Ärge. Võtke jalarotid süntaks. Pooleli Türgil saajad. Tabelinaaberpidamistel. Aga muidugi ma. Nägin ühel perel töödel Ma Andrus tahaksin sinult kui inimeselt, kes on tänaseks saateks kahtlemata põhjalikult ette valmistanud ja ja teinud taustatööd, uurinud, et miks on niimoodi, et selles saates mida me teeme pimeduses, miks seal on väga ebameeldiv inimene, väga ebameeldiv tegelane, on see hästi tore, härra kes on ainsana kes imeinimeste verd vaid räägib väga huvitavalt parkimisest, et see on nii huvitav saade ja mind väga häirib, et seal teised mingid kostümeeritud tolad, kes teevad mingit väga häirivate, võrdlemisi maitsete, tüütut nalja, ma tegelikult tahaks, saad, räägiks rohkem parkimisest. Sest need jutu pidas härra, alustab eilses seeriast ja võttis sõna steit Ailandi volikogus. Jälle oli see probleem, et hakkas väga huvitavalt rääkima detailplaneeringust. Ja seletas, mind huvitab üldse detailplaneeringud, huvitavat mindi põhimõtteliselt, kuidas neid maa, milline on maailmas nende detailplaneeringute koostamise praktika, kuidas näiteks ei Taylandil tehakse, siis saaks tuua paralleele. Eesti detailplaneeringutega, tallindab detailplaneering hajudilt. Ma tahan sulle rääkida oma huvist. Detailplaneering väga meenutab mulle seda meest. Katsu, kelle nimi oli vist mingi David Robinsoni, katsu keskenduda selles mõttes, et see oli. Ei, sa ikkagi ei ole, tegelikult mul on jõudu küll ja see oli huvitav, et see on kaks saadet, milles on olnud tohutu potentsiaal, hariduslike ja naase mõttelise potentsiaal esimeses saates räägiti parkimises jällegi mind parkimise teema platooniliselt. Väga huvitav. Kuidas pargitakse näiteks tei taidandil, kuidas pargitakse Eestis, et sellel saatejuht ei ole selline nagu kommentaar juures, kus räägib muideks Eesti parkimisspetsialist võiks olla telesillad, kus räägitakse eile jälle detailplaneering. Nii huvitav sõnavõtt algas. Isegi mul on kombeks teha sõnavõtt ka lõppes, aga keegi katkestan seda härrat teise, lõpetas oma, kahjuks oli ta välja lõigatud. See sõnavõtt oli pikk ja väga huvitav näide Troppist mingisuguseid mõttetuid vestlusi saalis, neid kolme koomikud, haledad koomikud, kes lollivide nad, Andrus näitlejad. See seep, et see härra härra ei ole Robinson on spetsialist. On ainult spetsialist selles kamba, ta elab näitlejatega koos, see on, talle meeldivad talle. Andres, miks sa, miks see niimoodi draamakunsti häirivate vahenditega on lastud nurja minna, nii tore põnev saade detailplaneeringutes ja parkimise eest. Mul on väga raske vastata küsimusele lugejatele või mitte lugejatele, vaid kuulajatele, natuke teadmisega, et millest me räägime üldse, see on. Mitte see ei ole, see ei ole saade Arkjas just pühapäeval. Väga huvitav saade oli küll, veel pühapäeval räägiti, räägiti sellest, kuidas kaubanduses probleeme seal räägiti, kaupade valmistamise ekspedeerimisest viiakse, oli väga põnev, kuidas kaup jõuab poodi, see on ju terve maailm, Andrus, see ei ole mitte lihtsalt niisama, hakkame nüüd müüma vaid ei, et keegi mõtleb välja, kauba, planeerib selle, seda toodetakse, disainitakse, mõõdetakse vaid. Mul on väga hea, mul on väga hea, ei, ei, ei, suudan tegelikult sulanud käed risti. Mul on käed risti ja ma olen nende hommikul juba küüslauguga üle hõõrunud, need energiavampiiritembud ei, ei, ei, pättasin ja jah, et kallid kuulajad. Me räägime saatest elupimeduse varjus. Mis, mida näidatakse inimestele, kes on ära vaadanud kõigepealt Troonide mängu. Ja ma ei lähe siis saadan piire, näha, jaga seda täitsa kiilaspäist spetsialist, kes elab koos nendega millegipärast Maaluses krüptis. Nii et jah, see on huvitav, huvitav. Elagrüptis Nad elavad korteris, et meil on tegelikult maja ja see näeb välja nagu see, see on, see maja asuks detailandil detaile anda, sest jällegi, et enne seda ei seleta. Tegelikult ma arvan, et härra Robinson võiks meile selles ilusas Dylan Ameerika territ, USA territoorium, kliendid kindlasti elasid kunagi põlisrahvad, mis indiaani hõimud sõralised, millised tava, et millised olid nende rahvariided, kombed, selleks on lugu, lugu, kuidas tulid esimesed asukad. Või on see liiga liiga liiga huvitav lugu, see see on natuke liiga huvitav. Robinsoni reaalsus pole kommunaalteema, aga aga ma ei kahtle muidugi Martin saate selle sarja edenedes, härra Robinson saab aina rohkem sõnadest, kahtlematult räägib surnuks kõik need näitlejad, et ükshaaval neid hakkab kaduma. Ta jääb üksinda sinna majja elama, vot siis on väga hea, siis ta saab palju rääkida, siis ma kujutan ette, et tal ei hakka seal saates kitsaks, et ta läheb ka Troonide mängu siseneb ja, ja kriitilise hetkel just nagu kevadest ootus tuli välja ahju tuletangid käes, siis eestlased, nädala suurev kõrvetas kõigi sakslased, ma kujutan ette sel hetkel, kui on põrganud, kus siis inimeste vägi, ebalaste vägi, ebalased on juba peaaegu võitmas, siis siseneb Robinson teisest realist teise seriaali. Härra Robinsoni hakkab rääkima, et kus ebalased võiksid parkida autosid. Siiski kebalase teevad täiesti loiuks. Vajuvad nad linna lumele pikale ja Robinson muudkui räägib ja räägib ja räägib ja räägib ja räägib, et noh, tegelikult seal näiteks Troonide mängus oleks väga põnevaid selgitusi ja rääkida selle kohta asustustihedusest seitsmes kuningriigis, milline on selle seitsme kuningriigi nii-öelda noh, nagu konstitutsioon, et kuidas on tema, kuidas toimivate