Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 24.-st aprillist. Stuudios on Janek Salme. President Kersti Kaljulaid nimetas ametisse uue valitsuse. Meie väikese riigi jaoks on igaüks tähtis. Peame mõistma, et edasi viib meid koostöö arendamine, mitte lammutamine. Eesti energia, Eesti elektrijaama energiaplokkidest enamik praegu seisab ja töötajaid ähvardab sundpuhkus. Põhjuseks on saastekvoodi hinnatõusu ja odava vene elektri pealetung. Ei arvanud, et nii palju tuleb seda CO2 tõhusalt on siin kasvanud üle kahe korra praegu lühikese perioodiga ja seda Venemaa elektrit voolab ka sisse ikka väga suurtes kogustes. Praegu. Eesti lennundus hektariga seotud ettevõtteid koondav klaster plaanib suurendada ettevõtete koostööd ning tuua Eestisse uusi välisinvesteeringuid. Lennukihooldusettevõte Magnetic MRO kinnitusel on Hiina omanikud võimaldanud ettevõttel kiiremini kasvada ning ettevõte plaanib kasvatada ka äritegevust Hiina suunal. Siin on meil tulemas selle aasta jooksul veel palju uudiseid, mis ka avalikkuse ette jõuavad ja seda vist peamiselt läbi investeeringute. Šotimaa esimene minister Nicolas töödžen teatas, et Šotimaa peaks korraldama uue iseseisvusreferendumit parlamendi praeguse koosseisu volituste ajal ehk enne ülejärgmise aasta mai lõppu. Sudaanis võimu haaranud sõjaline nõukogu kutsus protestijate juhid täna õhtuks kõnelustele. Eesti kunstimuuseumi. Juubeliprogrammi raames ilmus mai levini monograafia Johann Köler-ist. Levini sõnul sobib monograafia põhjalikuks alusmaterjaliks Köleri loomingu edasiseks uurimiseks, sest palju on Köleri puhul veel avastamata. Anett Kontaveit võitis Stuttgardi tenniseturniiri avaringis prantslanna Caroline Garcia vastu esimese seti kuus. Neli. Öösel lõuna pool pilvisus tiheneb, saartel ja Liivi lahe ümbruses sajab veidi vihma. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Õhutemperatuur on homme päeval 16 kuni 21 kraadi, rannikul kuni 14 kraadi. President Kersti Kaljulaid nimetas ametisse Jüri Ratase juhitava uue valitsuse Keskerakonna. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa moodustatud valitsus asub ametisse pärast seda, kui ministrid on andnud riigikogu ees ametivande. Tõenäoliselt toimub see järgmise nädala esmaspäeval. Enne valitsuse ametisse nimetamist tegid avalduse nii president kui ka erakondade esimehed, jätkab Indrek Kiisler. Pöördumisi. Ta oli rahustada neid inimesi, kes tunnevad hirmu uue valitsusliidule, selle liikmete, retoorika ja kannapöörete pärast. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kõneluste ümber puhkenud vaidlused tulevad aga lõppkokkuvõttes Eesti arengule hoopis kasuks. See on avanud Eesti ühiskonda palju rohkem kui võib-olla valimiseelne periood ja avanud selliste tahkude selliste nurkade alt, mis tulevad kindlasti Eesti tuleviku arengule kasuks ja uus valitsus, kui ta tahab olla edukas ja pälvida ka inimeste usalduse ja olla võimeline Eestit juhtima, Eesti elu korraldama. Järgnevatel aastatel peab olema kogu Eesti valitsus. Sama meelt oli ka Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas. Meie väikese riigi jaoks on igaüks tähtis. Peame mõistma, et edasi viib meid koostöö arendamine, mitte lammutamine, mõistmine, mitte vihkamine. EKRE esimees Mart Helme rõhutas, et mitmed süüdistused ja hirmud on alusetud. Mitte mingisuguseid demokraatia piiranguid ei tule. Mitte mingisuguseid kultuuriasutuste massilisi kinnipanemisi ei tule mitte mingit sekkumist, ajakirjandus vabadusse ei tule. Küll ootame me aga loomulikult, et vabadusi kasutatakse vastutustundlikult. Meie riik on väga väike ja