Raadio Jaik. Vikerraadio tänaseks saatekülaliseks on auväärne akadeemik, astrofüüsik ja Tartu observatooriumi kosmoloogia osakonna vanemteadur Jaan Einasto. Tere, Jaan. Tere. Kuulajatele teadmiseks, et oleme Jaaniga juba ammused tuttavad, sellepärast tänaga sinatame. Sa oled põhjalikult uurinud kosmoloogiat, galaktikate universumi ehitust ja arengut, et sind koos Mihkel Jõeveeru, Enn Saare ja Erik Tagoga peetakse universumi kärjetaolise struktuuri avastajateks ning kui ma õieti mäletan, siis praegustes teadustöödes oled sa keskendunud tumeda aine tumeenergia ning endiselt universumi struktuuri uurimisele. Et kuidas siis läheb elu kosmoseteaduste rindel, mis praegu põnevat käsil on? Noh, eks need probleemid on endiselt käsil, vahe selle ajaga, kui me alustasime, on see, et väga palju on tulnud uut vaatus materjali väga ulatusliku ja seda me nüüd töötleme, see on tehtud kättesaadavaks uurijatega internetist ja mujalt on saadaval. Ja meie probleem on siis see, et kuidas seda töödelda, kuidas sellest aru saada ja mis sellest materjalist saab välja lugeda universumi ehituse kohta ja praegu hoopis detailsemad küsimused päevakorras mis tegelikult mingis mõttes embrüos olid olemas või need küsimused juba ka tol korral, aga nüüd saab neid palju täpsemini küsida ja, ja mis eriti huvitav on tänu nüüd eriti viimaste aastate jooksul rikku läinud uutele teleskoopidega. Nii maapealseks, selle kui ka kosmoseteleskoopide-le on võimalik saada väga detailset materjali ka väga kaugete objektide kohta. Noh, kõik need objektid on kaugel, eks ole, maises mõttes, aga tegelikult on võimalik vaadata juba universumi arengu varajastes etappides ja vaadata, mis seal toimus. Aga millised on praegused kõige põnevamad teemad kosmoseteaduses ja kosmoloogias üldse laiemalt kogu planeedi teadlaskonna seas? No ega need uue tehnika võimalused ei piirdu ainult universumi kui terviku uurimisega. Aga mis puutub universumi uurimis, siis praegu kõige olulisem on vist see, et on võimalik vaadelda galaktikaid nende tekkimise nii-öelda algperioodil, me näeme seda protsessi, kuidas galaktikad tekivad ja arenevad kogu selle kosmilise ajalooulatuses, see on siis üle 10 miljardi aastas on ikka päris pikk aeg. Alguses oli universum muidugi väga noor see kuhjumine aga algas varakult ja nii ta pikkamisi nüüd läheb ja nüüd saab seda detailselt uurida. Teine niisugune väga oluline uudis. Uus suund on see tänu ühele satelliidile, mis pildistab ja mõõdab, et kõik tähed meie ümbruses, kuna ta on satelliit, siis ta näeb igatahes igas suunas ja väga suure täpsusega, nii et on võimalik vaadata meie Linnutee ehitust võrratult detailsemalt. Kui see oli võimalik, noh, ütleme 50 aastat tagasi, kui meie alustasime ja on see on selgunud, et Linnutee see kuhjumine, see jätkub, siin on näha niukseid lähe voolu, mis pärit kunagistele galaktikakaaslastelt mis nüüd on galaktikas läbinud ja pikkamisi ära sulanud. Aga niukene voogjälg jääb järele ja see olnud andnud väga huvitavaid tulemusi, me saame nii meie lähemat ümbrust uurida väga detailselt, kui ka väga kauged. Mida sa arvad ja kui palju sa jälgid eksoplaneetide teemat, see on juba viimased mõned aastad väga, väga kuum, kõik teadlased uurivad, vaatavad, inimesed vaatavad unistava pilguga, et kas saame kuhugi trapisti eksoplaneetidele juba saatma hakata oma laevakesi, et lootus sellisele maalt välja, liikumisele ja leidmisele, et äkki leiame mingeid meie eluks sobivaid elupaika suures kosmoses, meie universumis selline unistuste materjali ja kütet