Ei tea iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere kõigile, kes kuuldel. Tere täna meil tuleb rebasest juttu, meil on siin stuudios Pille Kippar, muinasjutu-uurija ja muinasjutuvestja ja tema räägibki rebast. No sellepärast, et rebane on nii põnev kuju ja temast on palju muinasjutte ja ma ju soovisin ebasellist juttu tuleks. Ja rebasest on tõesti palju jutt. Natukene vaatasin, et missugused tegelased üldse Eesti loomamuinasjuttudes tegutsevad ja nüüd on 153 tegelasteks eesti loomamuinasjutt istudes. Ja nendest 50 tegelast on metsloomad ja metslinnud näiteks koduloomi ja kodulinde on ainult 18. Siis on inimene ja mütoloogilised olendid, neid on kokku viis, tähendab inimene ja siis veel neli, siin on vetevaimud ja kes siin veel tulevad, et siis on putukaid 28, näete, putukaid on veel rohkem muinasjuttudes, koduloomi ja kodulinde, siis on taimedest veel terve hulk muinasjutte 16 niisugust taime, kes muinasjuttudes räägivad ja loodusnähtused, tuul ja päike, vihm ja need on ka tegelased ja siis veel mõned nisust esemed käituvad täpselt nagu teil oleks mõistus peas ja nad saaksid liikuda ja olla. Ja kui te nüüd teada tahate, kes siis kõige rohkem muinasjuttudes tuleb, siis muidugi Rebane. Nii nagu sa arvasid, nii täpselt ongi. Jaa, täitsa naljakas isegi, võib-olla hundilugusid on rohkem pärast me loeme siit Mall Hiiemäe raamatust üks jahimees läks metsa, siin on niisugused jahimeeste jutud ja pajatused, mitte muinasjutud. 253 lugu on siin raamatus ja ainult 13 räägivad rebasest. Mitu protsenti see on siil. Kas sa oskad arvata? 13 juttu, 235-st. See on umbes viis võitu. Viis ja pool protsenti nii tuli arvutist välja. Sa oled päris hea matemaatik, seda nad ütlesid siilide nuppu. Nii et niisuguseid jahimehejutte isegi on hoopis rohkem põtrade huntidest, aga rebasest minnakse kuidagimoodi mööda, aga selle eest muinasjutus on ta kõige populaarsem tegelane. Mina võiks ühte muinasjutu kohe lugema hakata üldiselt, et mulle meeldib. Seda kindlasti lapsed enne ka kuulnud, aga te ei ole niisugust setu varianti kuulnud, seal neil setust üles kirjutatud ja mina olen selle setu murdest kirjakeelde ümber pannud, kõik lapsed saaksid aru, Põhja-Eesti lapsed ka. See on niisugune muinasjutt, mida polegi nagu kogu aeg tahetud, kõik ütlevad, et see on nii tuttav muinasjutt, et ah, ära seda seekord räägi. See on kõige tuttavam muinasjutt. Aga teeme niimoodi, et sa täna loed just selle kõige tuttavam muinasjutt, siis saavad lapsed ka teada, missugune on kõige tuttavam kavala rebasemuinasjutt. Elas kord eit oma paadiga, Talsi pühad hakkasid lähenema. Huvitav, mis need Talsi pühad? Need on taliste pühad ehk jõulud. Setu murdes on säilinud jõulute väga vana nimetus, taliste pühad või Talsi pühad. Nii et jõulud hakkasid lähenema. Ja eit käskis taadil hobuse ette panna ja kalade järele minna. Ise hakkas kodus pühadetoitu keetma ja pirukaid küpsetama. Daat paniga hobuse ette ja sõitis randa kalu tooma. Jõudis randa, saigi häid kalu ja hakkas kodu poole sõitma. Sõitis, sõitis siis nägi rebast tee peal pikali maas. Aga rebane kaval, elas, tundis juba kaugelt