haavatav riik. Kui me ise seda riiki lõhestame ideoloogilisel pinnal ja sageli tegelikult argumenteerimatult, siis me muudame ise selle riigi tulevikuperspektiivid häguseks. Kuigi koalitsiooni liidrid kinnitasid, et uus valitsus arvestab kõikide Eesti inimestega, siis president Kersti Kaljulaid tunnistas, et tegemist on siiski ebaharilikku olukorraga, kus tuleb sinijuba loomulikuks peetud põhimõtted üle korrata. Meil oli vanasti tavaks, et vähemalt sõnades sai ametisse astuv valitsus 100 kriitikavaba päeva. Mulle tundub, et sellel sajandil see enam kombeks ei ole ja võib-olla ei peagi olema, sest aeg on ju väga kiire ja muutub väga kiiresti. Küll aga kutsun ma täna siin seda valitsust ametisse nimetades võtma 100 päeva rahulikuks mõtiski, eluks, rahulikuks aruteluks, aruteluks, üksteisega aruteluks, kõigi Eesti inimeste opositsiooniga. Selleks, et saada koos edasi minna. Me võime seda kutsuda 100-ks vihavabaks päevaks. Aga kui see esimene 100 saab läbi, siis võib-olla on hakanud meeldima ja me saamegi niimoodi edasi elada. Jätkame veel samal teemal soovida uuele valitsusele 100 vihavaba päeva kõlab asjakohaselt, võimuliidu lepet tuleb aga tulisemaks muuta, märgib oma kommentaaris Toomas Sildam. Jüri Ratase teise valitsuse ministrid said nüüd vabariigi presidendilt Kadriorus heakskiitva käepigistuse ning pärast 29. aprilli ametivannet riigikogus asub Eestit valitsema KEI koalitsioon ehk Keskerakond koos EKRE ja isamaaga. Opositsiooni jäävad riigikogu valimiste võitja Reformierakond ja parlamendis kolmandikku kohti kaotanud sotsiaaldemokraadid Riigikogus joonistub jõuvahekord 56 45 lubab uuele koalitsioonile enesekindlat joont. Vähemalt esialgu. President kaljulaid ei soovinud Jüri Ratase teisele valitsusele mitte 100 kriitikavaba päeva vaid 100 vihavaba päeva. Selles on riigipea leppimist, et tema ei saa kujundada valitsuse koosseisu erakonniti ega Kabersiooniti. Lõpuks polnud selge, kas kaljulaid seda tahtnuks proovida, sest kõik ministrikandidaadid said ametisse vaatamata oma varasematele sõnadele või tegudele. Ja kas neid kahte sõnu ja tegusid saakski eristada, sest poliitiku sõna on poliitiku tegu, olgu ta siis näiteks Rakvere volikogu liige või riigikogu liige ministrikandidaat, et või päriselt minister soovida uuele valitsusele 100 vihavaba päeva kõlab asjakohaselt. President ei nimetanud ühegi erakonna nime, aga kõik ju teavad, kellest jutt. EKRE esimees, tulevane siseminister Mart Helme tunnistas hiljuti, et rahvuskonservatiividel on raske muutuda opositsiooniparteist valitsuserakonnaks. Aga nüüd on nad võimule kutsutud. See Jüri Ratase otsus lõi Eesti nähtavalt ja kuuldavalt kaheks. Need tsirka 461000 valijat, kes andsid oma häälereformi või keskerakonnale, sotsidele ja isamaale ka Eesti 200-le rohelistele vaba või elurikkuse erakonnale, vaatavad praegu peaminister Ratase poole ning mõtlevad, kas see, mis toimub, normaliseerib tigeduse või vastupidi, laseb üles kerkinud viha õhupalli tühjaks. Mõeldes viimastele kuudele. Tegelikult viimastele aastatele on 100 vihavaba päeva pikk aeg ka keeruline aeg, sest sinna jäävad Euroopa Parlamendi valimised maikuu lõpus. Kui Jüri Ratase teine valitsus KEI koalitsioon sellega tõesti toime tuleb, siis näeb neid Stenbocki majas võib olla päris pikalt. Aga mida see valitsus nagu ükskõik milline teine ei saa endale lubada, on 100 rahavaba päeva umbmäärasest, konkreetsete lubadustega, koalitsioonile pest tuleb midagi tummisemad teha ning seda saab muuta vaid läbi riigieelarvestrateegia arutelude. Erakorraline pensionitõus, lastetoetused, maanteede