võimude lahusus, kõik see, see on väga põnev teema see on äärmiselt põnev, eriti eriti võiks rääkida näiteks, kuidas toimub igast seitsmest kuningriigis eraldi prügivedu. On väga tähtis teema, huvitab ka eestlase tallinlasi, sest et eks, eks see me oleme teinud oma arengu jooksul siin väga Wabariigi aastatega väga pika ja kiire põnev arenguga prügivedu on ka ju pidevalt areneb. Ega sellest, ütleme seda Troonide mängu vaadates aru ei saa, kuidas prügivedu toimub, eks ole, kuidas tajunud näiteks kogu selle seltskonna toitlustamine, jälle panen, kus nad ööbivad. Mis siis elekter võiks, elektrit seal ei ole vist elektrit, maksavad näiteks küttepuud ja kust neid saadakse? Et seal on hästi palju sihukesi probleeme. Tegelikult tahaks teada, et kus nad saavad Tehased, mis on demograafiline situatsioon seal, et kõik seda tahaks teada, seda, kas härra Robinson rääkida küll, kui ta nimi oli, neid Robinson täpselt ei mäleta ka? Aga, aga noh, eks võib üle vaadata kordusest, selle härra nimi oli. Aga jah, see on väga-väga tore. Marta. Ma eelmine saade soovitan seda vaadata ja tore, et sa oled soovitust kuulda võtnud ja minul sellel kevadel, see on minu lemmiksaade on juba jah, sul enne oli seal proksiseliks teine asi. Ennem omasin käsklusi, aga see sõprusõppe särada, käslil lõppes ära, nüüd on veel vanad seeriad uues kordades, aga, aga, aga noh küll peavad need, ega sa ei mäleta, ega ma ei mäleta küll, aga praegu mul kogu pinge lähebki. Robinsoni tähendab vampiirid mind tõsiselt häirivad. Need naljad on nagu magedad, et tuleb sinna mingisugune parun, eks ole, Euroopast parunid kahjuks viimases osas näidatudki, magas korraga mälestuste mälestuskirstust välja, et oleks võinud ka Parun oleks võinud ka minna sinna koosolekul selle loo süzee, kõik, mul on täiesti absurdne, et kuskil majas elavad kolm vampiiri, kaks meest ja üks naine teener, kes ei ole vampiir, eks ole. Ja siis on see härra Robinson, need vampiirid on näitlejad, teedel on ka näitlejase parun, ka näitleja, seal on välja pandud luget Euroopas saabust heita atlandil elavatele vampiiridele külla parun kes käsib neil hakata Ameerikat vallutama. Ja siis nad hakkavad Ameerikat vallutama, et vallutada, selleks on meil vaja süütute inimeste verd, süütute neitsite verd, neitsite Vernsavad mängijate käest. Miks on vaja mängijaid niimoodi naeruvääristada? Selles mõttes, ma arvan, lart mängijate hulgas on väga palju ka mitte enam süütuid inimesi, kellel on mingisugune elu kogesimegi taust, eks ole. Et ei ole vaja vajutada, ei ole vaja niimoodi nakkuna sildistada mäng, et see on väga põnev ajaviide, ma ise käin kaebadlark mänge mängimas, et ma ei näe põhjust, miks on vaja suhtuda neisse selles seriaalis nii üleolevalt. Seal nüüd üllatav muidugi, et sa järeldad, kui öeldakse, et inimene, neitsi inimene on süütu, et temasse suhtutakse üleolevalt. Vastupidi, see inimene on patuta ja saab taevasse. Lisatakse ülima lugupidamisega. Mul on väga kahju, et ma pean sind parandama, aga kui sa oled tähelepanelikult neid larp mänge mänginud, vaadanud kahtlemata, sa oled, siis nende vaatamine on paras piin, sest nad näevad üsna koledad välja ja loomulikult need inimesed ei saa olla süü ega see, ega see ei loe, koledad olenevad, ega keegi, ei keegi ei taha nende süütust võtta. Ta ise ka jumal, ega jumal ei vaata välimuse järgi jumala jaoks on oluline, et oleks mitu neid siia, siis ta saab istuda jumala paremal käel. Vasakul käel istub teine neid süüdi ja kes ei ole teised võrdlevad, põrgusse ma mõistan seda, et joogi headuse bluugarati sõltuda pudelist, eks ole, keegi teine pole sealt joonud ennast ja see on selle näitamata vampiiri jaoks. Et see on nagu, kui kooliajal oli niimoodi pudelis, siis oli hea, kui seal üksi juua, teised võitsid oma ilaste nokkadega sealt pudelisuusse alati püsitise ära, niimoodi higise joomase pisikud ei leviks ja samamoodi on vampiirineitsiga. Sest noh, me ju teame, et mitte mingit reaalselt sidet ju tegelikkusega ei ole. Me teame, vampiirid noh, ütleme, selline väljamõeldis, vaimumaailma seadus, neid tegelikult olemas ei ole, aga kõik need probleemid, millega tegelikult on olemas reaalselt küll steit aidanud iga iga kõiki, kes ärkavad steit Airendil hommikul oma tööpäeva ja seisavad silmitsi päris palun pesukarud pesukaru pesukarud, palun jälle väga terav probleem. Hüüti ka püüdja. Iilid püüdsid neid püüti jah, ja kui sellel oleks tahtnud kuulda rohkem, sest Eestis näiteks on pesukaru àra analoogideks näiteks viimasel ajal juba rebased, kes käivad rüüstamas prügikaste samuti koerad, kassid, šaakalid, et jällegi oleks olnud väga huvitav, mister Robinsoni kommentaar. Kui sa saad seda, ma nagu, nagu ma ütlesin, ma luban sulle, et need on piir, jääb aina vähemaks, Robin, selline sõnavõtud kasvavad ja, ja reiting langeb. Aga kui sa mainisid Troonide mängu, siis troonide mänguga seoses on mul ka küsimas, palun Troonide mängu küsimus hea meelega. Miks, Andrus, miks ebalasi ja konkreetselt Surnute kuningate, kuidas seda härrat nimetatakse? Nimeta kuidas tahad, miks, miks neid kujutatakse selles seriaalis nii? Nii ebameeldivalt, mis nende suhtes ilmutada vähimatki diplomaatiat selles mõttes, et ma vaatan ebalasi, vaatan surnute kuningat, need on tehtud nii eemaletõukav tahaks, nende nende kohta öeldakse ikka teiste tegelaste poolt nii palju halbu sõnu, neid sildistatakse. Neid püütakse tembeldada kurjategijateks