püütakse teid töödelda, tegema mitte ratsionaalsed otsused. Globaliseerumine on võimalik ainult tänu sellele, et need kohalikud kultuurinormid ja väärtushinnangud ongi allasurutud ja Me peamegi nägema seda, et normaalne inimene, kui ta lähtuks ainult sellest infost, mis tuleb kaubandusreklaami pealt, siis ta peaks arvama, et õnn saabub siis, kui ta, kui tal on kõik see, mitu kummerit ja nii edasi. Christian, sina oled majandusekspert, kuidas kommenteerinud. Üks mõte siin on sellele vip kama loengus viitas, et komplexuse pidev kasv toob kaasa selle, et üks hetk süsteem kukub selle kompleksi seal kokku ja, ja viidatud kasvõi see keskklassi teatav rahulolematus või ärakadumine, kuidas täpsemalt defineerida, et see on ka nendes viimastes valimistulemustes selgelt peegeldunud ja sealt kindlasti tuleb selle loengu järel üks huvitav küsimused, kas me mitte selle teatrietenduse viimases faasis ei olegi? Sul oli selle kohta veel see rahatrükinäide, eks ole, et jah, rahatrükk tegelikult, mida 2008 üheksa kriisi järel maailma keskpangad hakkasid rakendama seal enneolematus mahus toimumas täna ja, ja mitte keegi tegelikult täpselt ei suuda hinnata, millised on sellel järelmõjud, et mis on see hind, mis selle eest maksta tuleb? 10 aasta pärast, ma arvan, on see selge täna väga ebaselge ja ma arvan, et kõrgem kui oodatakse ja üks see hind on ilmselt ebastabiilsus, et see kasvab selliste erakordsete meetmete järel seejärellainetus, seda ei kontrollita ja ma ütleks küll, et see on võib-olla keskpankade rahatrükk on üsna äärmuslik meede, et kui kõik on hästi ja kõik on rahulik, siis sellist meedet ei ole tarvis rakendada. Me tegelikult elame ikkagi ajas, kus justkui majandusnäitajad või siis klassikalises mõõdikuse SKP on paljudes riikides viimase 10 aastaga kenasti kasvanud, siis sellistes aluskihtides on minu arust probleemid ja justkui see rahatrükk sellise kunstliku võimendina tegelikult peidab neid probleeme ja nad kahjuks alati varem või hiljem siiski tulevad nähtavale. Kas siin nüüd äkki põhjuseks on see meie Meie kasvu majandussõnaga laenudele orienteeritud majandusstruktuur, mis siis omakorda dub sellisele progressi müüdile sellele, et noh, et kõik peab nagu pidevalt pidevalt kasvama, et ühesõnaga, et see kasv on ülim hüve, mille poole saab püüelda ja siis nagu sellest mütoloogiast lähtudes on tulnud selline laenumajandus, kus me elame või arvad sa, et seal on mingid muud tegurid. See on üsna hästi öeldud, ma arvan, et selline kasvusõltuvus on küll jah, tugev sellise majandusliku kasvusõltuvus ja tegelikult, kui sa laenudele ebaviitasid, siis võib öelda, et selline 2000 kuni 2007 kas maailmas tervikuna oli väga olulises osas laenude kasvu arvelt ka Eestis tegelikult kõik see kinnisvarabuum, mis meid ümbritses, tegelikult Eesti, ma arvan, käitus sel suunal üsna õigesti, selle mulli lõhkemise järel tõmmati rihma koomale, aga ülejäänud maailm ei olnud seda valmis tegema ja selle üks tulem ongi see rahatrükk minu arust olnud majanduslikus võtmes. On raske näha, et mis on siis sellest järgmiseks nii äärmuslikku meetme järele, mis on see järgmine asi, mida kübarast tõmmata. Kui me veel kord Kaupo loengu juurde tulema, siis kuulaks veel kaks mõtet temalt. Me peamegi siin vahet tegema ka reaalmajandusel ja majandusele üldisemalt, sest et tänapäevaks on tohutu palju igasuguseid finantsinstrument ilmunud, aga selle aasta alguses oli selline hinnang, mingid tegelased siin olid siis püüdnud arvutada välja, et kui me peaksime reaalselt jaotama kõik varad, mis üldse maailmas nii-öelda olemas on, selle raha peale, mis maailmas olemas on, siis tuleks välja niimoodi, et praeguses väärtuses tuleks anda iga dollari vastu välja 1060 dollarit. Kõigepealt iga allsüsteemi lisandumine viib alati selle süsteemi energeetilise kasumlikkuse kahanemine, eks