Tere õhtust, kell on kuus ja rahvusringhäälingu uudistetoimetus võtab kokku nelja päeva, teise mai. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Siseminister Mart Helme ütles uue valitsuse esimesel pressikonverentsil, et president Kersti Kaljulaid käitus minister kuusiku skandaaliga istudes, kui emotsionaalne naine mitte. Kui president. Seda võib endale lubada üks emotsionaalselt ülesköetud naine. Aga Kersti Kaljulaid ei ole lihtsalt üks naisterahvas, vaid on vabariigi president. Täna saadeti viimsele teekonnale, ei saa Vello Salo. Lõpetan isa Vello, tsiteeritud apostel Pauluse sõnadega. Ma olen head võitlust võidelnud. Nüüd ootab mind võidupärg. Mahepõllumaid on Eestis järjest rohkem raha toetuste maksmiseks aga järjest vähemalt. Venezuela president Nicolás Maduro kutsus oposid tsooni eelolevaks nädalavahetuseks dialoogile öeldes, et on valmis kõiki küsimusi arutama. Suurbritannia kohus otsustas määrata 30.-le maile järgmise istungi, kus arutatakse WikiLeaksi asutaja Assange'i väljaandmist USA-le. Muuseumitele on mitmeid rolle ja väljakutseid, mille täitmiseks ning lahendamiseks ühte universaalset retsepti ei leidu. Homme on pilves selgimistega ilm, kohati on vihma, lörtsi ja lumehooge. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse kraadi. Uus valitsus pidas oma esimese istungi ning andis ka esimese pressikonverentsi, mille põhiteema oli minister marti kuusiku tagasiastumine ja selle ümber puhkenud skandaal. Indrek Kiisler käis kohal. EKRE esimees ja vastne siseminister Mart Helme süüdistas pressikonverentsil ajakirjandust, mis olevat tema sõnul avaldanud anonüümsetele allikatele põhinevaid süüdistusi minister marti kuusiku väidetavalt vägivaldse pereelu kohta. Helme teatas eile, et astub samme põhiseadusliku korra taastamiseks Eestis. Talle vastas pressikonverentsil välisminister Urmas Reinsalu. Poliitikute puhul paraku demokraatlikus riigis, aga mitte paraku, vaid tõenäoliselt see on üks võimu kontrollimise mehhanism. Demokraatlikus riigis kehtib süü presumptsioon. Me nägime, milline probleem oli Kristen Michali juhtumit, kus tegelikult avalikkus ei saanud legitiimseid selgitusi ja, ja missugune pusa selles kaasa inimesed hakkasid marssima. Lippudega oli uni, aitab valeliku poliitikast. Terve mis oli reformile, kuna Colton ümbrus oli täis mingisuguseid neid pulgarisaatoriga lastud igasuguseid silte ja loosungeid seal ja ja see tekitab stressi ühiskonnas sess, pole kunagi hea asi, küsisin peaminister Jüri Rataselt, mis tundega tema siseministri eilset avaldust kuulas. Et põhiseaduslik kord on Eestis täiesti olemas, kehtib ja on korras ja ma arvan, et see, mida täna Mart Helmega siin ütles, on ju see, mida ta viitab, et on süütuse presumptsioon. Ja see on tegelikult oluline. See, mida Urmas ütles, et eks see poliitikute puhul ole natukene teistmoodi ja me peame ka sellega arvestama, aitäh. Ma võin omalt poolt öelda, et ja põhiseaduslik kord on Eestis olemas. Põhiseaduslik kord on tagatud, aga kunagi ei saa olla nii, et reegleid ei rikuta ühe, teise või kolmanda osapoole poolt. Ja antud juhul mina nägin väga selgelt, et ajakirjandus kuritarvitas oma positsiooni. Mart Helme süüdistas pressikonverentsil president Kersti Kaljulaidi, kes lahkus saalist, kui marti kuusik andis ametivannet. Ja see ajaleheartikkel on siis nüüd nii šokeeriv. President tõuseb püsti ja lahkub saalist näidates väga selgelt oma meelsust. See ei ole