vereibetaks, miks see nii on? Vaata nad sellepärast, et tal on eemal olnud, aga nüüd ma arvan, et see muutub järgmises osas, et nüüd algab lahing või selles mõttes nad kohtuvad. Nii väga võimalik, et nii mõnigi neist ministrikoha et järgmine, järgmine käsi ongi võib-olla üks ebalane ja siis ta muudab oma retoorikat, see hakkabki muutuma. Aga miks Andruse selle seriaali tegelased tähendab seriaali, kui me tahame rääkida kvaliteetsest seriaalist, mida troonide mäng tahab olla, siis tegelikult seal poleks ju vaja niimoodi halvasti halvustavalt öelda. Mõnede tegelaste kohta, kes esindavad muide oma valijaid, ongi absoluutselt, nad esindavad seda osa, seitsmes kuningriik ise näidud välja täiesti õige, Marta, kelleni pole see hea ta natuke nagu valesti valesti suunanud oma kriitika, et võib-olla selle seriaali mõte ongi näidata seda eelarvamusi tundmatu suhtes, et ei, kõik on nagu eelmängul siiamaani kõik need seitse hooajaga ja nüüd siis selgub, et Debalased täitsa mõistlikud mehed, et neil on täitsa okei, et ideed, et nad on rail Balticu vastu, nad ei luba omadel abielluda ja, ja kõik muu on kakey. Seega see kõik võib niimoodi olla, aga seal seriaalis näiteks samsa või Sansa. Aga need inimesed ongi praegu pimedad, Nad ütlevad, ei Galleni ebalastel avadki jah, tegelikult filmidega tõsiselt näidata, ebalasi lasta neil esineda, küll sa näed, nüüd järgmisel aastal tulevad neide ja lae sildistada, et neid tuleb kutsuda kuidagi diplomaat, võib-olla markialentsakalt kuidagi stiis, ma olen sellega nõus, aga võib-olla selle seriaali mõte ongi naeruvääristada neid, kes sildistavad ebales. Kas sa, kas sa ei ole mõelnud selle peale, ma olen mõelnud selle peale väga palju ja see parim ausalt öeldes pea valutama, mõtlen, et, et see on ju peavoolu meedia tüüpiline käik, võib olla näiteks seda on veel mitu osa järele mingi sotsialistlik lima, mis järgmises osas näiteks võib-olla ebalased tapavad, et need vanad tegelased ära ja siis ülejäänud viimased neli Osame näemegi ebalast elu ja see on väga tore, nad tantsivad ja laulavad, peavad pidu, söövad verivorsti ja, ja hoopis teistmoodi. Ja härra Robinson on ka nendega koos. Kõne, härra Robinsoni, seriaal muutub. Vot see oleks selleks tohutu pauk, muidugi kõigile troonide mängu austajatele, kui järgmise osa ütleb, esimese viie minutiga hävitatakse kogu talitundru lohe. Ja siis ülejäänud elu läheks edasi. Et ebanagu forssaid, Saagrat ebalaste saaga, nende pere, kus elab mitu perekonda, palastel helisevad surnuperekonnad ja siis nende vaheliselt siuksed nagu Õnne 13 või midagi sellist. Et nad hakkavad elama ühes majas. Seal on üks kingsepp, on muuhulgas siis ajavad seal asju kerast, et kui lihtne on teha nagu restarti seriaalil tapad ühe osaga kõik ära, näitlejatele makstakse palk kätte kõigile vanale vanadele staaridele ja siis käima siuksed, aukus, luukered ringi, söövad juustu. Teevad, mis tahavad. Sina, sina prognoosidki, et ütleme, et see ebalaste retoorika võib muutuda, kui nad, kui nad müüri taha pääsevad. Nad ongi juba miilide, nad pääsevad talitundrus. Ei, ma prognoosin seda, et kogu seriaal võib võtta hoopis teise suuna. Väga need kõik, kõik, kõik need poriloop pead ilased ja olgem ausad, see homoteerull tegelikult sõtkub nende ebalaste selles täiesti ebaõiglaselt. Lilla brigaad nende kahtlaselt müüride peal kisendab, seda on väga vastik kuulata, tavaliselt on ütleme, neil tulebki, karistab minul kui ka ebalasel on seda väga hästi aru, et sina hoiad nende poole, aga ma usun, et nad võivad saada laps suurema rolli järgmistes osades. Ja siis võib-olla seiklusi jääb vähemaks, aga on just sellist lihtsalt tööd ja muret. Ma veel tahtsin seda küsida, et kas see noormees, kes seal ratastoolis, kes neid asju, et mis tema nimi on? No tema nimi on ka üks. Seda on hea meelde, suguharu on hea meelde sellega, et vene ajal kaugkange õudse, maitsekalt haruldane Jaapanist tarka ja et see on üks Tarkides, kas see ratastoolis jalutu tegeleda, kas tema sümboliseerib Savisaart? Noh, kui kui sa tahad öelda, siis jah, võib-olla tõesti, aga Debalaste pealik sümboliseerib Jüri ratast, kes on keskendunud just, mis seal ratastoolis olev isiku tabamisele jälitamisele ei, ei väiksid. Palun seleta, mulle ebalased ikkagi sümboliseerivad, noh, ma ütle midagi neil sümboliseerivad, et neid jõude, millele siiamaani sõna pole antud, ütleme ühiskonnas, aga kes on pahased? Kelle arvates seda seitset kuningriik ei ole juhitud nii nagu peaks, et raudtroonil istudes valed inimesed. Ja need inimesed nüüd nad tulevad ja ja nad võtavad võimu. Ma tänan sind, kommentaari komme, palvest ja meil on täna muusikaline külaline, on meil täna hästi huvitav ja tore ja meie hea ja kamraad Raul Vaigla kes on teinud plaadivärviga better place. Ja me kuulame sellelt plaadilt laule, niisiis, Raul Vaigla Ma nägin Mart, et sa oled käinud Otepääl, vahepeal olid saadud foto, ilmateadet alustajatele, see oli väga ilus pilt, aga tegelikult mul Otepääga seoses on hoopis teine küsimus. Üks teema, millest ma ammu pole rääkinud, Andrus Veerpalu on üles leitud, et kuidas olukord on Otepääl, et kas on Veerpalult näha, kas on ainult Mati Alaveri näha. Et Kristiina Šmigun on riik, kes on riigikogus teda näeb seal, ta on nii-öelda valve all ja ta on riigikogu, seda ei saa enam arreteerida. Temaga Te, peate, ta on. Mida sa räägid? Ma lihtsalt ütlen, et põhimõtet, kui mõnel paha