ole, iga süsteem, mis lisandub, mis ise energiat ei toida, aga tarbimata peab seda, see tähendab, et süsteemile tuleb rohkem energia sisendit anda. Aga kuna lõputu energia sisendi, kas ei ole võimalik nagu ka niikuinii lõputu kasv lõplikul planeedil, ei ole võimalik. Me räägime küll sellest, jah, et lähme, et oleme selle maa täis lasknud, läheme, laseme näiteks Marsi või midagi veel täis, aga aga noh, see nii kerge ei ole, aga kuna jah, ka energiasisendi lõputu kasv niikuinii on võimatu, siis pidev süsteemi kasv viib alati kollaps sinivälja. Ja kui te olete ajaloos tähele pannud, siis ega ta ei suuda leida vist ühtegi tsivilisatsiooni varasemat, mis oleks kollapsi lõpetanud. Kollaps ei ole midagi muud kui siis selle sama põimsüsteemi struktuuri lihtsustumine sellisel moel, et sealt kukuvad siis mõned osad välja. Ja see spontaanne lihtsustumine peatub siis sellel hetkel, kui ta saab olemasoleva energiasisendiga seda struktuuri käigus hoida. Hästi loogiline, kas pole? No kõige aluseks on ikkagi energia, et see on selge, et kui me tahame samamoodi edasi elada sellises komplekssem põimsüsteemis, siis meil on vaja üha rohkem ja rohkem energiat, et neid allsüsteeme ära toita. Kui nüüd õnnestuks positiivne stsenaarium, siis me võiksime võtta Tegardaševi skaala, mida kasutab ka füüsikateoreetik Future loo nokamütsi kaku Jaapani päritolu ameerika teadlane. Et selle pakkus välja siis Nõukogude astronoom Nikolai kardašev 64. aastal esimese tüübi tsivilisatsioon, mida kutsutakse siis planetaarseks, tsivilisatsiooniga suudab energiat koguda ja talletada oma planeedilt ja oma siis Päikesesüsteemi tähelt teise tüübi tsivilisatsioon, mida kutsutakse tähe, tsivilisatsioonis saab energiat ammutada siis oma planeedid tähelt ja teistelt tähtedelt kolmanda kategooria tsivilisatsioon, mida kutsutakse galaktilise tsivilisatsiooni yks suudab siis kontrollida energiat galaktilises mõõtmes, et ta on võimeline nii ammuta sama talletama sellist tõelist galaktilise mõõtmega energiat ja, ja planeet maa peaks siis olema praegu null koma viiendas tsivilisatsioonis, et me suudame oma planeedi energiat, et kasutada ja suudame natukene nipet-näpet ka oma tähelt ehk päikeselt energiat saada, et aga ma saan aru, et tänasel päeval need taastuvenergiad nii kõrgelt jõudsalt arenenud ei ole, et kapo vibki rääkis nende tasuvusest ja mitte tasuvusest üsna hästi. Just eile ja täna vaatasin natukene statistikat ja leidsin sellise huvitava fakti, et kogu see energia, mis praegu maa peal nagu toodetakse ja tarvitatakse, et see on vähem kui tuhandik sellest energiast, mis nagu päikese poolt maa peale langeb. Aga noh, teisipidi kui ma nüüd vaatan seda meie tsivilisatsiooni kalduvust, eks ju, seda kasvu sõltuvust, see on nüüd juba tõesti minu meelest niukse kliinilise sõltuvushäire piirile jõudnud. See on juba nagu sellise süvanarkomaania ilmingutega, et siis ma mõtlen, et oh kui tore, et me siin nagu selles Lanetaarsesse energeetikas alles Sompa Mul tuli tegelikult sarnane mõte üks päev, et näiteks kasvõi päikesepaneelide tootmise hind on viimase 10 aastaga tohutult kukkunud, aga ma mõtlesin ka seda, et väga tore, et see ei ole juhtunud võib-olla 20 aastat tagasi ja me ei ole juba veel tohutult sellest läbi kukkunud, sest muidu selle energiaga oleks veel kõikvõimalikke lollusi võimalik korda saata ja plastmassi või mida iganes toota. Veelgi odavamalt. Ei, no siis me läheks juba väikesed kosmoselaevad, millega me saadaksime prügi päikesesse. Lihtsalt kui nüüd võtta see kaupa loogika, et edukas on see organism, tsivilisatsioon, mis suudab eest otsast ja kui palju energiat sisse ja tagant palju saastet välja, et kui me oleksime seal nüüd selle galaktilise energiatarvitamise juures, et siis tõenäoliselt ka see, mis tagant välja tuleks, oleks päris. Ei no ma loodan, et