Elu pärast Google'it. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusari elu pärast Google'it pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Loengud olid, aluseks on järjeks tulevikuvisioonide saatesarjale Raadio Jaik mida saate kuulata vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Elu pärast Google'it. Head vikerraadio kuulajad eelmisel nädalal jõudis teieni loengusarjast elu pärast Google'it Kaupovipi loengu globaalne ja lokaalne, esimene osa, kus publitsiste lektor vip käsitles selliseid teemasid nagu meie tsivilisatsiooni arenemine kompleksseks ehk võimsaks ühiskonnaks ning põimsate süsteemide keerukusest ja suuremast ohust kokku kumisele. Juttu tuli ka tööst, energiast, majandusest, finantssüsteemist ja paljust muust huvitavast. Loengu esimest osa saate järelkuulata mugavalt teile sobival ajal ja kohas vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest. Täna jätkab Kaupo VIP tulevikuvisioonide loengut. Globaalne ja lokaalne ehk milline võiks olla meie elu ja ühiskond veerandsaja aasta pärast. Loengu lõpus kuuletega publiku küsimusi ja vastuseid ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaari teemale. Head kuulamist ja kaasa mõtlemist. Kaupo vip on õppinud põhjalikumalt teadusfilosoofiat, pealiskaudsemalt, füüsikat, majandust ja biosemiootika, et ta on siiani aktiivne iseõppija. Leiba on ta muu hulgas teeninud ehitustöölise bussijuhi ja pedagoogina, aga viimased 30 aastat on ta eraettevõtja Kaupo VIP raamatute globaalpohmelus, lokaalravitsus autor ning tegev lektorina globaalprobleemide teemadel. Ühiskondlikult hõivatud on ta Torgu kuningriigi tegemistes Sõrve Lions klubis Eesti Rooma klubis Eestimaa kogus. Muudeks hobideks on Pipil, melomaania, Geneoloogia, onu, mastika ja fotograafia. Globaalne ja lokaalne, huvitaval kombel ei saa ühest rääkida ilma teiseta. Inimlik ennem seda, kui ta pahaaimamatult hakas organiseeruma Chilisatsioonideks ei olnud. Lokaalne globaalses lokaalses on väga tugevalt seotud, inimlik ikkagi ennem põllumajandus on jõudmist oli sisuliselt ikka rändav, sest kui sa keskkonnast korjad kokku mingisuguse endale vajaoleva energia sisendi, siis loomulikult tuleb edasi kõndida ja tänu sellele ka liik levis päris suhteliselt kiiresti üle terve planeedi. Ja see teadmine seemnest taim kasvab, see ilmselt oli, oli juba miljoneid aastaid, aga kuskil 11000 või 12000 aastat tagasi kasutusele võeti sellisel kujul ilmselt selline võimas energia sisend tekitas olukorra, kus tagasiteed enam ei olnud, et selles mõttes tsivilisatsioon oli põllu jaoks tegelikult lõks. Sellest lõksust ei olnud enam võimalik välja pääseda, sest et niipea, kui tekkis mingi toidutagavara niipea, hakkas rahvaarv kasvama. See tähendab, mida see tähendas, seda, et tuli veel rohkem maad harida, eks ole, et ära toita ka teisi siin mõned terminid, kasutan komplexuse asemel sõna põimsus, miks sellepärast et väga tihti aetakse segi kompleksuste komplitseeritust. Võimsaid süsteeme iseloomustab see, et tema osad on omavahel sellisel kujul kokku põimunud, et sellest lõimumisest tekib teatav sünergia, tekib mingi uus kvaliteet, mida nagu osad eraldi võttes ei sisalda absoluutselt kõik ainesüsteemid iseorganiseeruvad alati sellisel moel mis võimaldab sellel süsteemil maksimiseerida ennast läbivat energiavoogu. Kui sa hakkad kasvatama ise endale toitu, siis sa pead öösel näiteks seda valvama, alguses võid ju kokku leppida, et ükskord läheb Juhan ja teinekord läheb, Jaan parem on ikkagi see tööjaotus tekitada nii, et üks inimene ongi seal. Ja kui see inimene nüüd ongi näiteks seal tõrjumas neid metsloomi või ka teisi suguharusid, kes muidugi hea meelega tuleks, võtaks kogu selle saagi kaasa. Siis mida see tähendab, see tähendab seda, et kui ülejäänud tegevus käib selle nimel, et kõigil oleks parem