aimus oli pahal inimesele küsimus on selles, et kas Andrus Veerpalud on nähtud. Tähendab, ega sina teda ei toida, salaja? Jällegi sa võid seda asja kindlasti, sa võid seda küsimust minult kindlasti küsida, küsisin, aga mulle ei meeldi see toon, kuidas sa seda küsimust esitad ja sa oled minu vastust katkestanud, juba saaled ründab, sildista sildistamine tahan teada, et kas Stanley Mohni irooniline major sa võiksid ka Andrus Veerpalu kohta võiks, loomulikult kõik võivad küsida, kas Andrus Veerpalu on leitud, kus ta. Aga miks küsida diplomaatiliselt viisakalt stiilselt, kas olümpiavõitja Andrus Veerpalu on üles leitud? Tänan küsimuse eest, see on väga hea küsija. Ja tõepoolest Andruse võidud on meile pakkunud aastate jooksul palju kaaselamisvõimalusi ja rõõmu ja kahtlemata on tegu inimesega, kes on Eesti spordile väga palju teada, aga, aga kas Laar üles leidja kas tähendab senise saavutuste pest räägime väga pikalt ja palju põhjalikult ja see jutt kestab hästi kaua ette alustama enda harjus, nägin teda kui me, kui ma sõitsin Tartusse Tartu bussi, Tartu bussi, sest ma nägin nagu habemega mees, kes jõi, jõi kraavist vett. Võis olla Andrus Laansalu olemise võimalust, seal oli väike poeke kõrval, nad läksid nii muidugi kahekesi Laasa kaks karvast meest olid need Andrus Veerpalu ja Andreas Veerpalu. Ma ei näe, tähendab, sellises saates osaliselt ma ei näe mingit põhjust, millise saatejuht tuleb saatesse, ta ei kuulanud, mitte ei kuulanud, mitte et kes see oli, kahjuks häma tega harjusite vahele mulle ajalisele mingit oma agendat niuke roosa limad olete jällegi homoagenda esindaja, sellesse saatesse on roosa teerull, mis lilla brigaadi kujul, selline sotsialistlik möla, jah, ma ei häbene, 100. enam lollikari lollikari esitab selliseid küsimusi, kelle esindaja te lähete, tähendani närvil esinenud, mainitakse selles dopingu kahtlast, Andrus Veerpalu peidus eesti rahva eest ei võta telefoni, mind lihtsalt huvitab, kas ta on leitud, kes teda toidab. Kas talle viiakse öösel kuskile allika äärde kotletid, et kas ta tuleb metsast välja ja sülg läheb tagasi, kas ta käib öösel kodus magamas või varjatakse teda kodus keldris või on tehtud niisugune vahekorrus kahe korruse vahel, kus ta saab lebada inte sees? Ma olen kuulanud inimene kui teine inimene, kes mind huvitaks. Karlovi Alaver huvitaks, kus ta on, kas ta on leitud kus ta end peidab, ma kuulan teie teie tiraadi ja kahtlemata asjal käib näiteks kahtlemata juba homme, ma arvan, Kristo Rajasaare kui raadio kahe peatoimetaja annab teile tagasisidet selle tänase saate selle episoodi kohta ja ma arvan, et me olime Kristoga täiesti ühel meelel ja eetikanõunik Tarmu Tammerki ühineb meiega miljonit raadiokuulajate massid, kes on kõik liitunud kommuuni usume Andrus Veerpalud. Kes need nõuded on, et seda küsimust, jah, kahtlemata võib küsida, aga see küsimus tuleks küsida diplomaatiliselt stiil, need inimesed, kes on liitunud sellesse kommuunides, nemad toidavadki Andrus Veerpalukülakorda. Et kas ta on ühe ühe juures ja teise teise juures, kuidas ühest kohast teise transporditakse, kas on niisugune kinnine kaubik ilma akendeta, kus ta öösel pannakse siis kas ta pannakse magamiskotiga tina sisse, Castrol suusad on jalas. Kas tal tutimüts peas? Ta on, suusad on määritud. Ja neid küsimusi on need, mis eesti rahvast huvitavad. Ma olen nüüd sellist sooruslik, kena kõrbesliku propaganda, mõnikord ma lihtsalt koeraga väljas hoidsin teda, aga mulle tundub, et Tallinnas seda ei ole, mul pole lootustki leida, aga koeraga ma Lõuna-Eestis ei hakka minema, ma olen seda nüüd piisavalt kooride, ma leian, et tegelikult tõesti see probleem on, huvitab paljusid ja tegelikult tuleks ka raadio kahe programmi teha üks selline korralike spordisaade, kus mina minuga samal vaimsel tasemelväelased, jah, aga mis te hoiate kokku? Me saaksime rääkida kaitse, see on rääkida Eesti talvespordi või suusaspordisaavutustest hetkeseisust tuleviku peale, seal on põnev teema, huvitab kõige selliseid lähtuvaid küsimused kusagilt vasakult kuskilt võsast, milleks see pakkumine, huvitav? Miks te osalete saates, mille teemaks nagu mina olen aru saanud, tärk olemas suusatamine ja detailplaneering ja parkimine, mina, te olete selles saates juba esinenud pool tundi mitte ühtegi asjalikku mõtet, kuhu mina, mina osalen saates rubriik, miilits otsib selle, kes praegu tegelengi. Lihtsalt igatsen Andrust näha Taimu nimega. Ei, ma tahaks seda vaadata ja ma tahan seal, kus ta on taste pilku heita saaks seda võib-olla isegi katsuda käega katsuda, kas suusad on määritud? Vot seda kõike ma tahaksin sinu poole, ma pöördun lihtsalt sellepärast, et ma nägin. Sa olid saatnud Otepääl foto, mis tõestab, et sa käisid Otepääl, järelikult sa käisid Andrus Veerpalu pesa pesa ligiduses ja võib-olla sa kuulsid hääli või nägite jälgivi pabulaid või, või tundsite lõhna kuskilt ja seda ma tahangi küsida. Ja kui sa ei näinud lei ongi väga keeruline, ongi väga sümptomaatiline kaasaja sellisele kliki meediale, see tõesti mina käisin Otepääl, tegin imekauni loodusfoto, mis avaldada Eesti suurimas uudis olnud Andrus Veerpalu. Vaat see on saavutus, milleni ulatuvad väga vähesed Eesti loodusfotograafid, kusjuures ma võin sulle, see juhtus minul juba teist korda. Minu arust see oli mul teine foto siukse kihu peale Andrus Veerpalu. Hommikuses udus, vat see oleks, see oleks tõesti tase, seda