selle aja peale, kui me jõuame nii-öelda kolmanda tüübi, tsivilisatsiooni, neid Me suudame kasutada galaktika mõõtkavas energiat oma tsivilisatsiooni üleval hoidmiseks, siis me oleme ka natukene arenenumad muus mõttes meie väärtuste ja sisemaailma mõttes, et muidu muidu on see tõesti väga-väga karm. Aga kas selle Ingrid ei tundu pideme, kas sulle ei tundu, et me läksime, võib-olla hoopis arenenumad siis, kui meid pürgiks, mitte sinna sinna kolmanda või neljanda tsivilisatsiooni tüübi poole, vaid lihtsalt sellise tsivilisatsiooni poole, mis on tasakaalus? Jah, see oleks ideaal, aga praegusel kujul, kus me ei ole ideaalsed ja me ei ole oma väärtusi inimkonnana veel paika saanud ja kahmame jahmime ja tahame muudkui lõputut majanduskasvu, siis ma näen, et selleks, et midagi muuta, me võiksime tõesti selle energia teema kuidagi lähiaastatel lahendada mõistlikumalt, kui lihtsalt fossiilkütuseid. Ta hakkas astuma, tahab selle kohta midagi öelda? Jah, ma olen ka kuidagi skeptiline selle valgustusajastust pärit optimismi suhtes, et kui toimub materiaalne areng, teadus ja tehnika progresseeruvad, et siis inimesed muutuvad ka kuidagi targemaks, ilusamaks, paremaks, seni ei ole ajalugu seda ju näidanud, tihtipeale tundub, et on vastupidi, noh muidugi, 20. sajandil ilmusid mõned uued ideoloogiad, need niinimetatud uue ajastu New chi ideoloogiad püüavad seda vaimset arengut sinna juurde pookida, aga tegelikult seda niimoodi laiemalt plaanis ei võeta vastu. Ja noh, mul on selline tunne see kasvuideoloogia ja fiksatsioon kasvule, et see osalt on nüüd niisugune küsimus, mis on ikkagi seotud selle majanduse enda läbinähtamatu iseloomuga, nagu Kristjan mainis seda raha juurdetrükkimist, me ei tea, mida see kõik endaga kaasa toob, aga see on ainult üks sümptom selles suhtes. Majanduskasvu ideoloogia on nagu seotud suurema probleemiga, mida saksa sotsioloog Ulrich Beck nimetas nähtamatuse poliitikaks, see tähendab, et teatavate andmete faktide, igasuguse pudi-padi ette paiskamisega võetakse ära see, mis maailmas tegelikult toimub. Need reaalsed protsessid on justkui hajutatud või kuidagi kinni. Ja noh, minu meelest sellega ongi seotud ka see, mida vahetevahel nimetatakse paremäärmuslusega vahel sõbralikumad konservatismiks ja tihtipeale see, mida need inimesed räägivad, ei ole ju otseselt rumal või vale. Need tähelepanekud, millest lähtutakse, on sageli täiesti õiged. Lihtsalt millegipärast jõutakse sellest väga kiiresti valedele järeldustele ja üks selline põhiline vale samm, mida ikka tehakse niimoodi vanas 20. sajandi vaimus. Et püütakse nagu leida sellist suurt üldist retsepti, mis kehtiks kõigi jaoks mingit lahendust, mis oleks universaalne. Aga mul on küll selline tunne, et tänapäeval oleks kõige parem, kui kõik inimesed, kõik rühmad püüaksid omamoodi leida mingit oma teed, sellepärast et see segadus, see kaootiline virvarr on niivõrd suur, et siin ei saa olla mingit ühte lahendust. Ja selleks tegelikult mina näen ainult ühte teed seal enne meil vestlusest sai nimetatud, et võib-olla tuleb tulevikus pärandist loobuda. Mulle tundub, et veel olulisem idee, mis on välja käidud juba korduvalt juba tegelikult möödunud sajandil on see, mida meil nimetatakse kodanikupalgaks mujal maailmas tavalised põhisissetulekuks Peisik Inkam sõnaga vabastada inimesed sellest kohustusest teha mõttetut tööd, mis tänapäeval vohab nii meeletutes kogustes, et noh, seda on, on raske kokku arvata, kui palju lihtsalt sagitakse, tehakse tühja-tähja, luuakse töökohti, et inimesed teeksid midagi tarbetut arusaamatut iseendale, teistele, mis ainult hoiab üleval süsteemi, mis tegeleb sellesama eimiski juurde loomisega. Sõnaga, et oleks võimalik inimestel nagu astuda tagasi. Need, kes tunnevad, nende igapäevane töö, on mõttetu, lihtsalt tulevad oma töölt ära. Meil