Tänusõnu dirigendile vene koorid lahkuvad lavalt, nende asemele asutavad laulukaare alla puhkpilliorkestriga. Praeguseks on laulupidu juba küllalt kaua ligi kaks ja pool tundi kestnud. Kasutame nüüd selle vahetuse ajab, et rääkida tänase laulupeo ulmest. Kristo on meil saatjaga kusagil väljakul liikumas meile, ütles ta, lahkudes läheb, pistab nina laulupeo kööki, selle sõna täht tähelises tähenduses. Kaugelt kõndist olete. Te olete terve nädala siin neid suppe maitsnud. Kuidas nad tunduvad, meil on siin üks kõrge kõrge ülemus. Ei ole headel rääkida, kas lapsed peavad kõhu täis ilusti ja lisaks ei ole jäänud. Ja kui, kui otsesaade juurde tahetakse, niisugune lubatakse võtta või? Head isu teile. Anne loving. Tallinna toitlustuskoondise peatehnoloog Anne Lavin. Teil on huvitav. Lapsed ütlevad, et hea toit ja see on muidugi suur rõõm ja väga suur tänu neile kui toitlustamise organiseerijatele ja meie kokkadele, kes väga suurt vaeva näevad siin ja väga palju endast annavad peolised kõhud täis, saaks. Suur inimene võib ju tühja kõhtu kannatada, kuigi laps just nimelt arvab, et tema võiks, aga meie arvame, et laps ei tohiks. Teete selleks kõik, et ta seda ei tundnud. Ja meie oleme oma tööd ja vaeva pannud väga palju selle laulupeo toitlustamise organiseerimise sisse. Kõigepealt me oleme koostanud menüüd, mis oleks hästi lastepärased, oleksid samas ka ratsionaalse toitumise aluseid järgitud, et lapsed saaksid kõike seda, mis nendel on heaks terviseks ja heaks tantsu ja laulu lustiks vaja. Nii kui sul on see abijõud, seda ma kuulsin, et enam 27000 kui neid arve väga aeglaselt öeldes jõuabki selle mõtte, õigemini sisu teadvusesse. 27000 last on siit käinutena läbi söömas. Aga kui palju on neid inimesi, kes aitavad lauda katta ja toita vesteldes. Ja meil on väga palju Vabariigist abijõudu. Siin on töö juures umbes 100 kokka. Peale selle on üldhariduskoolide õpilasi 200 ringi kõrgema ja keskeriõppeasutuste kutset koolide õpilasi kuskil 70 ringi. Nii et abiväge on Tallinna linnale sega saabunud päris hulganisti. Juuli ausalt öeldes tore küll kuulda, ütlesite isegi kooli direktor aitas siin töös kaasa ja see on Tallinna 10. keskkooli direktor, kes on pidevalt alates esimesest päevast, kui me toitlustamist siin korraldame, on kogu aeg abiks ja parandab oma lastetööd siin. Eks ole, tore vaadata küll seda pilti lusikad krõbisevad ja kausis ja tore on võib-olla isegi tee. Ma küsisin just laste käest ennid, plik kausist süüakse, ei ole nuge ja kahvleid ja ei ole seda niisugust teenust, aga noh, muidugi see, mis just nimelt ainult kord võib-olla elus ja just nimelt laulupidudel juhtub ja see käib kõik asja juurde. Vea plekk-kausid on alati välitingimustes, et need kõige õigemad toidunõud olnud. Mitu katelt teil siin seda toitu valmistavad? 82 suurt allikatest ja selle katlamahtuvus on 400 kuni 500. Aga mille toon võililli tool, nii nagu neil terve Saaremaailmselt tunneb, kuidas saarlaste kõhus laulupeo ajal täis on saanud? Oh kindlasti täis ja võib täitsa rahule jääda, kui silm ei oleks niisugune, nagu ta on, aga ega see naisega mitu koori, tõite teie sel aastal hoolinute viiendale laulupeole, seekord kolm poiste-laste- ja segakoori mudilased. Mudilased jäid koju ootama, kuni last tuntakse kui tõepoolest väga hakkajad ja väga mitmekesist inimest. Väga tuntud on teie poor lüüra aga muidugi ka kogu teie tegevus rahvamuusika ja rahvalaulu alal. Ja nüüd, nagu ma kuulsin, on teie koolis. See on siiski keskvõi teises keskkoolis