olla, sest tema ju millal siis tema endale vilja kasvatada. Noh, lihtne loogika ütleb seda, et aga lepime siis kokku, et igaüks annab talle mingisuguse väikese osa oma, sest see on meie kõigi huvides ja sellisel kujul hakkab see ühiskond komplekssemaks muutuma võimsamaks, muutuma selles mõttes, et tekib järjest uusi osasid, kes iseendale energia sisendit ei hangi, aga ilma kelle olemasoluta kogu see süsteem toimida ei saa, et kui siis 12 tunnisele skaalale panna. Neli minutit tagasi kukkusime ehitama tsivilisatsioone ja nüüd viimase 4,5 sekundiga. Rajasime tööstustsivilisatsiooni ja koos sellega meie arvukus äkki hüpanud. Miks selline asi sai juhtuda? On see, et meie energiasisend hüppeliselt kasvas koos fossiilkütuste kasutuselevõtuga põimsüsteemi kujunemisel on need süsteemid selliselt välja kujunenud, et nad ei saa enam ilma kasvuta hakkama ja seal viimaseks 200 250 aasta probleem, niikaua kui te jõuate öelda kaks sekundit nii kaua selle kahe sekundiga on viis inimest rohkem planeedil 170 inimest minutis, 90 miljonit tuleb aastas juurde, igal aastal on 90 miljonit inimest rohkem, kellega me peaksime oma heaolu jagama. Kuna energia on endiselt meie tsivilisatsioonipõhiseid, tants, energiavorm on muutunud põllumajandusega, tegeleb Põhja-Ameerikas ja Põhja-Euroopas vähem inimesi, kui vanglas istub. Aga miks me saame sellist asja endale lubada, on see, et muld ju tänapäeval meil on ainult selleks, et taim püsti seisaks, aga selleks, et ta toitained saaks, selleks me paneme siis põlevkivi ja nafta ja maagaasi abil tehtud kompleksväetised sinna, siis paneme sinna igavesest Hervitsiidifungitsiidid, pestitsiidid, sõidame traktoriga 10 korda edasi-tagasi, fraktorisse paneme teadagi jälle nafta. Ühesõnaga kõik asjad käivad meil fossiilkütustel ajal, mille tulemusena me tegelikult sisuliselt sööme naftat ja maagaasi juba ehk siis ühe toiduaine kalori kohta Põhja-Ameerikas. Põhja-Euroopas kulutatakse keskmiselt 10 kuni 12 kalorit fossiilkütuste energiat. Ühes liitris naftast sisaldub 35 megadžauli energiat, mis on tegelikult kui inimese võimsuseks võtta mingi seitse mega see oli päevas viie inimese päevatöö üks liiter, see on seega miks ei näe tänapäeval labidatega kaevatakse piki magistraalkraave vaid ikkagi ekskavaator teeb seda. Sest see oleks mõttetu või ütleme, orjapidamist orjapidamist. Nii kaua kui meil on see nafta käes, orjapidamist karta ei ole, sest praegu on väga kallid hinnad, eks seal tanklas 1,4 eurot liiter võtate, siis te saate inimtöö hinnaks kuskil 0,28 eurot ööpäevas. Et 0,28 euroga 28 sendiga orja pidada petele söögi, andma peavarjuriided ja nii edasi, no ei tule välja mingi nipiga. Ehk nii kaua, kui see kütus Mil sõnas mõttes, nii odav on, nii kaua ei ole oriendust kartamil seemneks pluss, aga mida on karta, on see, et et selle autoga tõesti jah, me tahame oma rümpa ja pagasit liigutada ja ja selleks meil ei piisa sellest võlamasina kütuse, meil on vaja, et oleks olemas maanteed, mida mööda me liigume siis nende maanteedel peab olema mingisugune liikluse reguleerimine. Selleks, et liiklust reguleerida, on vaja ilmselt õpetada jälle vastavat kaadrit välja. Teede ehitamiseks on vaja kaadrit välja õpetada. Autoga sõitmiseks on vaja inimesi õpetada ning haridussüsteem peab olema siis, kui on juba haridussüsteem siin maksude ümber jaotame, peab olema, maksuamet, peab töötama samal ajal, eks ole, mingisugused ministeeriumid, kui on juba ministeeriumisse, see peaks olema ka mingi riiklik struktuur, kui on riiklik struktuur, siis oleks vaja ka välisministeeriumit sõjaväkke ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga, terve see põimsüsteem peab korraga töötama ja terve tööstusühiskonna põimsust eeldab korraga töötama selleks, et me saaksime teha ükskõik millist tööstusühiskonnale omast asja. Eriti