on põhisissetulek, kodanikupalk ja vähehaaval nad hakkavad otsima ja leidma uusi viise, kuidas sellest olukorrast välja tulla, midagi Nad tegelikult teha tahaksid ja mida meil tegelikult oleks vaja. Senikaua kui inimesed on kogu aeg käsist-jalust seotud, see muidugi võimalik ei ole. Ja jätkub ikka see niisugune ühe universaalse retsepti otsimine, mis mingit head tulemust ei anna. See on väga hea, et sa selle kodanikupalga jutuks ütles, et ka mina olen mõelnud, et kõik mis iganes jutud, arutlused ühiskonnaelu ümberkorraldamisest vajavad mingit täiesti teistsugust lähenemist, et see, et loota, et kas või noh, täiesti sellisel lihtsal ja lähiajatasandil korraldada oma oma elu näiteks kas või siin riigis ümber niiviisi, et vähendada riigiaparaat ametnikena. Sellel Sul ei ole ilma selle kodaniku palgata mitte mingisugustki väärtust, seda ei juhtu, see on ilmselge, et see mitte keegi ei hakka iseenda jalgealust niiviisi teadlikult õõnestama. Kodanikupalk lahendaks selle kohe paugust. Ma arvan ka, et kodanikupalgast ei ole tänases maailmas pääsu ja see on just selle globaliseerumis kaasas käiva ebavõrdsuse katmiseks, mis muidugi omakorda kindlasti ei saa mingil juhul olema lihtne lahendused, vähemalt esialgu kodanikupalk katab võib-olla väga esmased kulutused ja toob kaasa sellega, et kodanikupalk ei saa ju olla Euroopa Liidu riikides ilmselt võrdne, tekib sealt omakorda uus ebavõrdsus, aga, aga selle suunas tee on ja ma arvan, üsna vältimatu. Kuna energia on endiselt meie tsivilisatsioonipõhiseid tantsija, energiavorm on muutunud põllumajandusega, tegeleb Põhja-Ameerikas ja Põhja-Euroopas vähem inimesi, kui vanglas istub vanglas, istub kuskil, ütleme 1,6 1,7 protsenti elanikkonnast, põllumajandusega tegeleb kuskil 1,2 protsenti. Aga miks me saame sellist asja endale lubada, on see muld ju tänapäeval, meil on ainult selleks, et taim püsti seisaks, aga selleks, et ta toitained saaks, selleks me paneme siis põlevkivi ja nafta ja maagaasi abil tehtud kompleksväetised sinna, siis paneme sinna igavesest Hervitsiidifungitsiidid, pestitsiidid, sõidame traktoriga 10 korda edasi-tagasi, fraktorisse paneme teadagi jälle nafta. Ühesõnaga kõik asjad käivad meil fossiilkütuste najal, mille tulemusena tegelikult sisuliselt sööme naftat ja maagaasi juba ehk siis ühe toiduaine kalori kohta. Põhja-Ameerikas ja Põhja-Euroopas kulutatakse keskmiselt 10 kuni 12 kalorit fossiilkütuste energiat. Me ütleme varastel põlluharijate tsivilisatsioonides oli, oli väga selgelt tunda, seega ütleme näiteks riik hakkas üle kulutama, maksud tuli hästi kõrgeks panna ja tegelikult mingid põllumaade tootlikkusel, kui inimeste töövõimel olid teatavad piirid ees, seal oli väga selge see, et ei saanud teatud piiri ületada, siis selle, meie sellise fossiilkütusesisendiga ei ole see niivõrd tajutav. Aga põhimõtteliselt lähtekohaks võiks olla näiteks tõesti auto mootori efektiivsus, sest meie globaliseerumine on saanud võimalikuks ainult tänu sellele, et me saame transportida maailma ühest otsast teise, kaupasid saame tootmist, kontsentreerida. Me saame suruda turgudelt välja. Väiketootjad ja suurtootjad suudavad oma mahu tõttu need väiketootjad alati välja turultuurida odavama hinnaga ja pärast aega hindu tõsta. Küllalt et see lokaalne tegevus ära kaotada ja viia asi globaalseks. Minu üks mõte oleks selle globaalse lokaalsega seotuna siin see, et järjest rohkem lahendusi tegelikult leitaksegi kogukonna tasandil ja olles ehitanud sellist pidufirmat nagu teleport, kus me aitasime inimestel leida üle maailma sobivaima linna elamiseks ja töötamiseks just nimelt linna, mitte riigi, sest me nägime, et tegelikult inimesed tahavad pigem kolida linna või mingisse piirkonda, mitte riik ilmtingimata, kui me võtame kasvõi võru või Tallinna, siis need on ikkagi väga-väga erinevad