sel aastal abitooriumile toimunud üks huvitav katsekivi. Jah, väga huvitav mehed, saime teha seekord ärritooriumis. Läksime muusika, õpetasin see minu meelest, see on väga vajalik just nimelt noorele inimesele natukene orienteerub tõsises muusikas ja ja õige pisut tunneb ka noodivõtme väärtust ja nootide tähendust. Aga. Hea küll, läks lahti puhkpilliorkestrite mänge, soovin kõikidele kooridele tublit jaksu ja jõudu ja tulgede jälgil aastal järgmistel laulupidudel ikka jälle välja. Aitäh. Kuulajad kindlasti ootavad juba pikisilmi, millal reporterid ilmast hakkavad rääkima ja et nüüd üks esineja juba õrna vihje tegi, et see ilm ka niisugune on. Meie ei tahtnud nagu hunt enne suhu võtta, aga nüüd võiks siiski öelda, et tõsi jah, ilustama ei hakka. Mõned inimesed on vihma tõttu ära läinud. Aga eks seda suurem on võib-olla kuulajate arv raadiote juures. Inimesed, kes on juba kuivad jalanõud jalga pannud, kuulavad meid. Aga muretsemiseks ei ole põhjust, sest lastel on tuju hea. Nagu kuulete. Jaanist jaanis Osolin pidulik proloog Darfestlemi proloog. Juhan Kaljaspoolik, tulge tantsima, Brichadiidise dance vääris. Juhatab Eesti NSV teeneline kultuuritegelane. Irtsakuuseumid, kultuuri estonski SR, Heldur Saade. Autor sai oma au ja praegu lahkub puldist. Ja samamoodi hakkab lavalt laululavalt lahkuma ka puhkpilliorkestrite paraad. See oli siin väga kaunilt üles rivistatud ja nad rivistasid vahepeal veel mitu korda ümber. Nii et see pakkus ka pildiliselt, mitte ainult kõrvale. Vihmase laulupeo ajal hakatestust, et me oleme lauluarmastaja rahvas. Väljak, mis peo algul kirjendas rahva ja peoriiete värvides on nüüd üks suur vihmavarjude värviline katus. Siit ülalt aga on selgesti näha tühje kohti. Lauluväljakul on õige vähe, kuigi sadama hakkas juba kergelt, tibutab õieti peo alguses, aga sadamates juba kuskil poistekoori esinemise ajal või juba mudilaskoorid ajalgi oli küllalt tihe. Muide, mis puutub laulupidude ilma, siis ei ole tänase laulupeo ilma üle põhjust eriti nuriseda. Meteoroloogid on teinud kokkuvõtte laulupidude ilmast ja kasutama kui võtet. See näitab, et ligi poolte laulupidude ilm on olnud jahedavõitu ja sajune. Vihmarekord kuulub 1960. aasta laulupeole, mille esimese päeva õhtupoolikul tuli taevast maha pool juulikuu keskmisest sademete hulgast. Ja tugev sadu oli veel teisegi. Laulupeo päeva jätkuks ainult ühel laulupeol 12 10. laulupeol 1947. aastal olevat olnud ideaalne laulupeo ilm. Parajalt soe, selge taevas, kerge meretuul, mis toonud pidulisteni meeldivat jahedust. Aga mis parata, Me elame kliimavöötmes, kus suve südameilmad on ju eriti muutlikud. Seda teame kõik. Aga laulupidude ilma keegi ju ilmataat, seda teevad pidulised ise. Praegu valitseb lauluväljakul kõrgrõhkkonda, öelgu meteoroloogid mis tahes. Ma tahaksin sõnast kinni hakata siis 1947. aasta laulupeol olin mudilased vaatamas, ma küll ei mäleta seda mõnusat vere tuule jahedust, küll aga mäletan 60. aasta paduvihmalaulupidu ja tõesti laulja tunnused sellest niisugused, et see nagu annab mingisugust hoogu isegi juurde või tahtmist kõigile näidata, et need välised asjaolud ei saa meie pidu rikkuda. Aga mis nüüd sellesse viimasesse laulupeo pilti puutub, siis imeilus on näha, kuidas lavale prae trepitantsus Lähevad, tütarlapsed, tantsijad ja läbi jõuavad justkui selle kohani, kus lavaastmed on kui vajadused, et ülemised astmed on märjal asfaldil on tekkinud ja laulupeo pildi kujundanud ja kavandanud, välises mõttes linnas liikunud