oluline, seal on haridus, nagu me teame sest meil on vaja neid eriala spetsialiste, ei piisa sellest, et on kolm krossi külakooli. On vaja insenere, kes suudavad teid projekteerida, arhitekte, kõikvõimalike spetsialiste välja õpetada ja neid koolitada, mis tähendab seda, et et praeguste arusaamade järgi miinimumid miinimum sellisele kütusele, mida me veel saame kasutada ilma ennast Uca ajamata algset ühe osa vastu, mille me paneme maha, saame tagasi 10 osa energiat. Kui me nüüd vaatame neid praegusi alternatiive, millest räägitakse nafta asemel siis maagaas ja loodusgaasivedelikud ja nii edasi veeldatud maagaasi annavad veel 10 ühikut tõesti. Ja see miinimum ka muidugi jah, sellisel kujul, et siis on tagatud veel tervishoiu selline elementaarne, noh, ütleme sünnitusabi, mingi võibolla vaktsineerimine väike, aga mitte üldine tervishoid, tervishoid oleks siis kõigi enda asi ja kunstid ütleme, mis nõuavad juba mingi 14 ühele sisendit kunstid sealhulgas ka tegelikult siis ka teadusnäiteks. Et see oleks ka sel juhul välistatud, seda ei saaks ülal pidada riigid aga ütleme, et, et põhimõtteliselt mingit ühtlast taset. Kui me oletame, et mingit olulist majanduskasvu ei olekski vaja, siis miinimumtööstusühiskonna ollakse 10 ühele. Kui me vaatame näiteks kildanafta, mida Ühendriikides suure rõõmuga toodetakse praegu siis nende kasumlikkus on viis ühele. Ehk paned ühe osa maha, saad viis osa tagasi sünteetiline naftapigiliivadest kuskil neli tegelikult isegi keskendumist väiksem, juba põlevkiviõlid, mida meie teeme siin Eestis põlevkivist kuskil kolme juures? Biokütused tegelikult mul on siin kaks, aga, aga tegelikult nad on väiksemad. Kaks on niisugune väga uhke, enamus katseid Euroopas Ühendriikides on saanud tulemuseks kuskil 1,2. Ja muidugi eriti hull on lugu, kui keegi hakkab rääkima teile sellest, et võtame v ja muudame ta vesinikuks elektrolüüsi abil, et siis see on, sisuliselt on see no kui vesi teatavasti põlenud vesinik, eks ole, põlemine tähendab hapnikuga ühinemist, veest vesinikutegemine on umbes samasugune protsess, nagu te võtate oma kodus ahju juurest, püüate korstnast tuleva suitsu kinni ja siis võtate ahjust söed ja tukid ja siis nendest suitsust tokkidest teete uuesti küttepuud. Et, et see, noh, võib proovida, see on niisugune huvitav tegevus. Aga tema kasutegur on täpselt samasugune. Tõenäoliselt, kui kellelgi õnnestuks vesinik elektrolüüsist, annab tulemuseks miinus kolm. Ehk te peate kolm osa energiat, paneme sinna sisse selleks et saada ühtlase tagasi. Need arvud seal on küllaltki muljetavaldavad. Kui näiteks endale röstsaia kodus teete, siis te lasete sellest restorist läbi ühe ampri elektrivoolu 30 sekundi jooksul. Kui te tahate vesinikud tekitada ühe kilogrammi, siis te peate laskma 100 amprit 1324 tunni jooksul ehk 55 ööpäeva ja lisaks kõigele siis selle ühe kilogrammi vesiniku, kui ta siis lõpuks ära põletate siis te saate tagasi kolm korda vähem energiat. Vesinik ei ole mitte mingisugusel juhul ei saa olla energia sisend tänu oma sellisele halvale omadusele ta kõigega kohe ühineda. Ja need alternatiivid, millest meile räägitakse, praegu. On huvitav, et me oleme sunnitud nagu olnud taganema Nende tehnoloogiate juurde, mille me maha jätsime madala kasumlikkuse tõttu. Näiteks noh, elektriautodest räägitakse väga palju, esimene puhas elektriauto patenteeriti 1088, esimesed autod, mis üldse nagu liikusid siin suuremas massis, olidki elektriautod. Bensiiniauto esimene patent tuli alles 19 sajandi lõpus. Viimastel aastatel näiteks päikesepaneelid, väiksed PV paneelid, päikesepatareid nii-öelda patenteeritud 1927 elektrituulik 1891, mis ei tähenda seda, et nad ei olnud varem olemas, vaid lihtsalt patenteeriti siis vesiniku element jah, 1839 mis tuli tänu NASA-le, kellel oli kosmosejaamades vaja