Naistepäeva eel oli Eestimaa igast nurgast Arumäe lehkengule kokku tulnud perekond, raidsalu, enamik liikmeid. Kõik nad on tublid töömehed. Peale selle mängib aga pere iga liige mingit pilli. Kokkutuleku põhjuski oli pidulik perekonna pesamuna lilli, kes perekonnaansamblis mängib mitut pilli, sai 20 aastaseks. Pillilood ja jutuajamised sellelt rõõmsalt kohtumiselt heli lindistasimegi ja toome nüüd teie Te. Saate lõpuminutid on aga nagu alati järveküla Juhani pärast. Millal siis ansambel sündis, mida me kuulsime, kuidas nad edasi läinud ja mis tast tulevikus Lohtan? Ja mees ka tema mingi semud, tema on minust üheksa aastat vanem. Tema ostis selle kalli pilli, Teppo pilli ja siis hakkasime kahekesi kangi, mina hakkasin saatma orkestrisse, teda kahekesi käisin. Ja siis pärast abiellusime ja niimoodi läks elu minemast, lapsed sündisid. Hakkasid põlvest põlveni juba kuulama, seda sündimisest saadik ikka laulma ja mängima, kes vanem jälle otsast peale nooremat kõik, ja niimoodi see pere kasvas, muusikahuvi oli kõikidel viimaseni on mul endal ka hingelised kuusika meelt. Ma mõtlesin, kui ma noor olin, ma ei abiellu selle. Noh, selle mehega, kes ei oska muusikat, mul nii idealist meheks ja abiellusin ka, Jänemise ka tuli, musikaalne. Nüüd on peres meil juba lapselapsed, pisikesed, hakkad mängimas, nemad ka kõiki, ükskõik mis ikka, võetakse kaasa lüüa 200 nutuvaluga mulle ikka pilli tarvis minule Philly tarvis. Ja kõigil on muretsed, et järjest pillid olen pannud tikanid lastele ka südame peale, et olgu, kes pakub kõigile väiksed pillid algul muretseda, pärast lähevad suuremat põlvest põlveni orkestriga, edasi kestaks see perekonna orkestri. Ja niimoodi see elu läheb nii palju raha, oleme käinud väga palju pidudel kutsuda väga palju, väga vähe suvel, kui üks laupäev või kaks läks mööda, millel ei ole meil olnud kutset, kus minna eriti kõige rohkem, me oleme kogu aeg. No natuke liialdatud ütlemine on, ehk see teie oma perekonda juurde ei võtagi, sellist inimest, kes ei ole musikaalne või kes mingit pilli ei mängi, aga seda ma usun küll, et kes siia perekonda juurde tuleb, et ta kasvõi ma ei pea enda huvist või teiste huvist kütkestatult, hakkab ikka mingit pilli mängima. See on tõsi, sellepärast et niimoodi olla senini käik neli Polal viis last, kõik neli on niimoodi abiellunud, get kõik kas või mehed või siis Me nii et hakkavad mängima ja nüüd üks tütar on, seal on nüüd 20 aasta juubel täna õhtu. Ja see siis see teab, kuidas temal juhtub, aga teistel on niimoodi olnud temaga ikka pillimehed ja mitut pilli mängib ja ütleb, et tema tahab ka muusika meestlike endale saada. Abikaasaks, aga kuidas ta läheb, võiksid need soovid elus? Ei täitu ja kõik. Aga siiski nitsialanna seda muusikat väga palju võib ka juhtuda. Nojah, vot praegu ongi see asi, et paljud ütlevad, mis muusikat nüüd enam teha, nüüd raadio, televiisor, kõik olemas, vaata, kas teie majas on ka kõik need asjad olemas, see, mis sunnib, siis tohib ikka veel muusikat tegema, ise. Noh, on küll natuke laiemaks on jäänud küll see muusika sellepärast, et tahatisega, et oh, vaatame televiisoris, ilusate raadiot, kuulame ja, aga siiski tulebki ikka huvi selle oma mängu järgi oma perekonna ja isegi hea tunne, et õnnetetame. Et need lapsed, mis on kasvanud muusika sees, seal aga vili, mis on hästi kandnud sügisel lõigata nii täpselt lapsed. Et kui ükskord nüüd olen vanaled, tuleb ära minna, aga nii hea tunne, võin rahulikult surra. Et järeltulevad, tan käik musikaalsed. Kas see on teine tunne kah muusikat kuulata, näiteks ratast, kui