astelpajupuu seisab truult oma posti dirigendipuldi all ainult üheni kohake Pärti mässitud. Küll on ikka sõnakuulelikud lapsed, kes kõik on meeles pidanud, et emale vihmavarju kaasa võtta ja nagu luureandmed teatavad, isegi tagavara jalanõud ja kuivad sokid. Tundub nii, et meie kliima on õpetanud ka laulupeo publiku pealtvaataja ettevaatlikuks jagannatlikuks. Paistab, et mitte ükski tänase peokülalistest tänase peo publikusse tulijatest ei ole tulnud välja ilma vihmavarjuta, ükskõik mis on koju ununenud, aga siit vaadates on küll selge, et igalühel ei ole. Kuulust ei ole ununenud kaasa võtta vihmavari. Praegu lähevad käiku kõikvõimalikud plastikakotid, millel on hoopis uus otstarve, sest need on väga mugavad panna pingile, et saada kuiva platsi istumiseks. Mitmesuguseid kujundeid. Need peaks olema Nelli uustalurahvatantsurühmad, mis valmistuvad seal käimiseks. See ongi nii, et laulupeol pidutseda viimasel päeval võtame nagu korraks veel tagasisideme, suurte tantsupidudega eelmistel päevadel oli. Me ju teame, et tantsijad noored olidki ja rongkäiguga ja võtavad laulupeost osa kuulajatena. Aga esindus nendest pitsa teeb kaasa, et kõik esinejad, saatidentiin lõpu, kõige pidulikumal hetkel veel uuesti. Pidanud loodud laululavatreppi Nende jaoks kui mõtlema hakata, on isegi imelik. Need tänased laulupeolised teavad, et terve nende elu on olnud olemas see laululava, aga tegelikult tema iga on ju ainult pisut pikem kui niisugune nähtus. Laste koolinoorte laulupeol. Esimene pidu suur laulupidu laululaval oli 1960. aastal ja kohe kaks aastat hiljem oli esimene koolinoorte laulupidu. Tänane meenutame veel kord on järjekorranumbriga viis see, millele loodetakse ka hindeks panna Sava numbrit viis. Niimoodi ütles üldjuht Heino Kaljuste üleskutses ergutavates sõnades enne pidu lauljatele ja no teost on üle poole juba. Ja mina ei tea, mina arvan, et kisub ikka selle kõige parema poole küll. Väga ilus Ansu trühvlikants. See on natuke teist tüüpi, täiendab kogu laulu ja tantsupidu, sest see ei ole. Tants nagu kahe päeva jooksul nähti komsomoli staadionil tantsupeo ajal Kallektiive jälitajat nähtub Menka tantsu lavastada vabariigi teeneline kultuuritegelane vasikanahka tursunud kultuuri Estonskeekino Nelli Uustalu. Rahvatantsurühmad lahkusid tantsides laululavalt ja suure kiirusega, aga siiski täiesti distsiplineeritult. Tulid lavale praegu segakoorid. Need on ka juba väärikamad vanemate klasside õpilased ja nende hulgas on kindlasti neid, kellele jah, paraku võib-olla see laulupidu on viimane oma kooliõdede koolivendadega koos ette võetud asi, sest siin laval seisab praegu neid noormehi ja neiusid, kes jaanipäeva paiku said kooli lõputunnistuse kätte. Kooli segakoorides on ikka enamasti vanemate klasside õpilased. Segakoorid hakkavad koonduma lavakeskus keskossa häälerühmade järgi ja on õige pea valmis esinemiseks. Segakoorilauljate arv näitab kasvutendentsi, sellepärast et eelmisel koolinoorte laulupeol oli 1500, nüüd koguni 2360. Segakooride repertuaar on ilus. Siin on üks armsamaid laule lauljatele helin Gustav Ernesaksa segakoorilaul Juhan Liivi nii tuntud sõnadele see on laul, mis sobib ja peabki rändama ühelt laulupeolt teisele taliga eelmisel koolinoorte laulupeol kavas. Ja tema tekst on just niisugune, mis noorele hingele sobiv. Ja kui teada, et selle laululooja on meie kõikide armastatud tänaseni peo aujuht. Aga meenutame, et segakoorid esitavad ka Uno Naissoo laulu, see on meie laul, mida, kui te mäletate, Ants