on küllaga, aga kuidas kosmoseteadlane sellele sellele kõigele vaatab? Jah, see suund on üks nendest, mis on ka viimastel aastatel väga kõvasti arenenud. Siin on ütleme kaks kaks aspekti ühelt poolt on välja töötatud meetodit, kuidas üldse niisuguseid noh, teiste tähtede ümber olevaid planeete ja avastada need eksoplaneedid ja neid on juba kaugelt üle 1000 teada, aga teine on teine suund, on see väga suurte teleskoopidega ja kõige suuremate teleskoopide ehitamine põhiliselt selleks eesmärgiks ongi, saab eksoplaneedil juhtime ematähe valgust kuidagi nagu nõrgendada ja plaadi planeeti ennast uurida, see varem oli, tehti kindlaks, et kas, kas ta on olemas, aga nüüd uuritakse juba planeeti ennast, missugused seal tingimused on ja samuti uuritakse gaasipilvi, milles need tähed ja planeedid tekivad. Teiste sõnadega uuritakse, millised on protsessid, mis viivad planeetidele, kelle, mis viivad planeetide keemilise koosseisu arenemiseni. Ja see on selles mõttes väga oluline, et elu tekkeks on vaja ka teatud kindlat kindlaid keemilisi elemente ja kindral füüsikalisi tingimusi. Ja neid, nende uurimine ongi nüüd kolmas, niisugune viimasel ajal väga suurt tähelepanu leidnud suund. Ja siin tuleb öelda, et üks noor eesti astronoom, kes nüüd praegu töötab Cambridge'is on kah just nimelt sellele pühendatud, Mihkel Kama. Ja tema on meil, tema on ka meil Eestis sageli käinud ja esinenud ajakirjanduses ja televisioonis ja nii tema uurib just neid küsimusi, nii et ühesõnaga meil on kah mitu rauda tules, kui niimoodi öelda universum tervikuna siis on need tähed ja nüüd ka planeedid, kust nüüd suurt läbimurret oodata on raske öelda, igal pool on niisuguseid huvitavaid lahendamata küsimusi. Muidugi kõige suurem lahendamata küsimus on see, et kuidas kogu see asi pääl hakkas, mis, mis oli enne. Kust tuli see algimpulss, mis käivitas selle suure paugu 13 miljardit aastat tagasi? Ja, ja siin on vähemalt esialgu tundub, et hetkel on seis natukene ummikusse jõudnud. Tähendab, füüsikalised eksperimendid praegu ei ole veel sellisel tasemel, mis võimaldaks aine olekut sellises olekus, tähendab nagu ütleme, alguses oli, see oli väga suured temperatuurid-rõhud ja nii kiirendit lihtsalt ei võimalda, seda oleks vaja palju suurusjärke võimsamaid, aga see on tehnoloogiliselt võimalik. Aga selle järelmeid suure paugu nüüd järelmeid, seda saab vaadelda universumist ja nüüd ongi, kui oodata, et just selles osas nimede astronoomidel tuleb uusi andmeid. Mis sa arvad, on, et need on need uued uued suunad, mis nüüd lähemal ajal väga kiiresti arenema? Aga millised uued suured avastused meid kosmoseteaduses veel ees ootamas on, et lahendamata veel tumeaine tumeenergia probleem siin sellised lennukama ulmelise fantaasiaga inimesed ootavad ikkagi ussiaukude ja Teleportide nii-öelda reaalsuseks saamist, et mis sina arvad, natuke fantaseerime, visioneerime, võtame suuna tulevik, et mis võiks olla need kosmoseteaduse lähiaja suured avastused, mida oodatakse, loodetakse, mille suunas töötatakse. No ega neid avastusi tavaliselt ennustada ei osata, kõik need olulised meie maailmapilti muutvad avaldu, avastused, need tehti suurel määral nii ootamatult ja osalt ka juhuslikult, aga tavaliselt nad olid ikka seotud mingi uue, kas vaatlustehnika või, või mingis muus mõttes uute võimaluste avanemisega. Mis siis kohe andsid ka uusi tulemusi. Täpsemalt tuleb, seda ei oska öelda, ainult me oskame öelda neid suundi, kus otsinguid kõige intensiivsemad on. Ja sellest ma just oli juttu, üks on kõige