mingisugust elektri tootmise viisi. Aga mis on muidugi piiratult kallis kasutada, et selles mõttes me kõik need viisid sisend energiat toota. Hülgasime 20. sajandi algus, 19. sajandi lõpus, kui me saime kasutusele võtta nafta, sest nende kasutegur oli sedavõrd võimas, mis ei tähenda seda, et need oleks halvad sisendid, aga mis tähendab seda, et kui keegi ütleb teile, et on olemas selline asi nagu taastuvenergia, siis tegelikult energia, mille need päikesepaneelid ja tuulikud toodavad, on tõepoolest taastuv või nii-öelda teda tuleb nagu kogu aeg juurde tänu päikesetööle. Aga need paneelid ise ja need tuulikud ei kipu taastuma. Et keegi pole nagu näinud, et nad taastuks. Töötavad mingi 25 aastat ja siis nädal läbis, nad tuleb uued teha, aga mida nad endast kujutavad? Nad kujutavad endast tegelikult fossiilkütuste eri vaate. Selles mõttes, et kui ei ole kivised naftat ja maagaasi siis tegelikult me ei suuda neid seadmeid toota. Meil ei ole ühtegi varianti nende tootmiseks, nende teenindamiseks nende Monteerimiseks, ühtegi sellist tehnilist lahendust, mis toimiks sellesama energia arvelt, mida needsamad seadmed toodavad. Lihtsalt ei ole praegu, võib-olla see tuleb. Ja mida see tähendab, see naftanappus on tähendanud muidugi seda, et hinnad on kõikunud. Aga siin on huvitav see, et tänu sellele, et me sööme ka naftat täpselt samas rütmis, nagu on naftahinnad hüpanud üles-alla täpselt samas rütmis, on maailma toiduhinna indeks, et on tal üles-alla. Nii et võib täpselt näha nagu selliste veriste mässude radasid sellistes vaesemates riikides, kus inimeste sissetulek oli ka varem taoline, et nad võib-olla pidid mingi 60 või 80 protsenti kogu sissetulekust toidule vanemad, kui siin 2008. aastal 2012. aasta eel toiduainete hinnad hüppasid seal kuskil 220 protsendini varasemast tasemest, siis seal ei jäänudki midagi muud üle, seal inimesed hakkasid mässama ja see on teravdanud olukord kõikjal selliste võimsate süsteemide üldteooria siis sotsiaalsete süsteemide üldteooria ütleb seda, et kõigepealt iga allsüsteemi lisandumine viib alati selle süsteemi energeetilise kasumlikkuse kahanemine siin, eks ole. Et iga allsüsteem, mis lisandub, mis ise energiat ei toida, aga tarbimata peab seda, see tähendab, et süsteemile tuleb rohkem energia sisendit anda. Aga kuna lõputu energia sisendi kasv ei ole võimalik nagu ka niikuinii lõputu kasv lõplikul planeedil, ei ole võimalik. Me räägime küll sellest jah, et oleme selle maa täis lasknud, lähme, laseme näiteks Marsi või midagi veel täis, aga aga noh, see nii kerge ei ole, aga kuna jah, ka energiasisendi lõputu kasv niikuinii on võimatu siis pidev süsteemi kasv viib alati kollaps sinivälja. Ja kui te olete ajaloos tähelepanud, siis ega ta ei suuda leida vist ühtegi tsivilisatsiooni varasemat, mis oleks Colopsiga lõpetanud, kollaps ei ole midagi muud kui, kui, siis sellesama põimsüsteemi struktuuri lihtsustumine sellisel moel, et sealt kukuvad siis mõned osad välja ja see spontaanne lihtsustumine peatub siis sellel hetkel, kui ta saab olemasoleva energiasisendiga seda struktuuri käigus hoida. Kui ühesõnaga neid allosakesi on piisavalt vähe selleks, et olemasolev energia sisend suudaks hoida seda struktuuri üleval. Aga tüüpiliselt tsivilisatsioonid hästi tuntud ja hea näide, lihtne näide on Rooma, eks ole, kus kuni ta kasvas, eks ole, kuni sai vallutustega laieneda. Noh, ütleme näiteks Makedoonia kuningriigi vallutamisel sai tõesti sellised kullalaadungit sealt veel kunagise Makedoonia Aleksandri vallutustest. Et Rooma riik kaotas kõigil kodanikel maksud mitmeks aastaks lihtsalt. Sest et vara oli nii palju, see energia sisend oli nii võimas, mida selle kulla eest sai endale lubada. Aga lõpuks jõuti mingite piirideni Adrianuse valli taga sakslastelt neid seelikuid ära võtta polnud mõtet