ise oled muusikainimene? Aga muidugi ootad, kas nüüd ikka tuleb midagi head, vaatad ja kuulad midagi paremat, nisukesi, hea tunne kohe et alalõpmata võiks kuulata, mis on hea muusika. Enna areneb, meie noodist mängijat ei olene, meie armastame rohkem ikka seda vanamuusikat, aga meie, lapsed, mängi teie eest mängivat neid uusi lugusid ja meiega tagant, nii et me võime oma peres get mängida. Uued ja vanad laat. Mis teid ennast tõi muusika juurde? Mul see on ikka anud, seepärast minu vanaisa oli viiulimäng ja isa oli mängijale. Tol ajal ei olnudki neid Pilleni, siis oli see suupill, ma mäletan, isa mängis mul seda suupilli ja laulis salat. Ja siis noh, mina väiksest saadik nii laulu armastas, siis mina ka hakkasin laulma ja, ja siis ma mõtlen, kuidas see kandle unistus mul oli üks väike pisike kannel, kolm keelt oli pärssmäe karjas, käis sinna endisel ajal ja suur kari oli ikka. No mina, vaene laps. Mul isa sai sõjas juba surma, ema suures kära oli seitsme aastane nagu mina maha jäänud. Ja minu ainuke unistus ja üldse see elulahendusse murede lahendus oli muusikaelamus. Ja nii ma iseendast siis mõtlesin juba väiksete luuletada neid laule ja et ikka mängida selle ükskõik, kas üks keel oli kandev kaks või kolm, aga ikka mulle meeldis. Eks ta niimoodi arenes iseendast kohe. See oli ikka pärit vanematest, see musike musikaalsus ja minu abikaasal, samuti temal, vennad, kaks venda, Võrus elavat kõvad orkestrimehed puhkpilliorkestris ja temal ka ema ja ja onu ja kõike olid musikaalsed. Et meil on ikka see suguvõsa pesast päritud Se musikaalsed. No praegu mängite ikka kannelt, tõsi küll, et ta on üsna suur juba, mitte nii väike, nagu lapsepõlves unistasid. Kas te mängite mutilisega? Kitarri ja mandoliini saatsin, aga minu armsad pill on ikka kannel. Mul oli enne pisike kannel ja siis ma unistasin, leidsin ühe suure kandlemeistri. Üks Läänemaa laada praegu on ka meie seltsis devas, siis tellisin idee mulle üks ilus kannel, temal nagu helilooja ja selle kandemeistri üldse leiutanud keski peale tema neid ilusaid põlvkond ei ole põrsad, ei minu sünnipäevaks selle suure valge kandle. Siis mul tuli nisuke huvi mängimisest, pistsin ta ära kuigi hästi, praegu nii üksinda ei julge esineda, aga aga ma mängin mõlemat poolt igat moodi juba. Kas te mängite selgelt õitsenud ja ainult kui tervis on parem, siis iga õhtumaa kui abikaasat ma olen väsinud, rohkem elab, magan mina ikka mäng. Ja töödega, eks ei kuulajatele ka mul endal ka segamini, kõik need pillimehed, kes siin täna mängivad, saame palun kohe tuttavaks pärast pillilugu. Minu nimi on Kalle Raidsalu. Millal see pill? Kõrte kätte juhtus või kas see oli juhus? On see osutus aastat juba 22 tagasi ja siis ma olen noh, päris väikene nii-öelda, esimese pilli oligi see. Ja teine pill. Kannel, mul on meeles veel selline juhus, et tulid siis külaelanikud siia ja esimene asi, mis oli et las poiss mängib, poiss pidi ikka mängima, väes, väike eksami ei anna, väike eksam tuleb välja. Ja siis vahepeal lõõtsamäng läks nagu moest ära oli enda suhtes. Ja kui ma sõjaväest tagasi tulin, siis juhtus niiviisi, et ei oska mitte ühtegi lugu mängida. Lihtsalt akordion tuli peale nagu moodsantell ja see jäi nagu tahaplaanile, eks ta ikka noorte asi ole, mida, mis on uus san, huvitav. Aga nüüd, kui hakkasin need rahvakunstipäevad ja konkurssidest ja siis mõtlesin, et võtaks õige kätte ja natuke harjutaks. Ja nüüd siis ongi, üks 708 kuud on nädalas kord kätte võetud. Et siin panija, selliseid Pilled, keda üldse vaja, ei olegi olemas. Neid ikka on siin küll. Ja