kalahõngu, heitis tee peale maha, et kui mees tuleb ja paneb muidugi rebasega kalakoorma peale, siis rebane võib kalu süüa ja pärast jalga lasta ja kala toojatelada, nagu mõtles, nii tekiga oligi pikali maas. Mees jõudiski rebase juurde ja nägi, et see on surnud. Meil sai rõõmsaks, ta võttis rebasepidi kinni, viskas vee peale ja kattis tekiga kinni. Rebane hakkaski tillukesi kalu võtma ja maha pilduma, aga Kalamees sõitis ja mõtlesite rebasest, saab eidele hea krae ja aitüma veel pealekauba. Sõitis taadikene, rõõmustas Rebane, pildus aga selle kõik kalad maha, hüppas ilma mehe nägemata ise ka alla ja hakkas alu kogu korjama. Korjas kõik kalad kokku ja hakkas sööma. Vahepeal oli aga sussi kalahõngu ninna saanud ta tulirebase manu ja hakkas selle käest küsima. Kullavader, kus sa kalu said, on mulle ka maitsta. Rebane vastused, kust ma sain, kust ma sain järvest, püüdsin, sa võid iseendale ka püüda. Järves on neid küllalt. Susi lakkas, siis võitiski suvel. Kuidas on õige? Nimetav kääne susi see hunt, eks ole, susi ja soe ja Soel, nii ongi. Ja Soel hakkas häbi ja suu hakkas vett jooksma, et rebane sõi ja ütles uuesti, et kullavader, õpeta mind ka kalu püüdma. Rebane võttis siis kahe kalakese ja andis Soele maitsta, siis hakkas õpetama, kuidas kalu püütakse, susimine järvele ja otsi üks veeauk, kust saad hänna järve lasta. Mis händ on? See on Lõuna-Eesti murdes Lõuna-Eestis iiliti jäävad kõik, et ändon saba. Händ saba selge, ütles siis hundile, et minu otsise veok Gustad, saba järve lasta ja siis istu seal niikaua, kuni kalad tulevad otsa. Susi kuulas rõõmuga nii kergem kalu püüda ja küsis, aga kui kaua ma seal istuma pean? Rebane vastu, et mida kauem, seda parem, et seda rohkem tuleb kalu, siis anna otsa. Susi kuulas rebase tarka juttu, jooksis järvele ja hakkas auku otsima, kust saba sisse. Sakslaste suure jooksmise peale leidis veeauguks külarahvas vektori. Ilm oli aga külm. Ega hunt poleks tahtnud küll külaleni ligi minna, aga pigiojal polnud kusagil auku. Nii ta suskas oma pika hällo järve ja hakkas veeaugul istuma ja ootama, kunas kalad tulevad. Rebane kükitas mäe otsas ja naeris hunti. See muudkui istus ja istus. Vahepeal ikka proovis, kas on juba kalu otsas? Ikka oli ka. Tema meelest aga oli vähe, hunt ootas edasi, kuni teise hommikuni. Siis hakkas oma suurt kalakoormat järvest välja kiskuma. Kiskus ja kiskus, aga händ ei andnud järele. Paks jääkord oli augu peale külmunud. Susi proovis mitu korda, aga ei jõudnud ja kuidagi ei jõudnud saba kätte saada. Hommikul tuldi külastele järve äärde vett tooma ja nähtid vee augulistuksusi. Külarahvas, külarahvas, susi, solgib vee ära, hakkasid naised tänitama ja jooksid külla kirveste ja muude tapariistade järele. Susi heitus väga, unustas kala himugi ära ja hakkas saba valla kiskuma, aga mida ei jõua seda jõua. Kalu oli rohkem tulnud, kui ta hammustas. Selle aja sees oli ka külarahvas järve äärde jooksnud, kala õngitseb või veesolkijad vaatama tulnud. Kütsid siis suvel kere kuumaks ja hakkasid juhtuma. Uhtusid nii mehed kui naised, nii et vaene susi oli, kui süüteotsas ja kargles valu käes kuu sai