nendega midagi teha. Lõunas jõuti Sahara kõrbe, nii, eks ole, idas sisuliselt Eufrati ja Tigrise juurde, noh, sealt juba läbi selliste poolkõrbete, no kasvõi näiteks teravilja vedada oli, oli juba natukene jamslik, see oli jälle sama asi, ei tasunud ennast ära, sest ärkes seda käru vedas läbi poolkõrbe sõi selle kärutäie lihtsalt ennem ära, kui ta. Kui ta jõudis õigesse kohta, ei olnud enam mõtet laieneda, aga sellest hetkest, kui laieneda enam ei saanud, kadus ära siis nii-öelda vaba energia sisend ja nüüd selgus, et laat, Rooma riik tegelikult on üks lihtne agraarmaa, ei midagi erilist. Aga vahepeal oli ehitatud tohutu infrastruktuur üles selleks, et nagu iga impeerium peab tegutsema, et kõigepealt tuleb ehitada tee vallutatud aladele siis tuleb neid teid mööda tuua vallutatud aladelt ära sealne ajupotentsiaal ja sealsed toormad keskusesse siis keskuses nende sama sellesama tööjõu ja Dormetega panna kokku piisavalt ahvatlevad klaashelmed, mis viia seda teed mööda sinna tagasi, viia neile ka raha, mida neile laenata. Ja siis hakkab sealt tulema pidevalt intressi, et see skeem on alati töötanud, aga see saab töötada ainult niikaua, kui kui riik suudab seda infrastruktuuri ülal hoida. Aga kui selgub, et ainult kaalikate kapsaste kasvatajate käest ei saa nii palju maksu, et et hoida sadamaid ja akvedukt ja ja veevarustusega linnasid igas suuremas rooma kivilinnas oli värske veevarustus ja kanalisatsioon peale rooma kollapsid sinna maale jõuti uuesti Euroopas, Ameerikas küll natukene varem, aga Euroopas jõuti sinna. Pariisi jõudis 1094. aastal. See näitab, missuguse tasemeni nad olid jõudnud, aga Nad saavutasid selle taseme. Nad suutsid nii võimsaks kasvada ainult tänu sellele võimsale energiasisendile, mis varem oli ja nende kollapsi tunnused on ka olemas, kõigile teada, esisteks, kahanev kasumlikkus kõiges, kus tõuseb energia, Dormete, mitte hind, vaid hankekulu on oluline, mitte hind ei ole oluline. Hindan kokkulepitu väärtus tänapäeval sest raha on kokkuleppes väärtusega. Kui sumeritele olid alguses mõõtühikute süsteemis sees raha oli üks osa mõõtühikute süsteemist, siis huvitaval kombel juba Akkadi ajal hakati teda nagu vaatlema mingisuguse teise kategooriana. Ja peale seda, kui hakati, löödi ja kuningas krässus esimesed mündid lõi kullast, siis hakati nagu rahal nägema omaenda sisemist väärtust. Et kuigi piibli legendis jah veel veel meenutatakse seda algset valemit alles, kui juuda, siis karjat annab Jeesuse üles, aga antakse talle 30 hõbeseeklit, mis oli sumeri algvalem sellest, kuidas inimese keha sidestub teraviljaga, mis teda toidab. Et igasse liigese kohta läks üks tera ja kokku kaks kätt, suutsid haarata 30 viljatera. Et see oli inimese kätetöö vili. See oli sümboolne suhe, aga rahas juba hakati nägema oma mingit sisemist väärtust. Nii et küsimus ei ole mitte hinnas, vaid küsimus on, hanke kulus just nimelt selles energeetilisest kulus, mis tähendab, et kui hankekulu ehk kasumlikkus, mida me vaatasime, on on kasvanud häirivalt kõrgeks sele põimsüsteemi jaoks hakkab langema majandusprotsesside tempo, tee stabiliseerunud, ehk hakkavad kõikuma täiesti ebaratsionaalsel moel varade väärtused, reservid kaovad ja need probleemid, mis varem sai lahendada nagu suhteliselt lihtsalt, muutuvad tõsisteks komistuskivideks. Teine silmatorkav asi on need ideaalid, normid, autoriteedid hakkavad ühiskonnast kaduma, sest kõikides nendes tsivilisatsioonides, nendes skulptuurides selles viimases otsas püütakse minna sellise lähenemise, nii et et ei ole olemas mingisugust ühte kindlat, kuidas siis öelda narratiivi, mis on ainuõige, vaid neid narratiive on palju. Selline egalitaarne lähenemine, mis tegelikult peab hakkama lõpuks ise ennast kaitsma, et see on nagu väga hea klipp oli, kunagi oli see riigimehed vist oli siuke