Portaal tere eetris, portaal tehnoloogiaga tarisitab Kristjan Port. Muinasjuttudega kuldkalake sele loodud suureline kuvand puruneb kusagil koolipõlve alguseks. Kalakese elu ja olemise kohta õpitakse, et selle mälu on lühike kõigest kümmekond sekundit millest tulenevalt on tegemist üpris rumala isendiga. Isegi kui ta suudaks midagi võluda, tuleks pikemaid soove vältida, kuna ettelugemise lõppu, kus on algus juba ununenud ja kalakese tähelepanu siirdunud millelegi muule kui sinu soovide täitmine inimesega, olevat olukord parem. Sajandivahetusel teostatud uuringutes mõõdeti tema tähelepanu keskmiseks kestvuseks 12 sekundit. Toona ei eraldatud leiule kuigi suurt tähelepanu, kuna ebatavalisel maastikul puudus praktilises elus tunnetuslik väärtusküsimus. Kas seda on siis palju või vähe, asendati peas küsimusega, kas me oleme ägedad või mitte. Ja taolisele küsimusele polnudki vaja vastata, sest piisas, kui võrrelda inimese tehtud tehnoloogiat loomade looduga. Tee oli uuring omal moel märgiline just tänu inimest kõikjal ümbritsevale mobiilsemaks, muutuvale, tehnoloogiale. Avalikku diskussiooni sisenesid teemalt mitme samaaegse tegevusega rähklemisest teleka vaatamise ajal ka teise ning kolmanda ekraani vaatamisest ja nii edasi. Tähelepanu muutus defitsiit seks nii omanikule kui seda kaubana vahendades suureks kasvanud internetiettevõtetele. Ja üks neist tegijatest otsustas inimese tähelepanu 2015. aastal uuesti üle mõõta. Microsoft kasutas mitmesugustes testides paari 1000 vabatahtliku tähelepanu ja tõdes, et inimeste keskendumisvõime muutunud põhjuseks toodi tehnoloogia ja suundumust hinnati negatiivseks. Seletuses märgiti, et kasvavate keskendumisraskuste tõttu on üha probleemsem eristada olulist mitteolulisest. Tähelepanu lülitub kiiremini ühelt signaali teisele ja võrreldes 15 aastat. Täpsemate andmetega mõõdeti nüüd tähelepanu keskmiseks keskuseks kõigest kaheksa sekundit ehk kuldkalakesest vähemaks. Infoajastul pole sõnumi tähendus oluline ja arvamustest rikkas olustikus leidub sellele piisavalt edasikandjad. Ühed kiitsid tähelepanekud arenguks, tänu millele on inimene masinata Ta abil õppinud paremini rööprähklemine. Järgmiseks väljakutseks olevat siis ülesannete tükeldamise, pädevuse parandamine. Kriidi kutse vastu hoiatasid inimese vaimse võimekuse languse eest ja kasutasid võrdluseid kuld galakesega. Aga olgu need näideteks, kuidas järeldustega jooksma pannakse, küsimata, kas rajaneb piisavalt osutavatele tõenditele. Teadlaste seas leidus Microsofti uuringu suhtes mitmeid kriitilisi arvamusi, eriti siis uuringud teoreetilisi tuse osas. Paar aastat hiljem Princetoni ja California ülikoolides läbi viidud uuringute põhjal jõuti omajagu vastupidisele seisukohale et inimese tähelepanu lühike kestvus ei ole puudus vaid omadus. Ning seda ei mõõdeta isegi sekundites, vaid sekundi murdosades. Tegemist olevat evolutsioonilise kohandumisega, tänu millele on just inimesel õnnestunud lahendada mitmetahulise ülesandeid. Jääda liiga kauaks ühele tegevusele kinni loobohukuna märgata muutuseid ümbritsevas keskkonnas. Need võivad olla kahjulikud, isegi elu ohustavad, aga ka kasulikud ja maailma kirjeldavad. Uuringute autorid soovitasid käsitleda inimese tähelepanu voolava protsessina. Regulist liigutakse sujuvalt umbes veerand sekundit kestvat keskendumist nõudvate tegevuste vahel. Sedamoodi maailma tajudes jõutakse sama ajaga kogeda seda rohkem. No kes nüüd oskaks öelda, kas samaaegselt mitme asjaga tegelemine on siis hea või halb? Taoliselt ühe vaate asendumine teisega ka mõjub ju probleemist huvitunale kurnavalt mida omakorda reedab kasvavad pinnapealsuse ja keskendumisraskuste probleemistik. Kriitilise mõtlemise asemel jäädaksegi nii lemmikideedesse, kuna sotsiaalmeediast leiab hõlpsasti piisava hulga samamoodi mõtlejaid. Aga järsku ongi probleem selles, et samaaegselt võimalikult paljude ja konfliktsete tähelepanekud seast tõesema analüüsi asemel muutub rööprähklemine, kui tööriist üha valgelisemaks samaaegselt või mitme asjaga tegeleda. Kui kõik on lihtne ja koosneb enam-vähem valmis menüüst. Multitaaskimine ise polegi vist ohtlik, sest selleks oleme võib-olla looduse poolt just loodudki. Probleemiks on kestev ja madala intensiivsusega rööprähklemine. Näiteks ühinenud kuningriigi sideameti poolt regulaarselt teostatava uudiste tarbimise raporti järgi kasutab kaks kolmandikku televiisori vaatajaid samal ajal lisaks mõnd muud ekraaniga seadet. Erinevalt ürgsetest kodust, kus intensiivne tegevus paigutus lühikesele ajale ja vaheldust pikema rahuliku perioodiga on modernsest džunglist tajumehhanismid koormatut pidevalt, aga samas vähema olulisuse tõttu madalama intensiivsusega tegevustega. Piltlikult öeldes loodetakse ise mõtlemise asemel taas kord kuldkalakesed.