nüüd lähemegi teise mehe juurde edasi kes on vist õige paljude siinsete pillide kuidas ütelda isa või tegi. Öeldakse niimoodi, et iga inimese elust saab vähemalt ühe raamatu kirjutada, paraku raamatut võivat pihtiv riiulitele seisma jääda, aga kui inimene mehe pilli teinud ega seda vist küll ei juhtu, Pill seisma jääks, on teie pillimani kuhugi nii seisma jäänud, et teda keegi ei mängi? Seda vist ei ole, aga On olemas niisuguseid juhtumeid, mis ei ole rõõmu valmistanud. On olemas niisuguseid juhtumeid, et pilli ja ta loba tulla orkestrisse, kollektiivi saab pilli kätte soodsama hinnaga kaob ära ja lõppude lõpuks ei kuule teda, näe, kuskil ja niisugust asja on juhtunud. Aga siit võib välja lugeda seda, et teie olete eelkõige selline pillimeister, kes on huvitatud sellest, et inimesed tuleksid orkestrisse mängima. Ja sellepärast ongi need kauplused noh siis tulimegi ühisel nõul ja jõul otsusele, et rekonstrueerimisel mõned pillid ja teeme natuke täiendame ja praegusel juhul oleks nagu edu märgata. Sellepärast et et praegused instrumendid lubavad natuke rohkem teha, kui need päriselt vanad olen mõnda pilli päris esimest korda. Nojaa, esimene kui niisugune sündis 59. aastal ja seda ma demonstreerisin 60 aasta üldlaulupeo proovin kahe poolega kanne või kuidas seda nimetada harskandel lihtsalt kuna tema on füüsiliselt ja, ja pilliraskused ja igasugused suhetelt vastuvõetavam. Muidugi tuleb kõigele mõelda ja selle tõttu temaga saab rohkem palju ära teha ja tulevikukontsertpillid võiksid kannel täna juba päris võimsalt oma sõna öelda. Muidugi siis masstootena, kui nad masstootena odavamaks teha, praegusel juhul nad on käsitööna hirmus vaevarikkalt tehtavad ja ei ole sugugi neid võimalik nii palju teha, nagu vaja oleks. Kust mõte tuli, kust tuli mõte täiuslikumat lennukit ehitada või kuu peale sõita? Et mõte on olemas, kogu aeg on mõte, tekib, aga kuidas ta tekib ja seda on? Siin areneb võimatu peaaegu analüüsida ja kuidas seda arengujärku nüüd ära rääkida, seda sinna selleks aega. Jätkusimeni palun, saame tuttavaks ka. Minu nimi on Väinomaala. Oma. Riigi. Praegu on nüüd see orkester küll siin suurelt ja võimsalt koos ma lugesin 11 inimest kokku, kes nüüd hiljaaegu mängis siin ühe muusikapala jooksul. Paraku inimesed liiguvad, rändavad laiali, kas ei ole seda ohtu, et seesama perekonnaorkester nagu laguneb laiali, et siis ta nagu ka kera mitte kuidagi uskuda? Mulle tundub, et kõige raskem ajajärk oli mööda, vahepeal oli perenaine haige, siis tütardel poegadel omad luukoolide lõpetamised ühte teist. Ja mulle tundub, et praegusel ajal on kõige raskem ajajärk mööda ja tarvitseb ainult mõnda veidikene uuendada, mõnda pilli veel juurde muretseda. Ja väiksed tegelased juba käivad nendel muusikakoolides ja õpivad omal käel kodus ja isegi nagu nägite, väiksed hoobi sobis väiksed põlvepikkused juba siin põrutavad kaasa võimsalt meid, igasugust reangel pille ja, ja need väiksed need kõrinaipil ja ja, ja, ja, ja jauram esid ja nii et. Hirmu ei ole, et see, see orkester nii kähku kaoks, Nonii siin nad mängisid kõik selles ühes suures orkestris kaasa, aga järelikult nagu ma teie jutust aru saime, on seesama suur orkester Vello jaamas ka oma teisi muusikavõrseid. Ja on fakt, on see, et on sellepärast igas kas Viljandis või Tartus või nad on omaette võimelised igas perekonnas omaette ka midagi tegema. Nii et ega ei tarvitse alati päris kõik koos olla. Ütlesite äsja just, et teil on endal 70 aastat turjal, pillil on vist kortsude vahel ka neid aastaid ikka üks parasjagu, aga täna on visse mängimine