laiemaks ehitamine. Raha on vaja paljudeks kulukateks lubadusteks. Peaasi et rahapuudus valitsuserakondi vihaseks ei tee. Eesti energia, Eesti elektrijaama energiaplokkidest enamik praegu seisab ning töötajaid ähvardab sundpuhkus. Sellise olukorra põhjuseks on ettevõtte teatel äärmiselt ebasoodne turuolukord, jätkab Jüri Nikolajev. Selle aasta algul teatas Eesti energia, et Eesti elektrijaamast suletakse Euroopa Liidu keskkonnanõuete tõttu neli energiaplokki ja töö kaotab 150 inimest. Ennekõike oli jutt kaevuritest. Praeguseks on väga selge, et koondamised jätkuvad ja põhjuseks on järsult muutunud turuolukord. Selle aasta esimese kvartali jooksul Enefit elektrijaamad tootnud kolmandiku võrra vähem elektrit kui mullu. Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo nimetab kahte põhilist muutujat. Üks on see, et CO2 ehk siis süsihappe gaasikvoodi hind on tugevasti tõusnud, täna ta on seal ligi 27 eurot tonn aasta tagasi ta oli poole odavam ja see mõjutab põlevkivielektri tootmist negatiivselt ja teine Venemaa importelekter on oluliselt suurenenud. Vaatasime siin, et esimese kolme kuuga ligi poolteist korda suurem, kui ta oli eelmisel aastal sama perioodil ja sellega seoses on ka töökorralduse muudatusi praegu päris palju. Kui palju Eesti Elektrijaama töötajatest oma töö kaotab, seda Raine Pajo veel ei ütle, kuna töögraafikute koostamine alles käib. Praegu arvatakse töötajate hulk elektritootmises võib väheneda umbes 70 inimese võrra. Lisaks palutakse töötajatel kasutada oma suvepuhkusi praegu ja osa töötajaid saadetakse sundpuhkusele. Raine Pajo sõnul on see esimene kord, kus CO2 kvoodi hind elektri tootmist nii suurelt mõjutab. Ei arvanud, et nii palju tuleb, seda CO2 tõuseb, ta on siin kasvanud üle kahe korra praegu lühikese perioodiga ja seda Venemaa elektrit voolab ka siis ta ikka väga suurtes kogustes praegu, et meil oli ka plaanid, olid ka selle aasta plaan, oli ta tootmise vähendamine, see on õige. Aga et nüüd esimene kvartal nüüd läheneme, nii suur on praktiliselt poolest veebruarist juba. Me oleme sunnitud olnud oma toodangut nagu vähendama, et noh, tavaliselt ikkagi veebruari, jaanuar on sellised koos energeetikud loodavad nii, et vähegi saab, aga nüüd tantra aasta küll ei ole päris standard aasta ütleme nii. Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul puudutab ebasoodne turuolukord eelkõige vanemate energiaplokkide, ka Eesti Elektrijaama toodangu langust kompenseerib osaliselt kõrval seisev uus auvere elektrijaam. Eesti elektrijaam siiski täielikult ei seisku. Kaheksast energia plokis töötab üks, mis rajati 2005. aastal. Raine Pajo sõnul on tegemist keerulise ülesandega, sest turuolukorra paranedes peavad nad olema valmis tootmist järsult suurendama. Samas ei oska keegi öelda, millal Eesti elektrijaamas elektri tootmine taas mõttekaks muutub. Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Jätkame välisteemadega uudiste kokkuvõtte teeb Evelyn Villers. Šotimaa peaks korraldama iseseisvusreferendumi veel enne šoti parlamendi ametiaja lõppu 2021. aasta maikuus, ütles Šoti esimene minister Nicolas törtsion ja lisas, et alustatakse ettevalmistustega referendumi läbiviimiseks. Sörsioon, ütles Šoti parlamendis Šotimaale peab jääma võimalus valida, kas lahkuda Brexiti raames koos Suurbritanniaga Euroopa liidus või jääda selle liikmeks iseseisva riigina. Saudi Araabia energeetikaminister Khalid alfa ütles, et ei näe vajadust viivitamatult suurendada naftaeksporti pärast seda, kui USA teatas, et ei pikenda kaheksale riigile tehtud erandeid. Iraanil toornafta ostmisel. Globaalsed