Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tuntud muinasjutust pärib anti kangelanna peegli käest uudiseid maailma kõige ilusaima kohtel. Lugu jäänuks ju juhtumata, kui ühel päeval poleks peeglike pakkunud emanda asemel kedagi teist. See peeglis oleva näo teema teel vanast muinasjutust, kuulsus ka tuleviku poole. Saabumas on inimeste nägudega söödu tehnoloogiate argiseks muutumise aeg koos oma mugavuste ja kardetavalt uutmoodi probleemidega. Tulevik tervitab näitega ettevõttest viiseeveeaaii mis lubab keskmiselt kui hoida paarkümmend tundi kallist aega, mida tööandjad panustavad uute töötajate kandidatuurile seast sobivaima valimiseks. 250 kandidaadi CVT lugemisele kulub hinnanguliselt kaheksa tundi. Tehisintellektiga masinale rajatud teenus lubab aga sama ära teha umbes kahe minutiga. 50 valitud kandidaadiga vestlusele kuluks vanamoodsalt umbes viis tundi. Masin pakub, et saaks hakkama kolme minutiga ja nii edasi. Ühesõnaga rumal oleks vanal moel jätkata, kui peeglike teeb sama töö kordades kiiremini. Peegli võrdlus on kohane. Oluline osa lubadustest täidetakse inimest vaadates. Masin lubab kandidaadi ilmetest rohkem ja objektiivsemalt välja lugeda kui seda suudaks inimesest küsitleja, keda kammitsevad kõiki inimeseks olemise psühholoogilised hädad. Subjektiivsus. Ja ka esimene. Ja see on vaid üks näide paljudest, mille inimeste ellu astumiseks vajaliku arendustööd on investorid miljonite dollaritega toetanud. Seega kohtumine personaliosakonna kaameraga on vaid aja küsimus. Vaest täitub kohtumise unistus veelgi varem mõnes lennujaamas. Eelmisel nädalal avaldas lennuki pardale minemise väravas juhtunust ehmunud ameeriklanna säutsu. Kuna temalt ei küsitud pardakaarti värava läbimiseks, pidi ta heitma korraks pilgu kaamerasilma. Reisijad pani imestama, kuidas masin teadis, kes ta on. Peagi ilmus säutsu juurde lennufirma kommentaar. Proua andmed on riikliku julgeolekuameti andmebaasis. Sellest proua imestus vaid kasvas, kuna ta polnud ühtegi vastavat registreerimisaktsiooni läbinud. Täiendavatest selgitustest ilmnes, et selleks puudub vajadus, kuna kõik korraldatakse riigi poolt sest viimane plaanib analoogse süsteemi võtta kasutusele kõikides USA lennujaamades. Muude võimalike põhjuste kõrval reklaamitakse näotuvastusega turvaväravate läbimist vajadusega võtta midagi ette viisaaia ületajatega, kelleks on keskmiselt rohkem kui igas 100. Ühendriikide külastaja ehk üle 600000 inimese aastas. Euroopa liidus liiguvad asjad samas suunas. Eelmisel nädalal hääletati ühtse biomeetrilise andmebaasi loomise poolt ja sellesse koondatakse siis erinevates piiripunktides registreeritud 350 miljoni isikuandmed sealhulgas sõrmejäljed ja nägu. Unifitseeritud süsteemist loodetakse abi piiriületuste kiirendamiseks. Euroopa oma võistleks siis maailma suurima biomeetrilise andmebaasi tiitlejast, konkureerides USA tolli- ja piirivalve ning Föderaalse Juurdlusbüroo käsutuses olevatega. Ilmselt on möödapääsmatu kogeda ameeriklanna üllatus peagi Op lennujaamades sest pääsupunkti töö kirjeldamiseks on ju nägude tuvastamine loogiline samm. Mugavusele on kindlasti oma varjatud hind. Vihje leiab New Yorgi Apple'i poes juhtunust modernse avatud ruumiga. Kallist elektroonikat müüva poe nuhtluseks on vargad. Varguste vähendamiseks hoiavad külastajat. Teil silma peal turvakaamerate infovoogu analüüsivad arvutid. Eelmise aasta hilissügisel pidas politsei Apple'i poodidest saadud info alusel kinni. Pluss aluse, kellele esitati süüdistus mitmes poes aset leidnud vargustes. Noormees. Kas nüüd tagasi ja palus politseilt tõendit põhjalikumalt uurida, sest vähemalt ühe väidetava varguse ajaks oli tal alibi, kuna viibis koolipeol. Tasahilju hakkaski pilt selginema ja sellelt ei kuvanud kinnipeetu tunnuseid. Ebamugavasse olukorda sattunud noormees esitas äsja Apple'i vastu kohtusse kaebuse, nõudes kahjutasuks miljard dollarit. Oma avalduses väidab ohver, et kõik halb juhtustena Apple'i turvasüsteemi näotuvastusprogrammi vigadele. Kohus peab asja uurima. Pill teatas ajakirjandusele, et nende poodides sellist süsteemi ei kasutata. Juhul kui see peaks tõsi olema, siis juhtunud lõpetuseks vähemalt nägude tuvastamise tehnoloogiaga kaasas käiv hirmude ja spekulatsioonide laine mida toidavad väiksemad või suuremad tehnoloogia, viperused ja väärkasutamised. Keda taoline tulevik nüüd ehmatab, vaadaku peeglisse. Sest taolise tehnoloogia loodud põnevust kulutas ette ju ammune muinasjutt. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.