seriaal kus oli see sotsiaalse sallivuse minister, kes ütles, et me ei salli seda, kui sallivust ei ole või kuidagi niimoodi, et muutub iseenda vastandiks ja kõik, kõik need ressursid siis, mis veel alles on tegelikult see süsteem, olgu ta siis riik või tsivilisatsioon tervikuna peab siis suunama enda säilitamiseks, sest et ühiskond kaotab sidusust. Meie puhul on selgelt näha see, et see 10 aastat on kiiresti lammutanud arenenud riikide keskklassi ehk selle ainuke riik tegelikult, kus, kes klassika kasvab, ongi Hiinaga. Aga mujal jah, see heas mõttes väikekodanlik keskklass, kes on hoidnud, eks ole, nii-öelda vasak paremäärmusluse siiamaale nagu lahus ja lasknud meil küll rääkida, aga arutlus on käinud läbi siis selle keskme, et neid on see keskklass nii palju kokku kuivanud, et need äärmused hakkavad kokku saama ja need äärmused ei leia enam aega kohta ega ruumi arutlemiseks probleemidele. Nad suudavad väidelda ainult selliselt, et nad ütlevad, et sa oled loll ja teine ütleb, et sina oled loll. Ja see ongi nagu kõik aga sellele vaatamata rahva eelistused hakkavad muutuma. Nii et kui varem, ütleme see keskklass eelistas liberaalset poliitikat siis kui see keskklass hakkab kaduma, suurem osa nendest kukub ikkagi sellele madalamale poolele. Nad loodavad midagi nagu sellistest sotsiaalse õiglusega opereerivatest valitsejatest ja kui nad näevad, et ka see ei aita ja satuvad veel hullemasse hädasse, siis tavaliselt tõusevad esile sellised varem äärmuslikeks nimetatud konservatiivid, kes tõstavadki kilbile just nimelt needsamad ideaalid, normid, autoriteedid, mis tegelikult ühiskonnast on kadunud ja see alati läbi aegade kõikides ühiskondades täpselt samamoodi olnud. Ei saa ka meie neljandas Rooma riigis teistmoodi olla. Ja on ka siis neid prognoose, mis, mis siis sellest räägivad, on kontrollitud selles mõttes, et tõlgitud neid prognoosid nende metoodika siis sellisesse keelde ja see tänapäeva statistika majandusstatistika tõlgitud sellisesse keelde, et ta sellesse vodkolme sellesse Pau või business as usual või tavalise asjade käigu stsenaariumisse sobib. Ja see näitab, et tegelikult nagu senine areng väga palju mööda ei ole läinud, et igatahes kui neid stsenaariume võrrelda, seal oli, stsenaarium oli küll väga palju, aga nad järeldustest tõid välja neli põhilist ja seal siis kahte, mida võiks esile tõsta, oli siis, et kui areng jätkub täpselt samal moel, nagu ta oli kuni 1070. aastani ehk siis ilma mingisuguste nii-öelda ratsionaalse sekkumise püüdeta iseeneslikul loomulikul teel või nagu, nagu meil on kombeks öelda turumajandusliku reguleerimise teel, et turg reguleerib ennast ise. Nähtamatu käsi lõigati vanajumala käest ära ja pandi turgudele õmmeldi külge. See reguleerib kõiki asju, et need stsenaariumid näitavad, et meil on siis kõik asjad toiminud selliselt, et senine statistika näitab, et me oleme liikunud just nimelt seda reguleerimata arenguteed ehk vau teed ja see paus stsenaarium näitab, et rahvaarvu kollaps noh, rääkimata teenused per capita, tööstustoodang, tööstustoodang peaks kuskil tipp, nemad selle pildi järgi noh, kuskil seal 2015 näiteks oleks pidanud tööstustoodang siis ehk see, mida me nimetame majanduskasvuks 2015, umbes sellise robustse mudeli järgi. Aga isegi sel juhul, kui tagasi sidestuses ei ole selliseid probleeme nagu näiteks sõjad. Et sel juhul isegi rahvastiku arvukus peaks kuskil 2030 hakkama langema, kuidas see protsess toimub, see, seda on raske ette kujutada. No nüüd on juba mõne minuti vist üle aja läinud, et ma juba hakkan lõpetama. Miks ei ole, nagu me suutnud mõjutada neid olukordi? Et siin ma mulle väga meeldib endale seniseid needusi selline lahti kirjutus, sellest tundub, see väga loogiline, elus oli, oli selle töögrupi juht kes omal ajal need limistega uuringud läbi