soliidne, see ei ole kohane, see ei ole juriidiliselt korrektne. Seda võib endale lubada üks emotsionaalselt ülesköetud naine. Aga Kersti Kaljulaid ei ole lihtsalt üks naisterahvas, vaid on vabariigi president. Loeb ära ühe artikli. On emotsionaalselt niivõrd ärritunud naisterahvana, et langetab kohe käigupealt otsuse. Mina lähen toast minema, mina seda mängu kaasa ei mänginud. Aga kujutage ette, kuidas inimene käitub siis kriisiolukorras. Kui näiteks puhkeb sõjaline konflikt või looduskatastroof. Jah, ma olen kriitiline. Täna saadeti viimsele teekonnale vaimulik ajaloolane, literaat ja tõlkija Vello Salo. Salasängitati mulda metsakalmistule Vello Salo kuni 1945. aastani. Endel Vaher sündis 1925. aastal võisiku vallas Viljandimaal. Ta suri ülestõusmispühade ajal ööl vastu 20 esimest aprilli. Matusetseremoonial pidas kõnega riigikogu esimees Henn Põlluaas. Neist kohtumistest jääb silme ette laia silmaringi ja sügava hingega inimene mees, kelle elus oli oluline koht ka huumoriga. Pahatihti pani ta meid laulma enda loodud vaimukaid ja lustakaid lorilaule. Ta oli neid ilmselgelt tõelise mõnuga ja muigega suunurgas kirjutanud ning need ajasid meid kõiki südamest naerma. Meil oli palju ühiseid ja toredaid lõbusaid hetki. Ja ma usun, et just sellisena tahakski, Vello, et me teda mäletaksime rõõmsana täis optimismi ja naerul suuga. Isa Vello on lahkunud, kuid tema töö ja mälestus jääb meiega igavesti. Lõpetan isa Vello, tsiteeritud apostel Pauluse sõnadega. Ma olen head võitlust võidelnud. Nüüd ootab mind võidupärg. Puhkerahus isa Vello. Ja näitleja ning lavastaja Lembit Peterson. Praegu keset rutulist elu on antud aeg aeg hetkeks maha võtta. See on üks imeline hetk. See on üks imeline elu, mille me oleme saanud kingina mis meil on kingitud. Mul on kahetine tundmus. Et isa küllata enam pole. Ju ometi ta on. Meil igalühel on oma isa Vello. Oi kui palju lugusid ja mälestusi siin praegu on. Nagu ta ütles enda kohta kirju minevikuga tumeda tulevikuga ja kindla elupaigata mehe elatud jälgedes. Inimene on saladus, ütleb Dostojevski. Minul on temaga selle Isabella nimelise saladusega olnud kokkupuuteid ligi veerandsajandi vältel. Ükski neist kohtumistest ei olnud igav. Ikka on olnud avastuslikud kaasinimeste, iseenda, Eesti ja maailma vestluskaaslaste kui ka jumala suhtes. Viimase 25 aastaga on mahepõllumajanduse populaarsus Eestis järjest kasvanud. Mahetootjaid on praegu 2000 ringis. Keskmise mahepõllumajandusettevõte suuruseks on 108 hektarit ning eelmise aasta tulemustele tuginedes andis mahetoodang üheksa protsenti Eesti põllumajanduse kogutoodangust. Mahepõllumajandusega tegelemisele on paljuski kaasa aidanud riiklike toetuste olemasolu, kuid kui ettevõtjate arv valdkonnas jätkab kasvu, võib tekkida olukord, kus riigil ei ole enam piisavalt raha senise toetussüsteemi jätkamiseks. Jane Saluorg avab teemat lähemalt. Eelmise aasta seisuga on Eestis mahepõllumajanduslikku maad 210000 hektarit, mis maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar suu sõnul moodustab ligikaudu 21 protsenti kogu Eesti põllumajanduslikust maast mahepõllumajanduse muutumisele, nišist nii-öelda tavaliseks tegevusvaldkonnaks on suu sõnul kaasa aidanud nii tarbijate nõudlus, eksporditurud kui ka riigi poolt makstavad toetused. Analüüsid näitavad, et nii mahe kui tavapõllumajanduses on ettevõtjate sissetulekutest toetus siiski olulisel kohal. Praegu saavad rahalisi