üsna raske terve suguseltsil pääst kuulamas. Parem mängida siis kui jumala üksi mängida või kui need kuulajad parasjagu Sellepärast mina alguslikkumusel pilli ostsin, mina mängisin, sõlmeid 200 mängisime, kokk oli viiulil, c5 seal pillid kokku, seal siis kõige kokkumängijaga nüüd nende akordioni ei käi. Üht ei teisi segada, no millal siis see aeg oli, kui see pill noor oli? Jah, ma arvan, et. No siis oli see asi, et see siis ma ei olnudki siin siin kandin ja siis oli teistega mäng. Vot nüüd on kasvu, on oma pere ja siis nüüd on perega võta üles, mis vähegi võimalik, seesama pilsis kasvatas selle perega ülesse ja sellega algustilt pärast muretsen pillil raskusi, nendega oli nii palju, kui neid siin on kõige muretseda praegu ja nüüd siis püüame edasi minna nii palju, kui jõuan, muretsen vil juurde, mis vajaliku, kas on veel rohkem juurde, jumala ja mina lugesin pilli kokku ja 11 mängijat ka, kui kõige rohkem mehi mängis, ega ma ei pea, võib-olla mängib teil veel rohkem inimesi. Näidun kogusumma, neid pille, mis meil on siin 25 puudus, tuleb ruumist või pillidest võimeslikest tuva Vilbuudis ega kasutas mitut pilli ja siis täiskätt tüütas mõni võetest õnne jälje asi uus. No ma mäletan Cruise artes lõõtspilli mängimas, lõõtspill oli tubli mitu lehma, lammast ja mitu vasikat ja mitu maja siin mängivad praegu. Kui nüüd vanasse aega ümber arvutada, kõik see pillide väärtust Tol korral, kui ma seda uuesti siis oli Võru laadal kõige kallim puupõllul 25000 sellest maksin kolm Küütuma selle pildi ja siis ei olegi see ülesanne ja selle eest maksin 30000 nüüd siin mitu ülemäele nakkusse Singratsis osta. Pille kogun astmate. Nonii ärme nüüd maha vahele panema, et paneme ka järgmisele otsa. Ka veel pääl kohas ei ole isegi paari pragusel, kus pere sellega nõus on, niimoodi, et ei saa, tõmbab lõõtsa neid laeni. No ega nad väga liiale läheb, siis ei taha rahule küll olla, aga mis mul tollest ta elu ka käima, aga muidu visa. Ega siin vist mägede vahel, muidu see elu ei lähe, aga kui ise neid kõiki välja ei pane? No siin on mägede vahel kui dzunglihoolet. Aga siis hilja vist kunagi tulla, võtab vill kätel lugu, vallal alati elujoone. Aga kas siis on nüüd niimoodi ka, et kui nüüd suveõhtul välja lähete ja pilli lahti teed, et panete järsku pilli kokku, ühtegi häält ei kuule, kas nüüd mujalt mõne mäe pealt tuleb mõni hääl, vaistuga? Ei tule siin meil mängida on vähe ja siis niipalju kui ise leitakse oma pere, siis muidu meil on siin kõik nii tühi ei ole mängija, aga kui kaugele üldse teie peale pilli hääl on läinud? Teie verest välja näinud, no neid ma kaunis kaugel ainult kõige kaugem ringi oli seal Harju rajooni pull Tallinna taga, sealt oma hakkame siiapoole Reisma. Ja igale poole siin on seal siinse siini saami käitus Vanemuises, sai nüüd 30 31. käitumisvalumise kontsentsiaalisse ja siis sai Põlva seal pulma Valtus, muidu siin on, neid ei ole, niin, märgiti müügil, kuskil raamatus käibki, neid käike on ka väga palju. Ma vaatan, et teil on päris korraliku administraatorit vähe, kes selle pere nüüd kokku läheb, need proovid ära teeb ja need esinemised paikkama. Täna nüüd kindel puntidetena, nii väike juubel ja tolle pärast on nüüd kõik hakkama. Kas on keegi puudu kärveliga? Mina ei tunne, veebruaris nii palju ei ole, praeguseni on kõik koos orkester täies koosseisus. Nüüd võib laulda ja mängijal midagi öelda. Ega me just teeme ka seda, need laulame ja mängime. Ja minu soov on ka see. Teil on Viislast, lapsed võtavad väga palju aega. Jälle tulebki järgmine küsimus, et kust ikka jääb see aeg