viis selle, tema jutu lühikirjeldus võiks olla selline, et et kõik need probleemid, mida me praegu näeme tsivilisatsiooni ees, me võime nad noh, ütleme energiaga seotud toormetega seotud elukeskkonnaga seotud majanduse kasvuga seotud poliitika, geopoliitikaga seotud mured ja nii edasi. Võime tegelikult nad jaotada laias laastus neljaks. Et üks asi on see, et, et meil on mureks rahvastiku arvukus ükskõik, kas ta on liiga suur või liiga väike. Noh, Eesti puhul me näeme seda, eks ole, et meie rahvast korruks on liiga väike ja see meile probleemiks. Miks sellepärast et me oleme, need, mitte meie pole rajanud, aga need süsteemid on arenenud selliseks, et nad vajavad kasvu. Nad vajavad ka rahvastiku kasvu vaja tööjõulise elanikkonna kasvu ja kui see ei kasva, siis tekib probleem eksale, sotsiaalsete tagatiste alalhoidmisega ja nii edasi, et ükskõik, kas rahvastik kasvab liiga palju või kasvab ebapiisavalt, mõlemal juhul on see probleem. Mõlemal juhul on see selline küsimus, mis on seotud demograafia viljakusega ja mis on mingil moel meile probleemiks, sest liiga palju elanikke planeedil on meil samuti probleem. Teine on siis kapitali nõudlus, ehk siis see, mida me tahame, kui me tahame olla õnnelikud, mis on see piir, millest alates meile õnneks piisab, kas meil on vaja kaks Hummerit, neli suvilat ja jahti ja, ja nii edasi. Kadunud Hardo Aasmäe ütles ilusasti, tegelikult et inimene ei suuda endale osta. Pole mõtet osta ülikonda ja iga päev 100 kilo toitu, et see selleks, aga, aga sellele vaatamata, kui kõik inimesed praegu, kes juba praegu planeedil olemas on, tahaksid elada nii nagu nagu Põhja-Ameerikas näiteks siis meil oleks vaja kuskil kolm pool planeeti sest vähemaga ei tule välja. Aga kas nüüd siis tuleks öelda nendele, kes ei ole sinnamaale veel jõudnud? Nagu ameeriklased, tuleks öelda neile, et kuulge, et aga teile polegi ette nähtud, et te peategi nemad hakkama saama. Ühesõnaga, kultuurinormide väärtushinnangute ja elustiili küsimus, mis on selles mõttes huvitav, et globaliseerumine ütleb meile, mida globaliseerumine ütleb meile, et me oleme seda väärt ju, kuigi majanduskäsitlus sellises neoliberaalses vormis õigemini uus klassikalises vormis juba algusest peale ütleb seda, et et majandus on see, kuidas ratsionaalne inimene teeb loogilisi otsuseid omavahendite paigutamiseks siis tegelikult mida me näeme, niipea kui me teeme televiisori lahti? Te näete seda, kuidas püütakse teid töödelda tegema mitte ratsionaalseid otsuseid. Ja ideaalne tarbija on see, kes ei tee loogilisi otsuseid. Globaliseerumine on võimalik ainult tänu sellele, et need kohalikud kultuurinormid ja väärtushinnangud ongi allasurutud ja me peamegi nägema seda, et normaalne inimene, kui ta lähtuks ainult sellest infost, mis tuleb nii-öelda kaubandusreklaami pealt, siis ta peaks arvama, et õnn saabub siis, kui tal on kõik see, mitu kummerit ja nii edasi. Et need vanad kultuurinormide väärtushinnangud on, on kippunud ära kaduma edasi ja siis räägitakse meile efektiivsusest, eks ole, et noh, et ärge raisake energiat, soojustage maju, keskküttetrass, ärge kulutage mõttetult asju, mis, mis käib nagu tegelikult otse vastu sellele, mida meile nagu reklaam räägib, eks ole, et me oleksime nagu seda väärt, et võime kulutada. Ja lõpuks siis fossiilkütuste osakaal sisenenud energias, mis on juba tegelikult nagu probleemiks meile saanud. Et me peame nagu midagi tegema, esiteks saastame oma planeedi ära, eks ole, saastamisega on ka veel väga suure tõenäosusega siiski just nimelt see, et nende fossiilkütustel oleme jõudnud on meil selle kliima siin keema ajanud, teisest küljest ei ole need asjad ka nii lihtsalt noh, näiteks sellest väga palju räägitud. Tähendab, meie süsteemi põimsus on selliseks muutunud, et me ei saa väga lihtsaid lahendusi siin rakendadagi. Üks