toetusi näiteks ettevõtted, kes juba mahepõllumajandusega tegelevad, kuid soovivad suurendada oma mahepõllumajandusliku. Maapindalatoetusi jagatakse ka uutele ettevõtjatele, kes plaanivad mahetoodangut tootma hakata. Mõlema sihtrühma jaoks on riiklikel toetustel oluline mõju ka Eesti maaülikooli emeriitprofessori ja taimetervise osakonna vanemteaduri Anne Luige sõnul. Need ministeeriumi poolsed toetused, mis on olnud nii-öelda põllumehele otsetoetustena mahetoetustena kui ka see, et põllumeeste koolituste toetusena kõige raskem on inimeste arusaamist ja lähtekohta muuta, kui see muutub ja sellele lisaks tuleb, ütleme ka see nii-öelda poliitiline toetus toetusena sealt materiaalse toetusena, see kindlasti oluliselt mõjutab. Lähiaastateks prognoositakse mahetootjate arvu kasvu, mis suu sõnul võib omakorda aga tähendada, et ühel hetkel ei ole enam rahalisi ressursse praeguse toetussüsteemi jätkamiseks. Tegelikult juba sellel aastal oli eelmine maaeluminister allkiri andmas määrusele, mille alusel poleks mahetalunikel olnud võimalik järgmise kahe aasta jooksul taotleda toetusi oma mahemaade laiendamiseks ega uutel mahetootjatel tootmisega alustamiseks. Suu ütleb, et sel korral lahenes olukord, sest lõpuks leiti rahalised vahendid toetuste väljamaksmiseks. Kuid tulevikus võib eelpool kirjeldatud määrusest siiski reaalsus saada. Ühest küljest on hästi hea näha, et mahepõllumajandusskeemiga on ju palju liitujaid aasta-aastalt olnud. Paratamatult tähendab seda, et survetoetuste eelarvele kasvab aasta-aastalt järjest suuremaks. Siin tuleb veel lisaks vaadata seda, et kohe-kohe saab läbi käimasolev toetuste periood ja käivad ettevalmistused uueks toetuste perioodiks, kus on juba ette teada, et nii või naa Eesti riigi sedalaadi toetuste maksmise võimalus väheneb, kuna kuna Eesti riigile eraldatav summa Euroopa Komisjoni poolt väheneb märkimisväärselt ehk siis jah, nii-öelda surve eelarvele ühest küljest kasvab nii-öelda ettevõtjate poolt ja teises eelarve ise peab olema väiksem. Luik ütleb, et toetuste vähenemine või üldse ära kadumine pärsiks valdkonda ning raskendaks ka Eesti eesmärki saavutada 2021.-ks aastaks olukord, kus vahemaad on maarjamaal vähemalt 250000 hektari ulatuses. Läheme välisteemade juurde. Venezuela opositsioonijuht Fungoi too kulutas end jaanuaris riigi liidriks ja teda tunnustab rohkem kui 50 riiki sealhulgas USA, Ühendkuningriik ja suurem osa Ladina-Ameerika riikidest. Venezuela president Nicolás Maduro, keda toetavad Venemaa, Hiina ja oma riigi sõjavägi keeldub võimu käest andmast. Mall Mälberg rääkis Toomas Alataluga võimalikest arengutest Venezuelas. Kwan käidud, on kutsunud rahvast alustama üldstreiki, et sundida president Nicolás Maduro tagasi astuma. Ta on andnud mõista, et tal on ka sõjaväetoetust ja ka ei taha, ütleb, et tänavatele tuleb jääda nii kauaks, kuni Maduro valitsus lõpuks ikka tagasi astub. Kui tõenäoliseks te seda peate või kas on see võimalik, et üks meestest taganeb? Arvab Tom, kumbki tagane, aga tegelikult too tuli välja väitega, et see aga jälgi või vähemalt osa tulnud üle tema poole. See oma tõsisest. Järgmisel päeval istus maa turu koos kaheksa kindraliga teleekraanide ees, kõik võisid taha, et armee on ikkagi tema poolel ja praegu kandub see asi siiski üle välislahendusele, sellepärast et homme koos niinimetatud kliimagrupp ja absoluutselt kõik Ladina-Ameerika riigid on deklareerinud, et nad soovivad