kadestaks isegi Friedrich, see võiks olla fotonduse saade, kus ma räägin oma fototehnikast, millega ma pilte teen, kuidas ma leian, et see on väga oluline foto tegemise juurest tehnika just nimelt millised on läätsed, objektiivseid stati, eriti raske on teha siukseid varju varjulise eluviisiga. Kätte kõik see on nii põnev saarte, siis sa pead tegema siukse telgi, Kustidele lõhna ja helivälja, sa pead varitsemas, võib olla mitu ööd-päeva ja siis, kui Andrus Veerpalu tuleb sööma sinna kuskile, midagi võib jooma või sellelt klõpsti pildi ära. Ja muidugi ka vähemalt veel on pilt tulemas. Jah, nii õudne jumakas kui tõesti, nii kaua kadunud. Selline saade on tõepoolest täiesti õudne. Ma räägin, sellest, saad, ma räägin, olukorda nõus ei näe, inimene on kadunud pojaga kadunud, isa ja poeg on kahekesi kadunud. Miks nii palju küsimusi, kuidas neid üldse puuduta avaliku huvi? Et väga puudutavad avaliku, sul võib olla väga palju, Andrus, selliseid perverssed, huvisid, mida sa saad igal rahulikul jaga, rõhutul viisil realiseerida. Miks sa pead riigiraadioeetriaega raiskama selleks, et lihtsalt soleerida labaselt ka sellisel teemal, kas õhtuti põleb Andrus Veerpalu majas tuli kas sealt saab suitsu, kas ukse ees on jälgi? Ma ei vastakas, peldik lõhna ei ole kohustatud nendele küsimustele vastajale. Tegelikult ma olen väga häiritud, ma mõtlesin, et tuleb ilus saade, kus ma näitan sulle oma teisi loodusfotosid. Ma saan rääkida, tutvustama porno vähem rääkima mõne teise Otepääle, kes on vastutulelikud, kellel silm teravam, igal juhul meil täna muusikaline külaline, ma loodan, et muusikaline külaline vähemalt minu kõrval on teine vaata paliteete komponent enne me kuulsime lauluviisi laul, muide, kus laulis Marie Vaigla. Ja passi müristab siis selle traadi autor Raul Vaigla ja nüüd tuleb lugu Klaus jälle Marie Vaigla laulab ja Raul Vaigla Mägi. Aga nüüd seda eelmist saatelõiku meenutades ja pärast sellele järgnevad Raul Vaigla plaati kuulates mõtlesin, mõtlesin ja sain tegelikult aru, miks Raul, kes on ju Ultima Thule põhines ja Ultima Thule bassimees, miks tal, miks tal aeg-ajalt tekib vajadus teha sooloplaat, kus ei mängi ei Toomas Rull ega Vilpoega Riho Sibul, laula vaid ta võtab oma lapse laulma, võtab oma head sõbrad ja teevad väga rahulikku muusikat, sellist, kus ütleme täpselt sellist muusikat, mida Raul ise teha tahab, et see on ka näiteks raadiosaadet tehes, sageli mõtlen ka, et teeks mingi sellise saate, kus kus räägin ainult mina või meeldivat teemad detailplaneeringud, parkimised vahele, fotojuttu loodusest. Et mis sa pean vahel selliseid noh, kaasa minema või taluma selliseid ründ rünnakuid, jah, ma ütleksin rünnakuid poriloopimise sildistamiseta, see on nii häiriv, sealt see ei olnud üldsegi sildistamine, poriloopimine oli siiras, inimlik uudishimu. Ma olen spordisõber ja mind huvitatud jalgpallitulemused ja mind huvitab, kus elav Andrus Veerpalu, et need asjad lihtsalt. Mul on sihuke värk, Mikima, märgin neid siin, võin sulle otepää kaartan. Mõistan, et siin uudishimu tegelikult ei ole siiras, näen sinikülmades. Andrus, ma loen sinu silmadest väga selgelt siin uudishimu ilkuma. Pahatahtlik. Aga raadio, raadiosaate siin ei ole kellelegi silla finaad, hääl Ma näen sind punas, see on tore, et sa pole minimaalne, ütleme, häbitunne on ikkagi säilinud. Ma loodan, et sinu peale ma väga ei looda, aga ma arvan, et et jah, kõigile nendele šaakali leheneegrite karjale, kes tahavad küsida Andrus Veerpalult neid jämedaid küsimusi. Kindlasti tuleb, kus te saate need küsimused esitada. Ja siis saavad need küsitud, millal see hetk tuleb. Ma läheks kohale, sinna, oleksime kohal seal, muidu ma võin olla äkki mujal ja ja siis läheb minust mööda, et mul oleks hea teada seda hetke. Küll antakse teada, tuleb eriteade, kõikides portaalides, on, tuleb Andrus Veerpalu pressikonverentsi otseülekanne kõik need inimesed, kes oma veedad oma päevi internetis hoopis teistel saitidel passides nagu kännuämblikud, siis nad roomavad sinna kohale, siis ahmivad enne seda soppa, võib-olla sealt ei tule mingit soppa, sest Andrus veer on aus mees ja räägib täpselt seda, mida temal süda käseb öelda. No ega ega hullu muidugi ei ole, see suvi tuleb peale ja, ja tal nüüd metsas süüa sügiseni, et mul lihtsalt vahepeal ma olin mures, siis olid pikalt külmad ilmad ja raske nagu neid jänesega said lume alt välja kraapida. Aga nüüd on lumi ära sulanud, nüüd hakkab kasvama ja need kuusevõrsed ja jänesekapsad ja ühesõnaga neid juurikaid ja söödavaid asju metsas leiab ikka linnumunad tühjaks imeda, kui puu otsa ronida ja seal pole, pole muret, pole muret, mul Andruse pärastena sügiseni mureta, jah, aga noh, talvel siis siis uueks talveks ka välja ei tule, siis ta küll otsima minema. Tähendab, Andrus ekspeditsiooni korraldanud, käidi otsimas. Livingstone, Andrus. Ma ei tea, kas ta oskab enam rääkida, kui me ta üles leiame, järgmisel talvel võib-olla ta metsistunud täiesti millestki tarrelis, sõber, millest räägid, kallis sõber, suusataja, talv, nad kuuluda. Seda küll, aga ta on harjunud nagu talve seal talvesõja ajal. Soome sõdurid suuskadel kihutasid läbi tuisu ja valged kuradid. Vaat niimoodi hakkab Andrus Veerpalu suusatama ja ta suudab nende inimeste kodu akende alla, kes, kes härra Vare jõudsid asju, ma ei taha, et valge kurat tuleb mul akna alla neljandal korrusel ka selles eilses filmis nägid ka