suure rabelemisega pääses ta siiski pakku ja unustas oma hea hännagi külarahvale. Läbi pekstud ja verine susi jooksis metsa, kisendas valu käes. Metsas sai ta rebase kokku ja hakkas talle oma häda kaebama. Aga Rebane oli sel ajal siis jälle külla jooksnud, kui rahvas oli järve ääres sutt tänitamas ja uhtumas. Rebane sel ajal jälle oli külase, astus ühte tallu sisse ja ajas pliini kohetused. Pliini kohetusele. Kui sa nüüd natukene vene keelt tead, siis venelased küpsetavad pliine pühade ajal toslem asja sees tehakse niuksed pannkoogi moodi, niiet pliini kohetus on pannkoogitaigen. A kahetus, nahk kaheneb või kerkib, huvitav ju, päris ilus sõna ongi. Ja ma arvan, et mina ütlen nüüd kogu aeg pannkoogitaigna tapliini kohetuse. Nii et rebane oli siis ühest alus, mis talle ette jäi, selle pliini kohetuse kallal ja ajas selle ümber ja võitis ennast sellega üleni kokku. Susi hakkas talle siis oma häda kaebama, aga Rebane ütles, sul pole häda midagi, sa oled ise süüdi, et tahtsid nii palju kalu, et ei jõudnud välja kiskuda, aga vaata mind, ma sain niimoodi peksta, et kõik mädale läinud sussi uskus ka. Rebane ütles, et vader, ma olen nii haige, et ei jõua enam häältki teha. Võta mind selga, kuni ma paranen ja puhkan susi tahtis rebast hean õues tänada, võttis ta endale selga ja läks metsa pidi minema. Rebane istus suve selga ja hakkas peagi laulma, tõbine kannab tervet, tõbine kannab tervet, susib ühiselt, et mis sa laulad. Aga Rebane ütles, et ei, niisama, ma loen omi haavu, susi uskus kaelaks edasi. Rebane Zoega siis elasid niimoodi, kuni Susi sai terveks ja hakkas rebasele sööki ette kandma, mida see aga käskis, aga rebane kaebas aina oma häda ja ütles, et ta on väga-väga haige. Niimoodi sai siis kaval rebane oma kavalusega soe käest armuleiba aga susi rahva käest tappa ja penide käest pureda virutada. Niisugune on see hästi tuntud eesti muinasjutt, vaene susiseb nahutada ja ikka enamasti on niimoodi, et, et rebane on kavalam ja temal läheb hästi. Aga tegelikult ma leian sulle mõne niisuguse jutuga, kus Rebane karistuse saab pahategude eest, nii et tuleb niita. Kui ma mõtlen oma lapsepõlve peale, siis millegipärast ei olnudki sellest hundist nii kahju, kui Rebane talle liiga tegi. Hunt ise oli maarahvale ju nii palju paha teinud, et sellepärast tema karistamine kuulus nagu asja juurde. Ja hundi nimetamine oli ka. Oled sa siil kuulnud sellist ütlemist, et räägi hundist, hunt aia taga? Mida see tähendab? Sinu arvates? Eks see tähendab ikka, et, et ta tuleb sinna talu aia taha loomi kimbutama. No, vaat siin on nüüd üks vana uskumus küll taga, arvatakse, et see, keda ma nimetan, et see kuuleb, kui ma kellestki räägin või kellelegi peale mõtlen tema kuskilt pikkade maade tagant kaugelt kohe saab aru, et praegu just tema peale mõeldakse või temast rääkida, takse hundiga on ka, et kui sa nüüd hakkad hundist rääkima, siis ta kohe tuleb. Sellest tuli vanarahval niisugune arvamus, et hunt on nagu tabu või hundi nime ei tohigi nimetada. Siis hakati teda veel teisiti nimetama. Tegelikult hundi vana nimi oligi susi ju, aga hakati teda nimetama koeraks saksa