Venetsueelast poliitilist lahendust. Ja nüüd on teinud sammu tagasi ka Maduro, kes siis suurel miitingul kuulutas välja, et ta ootab vastaspoolt dialoogile laupäeval ja pühapäeval seal siis pärast seda lima grupi kokkutulekut ja on valmis kõike küsimusi arutama ning nüüd on siis küsimus selles, millise hoiaku võtavad Ameerika ühendriigid, sellepärast, et riigisekretär. Komine Venet sõivas need kõik pilgud laupäevale pühapäevale. Ootame dialoogi Venetsueelast. Kui tõenäoliseks te peate Mike Pompeo neid sõnu, et USA võib sõjaliselt sekkuda, kui vaja on? Siin on küsimus pigem ütleme, näo säilitamisest, sõjakaid avaldusi tehtud aeg, aga see pole ju mõjutanud ja juhiks tähelepanu ka sellele, et eile öösel toimus siis telefonikõne Pompeo ja Lavrovi vahel. Kusi transiti mitte ainult Venezuelas, vaid ka Süüriast, näiteks sõnul tegemist nagu omamoodi põhimõttelise küsimusega. Ameerika ühendriigid tahavad oma poliitikat peale suruda Ameerika kontinendil ja jäetakse Venemaale, nagu öeldakse siis Süüria. Kui palju see pakkumine nüüd siis töötad? Seda näitab juba sellega. Räägitakse kõvasti sellest, et USA ja Venemaa suhted lähevad Venezuela tõttu kogu aeg pingelisemaks. No see on natukene ülepakutud asi, sest viimaste päevade uus moment on selles, et kummagi riigi juhtivad poliitikud sõna otseses mõttes väljastavad seik jõu. Selleks võib kindlasti pidada näiteks Pompeo väidet, et Maduro isegi valmis riigist põgenema, aga Venemaa keelas selle ära. Teistest teemadest teeb ülevaate Evelyn Villers. Suurbritannia kohus otsustas määrata järgmine istung, kus arutatakse WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i väljaandmist USA-le, 30.-le maile ning üksikasjalikumat arutelu on oodata alles 12. juunil, kirjutas Briti meedia. Kohtuniku küsimusele, kas Assainson väljaandmisega nõus, vastas viimane eitavalt. Ma ei taha leppida enda väljaandmisega selle eest. Tegelesin ajakirjandusega, mis pälvis arvukalt auhindu ja kaitses paljusid inimesi, ütles Assange. Äsja saatis kohus Assange'i kautsjoni vastu vabaduses viibimise tingimuste rikkumise eest 50-ks nädalaks vangi. USA taotleb Assange'i väljaandmist seoses Pentagoni arvutisse häkkimise ning tundliku info avalikustamisega. Colorado senaator Maikel Bennett teatas, et emagi pürib USA demokraatide presidendikandidaadiks. Ta on 21. demokraat, kes loodab 2020. aasta valimistel vabariiklasest presidendi Donald Trumpi vastu saada. 54 aastane Bennett teatas juba märtsis, et kaalub demokraatide presidendikandidaadiks pürgimist, kuid plaanid pani seisma eesnäärmevähidiagnoos. Aprilli keskel käis ta operatsioonil, mis arstide kinnitusel oli igati edukas, nii et Bennett ei vaja edasist. Ravikandidaatide hulgas on kindlalt populaarseim reedel otsusest teatanud endine asepresident Joe Biden. Teda toetab 39 protsenti CNNi küsitlusele vastanuist järgmist kandidaati, senaator Bernie Sanders'it. 15 protsenti. USA autofirma Tesla teatas pärast suurt esimese kvartali kahjumit, et kaasab raha läbi aktsiate ja võlakirjade pakkumise. Tesla teatel paisatakse turule 650 miljoni dollari väärtuses lihtaktsiaid ja 1,35 miljardi dollari väärtuses võlakirju tähtajaga 2024. aasta. Läinud nädalal teatas Tesla, et selle esimese kvartali kahjum kerkis pooleteist miljardi võrra 2,2 miljardi dollarini. Tesla aktsia kerkis turu avanemise eel viis protsenti. Ja tagasi Eestisse muutuv aeg ja ühiskonda sõnastab uusi vastuseta küsimusi