selle muusika jaoks. Hea tahtmise juures jääb, kasvõi on kõik väsinud, vahest tulevad lapsed, kui on nii väsinud töölt. Aga ikkagi, et meil tuleb minna ja meil tuleb harjutada ja võtame koos, mängime jälle ja ikkagi lähme. Aitäh perekond raidsalule hea muusika ja jutuajamiste eest ning nagu lubatud, nüüd on siis jutujärg järveküla Johani käes, kes sirvib vanu ajalehti. No tere, õdagutsis ka. Kae. Ega mina ei ole niipeagi siia Liina oma nägu näidanud, aga pidi hädapärast tulema ess, ole midagi deta. Noh, mina lätsi marile lauta appi, sigade asemel säädma kaebrillisatewa nõna pealt maha, seareotaarub neile parajade otsa ja krõps olliva tiburus. No mis sa hing, teed või oled? Aga esimees, ütled kaevil asja? Käi liidan ära, küll nii au ei tee või? Leisis mõne vana naljalehe jälle karmani. Õid stii ja mitu asja toimendust. Ja vahepeal käis juba siin kiilu peal jaapanikasse kaevan. Ronisin veel torni ja pööningu, Diaadrid vahtma ja periskee näolly. Nalja sai palju. Nüüd lõppude lõpus ole juba otsaga jälle siin raadio on ja nagu ma juba ütli hommikul jälle vits vana leht, üten, kahekesi on filmi poisikesepõlve haigne. Sises mõistagi noist lugudest midagi arvata. Ottad meesmapiidigisid pal lugema aha poliitika, Ringvaatus. Nüüd on viimati ometi käsk avaldatud parun Wilhelm Hammerstein kinni võtta. Sealjuures antakse talle süüks dokumentide võltsimist, võõra käekirja järeletegemist, riigivara raiskamist. Selle kuulsa paruni tagaotsimise kirjas on kohtu-uurija ka tema tundemärgid üles tähendanud. Kes oleks mõni aasta tagasi võinud arvata, et riigikorra ülevalhoidjate eestvedaja, päeva pilt lihtsate kurjategijate albumist saab seisma? Ikka parras tollele parunile. Ameeriklased ütlevad, et see sild, mis New Yorgi linna pruugliniga ühendab kõige pikem sild üle maailma, olevat üks Hiina päälinna. Keiserlik teataja aga ütleb, et ameeriklaste sild pikkuse poolest nende lang langi sillale sugugi ligi ei saavad. Lang Langi silda kandvat 300 sammast ja ta olevat viis inglise penikoormat pikk ja 70 jalga lai. Niisuguseid tühje sildasid nagu New Yorgi Brooklyni vahel ei maksa kohe nimetadagi. Niisuguseid ehitasime meie hiinlased juba siis, kui teie punapead ja harimata inimesed aimatagi mõistnud, et ülepea ameerikamaa olemas on ja. Suurelisega. Kord küsis luuletaja Miltoni käest ka sõber, et miks ta oma tütardele sugugi võõraid keeli ei lase õpetada. Oosso rumal, ütles Milton. Kas sina siis veel pole aru saanud, et naisterahval juba ühest keelest ülearugi on? Seda olen mina enda marist kah aru saanud küll. Mis sa arvad, sõber? Küsis üks tuttav, teise käest. Sooviksid sa, et su naine pärast sinu surma jälle mehele läheks? Kostis teine, kelle punane nina tugevat viinatarvitamist naistas. Siis oleks ometigi üks inimene maa peal, kes minu surma tõsiselt kahetseks. Tohter ja kohtunik vaidlesid selle üle, et kumma amet peaks maa peal vanem olema. Minu amet on kõige vanem, ütles kohtunik, sest kui kain Aabeli ära tappis, siis oli see ometi juba asi tülunu õigusvastastohter. Aga kui vanaisa Aadama küljeluu välja võeti, kas siis mitte tohtriamet ei olnud? Ja? Türgi sõja ajal saiuks kindral haavad Ta ta kanti laatsaretti, kus tohtrid ta haava pidid järele vaatama ja kinni siduma. Tohtreid sorisid ja lõikasid seda haava ilma otsata. Kindral ei suutnud valu enam välja kannatada, hakkas järele pärima, mida nad seal otsivad. Meie otsime kooli, vastasid tohtrid. Kuuli, otsite teie kisendas, kindral, miks teie siis seda varem ei ütelnud, see kuul on ju minu taskus. Ja käsi on nagu meie velt veeblil lugu. Tollel