Üleoja, kes asub segakoore juhatama, pidas küllalt raskeks lauluks ja avaldas arvamust, et ei tea, ei tea, kuidas see küll ennast välja veab. Eks me näe. Meie Harri Raimond Pauls, minu sünnimaale mai Atši Aksel Paju kuudeks. Peljamiinast korvulskis suvedan letid Tanjas Aksel pajupuudeks. See aplaus on Gustav Ernesaksale. Tänu laulu eest. Gustav Ernesaks tuli aukõneliste reast välja, käis lauljate juures, võttis vastu lilled ja läks tagasi. Segakoorid lõpetasid esinemise ja otsekohe tuleid väravast jooksujalu. Naiskoorid, kes hakkavad sisse võtma oma kohta laulukaare all. Segakoorid liikusid üles, nendele on õige hea, nad said vihma alt päris välja, aga muide, kui lampidele praegu vaadata ringikesi ei ole. Sadu on lakanud. Lavaletulek on ehk vihma tõttu tõesti veidi kiirem. Pisut ehk ka kuidagi mitte nii sirgete ridade kaupa, aga see on kuidagi ilus ja tore. Siis ei tasu kuhugi. Ruttu-ruttu. Nüüd on juba muidugi koori ilmet määravad ka natuke vihmavarjud kampsunid, joped. Ja sellest suurest kiirustamisest leiab hämmastaval kombel iga lavale tulija oma koha üles. Praegu hakkab laulukaare alune täituma juba nii, et see hakkab meenutama tuntud pilte lauluväljakust, olgu nad siis albumis või kinoringvaates või mõnes muus filmis. Ja kõik mahuvad kuivale osale ära. Nii näib, et naiskoorid ongi juba juba oma platsid sisse võtnud, viimased leiavad oma kohad. Korraldajatel näib, et ei olegi erilist vaeva. Sest tõepoolest, peaaegu minutiga on tuhanded lapsed leidnud oma koha laval ja, ja täpselt õige koha. See on nüüd see laulupeo osa, mis hakkab üha paisuma nii nagu pildiliselt liiga kooride seisukohalt. Praegu hakkab lisanduma järjest koore, et laululava lõpuks oleks täis täpselt nii, nagu alguses. Gustav Ernesaks Sireli, kas mul õnne sireeni Tjumeni asjasse? Mart Saar torupill ka rahvaluulelava taroot. Raimond Läti väikene, see päevaperenaine sooduse tulen, tööka jätavad ja Arvi siia teks. Esinevad segaja naiskoorid šeff, kes Mirceebee Harri Alexandra pähmutuvad laul rahutust noorusest, vestleja otrivoosnai muudadesti juhatab iriseerujate Ants Üleoja. Pidu kisub lõpu poole suur laulupeo ühendkoor, nende üksikuid asi juba näidanud ja niite koguneb jälle taas suureks lavale tagasi. Raadiotorni tuli poistekooride üldjuht Venno Laul, Teie olete oma 2000 poisile natuke õlardasin oma laulud ära teinud, kas on nüüd koorem südamelt langenud või ei olnudki koormat? Tere õhtust ütlema, et see laulupidu oli meile meeldivaks rõõmsaks üllatuseks. Puistukordade tasatase vabariigis tervikuna on tõusnud meil kohe esimesel proovil koos teise üldjuhi, Uno Uiga oli üks mees, et rõõm märkida, et poistel on lauludes selgelt ja kõlavad hästi. Ise arutlesime endi vahel, millest see siis nüüd äkki nii sai võimalikuks, et meil polegi vaja siin enam suurt tööd teha. Aga eks see saladus peitub tegelikult ikka selles, kus on konkurss, seal on ka kohe kvaliteet vahe kannul. Esmakordselt sellel laulupeol oli meil võimalik poistekooride osast teha valikut, see kõlab küll natuke julmalt, noh, tahaks küll, tõesti, kõik pääsevad laulupeole pidu, poisid, toredad laulud, toredat, miks mitte. Aga no näed ikkagi konkursiga kaasnev ikkagi alati teatud kvalitatiivne edasiminek. Ja see laulupidu kinnitas seda kui paljusid oma lauljaid ja nende juhte ise nii-öelda nägupidi kahe tunnete. No laulupeo ettevalmistus on pikaajaline ja, ja terve see aasta tegelikult sai ju tegelikult praktiliselt sellega, et ette valmistada seda tänast kontserti. Sügisel