varud jätkavad kasvamist hoolimata Venezuelas toimuvast ja Iraani sanktsioonide karmistamisest. Seega ei näe ma vajadust viivitamatult midagi teha. Me suhtleme oma klientidega, samuti jälgime varude dünaamikat. Räägime ka teiste tootjatega. Ta lisas, et Saudi Araabia ei jäta tarnijaid maadlema naftapuudusega ja lubas tagada tasakaaluturgudel. USA teatas esmaspäeval, et ei pikenda mai alguses lõppevaid erandeid kaheksale riigile kell seni oli lubatud hoolimata sanktsioonidest Iraanilt naftat osta. Tee peale on toornafta turuhind maailma turgudel kerkinud mitu päeva järjest. Saudi Araabia ekspordib praegu alla seitsme miljoni barreli nafta päevas, kuigi naftakartelli OPEC lepingu alusel võiks riik eksportida 10 miljonit barrelit. Sudaanis võimu haaranud sõjaväenõukogu teatas, et kutsus protestiliidrid kõnelusi pidama. Sõjaväenõukogu kutsub vabaduse ja muutuse alliansi liidrid täna õhtuks presidendipaleesse kohtumisele, teatas nõukogu avalduses. Sudaani relvajõud kukutasid veteran presidendi Omar Albašeri 11. aprillil pärast kuid kestnud üleriigilisi proteste tema karmikäelise võimu vastu. USA lennukitootja Boeing langetab seitse, kolm seitse maks lennukiskandaali tõttu tänavust kasumiprognoosi ja tühistab aktsiate tagasiostmise. Boeingu teatel ei arvestatud varasemas prognoosis seitse kolm seitse maxi probleemidega. Uue prognoosi plaanib lennukitootja avaldada hiljem. Investorid ja tarbijad on hoidnud Boeingu silma peal pärast kahte ohvriterohket seitse kolm seitse maxi õnnetust. Lennukatastroofid on kahjustanud firma mainet ja viinud umbes 370 selle mudeli lennuki ülemaailmse maandumiseni. Ettevõte on seni seoses seitse, kolm, seitse maxi skandaaliga saanud kahju praeguseks miljard dollarit. Ja tagasi Eestisse Tallinna ja Helsingi seavad oma koostöös järgmisena põhirõhu ühisele turismiturundusele. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti ja Helsingi linnapea Jan koori rääkisid sellest Tallinnas toimunud kohtumisel. Tallinna Helsingi sõlmisid mullu mais, koosta lepingu, tihedat koostööd lubati teha neljas valdkonnas. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et seni on olulisemad sammud tehtud liikuvuse ja transpordi valdkonnas, jätkab Indrek Kiisler. Helsingi ja Tallinn on üritanud luua mõlemat linna haaravat ühistranspordi piletisüsteemi palju 10 aasta. Nüüd on jõutud lõpuks nii kaugele, et saab rääkida konkreetsetest sammudest, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Meil on olemas teekaart, kuidas me kahe aastaga jõuame nii kaugele, et meil tekiks ühine piletite süsteem, juba sel aastal peaks olema valmis vastav äpp järgmiseks aastaks. Me saame katsetada ühismaksusüsteemi ja siis perioodi lõpuks. Nii peakski olema ühine piletite süsteem. Kaugemalt tulnud turistidele saab Helsingit ja Tallinna esitleda nii-öelda ühes pakis sest vahemaad on väga väikesed ja paljud Hiina turistid näiteks käivad ka Tallinna uudistamas. Küll olid mõlemad linnapead skeptilised võimalikud tunneli ehitamise osas Tallinna ja Helsingi vahele. Helsingi linnapea Jan vaba voori. Näinud taotlejad Antham särav mats, moondi maading, vaba voori sõnul on tegemist suurema projektiga kui ühe tuumajaama ehitus ning tunneli rajamine on tegelikult ka keerukam. Kas praegu on tema sõnul niivõrd palju vastamata küsimusi, et selget seisukohavõttu tunneli ehitamise suhtes võtta ei saa? Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart lisas, et tegemist on esialgu teoreetilise aruteluga. Teda kui linnapead paneb aga näiteks muretsema see, mis saab Tallinna autoliiklusest pärast tunneli valmimist. Kõlvarti hinnangul ei piisa tunneli rajamiseks vaid kahe linna heast tahtest vaid kindlasti peavad otsustava sõna ütlema nii Soome kui ka Eesti valitsus. Neli kuud tagasi loodud Eesti lennundussektoriga seotud ettevõtteid koondav klaster plaanib suurendada ettevõtete omavahelist koostööd ning tuua Eestisse uusi välisinvesteeringuid. Tallinna lennujaama kommertsdirektori Eero Pärgmäe sõnul on klasteri mõtte võimalikult palju kasvava lennundusturu tulust neist asja tuua. Tema sõnul on küsimus selles, kuidas osa saada näiteks kiirelt kasvavast Hiina või India turust. Pärgmäe sõnul on Eesti võimalusteks näiteks lennukite hoolduskaubavedu turism, samuti teenused lennufirmadele. Tugevatele Guangzhou Anžin Evietion Thagnolatši kuuluva lennukihooldusfirma Magnetic MRO juht Risto majad ütles Huko aaspõllule, et vajadus lennundusklaster järele on selgelt olemas. Lennundusklastri eesmärk saab olema kindlasti meeldiv, esmalt nii-öelda köögi kordategemine, et meil endal riigis sees on väga palju teha, et lennundus saaks jätkusuutlikult areneda ja täna meie äritegevuses me puutume kokku üle 60 erineva riigiga. Ja meie panus klastrist saab olema see, et kõik see kogutud kogemus tuua siia Eesti riiki kloostrisse ja aidata viia Eesti samale tasemele kui mõned edukad lennundusriigid. Räägime natuke Magnetic MRO tegevusest nüüd üsna värskelt, olete oma emafirmana hankinud endale hiinlasest omanikud, kuidas hiinlastega koostöö senini sujunud. Senimaani on väga hästi, eriti hea meel on selle üle, et peakorter on olnud Eestis ja jääb Eestisse ja meiega edasine viie aasta strateegia ei näe selles muutusi. Et see on võib-olla väga positiivne märk sellest, et usaldatakse, riik usaldatakse siinset juhtkonda ja minu ka juhi nii-öelda üks eesmärk selle klastri näol on, et see nii-öelda, et hüved siin Eestis ei kaoks ja vaid pigem läheks paremaks, et see peakorteri liigutamise teema Eestist eemale üldse ei tekiks päevakorda. Kasiinos panustavad teie edasi kasvada ja kindlasti panustavad ja siin on meil tulemas selle aasta jooksul veel palju uudiseid, mis ka avalikkusele kätte jõuavad ja seda vist peamiselt läbi investeeringute ja strateegilise kasvu. Kas Hiina lennukeid on ka nüüd tulevikku suuremas mahus, näiteks Tallinnas, oodates hooldusesse? Puudusesse Tallinnasse nad lendama tõenäoliselt ei hakka ja seega ei ole meie eesmärk täna meie angaarid on kõrghooajal ette müüdud pea kolm aastat. Hiina suunal me ikkagi peamiselt oodame teiste ärisuundade kasvu, mitte lennukite hooldust. Se lennukite suurus, mida me hooldame, nende lennuraadius on umbes optimaalne raadius üks pool lennutundi kaugemalt siia hooldusesse lennata väga ei ole majanduslikult mõttekas. Lennufirmad otsivad lähemalt seda lahendust. Kas teil on olnud Euroopas või näiteks Euroopa komisjoniga probleeme sellest, et Hiinas on teie omanikud? Täna hetkel ei ole olnud, aga olen teemaga täitsa kursis, et mis puudutab tulevasi potentsiaalseid Emmenney tehinguid või ettevõtete ostumüüke vahetusi, siis kindlasti see on väga tundlik teema on, peame sellega arvestama. Eesti kunstimuuseumi juubeliprogrammi raames ilmus mai levini mahukas monograafia Johann Köleri jätkab Erle Loonurm. Monograafia autor kunstiteadlane Mai Levin seadis eesmärgiks anda ülevaade Köleri töödest ja ta loomingu uurimisest. Näiteks on teoses esimest korda ära toodud reproduktsioonid neist Köleri töödest, mis asuvad väljaspool Eestit, aga ka palju muud. On vaadatud jah, kriitilise pilguga läbi kõik, mida me tema loomingust teame eraldatud niisugused tööd, mille autorsus äratada kahtlust raamatus on arvestatud muidugi ka muutunud seisukohtadega. 