keeles, koer oli ver, hunt, aga rebast nii ei kardetud. Rebane ei olnud nii hädaohtlik, tema ikkagi suuri loomi ei murdnud. Kanu küll ja siis muidugi, aga Webast võidi natukene julgemalt nimetada ja rebast ei kardetud nii väga, aga hunt oligi hästi kardetav. Sellepärast temaga juttudega niimoodi on. Ja siin on üks jutt sellest, kuidas rebane hundi käest minema pääseb. Ma võiks seda juttu lugeda. Susi, saanud metsas rebase kinni ja tahtnud teda ära süüa. Siis rebane hakanud paluma, vii mind sinna mäekese peale ja söö seol. Kuulasko viiski ta mäekese peale, siis palus rebane jälle edasi. Aga ära siin veel süü, see ei ole ikka hea paik. Vii teise mäe peale. Susi viisko. Ago Rebane palus veel, et viisile kolmanda mäekesid peale ja söikas sussiviisi jälle. Aga Rebane ütles, las ma nüüd palun jumalat. Siis pärast seda sööd, susi, võttiski kuulda. Rebasel olnud selle kolmanda mäekese peal oma urg ja rebane lipsas sinna sisse. Susi taas ilma pole midagi süüa, täidab vist praegu sinirebaseid. Palveid vaata, kus jutt üles on kirjutatud, siin on märgitud, et ta on üles kirjutatud Leivo eestlaste käest. Need on niisugused eestlased, kes elasid väiksel leibu keele. Nimetame keelesaareks niisugust väikest eestlaste leibu rühmitust, kes elas Ida-Lätis ja 1935. aastal oli seal veel nii palju eestlasi, et oli seal rahva jutustajaid ja oli võimalik veel veel muinasjutte üles kirjutada. Nüüd seal enam eesti keele oskajaid. Meil on lutsi ja leibu ja kraasna niisugused eestlaste grupid olnud. See on väga tore, et rahvaluulekogudes nende jutud alles Küllap Rebane tõepoolest on tähelepanu äratanud kasuka pärast ja selle ilusa sabaga ja eks ta üks kaval tegelane on küll minu meelest seeerrebasid juustulugu on ka väga mitmes variandis teada lastele. Üks variant sellest on siis selline, et rock oli puu otsas ja suur juustutükk olnud noka vahel. Rebane läks ja nägi, et sellel on seal midagi noka vahel ja mõtles kohe, et ma saan selle omale läinud puu alt läbi ja ütelnud. Oh sa kuldne linnukene, kui ilus sina oled. Ja kui ilus su hääl võib veel olla, kui ma seda ikka kuuleks. Euroopoli kohe meelitatud, et tema ilus on ja hakkas kohe häält ka tegema, teinud kohe raaks aks ja juustutükk kukkunud noka vahelt maha. Rebane, sa juustu ära, ainult naeris ise ise must tont, tema loodab ka, et tema ilus on, rongal ei tulnud seda sugugi meelde. Et nii kui ta hakkab häält tegema, siis juustutükk kukub noka vahelt maha. Kui Rebane ronga poole pöördus, ta ei üteld mitte tosse rong, kuidas ta ütles, oh sa kuldne linn ja see on täpselt seesama tabu, et ei tahetud seda linnu nimetust nimetatud muidugi siin oli tal nüüd kavalus ka mängus, aga kui ei taha täpselt üteldes öeldakse niimoodi ümber nurga ja seda saab oma kodus ka kasutada. Mõnikord sa ei taha mitte ütelda niimoodi otse sealt paha laps, aga sinu teod mulle ei meeldi. Või hoopis teistmoodi saab ütelda ja siin on rahvaluulest üsna palju õppida. Aga vaata, seesama jutt on jahimeeste kohta kokkutulekutel ja jahimeeste repertuaaris ka olnud seesama jutt, kus üks jääb oma nokas olevast juustutükist ilma. 1965. aastal on see lugu