Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Keskaegse muinasjutusaaga Troonide mäng viimase hooaja sissejuhatavat osa vaadanud 17,4 miljonit ameeriklast püstitasid USA turul uue paati koordi. Eelmise hooaja avaseeria tõi ekraanile ette 16,1 miljonit vaatajat. Selliseid on seriaali edastama HBO ametlikud andmed. Seriaali mitteametlikku piraatversiooni esimese 24 tunni jooksul olla 54 miljonit korda. Seegi on uus rekord arvus peituva huviliste massi hoomamiseks. Olgu kõrvutuseks, kui teleseriaali vaatamiseks koguneks teleka ette 41 Eesti jagu inimesi. Piraatkoopia vaatajate arvu taga on USA-le lisaks seriaali fännid kogu maailmast. Loata vaatamisele leidub. Neid põhjendusi. Mõnes kohas puudub filmil ametlik levitaja kuid märgatav osa piraatidest moodustavad fännid, kes saaksid seda ka ametlikult vaadata. Aga USA ekraniseering, kust natukene hiljem seriaali sõpru vaevab soov seda kohe näha. Lisaks ootamise kannatuse murdumisele sobivalt paljud vältida internetis sisu reetva info otsa komistamise tulenevad meelehea kahjustumist. Kolmveerand piraatlikust vaatamisest tolmus illegaalsete voogesituskeskkondade kaudu. Kuna taoliste teenustepidajad ei soovi arusaadavatel põhjustel kasutajate statistikast rääkida, püütakse nende klientide arvu hinnata kaudsemate vahenditega. Suurim illegaalne vaatajaskond elab Indias, teisel kohal on hiinlased. Ja kolmandaks on USA enda elanikkond. Viimaste hulka kuuluvad ilmselt need, kellel mingil põhjusel puudub juurdepääs HBO kanalile. Habioon olukorrast teadlik ja püüab iga olulisema linastuse puhul failide vahetamisel legaalsel voog esitusel silma peal hoida ning vajadusel kohtuga ähvardada. Habeo reklaame ei müüa piraatusele ohverdatud reklaamitulud Polegi kurjustamise otseseks ajendiks. Pigem peab kuulsa seriaali tootja ja levitaja hoidma õrna tasakaalu partnerite huvide kaitsmise ja filmipopulaarsuse vahel. Sissejuhatava osa ametlikust vaatajaskonnast kolm korda suurem auditoorium pingutab ja riskib ju filmi mitteametliku nägemise nimel. Ehk demonstreerib fanatismi, mille potentsiaali tuleks nutikalt tegutsedes enda huvides ära kasutada kasvõi firmaväärtuse edendamiseks, uue turu hõlvamiseks, turundamaks olemasolevat toodangut, reklaamimaks, uusi seriaale ja nii edasi. Ametlikus ja piraatluse pusimise vaatemängu võib kinni jääda, jättes samal ajal märkamatuks Ta suuremat protsessi. Mis protsess see on ja kuhu see peaks meid välja piima? Piraadipeeglis kuvanduvate suurte vaatajaarvude kõrval leiab teise vihje USA filmiakadeemia suhtumise muutusest. Filmide paremikku le valikuliselt Oscareid jagav organisatsioon on seni filmiks pidanud kinos näidatud liikuvat pilti. Kuid Netflix, Hulu, HBO, Amazon, BBC ning lisaks veel mitmed voogesituskeskkonnad on olnud isetehtud filmidega vaatajatelt raha kogumise mängus sedavõrd edukad et meelitada ostavad enda juurde koos tuntud näitlejatega kuulsaid nõndanimetatud päris filme tegevaid režissööre. Olgu näiteks Netflixi palgale siirdunud Martin Scorsese, kelle juhtimisel peaks aasta lõpuks ekraanile ilmuma Roberta Niroga peaosas maffia-teemaline film Airisime. Filmi on kaasatud veel älbassina Joe pessi, Bobika nabale ja mitmeid teisi gangsterite rolli sobivaid tegelasi. Kõike arvestades spekuleeritakse potentsiaalse Oscari kandidaadiga. Kuivaid ekraanil poleks kuhugi esitusega seostuma Netflixi nime. Olgu täpsustatud, et esialgu pidi filmi ära tegema Paramount Pictures, kuid lõpuks kujunes rahastajaks ikkagi Netflix. Viimaste Oscarite ajal oli Stevens Bilberg vooge esitatavate filmide Oscaritele kandideerimise suhtes tõrjuval positsioonil. Spielberg kajastas filmiakadeemia hoiakut, mille järgi on voogesitus rohkem televisiooni moodi ja nemad küsigu omale juhindu emm-ide galat. Kuid teisipäeval otsustas filmiakadeemia nõukogu, et voogesitusega väikestele ekraanidele esitatud filmid võivad kandideerida Oscaritele. Kui neid esitatakse Los Angelese maakonna kinos vähemalt seitsmel päeval kolm korda päevas ja selle eest küsitakse raha. Küsimusele, millisest protsessist siis need voogesituse muinasjuttude populaarsuse allfilmi traditsioonilise käsitluse murdumisega seigad jutustavad, aitab vastata vaataja pähe rändava virtuaalreaalsust, kuvatehnoloogia, arvutimängude ja ka sotsiaalmeedia areng. Need kõik viitavad personaalse meelelahutusliku äraolemise trendile mille lõpp-peatust võib kuvada kinomaja asemel linnaparkides ja tubades istekohad hõivanud lahtise suuga kivistunud massidena. Vastu vaidlejatele võib aga ühes osas järele anda. Mõned suud võivad olla kinni. Kuula varasemaid portaale. L2.