selles elu pimeduses nägid, et on ka inimesi, kes suudavad tõusta ka neljanda korruse akendada. Päderantega Andrus Veerpalult murdnud uisu, sa ei tunne oli klassis ei tea veel Andrus parema sportliku potentsiaali, avar isa, küll sa esita oma küsimusi, räägi, naera. Laula nahka, päevadel alla ja siis ma tahan, ma tulen ka kaasa. Vaat ma tean seda hetke, kui ta jõuab. Kui, kui valge kurat. Ma tean seda hetke, vot kuidas ma seda tean, ma tean, ma saan teada ja siis me tuleme koos kõik Otepää inimesed, kõik otepää, nii. Vaid ka teiste Eesti ajakirjanike akent, mis seal ikka, eks ma teen piltidest, siis küsin teilt küsimusi. Aga mis te mulle ikka teha saab? Kui ma olen aus ja. Ja vaga inimene, mis ta mulle teha saab? Jah, ta täidab mulle sittagi teha, ei ütleks sellega. Ta ei karda, ma panen käe piljardi rinnale ja ei saa midagi teha, taevaisa hoiab valge. Valge valge, kurat ei valge korallkurat, kas seal on mingi, kas seal on mingisugune aine, mida tarbivad need, saad teada? Kas see on hea, et sa mulle mingit lootust pannud, et ma kõike näha saand lõbu ja olla viimane näha saada? Nägemist väärt. Ja no nojah, mis me, mis me räägime. Õnneks on sinna veel aega, terve suvi ei tea kunagi, millal me ei tea kunagi, millal see hetk tuleb palgata igaühel. Igaühel tuleb erinevaid hetkel veel, muidugi palveta, kahetsevad ja mõnel on käinud? Jah, et eks, eks on kole küll. Aga oh, sa ajasid mu pea sassi selle veerpalu jutule. Ma praegu mul tunne fiks hirmuga vaatlused raadio kahe akendadega ta siia ei tule. Õnneks siia varsti ehitatakse uus, telemaja ei hakka, ta vähemalt ei pääsenud. Aga kui rääkida veel veel inimestest, keda näidatakse, siis ma täna eile olev vaadata televiisorit, seal president Kaljulaid tuli Moskvast koju ja korraldas endale kohe sellise huvitava huvitava õhtuuid. Kaks päevad kutsus tulevase ministrikandidaat enda juurde näha, et see on noh, see näitab, kui inimesel on palju võimu. Võib kutsuda huvitavaid huvitavaid isikuid, et minu jaoks on muidugi natuke vara, et ma pole veel eelmise valitsuse ministrid liiki pähe, ainult et mulle alles hiljaaegu jäi, jäi meelde, et niisugune minister oli tal nagunii tammist. Siis on mul peas aga näiteks seda, kas sa mäletad, kes oli eelmise valitsuse viimane siseminister? Oh jumal, ei nisa. Viimane, kas sellise vähi mõtled kindlasti sa mäletad, et üksvahe oli Andres Anvelt, eks ju, seda sa tead ja aga peale Andres andil tanud seal nüüd tänane mälumängus hektar, kata kas see oli, see, oli sansots vise, jäädantsaid A? Proua Katri Raik, kõige vähem vaja. Aga kes mul ei ole veel, ma mõtlen praegu. Et kes oli see maaeluminister? Kas me sean vaid Keskerakond ja see on üks väga ilusa eesti nimega mees, selliseid mehi on Eestis tuhandeid ja ses mõttes, et õigetesse nimi välja, siis see, kes kohale tuli, selle nimekandjatest sisega ministriks. Tarmo Tamm, Tarmo Tamm? Õige, Jana nüüd meelde, aga vaata sellest teada siis teile mingit kasu, sest need inimesed nüüd lahkuvad. Ja uute ministrid, mitte nimesid ma ausalt öeldes ikkagi ikkagi suutnud meelde jätta. Tõesti, ma vaatasin, kuidas ütles uus põllumajandusminister ei saanud, algul ma vaatasin Kadrioru lossi sisse, kunagi ta kohmerdas ukse taga. Et vaata, seal on asi see Tukski ju alati ainult ühtepidi sissepoole ka, kui sa tirid väljapoole, sa ei pääse. Vahi, soldati tantsijatele märku kuidagi vahisõdur ei tohi liigutada, ta ei tohi, aga ta hästi, noh, teine võimalus on, vanamees jääbki ukse taha, kohmerdav ta vahisõdurile, süda sees seisab tääk, seal on see vahipataljonis valgla karm korraldus kätte, nad ei tohi liigutada liigutada väga hästi-hästi ettevaatlikult näpuga näitamine toote siis. Vot see härra nimi jällegi ei ole mulle meele tulevane põllumajandusministrit pääsesid majja sisse vist kuidagi. Algul jah, tüki aega kohmerdas, seal ukse taga koputas ja see põllumajandusminister, mida nimetame, nime ei tea, aga tegelikult oli ta hästi sümpaatne härrad, oli ju välja väga ilusate mõtetega Eesti põllumajanduse kohta, et Eestis peaks olema elu. Niina oli 30.-te kõiki mõtteid a, kus te nüüd jõudnud mõtetega 50.-tesse kolhoosidele. Rüütel on praegu niisugune. Tal on väga tore, et keskusesse kokk, traktorid võiks olla eraldi. Et nad ei peaks kuuluma kolhoosile, vaid oleks eraldi traktorijaamad ja siis kolhoos laenutaks sealt traktoreid, et niisugune mõte hetkel nagu päevakorras. Et actionit kogutakse, kui nende üle pannakse üks inimene kes on üks tehnikahuviline, nagu näiteks mina tean küll tehnikaga veel, et masina-traktorijaam, kas oli nüüd nagu sinu vihje sellele, et sa tegelikult sa oleks pidanud Andrus pidanud siis tegema teisiti, pidanud õigel ajal parteisse astuma, ilmutama huvi masinate vastu ja saareks, võib-olla praegu nad masinapargi juhataja? No seda küll jah, et eks need, kelle parteidele eriti see aastaarv on seal alla alla 2000 aastani, vastased 1999 või midagi, nii et need muidugi on eelisjärjekorras. Aga ega praegu pole ka hilja parteiga liituda. Ei, muidugi ei ole, sest asi on ka selles, et eks need ministreid kulub kah. Et kes jääb kuskil joomase peaga vahele ja kes jääb vargusega vahele ja kes osutub olevat isegi nii loll, et ei sobi ka valitsuses olema, kuigi seal mingeid kriteeriume tegelikult ju ei ole, ei ole, et ta on selles mõttes ütleme, et mise näiteks kui näiteks laps astub kuhugi kooli või laps astub ülikooli, seal on mingi kriteeriumidega