kaugem universum selle detailne siis edasi meie lähiümbruse detailne ja nüüd ütleme eludega tõlkimisega seotud probleemide uurimine astronoomiliselt küljes olnud planeetide tekke, need on need kolm kõige tähtsamat suunda minu arvates. Aga mis sa arvad, kas ja kuidas ja mil viisil aitavad sellisele ilmaruumi avastamisele kaasa tehisintellekt ja kvantarvu kotid, et praegu nad on veel ma lapsepõlves, aga nende kallal väga intensiivselt töötatakse püütakse neid arendada nii võimsaks, et me saaksime nende abil kogu seda suurt kosmost veelgi paremini uurida ja avastada ja võib-olla ise ka sinna liikuda. Jah, selge see, et arvutustehnika areng on ka üks nendest teedest, mis viivad meid oluliselt edasi. Noh, mis just säält kaudu tuleb, üks võimalus või üks niisugune suund on see, et selle abil saab keha arvutusi just nendes kohtades, kus vaatlusandmeid ei ole see universumi algetapp ja simuleerida. Neid füüsikalisi tingimusi ja siis niimoodi selekteerida välja võimalusi on tuntud niinimetatud multiversumi kontseptsioon ja tähendab, et meie maailm ei ole üldse ainuke võimalik, et on ka teisi võimalusi. Aga selge see, et elu saab olla ainult selles maailmas, kus on vastavad füüsikalised tingimused. Seda asja esialgu nii eksperimentaalselt uurida on lootusetu, sest teise maailma minna tundub ikkagi võimatu. Aga seda saab uurida siis teoreetiliselt. Mis sa arvad sellest Steveenhockingija, Jüri Milneri välja kuulutatud sellisest tehnoloogilisest võidujooksust, kus siis alfa, Centauri le väikesed nanokosmoselaevad saata saadetakse? Selle kohta ma ei oska nagu midagi öelda, tähendab üks on selge, et niisuguste noh, ütleme inimese enda minek kaugetele, tähtedele ja planeetide veel. Et see tundub küll, et seda, seda ei ole võimalik, aga sihukestel aparaatide saatmine olnud siis väiksed või suured, see on teine asi, ainuke asi, et ega nad sealt tagasi ei jõua ja meile teada, et ei too. Nii et kas sellel sügavat mõtet on, aga, aga igal juhul suund, mis, mis areneb väga kiiresti. Jah, no see võib saada võimalikuks, kui meil toimub väga jõuline läbimurre tehnoloogiast täiesti uuele tasandile. Et see peaks ikkagi olema midagi sellist, et tänane ulme on homne argipäev teostuda. No üks suund ongi selleni, et organism aju, ütleme konkreetselt, siis mingil viisil ühendatakse ka sellel ütleme, tehisintellektiga ja noh, teatud määral see juba käib, meil on igasugused nutiseadmed. Et see selles suunas on areng praegu väga kiirelt. Kas see nüüd on hea? Seda ei oska öelda, iga iga niisugune areng sisaldab ka oma negatiivset aspekti, aga areng on selline, ega seda peatada ei saa, ta läheb nii, nii, millised võimalused on? Nii et kuhu see lõpuks välja, seda ei tea keegi. Jah, samal ajal siinsamas planeedil maa on ju nii venelased kui hiinlased öelnud, et aastal 2025, nendel on mehitatud baasid, kuul sinna on seitse aastat jäänud. Ameeriklased on öelnud, et aastal 2030, nemad on juba Marsil, sinna on jäänud ainult 12 aastat. Kui sa nendest projektidest ja sellistest jõulistest väljaütlemistest arvad, kui reaalsed need on, kas meil on lootust näha lähi lähikümnendil, siis juba seda. Meile lehvitavad kuult vastu meie naabrid. Omal ajal see Kuu vallutamine, selle taga oli tegelikult kahe superriigi konkurents. Kui nüüd praegust maailma vaadata globaalselt, siis on tõesti need suured tegijad, on jah, Hiina, Venemaa ja Ameerika Euroop on selles mõttes tagasihoidlikum. Kuhu see konkurents viib, seda, eks, eks tulevik näitab, aga siinse koguanss ilmselt tuleb ja isegi