ka muuseumide jaoks. Kas ja mismoodi rääkida sündmustest ja olukordadest, millega ühiskonna liikmetel on olnud erinev kokkupuude ning kuidas muuta tummad ekspositsioonid huvitavateks jutu vestjateks, mis esitaksid infot tõeliselt, kuid ka põnevalt. Eksperdid ütlevad, et ühte kindlat vastust ei ole. Lähemalt räägib Jane Saluorg. Muuseumite uute rollide ja väljakutsetega kohanemist viib lihtsustatult vaadata kui vastuse otsimist küsimusele, kas muuseum on praegusel ajal pelgalt hoone näituste korraldamiseks ja esemete väljapanekuks või siiski midagi enamat ja kui midagi enamat, siis kes ütleb, kui palju või kas üldse saab erineda lugu, mida muuseum jutustab faktidele ja detailidele, tuginedes loost, mida konkreetsele sündmusele või esemele tuginedes mäletavad erinevad ühiskonna liikmed ja grupid. Nii võibki muuseumi praeguse aja ühe rolli, aga samas ka väljakutsena nimetada Tartu Ülikooli etnoloogia dotsendi Ene Kõresaare sõnul nii-öelda teerajajaks olemist. Kuidas minna edasi, siis sellest ühtset tõde kehtestamas narratiivist ja jõuda selleni, et erinevad vaatelt minevikudele on aktsepteeritud ent nende omavahelises suhtes esitamise kaudu siis külastaja jõuab ka kriitilise uurimise tasandile, ta suudab neid erinevate tõdesid kriitiliselt suhestada jõuda oma nägemiseni. Eesti Rahva muuseumi teadusdirektor Pille Runnel toob välja, et pigem tegutsevad muuseumid teatud kontekstis ning ülesandeks ongi neile omistatud konteksti tunnetamine. Kuigi Briti või Eesti või Poola muuseumil on ühesugused väljakutsed, olla usaldusväärne ja teenida oma ühiskonda, aga see ühiskond tema ümber on hästi erinev ja nii me kuulsime ka lugusid, alates sellest, kuidas kolmesiks loodav muuseum tahab vabaneda sellest mineviku taagast alates nendest viisidest, kuidas muuseumi teha, kuni kogudeni ütleb, et igalühel on oma ajalugu ja loodab sellise kaasava lähenemise viisi siis luua sellist tõelisust. Omaette küsimus on ka muuseumikäsitlus teadusasutusena. Kõresaare sõnul muutub küll muuseumi ja teaduse suhe järjest nähtavamaks, kuid Runnel ütleb, et siiski ei saa järeldada, et kõik muuseumid automaatselt ka teadusega tegelevad. Näiteks ERMis siis konkreetselt me kümmekond aastat tagasi hakkasime tänapäeva mõttes Mosioloogiaga tegelema just selleks, et suuta välja astuda ja see on üks teadusasutuse tunnus kindlasti. Ta püüab ennast ka kõrvalt analüüsida seda rolli või seda, mida ta ütleb, nii et jah, ma arvan, et üks hea muuseum ei pääse ilma teadvuseta, aga samas muuseumide rollid väga erinevad, et me ei saa öelda, et üks väike väga tihedalt kogukonnaga seotud muuseum püüdma teha uurimistööd ja vastata neid suuri küsimusi, noh, milleks võib olla rahvusvaheline uurijate grupp, on jõuetu, sest ühiskonna ees tänapäeval on nii suured küsimused. Kuidas aga rolle täita või püstitatud eesmärke saavutada, on samuti küsimus, millele Runneli sõnul ühte vastust anda ei saa, sest iga muuseum peab ikkagi leidma oma näo ja teo. Ka kõresaar ütleb, et universaalne retsept mõjuks ehk isegi hukutavalt. Mälu-uurija vaatepunktist on nagu huvitav näha, kuidas muuseumid rakendavad erinevaid mäletamise mudeleid, kollektiivse mäletamise mudeleid ja nad ei tee seda kunagi nagu üks ühele, vaid siin, nagu Pille ütleski, et muuseum on oma igapäevases praktikas väga kriitiline ja väga omanäoline, see on selles mõttes hea, et liiga universaalne lähenemine ei võta arvesse siis selle auditooriumi