inimene, kandideerib mingile töökohale, näiteks raadiosse, systerwerma selge diktsioon ja võime lõpetaja lauset täis. Öeldi täislausetega kõneleda, mitte koputada. Aga valitsusse põhimõtteliselt saab ju igaüks täna või täna ja eile president Kaljulaid mingisuguse, eks ma saan aru, neile tegi, et ta esitas kõige lihtsamaid küsimusi. Pani lauale nendeks käpiku ja küsis, mis see on. Ta ta pani ja näiteks kolm pilti, et ütleme, seal kanakukk ja taburet või siis milline neist on liigne. Milline ei sobi siia, ma takukesed, kukk, noh, sina, sina näiteks ei sobiks. Aga miks sa ei sobi? Sul oleks väga loominguline kudemiskanade taburet tühjendab sellisel auk sees. Kanali Taburetidel alati ei ole ma kanal ka ei ole sedasi auk, tuleb teha. Jah miks ma arvan, et ta sobiks tegelikult mingile loomingulisele tööle, sest ma olen ka väga hea fantaasia. ITL-i minister, sa võid olla küll sihuke innovatiivne. Aga ütleme, põllumajandusminister ikkagi paratundma sea ära tundma lehma ja lamba, kui ta need ära tunneb, siis juba hakkab, hakkab, hakkab minema, hakkab looma, jah, jah. Ja siis talle näidatakse veel, võib-olla nagu silmaarsti juures on siuksed kaugel tähtede mõned tähed ära tundma ja mingid asjad. Et eks ma usun, et president küll ei rääkinud, mida ta tegi nendega, eks ta väikse siukse katse viis läbi ja leidsid, päris lollid nad ei ole, et ei, võib küll, võib töötaja töötada mõnda aega. Nii ma vaatan, et praegu tuleb neli helikopterit lääne, meie saate viiendale korrusele. Me katkestame hetkeks, et kes seal on ja vaatame, kas nad soovivad. Jah järgmine nädal räägime natuke ka järgmise nädala saatest aegsel järgneda volbriööl te võite minna siis lendama, luua seljas või teha mis tahes, sest me vist saadete idee, järgmine nädal anname teile väikese hingetõmbepausi, sest ma lähen teaduslikule ekspeditsioonil Armeeniasse koguma andmeid siis Armeenia vennasvabariigi kohta ja ülejärgmine saade siis kahtlemata on need andmed mul juba töödeldud ja siis meil on, on saade seitsmendal mail ja siis kõik Armeenia huvilised siis kogu nägu raadioaparaatide juurde ja siis meil ongi Armeenia erisaade, räägime Armeenia elust, aga järgmine nädal me anname jah, nagu vaba vaba õhtu. Mina inimestel järgnedal vaba haavat õhtute, annan selles mõttes vaba õhtu, et nad võivad olla kodus. Aga vabaksama õhtul nad teha ei saa, et nad võiksid olla, teha ka kord elus midagi mõistlikku, uus rattad meelitada ja nad võivad võivad saada. Nad võivad saada kasti Balbiino Classicu soolakaramelli küpsisejäätis sisaldab 100 kasti Balbiino Classic pähklikreemi jäätis, saada tohutu hulga mingeid kuradi kinkekaarte mingilt pesufirmalt ja siis seal veel näoseerumid ja kurat teab, mida saaks ja seda kõike nad saavad juhul Andrus, nii kui nad lähevad internetti, otsivad üles, mis selle asja nimi on kroonika kodulehekülje, kus saab hääletada meelelahutusauhindade, tead, Andrus, me ei olegi rutiinselt oma saadet nühkinud aastast aastasse, noh ütleme tehes sellist noh, igapäevast sipelgatööd, mida mitte mingit tagajärge ega, ega keegi ei saa sellest kasu, meid on esitatud nomineerime Andrus. Nomineerime, meie raadiosaade komm, nomineerib, ma näitan sulle, vaat ma otsin, te võite sinna see hääletus, mis, mis, mis, mis kriteeriumite meele. Lähme kandideerime, kas auhindadele, katsu nüüd kartulile meest saada, katsun taltsutada erutust, aga see on tõesti, ma olin ka väga erutas parima meessaatejuhid, pea, hoovuneid, kannatuse, väärakas omavahel konkureerima. Ei, meil on aus värk, Me teame, et meid on pandud aasta meelelahutaja skandideerima koos, mis on tore sellepärast et kui kurendid on, ma ei hakka neid nimetama, nende poolt nagunii jääletada, vette minna, te võite minna sinna kroonika koduleheküljel, otsida üles meelelahutusauhindade kategooria, häälestada Rahva omakaitse võiduka tandemi poolt ja valida aasta meelelahutajate, eks issand, ma juba mõtlen kõikide nende inimeste peale, kes meie poolt hääletavad. Nojah, ja samal ajal Andrus, mõtle, kui me saame selle tiitli näiteks Märt Avandit, võidame kindlasti. No ma arvan ka, jah, ega me ei saa kandideerida. Maraton üks asi muidugi, aga me oleme tegelikult juba raamatusse raiutud, et nimelt kas Eesti parimat ajakirjandus, palav selles raamatus, Me oleme kenasti sees 100. kohal. Või noh, ühesõnaga me oleme väga värsked. Siis ajas koht, ma täpsustan, selles ei ole mitte nii, et kõige parem on esimene, heites ühel värskemalt lihtsalt seda, seda ma pidasin vajalikuks täpsustada. Et muide meid lisaks nagu halb, aga lolli muljet eieiei seda ei tohi. Lõpus ongi siuksed maiuspalad, tegelikult tavaliselt alustatakse sissejuhatusega ja keskpaik, natuke igav, aga lõpus on niisugune tüüpiline energiavampiire käidunud alguses igavesti, siis lõpuks pannakse paar pärlit ja saade muidugi Germadel päris ära ei näe. Lastakse paremaid palu, et nende jälgede saab jällegi otsustada, kui hea meie saadik on olnud läbi aegade ja, ja just nimelt anda anda oma häält, mõtlevad õhtu, me saame selle, oli siis näiteks, ma arvan, et me võiksime saada küll, jah. Üks hommik, ma sattusin kuulama, mäleta sadula tegelikult ju riigikogu valimistel ei kandideerinud. Kandideerige Europarlamendi valimistel need ainus, ainult õiglane on meid nüüd valitakse, vähemalt tead see mõte mind väga sütites, sest et noh, tavaliselt ma ju ei, ei ole ju kursis sellega, mis selles maailmas toimub. Ühel