avaldatud arvamusi, et tulevikusõjad ei ole mitte enam niisugused militaarset konfliktid, vaid tehisintellekti ja ütleme sellisel sellisel viisil. Nii et ei tea, kuhu see areng viib. Praegu aastal 2018 Donald Trump, Ameerika Ühendriikide president ju ütles, et on vaja ikkagi taasluua kosmoseväed, Space poos. Ja ilmselt see, see, kuidas need ütlemised maksumaksjale loevad ja sinna siis rahaga pannakse, nii nagu oli noh, ütleme 40 aastat tagasi see sihukestesse pikka aega, külm sõda, mõlemad pooled ikka üritasid tehnoloogiliselt võimalik kaugele minna, et siis teisest üle olla. Noh, kui kaugele see läheb, seda ei tea kunagi täpselt ette. Jah, praegu on huvitav tegelikult jälgida seda enam ei lähe isegi mitte niivõrd palju maksumaksja raha, mida läheb ka loomulikult palju. Aga kosmose kui potentsiaalse tulevikusuuna ja tuleviku kasvusuuna on ju võtnud sihikule ikkagi ka ja eraettevõtjad, erakapital, et Elon maske cheff Jeesus, pige lõuek, nende miljardid on suunatud just nimelt meie lähimaailmaruumi ja, ja ka sealt edasi. Jah ja eks see niisugune konkurentsi see viib kah, seda, seda suunda nii-öelda edasi. Aga muidugi avati, tuleb meeles pidada, et igasugused ja niisuguse tehnoloogilise arenguga kaasnevad omad probleemid. Üks väga tuntud astronoom Martin riis Cambridge'is, temaga olen ka väga-väga-väga head. Tema on koos meie Jaan Tallinnaga ja veel mõne diivani kuulus ka sinna punti väikse niukse kompanii loonud mis uurib just tehnoloogilise arenguga seotud hädaohte. Nii et see on kah asi, mida peab silmas pidama. Ja Martin Riis, väga huvitav tegelane ju, Briti Kuningliku Akadeemia üks juhtfiguure, suur astrofüüsik ja kosmoloog. Tema on hästi põnevalt rääkinud sellest, et me võiksime ka tähelepanu pöörata, kui me otsime maavälist elu, et me võiks otsida seda tundmatuid eluvorme ka siin maal sellist sädulaif ehk varielu, et me ei tunne veel oma koduplaneeti ja siin elavaid maiseid, ebamaiseid, mõistuslike ja vähem mõistuslike elu. Vormani Häsitigi. Jah, nii et jah, see maailm, mis maailm on väga kuidas öelda, kompleksne ja see, see on, selles seisneb tema ilu ta on. Mida aeg edasi, mida rohkem ma temast teada saame, seda huvitavamaks mõnes mõttes läheb. Mis sinu jaoks praegu kõige põnevam teema üldse on maailmas laias plaanis igal tasandil? Minu arvates on kaks kaks siukest aspekti, kuidas ikkagi elu tekkis ja selleks vajalikud tingimused ja mis oli alguses. Ja huvitav, et lõpuks jõuame ikka nendele fundamentaalküsimustele ja eksistentsiaalsete punktideni meie elus ja see inimelus. Just muidugi selle alguse juurde kuulub ka see konkreetne asi, millega me oleme tegelenud. See on siis tume aine ja tumeenergia. Et mis on nende taga, ega seda ei tea veel. See on ka esialgu ainult. Me teame tema tema ilminguid, mida ta põhjustab. Üks kui teine, veidi erinevad. Aga millest nad koosnevad ja miks nad on olemas. See küsimus on ka oluline, miks, miks on neid vaja mõlemat on vaja, et maailm oleks selline, nagu ta on see meie maailm. Kas on olemas võimalikud teised universumid, kus ei ole neid huvitavaid komponenti, ma ei tea seda. Aga kui sul oleks võimalus lennata, ütleme multiversumi aegruumi läbistava laevaga, kas läheksid reisile? Ei tea, praegu on nii, et ma üritan mingis mõttes juba nagu otsi kokku tõmmata. Mul on mõningad niisugused probleemid, mis on jäänud veel varasemast ajast ja on veel selgus, et püüan nendes selgus saada täiesti uute asjade juurde. Las lähevad, nooremad mehed. Jaan visioneerime natukene ka tulevikust, et meil on selline