juhtunud täpselt teada. Kõndisin 1965. aasta juunis Õhne jõe ääres Võrtsjärve ligidal Arumetsa soo servas ja nägin kaunis veidrat pilti. Jäin põõsa varju kuulama ja vaatama võsa vahel hiilis tasakesi rebane. Ta väljanägemine oli kaunis kurb. Saba oli karvadest lage, meenutades parajad karjapoisi, kepisaba otsas ainult väike karvatutt. Ilmselt põdesse rebane, kärntõbe. Ta liikumine oli vaevaline, aeglane, tema küljeluud olid kõik nähtaval, neid võis eksimatult ära lugeda. Kui ta hingas, siis nahk käis luude vahel niimoodi kokku. Lõhwalofallefo. See rebane mind ei märganud, kuigi möödus minust viie sammu kauguselt. Ta pilk oli suunatud kindlasse punkti oma pilgu suunamisel sinna nägin väikese soomänni ladvas varest, kelle noka vahel oli suur leiva kooruke. See oli ilmselt varastatud naabruses asuva Arumetsa talukanade söögilaualt. Rebasetulekut nähes pidi vares korda ära lendama, kuid jäi siiski puulatva vaatama. Rebane hüüdis juba eemalt. Terekest kah, isand vares, kuidas siis käsi käib, ajame ka veidi juttu. Vares ei vastanud midagi, asus oma koorikut sööma, kuid jäi seejuures kaunis valvsaks, sest ega sa rebast ei tea, demod pole kunagi midagi head oodata. Rebanaga mõtles puu alla hiilides seda, et kuidas saada kätte leivatükk, sest elu tundus ohus olevat, kuna puudus jõud elussööda tabamiseks. Rebane ütles. Kuule, vares, sina oled metsas kõige suurem laululind, laulupidu aga ukse ees. Kas sul on laulupeo repertuaar ka selge? Kas eelproovil käisid? Ei käinud, sa laula mulle õige oma repertuaari, et ma olen rajoonikomisjoni liige, siis teame, kas anname sulle laulupeol lendamiseks loa. Varessis pistis leivakooriku tiival lauses on küll repertuaar selge, võin laulda ja kukkus garaaksuma, nii et võsa rõkkas. Rebane mõtles, et elu on päris hulluks läinud, isegi vares lööb mind kavalusega üle. Samas valmis tal uus mõte ja lausus. Ja repertuaar on ilusasti selgeks õpitud, kuid nüüd tuleb veel otsustada. Teine asi. Sina oled ju lindude kuningas ja sinu sujuvat lendu olen ma alati rõõmuga vaadanud ning imetlenud, kuid sa oled küllaltki vana. Võib-olla väsib Tallinna lendamisega ära, võib-olla vaja transpordivahendit. Võib-olla pead rongiga minema. Sa lase õige paar tiiru siin minu kohale, siis otsustan, mida sulle soovitada. Vares ütles, lähen ikka oma tiibadega, võin näidata oma tiibade võimsust, võttis tiivalt leivakooriku noka vahele ja hakkas lendama, nii et võsa lookas rebane läks vihast kahvatuks ja käratas varesele lennu pealt. Kuule, vana vares, sina oled siin, aga kui su naine on naine kodus, Nadžannikuga? Vares ütles korraks, et mis, mis ja pani kiiruga kodu poole. Rebane võttis siis varese nokast kukkur leiva koorukese suhu mälus kaua limpsab keelt, kõrval neli, viis meetrit eemal puu otsas oli harakas, kes vaatas seda kõike pealt ja lõpuks lausus moraali. Ja kui naine kurammeerib natsiannikuga, siis ära kaaksu võid kaotada leiva. Sa oled seesama lugu, eks ole, juustutükk nüüd ühe tegelased noka vahel ja rebane tahab selle kätte saada, aga vaata, missuguse hoopis kaasaegse hõngu see jutustaja on andnud, esiteks 65. aastal tõepoolest oli