keskkonnad, ühele sobib, teisele mitte ja võib-olla siin mõte olekski sellelt tulenevalt see, et äkki riik täiesti valetase tänases maailmas lahenduste juhtimiseks, selline iganenud pärand võib-olla, mida me justkui kasutame inertsist edasi, aga tegelikult peaks võib-olla lahendused juhtuma linna, küla ja kogukonna tasandil. Üks võimalikke arenguid 25 aasta pärast on see, et tekivad sellised linn, majad, mida ennustatakse, et sedasorti pilvelõhkuja, mis käitub, kui linn sisaldab kõiki linnale omaseid elemente et siis võib-olla saad saama oma idufirmaga keskenduda mitte enam linnadele, vaid majadele nendesse linnadesse. Miks mitte jah, et seda pilvelõhkujat targalt tehes ja võib-olla sinna rohelisi kihte vahele ehitades võib see olla üldse mitte väga halb elukeskkond teatud tüüpi inimestele teistele jälle sobimatut. No selline Eesti suurune maja, see oleks kindlasti raskem, aga mitte ka välistatud, kui me võtame kasvõi Singapuri, mis on ju tegelikult linnriik, et siis mõneti võiks seda mõeldagi, ühte suurt laiali valgunud maja. Tegelikult me oleme siin nüüd jälle otsaga tagasi selle Hasso Krulli mõtte juures, et, et võib-olla me ei pea otsima mingisugust nihukest ühte suurt universaalset lahendit kõikide probleemide jaoks vaid vastupidi, tekitama palju palju tillukesi lahendeid ja, ja toimima just nimelt nagu selliste väiksemate kogukondade noh, et me otsime sellist tasakaalumudelit siis seda ei pea ju väga kaugelt otsima kas või siitsamast Kadrioru pargist võib seda täiesti leida, sellepärast et noh, mis tagab tasakaalu looduskooslustes on just nimelt, et see elurikkus, tohutu hulk erinevaid vastuokslikud ja erisuunalisi huvisid, mis kõik omavahel nagu 11 tasakaalustavad ja seal on ka tähtis, miks, miks seda, miks liigirikkus tuleb iga hinna eest säilitada, sellepärast et noh, et niipea, kui see rikkus langeb nagu alla teatava kriitilise nivoo, siis, siis see süsteem kallab, seerum. Ühesõnaga, see globaliseerumine, see teeb just nimelt seda, et ta ta tegelikult nagu noh, lülite Ta välja ta ei hävita tegelikult midagi, aga, aga ta surub järjekindlalt nagu marginaaliasse selliseid palju väikesi suund ja, ja palju väikesi huvisid jättes, tuues nagu järjest rohkem esiplaanile sellised noh, nagu ühed ja tsentraalsed huvid, mis on minu meelest ohtlik. Kui need leida selline mudel, kus nagu see globaliseerumine oleks ühitatav blokaliseerumisega, siis ma arvan, et Me liiguksime kohe tubli jupikese sellise tasakaalu poole edasi. Jah, aga põhiküsimus, milleks on rahvastiku kasv, mida prognoositakse, et veerand sajandi pärast ligi 10 miljardit, kellest pooltel pole piisavalt head ligipääsu puhtale veele, ehk siis ressursid nagu vesi, õhk, ma puhas maa, viljakas Matteus ja kogu meie ühiskonda tsivilisatsiooni pööritav energia, et need küsimused nii globaalselt kui lokaalselt tasandil ei kao kuhugi. Lisaks nendest üheksa poolest 10-st miljardist elab enamus linnades, ehk siis linnades elab 25 30 aasta pärast sama palju inimesi kui täna kogu maailmas ja lisaks sellele linn on üldiselt selline elukeskkond, kus selliseid baasväärtusi toodetakse minimaalselt kõik eluks hädatarvilik ju tuleb linna importida. Sellisele kütusele, mida me veel saame kasutada ilma ennast hukka ajamata Aleksei ühe osa vastu, mille me paneme maha saama, Me tagasi 10 osa energiat. Kui me nüüd vaatame neid praegusi alternatiive, millest räägitakse, siis maagaas ja loodusgaasivedelikud ja nii edasi veeldatud maagaasi annavad veel 10 ühikut tõesti. Ja see miinimum miinimum ka muidugi jah, sellisel kujul, et siis on tagatud veel tervishoiu elementaarne, noh, ütleme sünnitusabi, mingi võibolla vaktsineerimine väike, aga mitte üldine tervishoid, tervishoid oleks siis kõigi enda asi ja kunstid ütleme, mis nõuavad juba mingi 14 ühele sisendid kunstid sealhulgas ka