või selle konkreetse ühiskonna vajadusi ja sellega on see määratud läbikukkumisele. Ja nüüd räägime ilmast, seda teeb sünoptik Ülle Jõemaa. Meie ilma mõjuta madalrõhkkond kaugeneb Kirde-Eestist Venemaa loodeossa. Sellega kaasnevad sajud toovad looduses valitsevale kuivuse, läheb ikka mööda leevendust. Tsükloni tagalas aga kandub kõrgemates õhukihtides siia jäine õhumass ning vihmale, lisaks tuleb ka lörtsi ja lund. Ööl vastu homset on meil ilm pilvine, sajab vihma, lörtsi ja lund. Hommikul jäävad aga sajud harvemaks. Puhub lääne ja loodehakul mandril ka edelatuul kuus kuni 12, puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis Liivi lahe ümbruses ja Lõuna-Eestis kuni 21 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutempera natuur on miinus ühest pluss nelja kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati on vihma, lörtsi ja ka lumehooge. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, saartel rannikul puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolmest kuni seitsme kraadini. Spordisündmustest teeb ülevaate Juhan Kilumets. Jalgpalli meistrite liigas astus suure sammu finaali suunas Barcelona, kes võitis poolfinaali avamängus koduväljakul mullust finalisti pulli kolm. Null. Luis Suarez viis avapoolajal Barcelona üks. Null juhtima. Teisel poolajal lõi kaks väravat Lionel Messi. 82. minutil karistuslöögist sündinud värav oli messi 600. tabamus Barcelona särgis. Teises poolfinaalis on avamängu järel Amsterdami Ajaxi Tottenhami vastu võõrsil saadud üks. Null edu. Korduskohtumised peetakse järgmisel nädalal. Korvpalli euroliigas pääses viimasena nelja parema sekka Anadolu EFS veerandfinaalseeria. Otsustavas viiendas mängus võitis Türgi meeskond Barcelonat 80 71. Võidu tõid suuresti kaugvisked, mida Anadolu EFS-i mängijad tabasid 39-st 17. Esimest korda euroliiga finaalturniirile murdnud Anadolu EFS kohtub poolfinaalis koduse rivaali ja põhiturniiri võitja Istanbuli Fenerbahce. Jaga teise finalisti selgitavad tiitlikaitsja Madridi Real ja Moskva CSKA. Võitja selgub 19. mail Hispaanias Vitoorias. Eesti jäähokikoondis mängib Tallinnas toimuval maailmameistrivõistluste esimese divisjoni B-grupi turniiril. Täna Poolaga ühe mängu võitnud ja kaks kaotanud Eesti on kolme punktiga Rumeenia, Poola ja Jaapani järel neljandal kohal. Eesti tänasel vastasel Poolal on seitse punkti. Kui Eesti kaotas eile Jaapanile kaks. Viis, siis esimese kaotuse saanud Poola jäi lisaajal kaks. Kolm alla Rumeeniale. Pärast tänast jääb Eestil mängida veel Ukrainaga. Otseülekanne Eesti ja Poola mängust algab ERR-i spordiportaalis kell 19 55 ning telekanalis ETV pluss kell pool üheksa. Jäähoki Stanley karikavõistlustel jätkuvad playoffi teise ringi mängud. Üks tänavuse hooaja üllatajatest Carolina rikke ins võitis läinud ööl kolmandat korda järjest New York Sandersi viis. Kaks võidu järel on seeria üldseis kolm. Null. Läänekonverentsimeeskonnad Dallas Saint Louis olid neljandat korda vastamisi ning Dallase neli. Kaks võidu järel on nüüd võitude seis kaks. Kaks. Korvpalliliiga NBA mängudes viigistas Portland Trail pleisers läänekonverentsi poolfinaalseeria Denver Nagetzi vastu, kui alistas teises mängus Denveri võõrsil 97 90. Kolmes paaris on kahe mängu järel seis üks. Üks viigis. Tiitlikaitsja Golden State on praegu ainsana kaks, null. Seisus aitäh Juhanile spordiuudistest. Tänane Päevakaja on sellega läbi aitäh kuulamast ja kena õhtut.