algasid kohtumised kõigepealt muusikaõpetajatega Tallinnas seminarid, laulud said RAMi poistekoori juures kõik näitlikult läbi töötatud pärast ajaleheartiklid, raadioesinemised ja nii edasi. Ja eks see kõik aitas sellele kaasa. Aga kevadet, kevad möödus sellele, et me sõitsime mööda vabariiki ringi ja kohtade peal viisime läbi piirkondlik koondproove. Puhastasime üksikute voorude kaupa vigu ja peab ütlema, et see kõik andis ennast täna hästi tundma. Kas pärast tarvide tuleb kookospoistekooride vabariigis kindlasti jah. Aga mõnel poistekooril käslemi poistekooril siiski veel jätkub tegevust. Teatavasti saab toimuma juulikuus Tallinnas kasahhi kirjanduse ja kunsti see gaas. Ja sellele dekaadi lõppkontserdil esinevad koos külalistega ka meie vabariigi mõned kollektiivid. RAMi poistekoor on parendatud karvates. Seal istusid nii ja heidan lavale kauni laulu saatel jälle tunud juurde hulk koore, jääpulk, vihmavarje ja keepe. Pidu hakkab jõudma tõepoolest lõpusirgele. Esinevad ühendkoorid, võttu paju, paju meie Harry, Uno Naissoo koolikell ps3 Vanok juhatab direžeerujad. Heino Kaljuste. Ülo Vinteri Laul Põhjamaast pess Ozzy Ever naised ranni, Enn Vetemaadeks juhatab Ants Üleoja. Maestro Gustav Ernesaks istuda koolinoorte ja lastelaulupeol ei ole vist midagi niisugust, nagu istuda täiskasvanute laulupeol. Laulge kõik laulupeod on. Nii et istumine on üks tore asi ja kuulata kui siin proolises. Me algasime niimoodi, et küll on tore näha, kui lava noorus täis, isegi siis, kui nad veel ei laula. Mis siis veel, kui nad laulavad ja kui nad hästi laulavad, seal suurem rõõm võib olla ja me oleme kõik üldjuhid, oleme rõõmsad, selle üle kasvab õhus vahet. Kõikide kollegi. Roll. Kompar. Lõikaks? Praasnika freelaad? Kallis koolinoored lugupeetud peokülalised, meie koduma tähtsündmusele pühendatud viies Eesti NSV koolinoorte laulu- ja tantsupidu hakkab lõpule jõudma. Möödunud peopäevadel tulid meie tantsulapsed oma hoogsa esinemisega komsomoli staadionil. Helget rõõmu tuhandetele peokülalistele. Siin Lasnamäe veerul soojendas meid vihmast hoolimata hingestatud lastelaul ülistades oma taaka, kommunistliku partei nõukogude rahvaste vennalikku sõprust, armastatud kodumaad kaunilt ja rõõmsalt laulsid ja tantsisid meie lapsed südilt trotsides ka ilmataadi tujusid. Tantsu ja lauluhoog ei raugenud ka kõige tugevamate vihmavalingute ajal. Kallid noored sõbrad, jätku teile alati sellist laulu-tantsulusti, mis aitab elu rikastada ja ilusamaks muuta. Loob sõprussildu ja ühendab rahvaid. Suurim tänu ja uut edu teile, kallid lapsed. Tänusõnadega tahan pöörduda meie peo organisaatorite, sadade koori, orkestri ja tantsujuhtide, heliloojate ja poeetide, koolijuhtide ja õpetajate poole. Eeskätt just teie oskustele, energiale, entusiasmil ja loometööle võlgneme tänu meie peopäevade elamus rikkus ees. Suurim tänu teile, kallid organisaatorid. Me täname ka neid kümneid tuhandeid tallinlasi ja teiste vabariigi linnade ja elan linnade ja rajoonide elanikke, kes meie laste esinemisel toredasti vaprasti kaasa elasid. Tänade arvukaid külalisi kõigist vennasvabariikides siira sõpruse ja nakatavalt kaasaelamise eest. Suur aitäh. Kallid sõbrad, peatselt kostub laulupeotuli. Me lahkume lauluväljakul, meid ootavad ees uued teguderohked, päevad pühendage kogu oma jõuoskused ja energiat tööks oma kodumaa ja rahva hüvanguks. Toogu järgnevad päevad meile kõigile palju rõõmu ja edu, olgu meie kohal alati rahulik taevas. Kohtumiseni 1985. aasta üldlaulupeo.