projekt nagu Raadio Jaik seal Me räägime elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Kui sa lased nüüd oma Visoneerimis meele täiesti vabaks, mis sa arvad, milline on elu Eestis 25 aasta pärast? No igal juhul ta areneb nii-öelda minu lootus on ikkagi nii-öelda mõistliku suunas, et mingisuguseid tõsiseid katastroofe, nii nagu oli nüüd 20. sajandil, et neid ei juhtu. See on, see on võib-olla kõige olulisem. Ja mis puutub meie kultuuri, mina küll ei ole pessimist, ma arvan, et, et see areneb edasi. Muidugi ta on integreerunud tihedamalt muude maailma, aga see on üldine tendents igal pool. Aga ma ei ole pessimist, ma arvan, et Need areneb päris mõistlikul viisil edasi. Aga milline on elu meie koduplaneedil ehk siis kosmosejaamal maa veerandsaja aasta pärast? Ma ei usu, et ta on nüüd päris kardinaalselt erinev sellest, mis praegu aga arengutendentsid on, on ju hästi näha ja ilmselt need jätkuvad, ma väga loodan, et niisuguseid apse juhtu, näiteks 20. sajandil oli ju reaalne oht, et tekib tuumakonflikt supervõimude vahel ja, ja see oleks inimkonna tsivilisatsioonile olnud igatahes kas nüüd täiesti hävitav, aga igal juhul väga tõsine sündmus, aga kui vaadata maa nüüd üldise arengu seisukohalt, kas see noh, kuidas öelda arenguliin, elu, arenguliin, mis, mida kujutab endast inimene varem või hiljem see niikuinii lõpeb, kõik need kõik varasemad niisugused asjad on, on ikkagi tulnud ja läinud ja kuskilt mujalt arreni välja edasi ja arenguruumi on maal veel palju, ütleme maa vanus on kuskil neli, pool miljardit aastat ja umbes nii palju läheb veel aega, enne kes energia otsa saab ja nii-öelda maal elu muutuks võimatuks. Teiste sõnadega väga suur areng on ees, kui vaadata, kuidas ja areng on seni olnud, esimesed, ütleme neli pool miljardit esimese poole miljardiga ei juhtunud veel midagi, kes kuskil, võib-olla isegi isegi miljardi aastaga elu tekkis umbes kolm pool miljardit aastat tagasi ja esimesed kolm miljardit, see on siis kuskil kuni aastani 1500 miljonit miljardit või miljonid tagasi oli areng väga primitiivne, olid väga lihtsad eluvormid, niisugune mitmerakulised organismid, need, mis praegu domineerivad, need tekkisid suhteliselt hiljuti teise sõnaga arenguruumi selles mõttes on ikkagi väga pikalt. Kuhu see kõik välja viib, kes seda teab? Aga kui me mõtleme selle peale, et tänane ulme on homne argipäev, kas siis veerandsaja aasta pärast, kas on meil juba kosmoseturism, kaevandame asteroidi teelt erinevaid väärismetalle maavarasid, me käime külas ja puhkusel kuul, jõukamad teevad Päikesesüsteemis suuremaid reise ja puhkavad Marsil. Mis sa sellest arvad, kuidas me kosmose suunal siin veerandsaja aasta jooksul või pärast võiksime olla edasi liikunud või arenenud? Ma arvan, et nii, nii kiiresti see asi ei lähe ja nii kaugele mitte see kõik need asjad on ikkagi väga kallid ja nendel ei ole mõtet. Praegu on mõttekas saata niiskuse aparaate mehitamata, sest nende võimalused tähendab niisuguse aparaadi nutikus. See kasvab väga kiiresti ja mõistlikum saata aparaate ja mitte inimesi. Aga eks muidugi inimesed lähevad ka kaugemale, aga kui kaugele Marss minu arvates on, on ainus objekt, kuhu oleks nüüd inimesel reaalne minna, kaugemat ei tule kõne alla. Aga aparaadid saavad küll minna, sest see nad praegu juba käivad. Väga tore, aitäh, Jaan Einasto. Suur tänu. Vikerraadio. Kuulajaid valgustamast ja kõike head, palju tervist ja jõudu. Kosmoseuuringud. Aitäh ja jõudu ka kõigile meile. Aitäh, aitäh, ja on väga tore, suur tänu. Raadio jai.