laulupidu, eks ole, see oli laulupeoks ettevalmistamine, kõik jutu sisse, Rebane räägib oma otsese kõne ära ja pärast tuleb siis slaavipärane ülemuse või nats aedniku jutt ka siia juurde on nagu muinasjutt ja nagu enam ei ole ka. Vana motiiv on täiesti olemas, samal ajal jutt ikkagi on tõesti niisugune jahimeeste jutt, nisukene, auk, jutt, neid jutte, nagu on viimasel ajal veel hoopis rohkem. Mis asi, see auk jutt on? See on niisugune lorajutt või tühi jutt või mida ei pea uskuma, auku tühi. Jutt oli sisust tegelikult. Minule küll meeldis. Ja siit muidugi tuleb see ka veel välja. Ta on nagu täiskasvanute oma, ta ei ole enam laste siin, ta tuleb küll lastesaates, aga ennemalt olid muinasjutud ka rohkem täiskasvanute repertuaar. Ja hiljem alles nüüdsel ajal on ta lasteasjaks saanud ennemalt, kui ei olnud veel raamatuid, siis istuti õhtul koos ja jutustati muinasjutte ja oli kohe teada, kes rääkisid ja nende juurde koguneti. Nüüd on niimoodi, et ma pean otsima käsikirjadest ja tooma sulle lugemiseks lastele ette, lugemiseks tuleb raamatusse neid panna ja nüüdsel ajal jah, päris muinasjuttu enam väga paljud jutustada ei oska, aga niisugune asi, nagu ma ütlesin, jutt neid ikka kuuleb, vahel. Eelmine kord, kui meil muinasjuttude lugemise päev oli, siis mäletad, sa lugesid juttu sellest, kuidas siil oli kaval ja aitas rebaseaugust välja, ka siin on niimoodi, et hunt on sattunud auku. Ja Rebane pilkab hunti. Ahsoo huvitav kordoli hunt metsas luusides kogemata põdraauku juhtunud peaaegu samasugune alguses küll kaapinud vaeseke küüntega mulda augu külgedest, et välja saada, aga see ei aidanud kedagi. Viimaks hakanud ka nälg kõhtu näpistama, nii et selles valus ulguma hakanud ja Rebane kuulnud ulumist läinud seda hirmukisa vaatama ja leidnud, et hunt on auku kukkunud. Seda nähes Aganud Rebane hunti pilkama, naerma ning sõimama ja nimetanud teda selleks ja teiseks jooksnud naerdes hea meelega augu ümber, sinna ja tänna. Aga jalg komistanud ja vaeseke kunagise Kauk nüüd olnud rebase kavaluse naljatamisi korraga kadunud. Ta palunud hunti, et see talle elu kingiks. Avahunt ei võtnud seda kuulda, vaid käänanud rebasel kaela kõveraks. Jah, siin on siis nüüd niisugune moraal, et, et ära pilka teist või noh, nagu öeldakse, kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. Auku kukkumise jutt on väga mitmesuguseid ja mitmete erinevate tegelastega, mul on siin üks Saaremaa jutt ka niisugune isegi tore pealkiri on üks tuleb, teine läheb, siin on niisugused Saaremaa sõnad ka veel sees. Et mees pannud oma lihad, suvi kaluse, tähendab suvel oli pannud kaevu, et soja pärast ka ei lähe. Rebane juhtunud jälle enne kogemata ise ka ju see minema ja siis oli rebasel valu lahti, et kui ta välja saab, ta ei tahtnud seda kanaliha isegi süüa, mis sinna oli pandud. No hea küll, hunt tulnud ka sinna Kaju peale ja rebane ütelnud, et peaks täitma misi ja mul siin on. Kas sa liha näed, tule sõber mulle võõraks hunt räinudki ämbrisse sisse, saarlane ütleb veel ämbli hunt läinud ämbli rebane läinud siis jälle selle teise ämbli sisse, mis Kaju põhjas olnud. Vanasti oli üks