tegelikult siis ka teadusnäiteks see oleks ka sel juhul välistatud, seda ei saaks üleval pidada. Riigid, aga ütleme, et põhimõtteliselt mingit ühtlast taset, kui me oletame, et mingit olulist majanduskasvu ei olekski vaja, siis see miinimum miinimumtööstusühiskonna ollakse 10 ühele. Kui me vaatame näiteks kildanaftasitta, mida Ühendriikides suure rõõmuga toodetakse praegu, siis nende kasumlikkus on viis ühele. Ehk paned ühe osa maha, saad viis osa tagasi sünteetiline naftal pigiliivadest kuskil neli tegelikult isegi kesklinna minust väiksem, juba põlevkiviõlid, mida meie teeme siin Eestis põlevkivist kuskil kolme juures biokütused tegelikult mul on, siin on kaks, aga, aga tegelikult nad on väiksemad, kaks on niisugune väga uhke enamus katseid Euroopas Ühendriikides on saanud tulemuseks kuskil 1,2. Selline lugu. Siis selle kõik peale hakkab. Kohati tundub üsna lootusetu, et me suudame sellisest olukorrast planeedil kosmosejaamal maa kuidagi välja rabeleda. No Kaupo ise ütleb ka jumala lõpus seda, et ainuke, mis me saame teha selle saabuva kriisiga kohaneda Tõsi, ja, ja ma arvan, et vähemalt noh, see on küll pikemas vaates väga väike aega 10 15 aasta jooksul rongi need edukad need linnad või riigid või piirkonnad, kus kohanemisvõime on kõrge, sest muutused on ilmselt väga suured ja tegelikult on väga palju ka positiivseid tegureid, et eks nende kahe nii-öelda leeri võitlusestude selgubki ja kas või seal kogukondlikud arengud, mis paljudes kohtades on minu arust annavad lootust, et tulevad ka keerukamad ajad, siis leitakse väiksemal tasemel lahendusi ja saadakse hakkama, et, et see, igasugune nagu Pip ütleb kompleksse süsteemi, võib-olla kokkukukkumine, et see on alati tegelikult puhastav, sealt kerkib tervem süsteem. Huvitav, mis sa arvad, kuidas sellega parem oleks kohaneda? Kohanemine on selline, kahe tõeline sõna, sest et kohaneda tõesti saab mõnede asjadega, mis on niimoodi vaikselt ja rahulikult kohal ja sa oled ise ka kohal ja kohaneb selle kohaga kogu ümbrusega, aga juhul, kui seda kohta enam ei ole või kui ümber käib sõda, siis mingit kohanemisvõimalust ei jää. Ja ikkagi lõunapiirkondades seoses selle üleilmse soojenemisega. Praegu see toimub, et tõepoolest kohaneda enam ei saa, sellepärast et pole lihtsalt klaasi suu juurde tõsta, mis meil siin on ja kui see asi läheb edasi, muidugi tuleb sõda ja sõda on jälle veel korrutada tuld see olukord, millega ei saa kohaneda ja ühesõnaga ikkagi mingi dünaamika ka peale kohanemise peab kindlasti veel olema. Ma usun küll, et jah, ühest küljest see linnade emantsipatsiooni rahvusriikidest, kuna rahvusriigid on sellise vana tüüpi industriaalsel kapitalismi produkt, nad hoiavad kohutavalt kinni kogu sellest kasu ideoloogiast, fossiilkütustest, kõigest sellest, mis tegelikult meie olukorda järjest edasi halvendab. Võib-olla tõesti, teatavad linnade liidud mingil määral saaksid selle vastu loomulikult väikesed kogukonnad saavad jalad alla ainult siis, kui nad saavad ise hakata mingisuguselt rohujuure tasandilt pihta. Jah, ma usun, nagu enne juttu oli, et see kodanikupalk on siin võtmeline ta ka muidugi selle kõige juures on täiesti ikkagi need kohad tähtsad noh, Eestis on praegu nii, et Eestis käib ka sõda, see ei ole mitte niisugune sõda nagu Süürias, aga see on keskkonna hävitamise sõda, meie metsa hävitamise sõda ja tegelikult paljud inimesed elavad juba sellises kohas, millega nagu ja enam kohaneda ei saa, ei ole enam seda kohta, kõik sellised olukorrad tuleb lõpuks ikkagi lahendada natuke radikaalsemalt ja ma arvan, et siin ilma teatava aktivismi ilma seaduslikku sekkumiseta ja nii edasi, noh ma arvan, Eestis näiteks võib-olla ei saa kord majja enne kui see institutsioon, mida nimetatakse millegipärast keskkonnaministeeriumiks, mis tegelikult on keskkonna kahjustamise ministeerium