19. sajandi kunsti osas on tutud muidugi kogu senisele uurimisele aga toodud lisaks veel täiendavaid fakte, mida võimaldab eeskätt tema arhiiv Eesti kultuuriloolises arhiivis, agaga arhiivid Peterburis ja meie muuseumis. Monograafias on ka mitmed lisad Köler ja tema aeg. Samuti on tõlgitud tema mälestusnäituse kataloog, mis võimaldab näha, mis aastast 1900 meieni jõudnud on. Eesti kunstiloos peetakse Kölerid meie rahvusliku maalikunsti alusepanijaks, tema olulisus läheb aga ka meie riigi piiridest kaugemale. Levini sõnul sobib monograafia põhjalikuks alusmaterjaliks Köleri loomingu edasiseks uurimiseks, sest palju on Köleri puhul veel avastamata. Tema retseptsioon vene kunstikriitikas, seda on puudutatud nii palju, kui on jõudu olnud, aga mitte niisuguses ulatuses, nagu oleks soovinud samuti tema esinemised välismaal. Siin võib juhtuda veel, et, et tuleb midagi välja. Kogu see kunstiline taust muidugi, seda tema suhteid sellega võib edasi uurida. Kahtlemata. Ilmast räägib sünoptik Kertu Sild. Kuiva ja päikesepaistelise ilma toonud kõrgrõhuala võtab meie idapiiri tagant aeglased suuna lõuna poole ning selle järel laieneb Läänemerele madal Rohala kauge idaserv. Ööl vastu neljapäeva lõuna poolt alates pilvisus tiheneb. Saartel ja Liivi lahe ümbruses sajab veidi vihma. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni kaheksa kraadi. Homne päev tuleb vahelduva pilvisusega ja kohati sajab hoovihma. Puhub idakaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 16 kuni 21, rannikul kohati kuni 14 kraadi. Jätkuvalt püsib väga suur tuleoht. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Eesti tennise esireket Anett Kontaveit võitis selle hooaja esimesel liivaväljaku turniiril Stuttgardis prantslanna Carolyn Garciaad idega kaks. Null. Maailma edetabelis 15. kohal paiknev Kontaveit võitis endast kuus kohta madalamal asuva kar sea vastu esimese seti kuus. Neli ja teise kuus. Kolm ning tagas edasipääsu teise ringi. Norras peetaval segapaaris curlingu MM-il võitis Eesti koondis koosseisus Harri Lill Marie Turmann täna curlingu sünnimaad Šotimaad tulemusega kaheksa, kuus. Enne viimast alagrupimäng on Eestil ja Šotimaal mõlemal viis võitu ja üks kaotus, millega on tabelis Norra järel teisel kolmandal kohal. Edasi pääsevad alagruppide kaks paremat ja kuuest alagrupist kar neli parimat, kolmanda koha võistkonda. Homme kohtub Eesti-Saksamaaga, kellel seni neli võitu ja kaks kaotust. Harri Lill tänasest võidust. Eks Šotimaa vastu mängides alati on veidi erilisem tunne, sellepärast et nende taustajõud ja selline üleüldine kurlingutase on ikkagi maailma tipp. Et teadsime, et tuleb raske mäng, vastas oli üks segapaaris väga kogenud mängija ja, ja meespool oli olümpiahõbe. Me sundisime neid eksima, aga, aga et võite, siis peab vastasele tekkinud eksimisvõimalusi looma, et seal olid päris mitmes voorus olid miskid mittekiviga, kus meil oli mitu kiviringis ja ja nendel mitte ühtegi. Ja siis viimase viimasel viskel tekkis mõningane enesekindluse eksmölluga. Lõpuks võidu Türgi aga, aga no üldi olnud, et meie enda mängu kvaliteet palju parem kui eile. Korvpalli euroliiga play-off idest pääses esimesena nelja parema hulka Madridi Real, kes võitis eile hilisõhtul kolmandat korda Ateena Panathinaikose 89 82, Kaunase Žalgirise koduplatsil alla Istanbuli Fenerbahce-le, kuigi oli poolajal kolme punktiga ees. Venerbahhele läks kirja 66 57 võit. Kolme võiduni mängitavat seeriat juhib Türgi klubi, nüüd kaks. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.