niisugune võimalus vett kaevust võtta. Rämbriga üle ploki või üle mingisuguse veereva ketta käis Kekenid ühe ämbri vajutasid alla ja teine tõusis siis üles, kui rebane läks siis selle ämbri sisse, mis kaevu põhjas olnud ja hunt vajutanud rebase üles. Ja kui nüüd ämbrid kokku saanud rebane ja hunt Sand keskel kohtles hunt küsinud, et kus sa lähed, rebane ja Rebane ütleb, see on ikka teemeestemood, et üks tuleb ja teine läheb. Nii et sind Ameeriks kavalusega hoopiski tema sai sedasi üles, ta lihtsalt vinnas ta üles. Ja võib-olla on toredad see kirpude lugu. Kuidas siis Rebane kirpe otsib? Ta on siin Rannu murraku siia kirja pandud juba 1889. aastal, aga ma proovin ütskord suve haigu, kui ilm väega kuum vallu kündnud rebane mööda jõe veed tedesi, esiolnud ta seal ma nii ettekae ja et keskidele viga essasteta nii kündnud arvata tund aega ning tahtnud vahel jõkke minna. Seda lugu kaenu üts päält, kes jõe veerel mõtlesan Hagunest man ollu hagu tegema, viimati võtnul rebenes suu ainutäis ning nakano ennast juttu laskma. Edimelt lasknud ta anna otsa vett hänna saba siisiks haiga mööda edasi, yks edasi õige haiga mööda haiga mööda seal roninova kirbu yks pääle vee seni kuni rebasele kaala pääle. Rebane lasknud ennast jäleenant vette, viimati olnud ta ju nii vees, sisened paljas nõna ots, väljan olnu. Kirpu roni Nova nüüd Hainu sisse rebasel suunalliva. Äkitselt kastnud ta enda üleni vee alla Lumps ning esilas, no aina suust valla, selsamal silmapilgul tullu ta veest väljaperve pääle ning pistma mõtsa puikama avatest ja sulle enne sest asjast aru saanudki, et mis kaval loom seal nüüd Tennu on komme nuia asja, Pierre Taenu tato manu tokiga aina veerde ning võtnud kätte Ossa häda aina hullu vannikirpe täis, et ennem mees neist vallale essale tahtnud saia. Vaata sel viisil otsivat ses rebane Kirte, nagu see vana jutt kõneleb, kavata siilipoiss, siin on ühe muinasjutu pealkiri lõukoer teiste metsialistega, kas sina teadkesin, lõukoer? Ma arvan, et see on selline koer, kellel on eriline lõug või siis hästi lõugaja koer. Siin on nende vanade tõlgetega tegemist, kui tulid erinevad nimed ja kui teiste rahvaste jutte hakata eesti keelde tõlkima, siis oli tegu, et ei osanud ju leida kas mitte Karl August Hermann ei ole oma entsüklopeediast näiteks Tšaikovski luikede järve kohta ütelnud kurgede tiik. No lihtsalt ei olnud niisugust terminit teada, see oli võõras ja, ja sellepärast need termin, see lõvi on ju päris kena tõlge saksa sõnast lööve, see on täitsa kindlalt saksa sõna, aga lõukoer oli üks varasemaid tõlkeid lihtsalt sedasama lõvi kohta. Siin on neid jutte rohkem, kus rebane ja lõvi omavahel on tegelased ja kui juhtunud lugema niisugust Kreutzwaldi raamatut Reinuvader Rebane, siis seal on nad sees. See on niisugune juturühm, mis on tulnud meile trükisõna või kirjasõna kaudu. Kreutzwaldi tõlkinud Götelt ja Göte omakorda on võtnud, kellelt ja, ja see omakorda on võtnud vana Bütsantsi vanast Roomast, see on terve niisugune juturühm, mis tuli meile trükisõna ja kirjasõna kaudu. Ja siin on nende iseloomud ikka väga kindlalt seal. Lõvi oli kuningas, tema oli