kah käis kuul ümbre kere ära ja jäi perre Kärt Kaska tasku pidama. Mis sissi? Ahah? Hollandi rahvas on tuntud vähese ja kehva jutu poolest. Kord sõitis üks hollandi mõisniku oma toapoisiga jahi peale väravast välja sõita, des küsis ta toapoisi käest. Hans, kas sa armastad linnupraadi? Ja ei saanud sellega oli nüüd kõik selle päeva jutt otsas. Õhtu koju tulles küsis mõisnik sellesama värava juures jälle. Aga kuidas? Või, ja koorega praetult vastas jälle toapoiss. Vana-Kreeka targad joogenese käest küsis kord keegi millal on õige aeg lõunat süüa. Joogenes vastas, kui sa rikas oled, siis lõunat, millal sa tahad. Aga kui sa vaene oled, siis millal sa võid? Vahi rätise ütlemisega. Üks mõisnik laskis toapoisil enesele sõidukeid ette lugeda, kus teiste lugemiste seas seisis, et üks tähetundja professor oli välja rehkendanud järgmist. See sabaga, mis aastal 1825 Euroopa maal näha olnud 83000 aasta pärast meie maailmakerale nii lähedale tuleb, et üht tõsis sarvede kokkulöömist karta on. Sealiidis mõisnik Jaakob hoiase sõit hoolega alles, ma tahan näha, kas ta mitte ei valeta. Ootakat Oossina vedelvorst, mitte midagi ei taha seda teha, ütles üks tige peremees vihaga oma sulasele, kes puu alla magama oli jäänud. Sina ei ole mitte ara teeninud, et veel päike su peale paistaks. Ja teil on õigus küll, ütles sulane. Jah. Ma ei ole väärt, et päike minu peale paistaks. Sellepärast ma siia puu alla päikesevarju maga, maitsingi. Kui suurel tuhinal nüüd iga mees oma teenistust taga ajab ja selle läbi perekondlikust elust ära võõrduv, näitab minu sõbra kirjas järgmine koht. Hommikul lähen ma ametisse, kui veel lapsed magavad. Kui ma õhtul koju tulen, on nad jälle magamas. Nõnda ei saama neid terve nädal näha. Ka pühapäeval on meie kokkupuutumine haruldane asi. Ega siis ime ei ole, kui meie perekonnas kõik veel omavahel tuttavad pole. Mineval pühapäeval, kui ma juhtumise korral oma kõige noorema poisi nahka üleannetuse nuhtluseks parkima tahtsin hakata, jooksis pois suure kisaga ema juurdeküsimise pääle, kes temale kallale kippunud. Nõudsus, poiss. See kõrvaline võõras hulgus, kes iga pühapäev meil vedeleb. Onu latselova õigus. Uuemal ajal arvavad mõned noored mehed mõnes kohas aegs mõrsijat enne pulmi üks aasta proovi pääl pidada on prooviaasta möödas ja pruut meele järele saavad. Pulmad peetud. Ei meeldi, aga mõrsja mitte, võib ta oma teed minna? Mõned neiud on ka endid juba proovi peale andnud, et enne pulmi tulevase teise poolega aasta ära elada. Muidugi prooviks niisugune komme küll ameerikalik, aga mitte just viisakas neiud, vaadake, et. Ja too prooviabielu olli, kui mina Vilmarryga sõbrustama nakassi, moodun asi küll ja teisi Skahmariga tõtt proovib õige ära, kuda meiega kokku passime, muidu ei Tiia ööd ega ilma, kus siis sai Marrimjuubele liiv, vihatsesse mäng minule Seratse saadana tembu, terve küla perast naalse asja lugulis eraldi, et mina küsse mari kest, et Kossa õda, kui oled mina tulles oga juttu ajama. Marii Kitvel, et tule, tule, mina kua reheahjul kinnast seal Nalemm istu. Jaa tulligi etetentmeskahtempolly, seal reheahjul peesite ennast, vanaori kesi nagu maa pääl ahju pysti ja hõigassi mari, kas oled ahjun vai ehma torik nii koledad pist suure rüütmise Joosuga ahjust välja. Kükid tipparajate ahjusuu, viin ja siga, saadan juust krapsti päev pidi minule püksirihma vahele, vedas minu ühe ropsuga enda Peranusest välja Jõkva virtsalompi Oiza saada Žiguli, no mis seal sa tyydway oled? No maril oli muidugi nüüd irvitada, et kaegu mjaa viil tollest prooviabielust lörri ajada.