ajutiselt lihtsalt laiali saadetakse, sest muidu noh, meil ei ole enam kohta, millega kohaneda. Aga noh, teisest küljest loomulikult me peame ootama, mis edasi saab ja, ja ringi vaatama rahulikult. Ma arvan, et see aktivism lisaks keskkonnaministeeriumi laialisaatmisele võiks väljenduda ka tõesti selle põhisissetuleku ehk siis kodanikupalga kehtestamise eest võitlemisele. Nende rahvusriikide tulevikuvisioonide teemal ma olen üldse mõelnud, kas ei ole mitte nii, et rahvusriigid võib-olla jäävad, võib-olla taanduvad, aga võimutsema hakkavad ikkagi suurkorporatsioonid, nagu nad praegu juba läänes ja ka mujal maailmas suuresti teevad. Ma ei tea, kas seda saab võimutsemiseks nimetada tulevad võimule kuidagi nagu asjade kulg seal meil tegelikult käinud üsna mitmest loenguste saatust läbi see küsimärk rahvusriigid, aga mina olen küll üsna seda meelt, et seda ühiskonna korraldamise vorm ei ole mitte kauaks. Tundub, et sama sama meelt on palju. Ja ma arvan, et ka vastu on väga paljud, kui sa võtad eesti Oi, no vastu olemine tihtilugu on selline plakatlik, eks suutmatus sellest aru saada, miks, et mitte küsimus ei ole selles, kas sa tahad või ei taha mitte sellest, ma räägin, et kas, kas see meeldib või ei meeldi, vaid see, kas juhtub või ei juhtu, eks me võime alla ju ka halva ilma ja jääliustike vastu. Vihmasaju. Kas me võtame lõpetuseks korra vaatluse alla ka Rooma Klubi, mille Eesti Rooma Klubi liige on ka Kaupovi Rooma klubi andis siis väljakasvu piirid raporti 72. aastal ja siis 30 aastat ja 40 aastat hiljem, kus siis lõpuks jõuti ikkagi tõdemisele, et möödunud sajandi teisel poolel ületas inimkond jätkusuutliku keskkonnakasutuse piiri, ehk siis meil on juba vaja poolteist planeeti juba augustikuuks sel aastal augusti alguseks olid meil planeedi nii-öelda selle aasta jaoks mõeldud taastuvad ressursid otsakorrale, et kas kuulamäki Kaupovipi ühe vaate selle kohta Teades reegleid, kuidas asjad toimivad, me saame teha prognoose tuleviku kohta ja selline prognoos siis oligi see nimistu krõu ringlusse looma Rooma klubi initsiatiivil kokku pandi. Rooma klubi mõte oligi see, et teades inimkonna seniseid arenguid oleks mõistlik tekitada mingisugunegi kujutlus meie tsivilisatsiooni jaoks sellest, mis tulemas on, et kas meil siis oleks vaja millestki hoiduda või midagi ette võtta, ekstra või teha, aga see, milline nad jõudsid, see ehmatas mind muidugi n endid ka, sest et ükskõik kuidas nad neid mudeleid kokku püüdsid panna kõik näitasid seda, et et sisuliselt igal juhul jääb tööstusrevolutsiooni jaoks 21. sajand viimaseks. Nonii selle tõdemusega vist peakski saate lõppema. Võib-olla väike lõpumõtete ring kõigilt ka selle kohta, et mis meist siis saab, mis, mis siis lõpumõte on, millega kuulajad täna õhtule saadame. Võib-olla võtaks lõppu ühe positiivse näite lihtsalt sellest globaalse ja lokaalse lõimumisest. Mul tuli eelmine aasta, teeme ühe kolleegi tööle Indiast Mandes, kes ei olnud Euroopas kunagi varem käinud. Tööintervjuu oli sülevideosilla maa kandist, kus oli väga ilusad ilmad ja Palmidest. Ta saabus novembris Eestisse. Aga kultuuriliselt oli ta väga sarnane. Mulle näiteks, et meil oli väga palju rääkida, kasvõi mingi huumorisoon haakis hästi, ma arvan, et võib-olla need lokaalsed kogukonnad võivad olla mitte ilmtingimata sama koha inimeste tehtud, vaid pigem ka inimesed, kes mingil teatud huvil ristuvad ja nende, võib-olla sünniriik ei ole nii tähtis, et see on justkui kogukond, mis võib olla väike, aga tekkinud inimestest, kes on sellise lokaalse ja globaalse lõimumise tulemusena kokkusena. Minule meeldis ka lõpetada sellise optimistliku noodiga ja, ja ausalt öeldes selle kasvu liitlasest tööstustsivilisatsiooni kokkuvarisemine on minu meelest väga hea uudis üldse surelikus on, on looduses selline väga, väga loomulik