hommikul ma kuulsin ühte raadio hommikuprogrammi nii ja tead, kui valgustav kogemus oli, kui mulle vahel tundub, et me oleme sinuga kaks suhteliselt madalavõimekusega suhteliselt lihtsameelset inimest, kes teevad ka midagi. Mul pole küll siukest mõtet kunagi olnud, et mina olen ikka väga hinnata seda, mis ma teen ja imetlen. Aga ma kuulasin ühte väga populaarse raadiosaatejaama hommikuprogrammi ja ma saan aru, et meist on veel palju, palju, palju, palju rumalaid inimesi olemas. Noh see on suur tunne. No vot, mina hääleteisi raadiot ei kuula. Kuula, näinud oma saadet. Kerin edasi-tagasi, lindistan, kuulan algusest lõpuni ja siis ütleme sinu kohad ka mõnikord kerin nagu ülejäänud enda. Miks ma imestan, aga enda kui mina räägin, siis ma panen just nagu veidi aeglaselt, kuulan venival, et kostab seda mõnu nagu kauem. Vaat niimoodi natuke nagu Lõvi Lõvi moodi möirgab, tulen midagi sellist. Et see on ilus, ilus, kuulatama häält. Ja, ja selle järgi, aga kas te olete kahele ja, aga kas sa, noh, kui sa oled häält, kuuleme nendest, kes seal sellist harjumust kan või kuidas sulle räägime sinust selles mõttes tänase saate külaline, mina jälle külaline, oleme rasked teemad juba nagu rääkinud oma elust igalt poolt mõeldult, räägi pisut pehmetel teemadel, ka mina olen väga koostööaldis, sina kiilutud tahtest ühelegi mu küsimusele vastata, mina palun väga vastu, et kas sul vahel selline asi ka, et kui sa lähed oma häält nautinud piisavalt kas seal veidi pärast, kui näiteks vaadata? Ta ütleme kas televiisorist või, või kusagilt peeglist või niimoodi, noh noh, niimoodi, et noh, nii ja vaata, kuna meil on raadiosaade, siis ma ju ennast raadios ei näe. Aga kui ma kuulan neid linte, siis tavaliselt istun küll sel hetkel peegli nagu liigutan suud kaasa, et jääb mulje, nagu ma räägiks nüüd ja praegu sinu karjääri tegelikult üks üks huvitavaid vähetuntud aspekte ju on tegelikult ju see, et kõik teavad sind armastatud saatejuhti. Ja sul on veel palju muid ameteid ja tiitleid ka, mis aga üksik sinu ilusamaid episoodi sinu töös on olnud ju tegelikult modellitöö. Sa oled sellest riivamisi rääkinud, et kas sul on ka vahepeal uusi väljakutseid, pakkumisi, ainult, mida see kevad on toonud sinu laimodereile kahjuks? Ei vot see on küll nüüd sa puudutasid väga valusat kohta väga hea kahjuks ei, et ma hakkan siis pakkumisi ei tule. Ma tõesti ei tea, et ma, ma olen ju isegi olnud nüüd juba noh, mitu nädalat täielikult dieedil ja proovinud kuidagi vormi saada veel rohkem ja valmistun ja teen, aga vat ei ole. Millegipärast ma ei tea, ma ei tea, milles asi. Kas see võib olla näiteks friigid ja, või näiteks võib-olla vanus või, või mis see põhjus võiks olla, et kes intrigeerib teised modellid minu vastu, need, kelle pildistatakse, et ma, et kusagil on mingid tüdrukud, tahad sa mulle praegu väita, kes lihtsalt kogunevad ja jah, intrigeerivad Andrus Kivirähki ja niinimetatud supermodellid Kate Moss, teine siia tulevad. Ja sinu väide praegult, raadiokuulajad panime noorega. Sinu väide on see, et Keit, nemad sõbrannad tulevad kokku, intrigeerivad Andrus Kivirähki vastu ja nad käivad susimas korrad, sunnivad kõrgemal moemajades moemaja Tallinna moemajas ja teistes moemajades teisi kõiki ei tea, aga mida nad siis süsi võtab? Ärge teda pildistage. Ta on kallis, pildistage vaid me teeme odavamalt, subsub sõra ja. Ma ei saa hinda alla lasta ka. Ma olen ikkagi olnud ajakirjas säde, et see on väga-väga oluline asi. Minu naerad nard, sina, sina pole olnud, seal? Ei ole vaja, ei ole vaja naerda selle üle, kuidas kui sõber teha karjääri ja ma tahtsin lihtsalt täpsustada seda Andruse ja see on väga huvitav, lihtsalt seal olid mitte pioneerilehes säde, mis siin vanasti või sa oled nüüd praegu selle aasta kõige kuumemad moeajakirjas, mille nimi on säde seal seal olid jah, et ma siis olin viimased, ma olin veel noor, kui see vana 100 ilmus Pärnu maantee 60 täitsa arenderali toime. Seal mind ei olnud jah, aga aga, aga noh, ema, kogu kogusingi ennast selles mõttes, ma olen nagu Henn Põlluaas, et ma hiljem küsisin temalt piikriks, mina sain hiljem modelli, aga tead, hästi tore on see tunde veeta supermodelli seltskonnas ja kuulda kõiki neid moemaailmalugusid, eks see kogemus on, selle meeletu on ja ma lähengi nüüd Armeeniasse proovima ja äkki seal lehma ja linnatakse küpseid veidi allinevaid mehi. Hästi tore oli ja ma soovin sulle Andruse edu modellitöös. Tänan ja, ja, ja kõik sinu soovid, täituksid, täituksid järgmine nädal hääletavad kuulajad meie saate poolt palehigis ja siis ülejärgmine nädala tuleb siis modell Kivirähk Armeeniast tagasi. Tutvustab meile oma portfooliot. Tutvustan portfell, ma räägin, kuidas mul läks. Et võib-olla võib-olla ma saan baseerida Ararati taustal. Väga ilus edendab siis mitte konjaki, vaid mitte konjakipudeli taustal mäe taustal, mille sildile kujutavad Ararat nii ja naa. Mõlemad pidime seda, ma lihtsalt küsin selle võiks olla väga hea konjakimodell sihuke küps mees konjakiklaas ees, naeratus näol. Seda kindlasti võiksid mas oma reklaame ja kõik Eesti inimesed usuvad sinusse ka, sest meid on nii vähe. Ali Marlboro, mina võiks olla Ararati mäed ja et meil Eestis on olnud nii vähe ja me peame kõik kokku hoidma ja toetama kõiki neid inimesi, kes pürivat tähtede poole. Sellega me lõpetame tänase saate. On. Ja ta ei saanud ja väga. Ja käe läbi kaadria saatma. Saada Eesti Pops.