see, kes kõike võis endale lubada, kes mingit demokraatiat selles juturühmas ei käi, kellel on piisavalt kavalust nagu rebasel, see saab ka ma, aga, kes on otsekohene ja sirgjooneline, nii kui need eestlased tikuvad olema, vahel need ei saanud küll peksa, aga vaata, mis jutt selle kohta. Koer, kes kõige kangem, teiste medalite season läks karu, hundi ja ilvesega jahti pidama olid nemad palju teisi loomi kinni võtnud, et pidid jagama. Siis ütles lõukoer. Esimene osa on minu päralt seepärast, et ma olen koos teiega püütud ja teine osa on minu päralt, et ma teie kuningas olen ja kolmas osa on ka minu päralt, seepärast, et ma kõige kangem teie seast üle ja et ma palju enam tööd olen teinud ja jooksnud selle neljandama osa pärast tahame võidelda ja kes võimust saab, no sellepärast siis see peab olema. Ja nõnda sai lõvi kõik osad enesele, sest ükski ei tohtinud tema peale hakata. Teisel korral läks lõukoer koera ja rebasega välja. Kui nemad olid hirve kinni püüdnud, mis pidi jagatud saama, siis käskis lõukoer, et koer pidi seda jagama. See jagas siis lõukoerale ühe osa ja rebasele ühe osa jänesele võttis ühe osa, aga lõukoer ei olnud sellega rahul ja andis käpaga koerale, nii et küll sai ja käskis rebast jagada. Rebane pani aga kõik kolm osa kokku ja andis lõukoera hooleks. Siis ütles lõukoer naerdes, et rebane, kes sind õigesti jagama lõpetanud Rebane jälle kostis, et no seesama, kes siin maas magab oma punase kasukaga, tegelikult on neid rebasest meil siin lauapealgi palju reinuvader kohtus või kurg õpetab rebast lendama rebase uued silmad. Ja seda võikski lugeda, see ei ole väga levinud jutt, seda on küllalt vähe üleskirjutusi. Aga siin on see rebase iseloom ikkagi jälle nii ilusti olemas, siis sobib lõpulooks. Kord küpsetas Rebane endale mullusel tule asemel kala tabani kala tuha alla ja arvas, et võib nüüd natukene tukkuda asetas pea känuleja uinus magama. Kalaga küpses viimaks rebane ärkas ja hakkas seda tuhasest välja kraapima, aga kala ei olnudki. Rebane ehmatas, siis vihastas ja hakkas kepiga virutama vastu tuhka ja süsituhk lendas rebasele silmi ja ta jäi pimedaks. Pimeloom hulkus mööda metsa ringi, ta tahtis kellegi käest silmi laenata ja esiteks läks ta kase juurde ja palus luba, kullake, kask mulle oma silmi. Pärast toon tagasi. Kask, teadised Rebane valetab, et ei too tagasi ja ei andnud oma silmi. Edasi läks rebane kuuse juurde. Kuusk keeldus. Viimaks läks haava juurde Haaboli heasüdamlik ja laenas talle oma silmad. Rebane läks ja lubas paari päeva pärast silmad tagasi tuua. Haab ootas paar nädalat, kuid silmi tagasi Rebane ei toonud viimaks silmas Haabise rebast, jooksis talle järele ja haaras saba otsast kinni, kuid rebane pääses põgenema. Sabaots jäi aga sealt valgeks, kust Haaboli kinni haaranud. Ja veel tänapäevalgi on rebasesabaots valge. Minul tekib kohe küsimus, et kuidas see Haab joosta sai. Muinasjutus on võimalik, siin on niimoodi ka öeldud, tahab silmas, tegelikult tal silmi ei olnudki. Juba ta tundis kuskilt, et see rebane tulemas oli, see ongi, see ongi see muinasjutt. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.