ja, ja iseenesest mõistetav ja meeldiv asi, millegi suremine, see tähendab tavaliselt millegi uue sündi, kui see tööstus tsivilisatsioon kaob, siis asendub tõenäoliselt mingisuguse teise tsivilisatsiooniga, õigemini suure hulga mitmesuguste teistsuguste tsivilisatsioonidega, mis siis loodetavasti saavad oma asjadega paremini hakkama kui meie seni saanud. Nojaa, surelikuks olemine võimaldab lootust. Tõsi, lahendusega päri lihtsalt vist paljude inimeste hirm on, on see, et suremisele eelneb agoonia, aga see ongi üks selline veider olukord, kus me oleme, et kui me võtame appi selle ÜRO statistika ikka siis justkui pole inimesed maailmas kunagi varem paremini elanud ja pole vähem inimesi sõdades surma saanud kui praegu ükskõik milliste parameetrite järgi me siis ka ei vaataks, aga tundub, et Pole ka rahulolematu mad oma eluga olnud rohkem kui praegu. Selline kummaline paradoks ja ilmselgelt see päädib millegi uuega. Ega ma oskagi siia rohkem midagi öelda, muidu oli selline positiivne või negatiivne asjad, mis sina arvad lõpetuseks? Mina ei loodaks mitte midagi, sellepärast et lootuse teine külg on alati hirm ja õudus selle pärast kõige parem, kui natukene ma juba ütlesin, rahulikult ringi vaadata ja mitte peas istuda, kui asi on tõesti halvasti ja mitte ka ei tohiks lasta ennast igasugust faktide andmete lõputute arvu kuhjade hulgast kuidagi pimestada. Väga tähtis on ikkagi see, mida me ise oma silmaga näeme. Ja seesama lokaalne on tegelikult tänapäeval ka globaalne, et neid ei pea isegi lõimima. Nad on tegelikult juba ise, sest tänapäeva maailmas koos nad on nagu ühe ja sama mündi kas külge, et kui sa näed, et akna taga on midagi valesti, midagi ei ole nii nagu on sinu meelest hea, siis see on tegelikult globaalne probleem. Istu käed rüpes. Väga ilus mõte, ärge istuge, käed rüpes, teeme ise ka midagi nii lokaalselt, loodetavasti siis mõjub see ka globaalselt. Väga tore, olemegi jõudnud tänase teemaga, milleks sai globaalne ja lokaalne Raadio Jaik saates pule aitäh, Hasso Krull, Kristjan Lepik, Peeter Jalakas ja Peeter Laurits. Aitäh ja mina olin Ingrid Peek ning kohtume teiega taas järgmisel laupäeval peale kella viieseid uudiseid vikerraadios. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere arvas tänase teema kohta nii. Teo võrrandite lahendamisel tekkis koht, mida hüütakse silgulaarsuseks. Singulaarsus on nii naljakas kui see ka ei ole globaalsuse lahutamatu komponent. Te võite seda väga lihtsalt ette kujutada karvase jalgpalli kaminemise kaudu, kui sa hakkad seda kammedest avastate, et te peate tegema kas seitli või tekkes kuskil tuulepesa. Kui vaatate paljud oma kukalt peeglist, te näete tuulepesa, selgub, et Te ei saa seda vältida ka teoreetiliselt, mitte ka terve maa peal, mitte ka päikese peale, mitte meie oma peas saame selle kaudu vältida, näol pole karvasid. Nõnda on püsipunkt osa globaalsest lahendusest. Kas kohad, kus teatavad suurused, kaotavad mõttemaa peal, need vähemalt kaks? Teate küll. Põhjapoolse lõunapoolus, kus laius, kus laiuskraad on 90 aga pikkuskraadil pole mõtet. Lõuna-põhjapoolus ei ole maa jaoks mitte midagi erilist. See on meie probleem, et me näeme seal probleemi samutiga karvase jalgpalli kammemisega ja installi lahendiga, sest ainstain tollel ajal ei osanud lahti saada umbes samasugusest asjast nagu põhja ja lõunapoolus. Meie maa peale. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajat Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid, Karindzucker, Aili Jõeleht, Pirgume Algis, Paul Kaitis helirežissöörid, Hendrik Kaljujärv, Jakob Juhkam. Saatesari on valminud Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks. Kuulake, saadeti lisalugusid vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Kohtumiseni järgmisel laupäeval peale kella viieseid. Uudiseid vikerraadios.