näide, mis on absurdne, on see, näiteks, et kui me lõpetaksime homme kujutame ette, et me saavutame rahvusvahelise kokkuleppe ja homsest paneme kinni mitte ainult siin, meie Ida-Virumaal need katlad, vait paneme kõik kivisöeelektrijaamad, kõik kivisütt ja gaasi ja naftat põletavat seadmed, autod, kõik jätan seisma. On huvitav asi, et need seadmed Nende fossiilkütuste põletamisel tekitavad väga võimsalt teatavaid selliseid keemilisi ühendeid. Suurem osa nendest on päevliga seotud mis tegelikult varjastavad planeeti. Et kummalisel kombel, kui me lõpetaksime praegu selle fossiilkütuste põletamise, siis need ained settiksid atmosfäärist kuskil keskmiselt 23 kuu jooksul. Arvatakse, et selle tagajärjeks võiks olla kuskil kahe poole kuni neljakraadine temperatuuri tõus mõne kuu jooksul. Et me oleme sättinud ennast juba sellistesse olukordadesse, kus need aerosoolid, millega me mürgitame seda oma keskkonda teisest küljest nagu hoiavad meid elus väga kummaline, aga nii või teisiti see, millele medust tahtis siin tähelepanu juhtida, on see, et et need probleemid tegelikult mis on meile olulised, on sotsioloogia poliitika mõjusfääris. Aga see, kuhu me tähelepanu suunama tehnoloogia mõjusfäär. Ja siin tuleb arvestada sellise asjaga nagu paradoks ütleb seda, et kui me tehnoloogiatega parandame mingisugust energia sisendit no umbes nii nagu teensvat täiustas tohutult 70 protsenti paremaks tegi aurumasina efektiivsuse siis kõik lootsid, et neid on väga tore, et Inglismaal hakkab kivised palju vähem minema ja lõpuks ometi saab nagu linnades normaalselt hingata ja seal tehastasega. Aga mis tulemus oli, oli see, et kuna Neid oli palju odavam neid aurumasinaid käsitleda, siis otse vastupidi kivisöe kasutamine kasvas tohutult. Et selles mõttes tehnoloogiate mõjusfääri selline mõjutamine, Evansi sellise tagasilöögi mõttes näitab, et, et tegelikult me peaksime mõjutama seda, mida inimesed tahavad, millised on väärtushinnangud. Me ei suudagi sellest rääkida üldse, rääkimata sellest, rääkida rahva arvukusest. Ja selline järeldus, mis sellest tuleb, on see, et tegelikult meil ei ole tõenäoliselt võimalik terve planeedi peale kokku leppida seda, et me saame hakkama asjadega. Ja nüüd paistab juba selleks isegi hilja olema, et meie tulevik paistab selline olevat. Et nüüd me peaksime nagu keskenduma sellele, et, et saabuva kriisiga kohaneda. Selle võimsusteni kollapsiga ja loodus on lihtsalt initsiatiivi enda kätte võtnud. Ehk siis teisisõnu, et progressi kasvu tähtsustav ökonoomika narratiiv ütles meile, et me Läheme areneme edasi ja jõuame sinna kuskile selle tehisintellekti kaudu mingite asjadeni välja, aga siis looduslikust alalhoidlikkust tähistava süvaökoloogia ütleb, et mehed kõik on ega läbi, nagu et see nüüd, mille poole te ise kaldute c jääb teie otsustada, aga aga selge on see, et meie olukord on. See on täiesti skisofreeniline, sest et kuigi me oleme koolist saanud samasuguse haridusega. Aga meil on jah, ökonoomika ökoloogia ehk ühe tahate, ma ei tea, tahad kanafarmi ehitada ja tuleb kari, inimesed ei tohi või tahad teha tselluloositehast ilusat. Natuke haiseb, aga mõtle, kui stops kogutoodangut ja näed, neile ei meeldinud. Ometi on nad kõik samasuguse hariduse saanud, nii et skisofreenia siin ühiskonnas tundub, et veel süveneb. Et selleks 2025.-ks aastaks süveneta kindlasti veel mitmes aasta sul pidi olema, vabandust? 25 aastat hiljem on ta hullem kindlasti. Kui te tahate mulle mõni üksik on, kas, kui te tahate nagu öölaua peale õudusjutt, eks ole, siis? Aga ärge siis veeni saagima hakake. Ma loodan, et siin tuleb ettekandeid, kus öeldakse, et see kõik on tühi-tähi, et me saame sellest üle. Kas keegi tahab midagi öelda selle jutu peale, Peeter aitäh väga inspireerivate mõttekäikude eest, tegelikult selles paaris viimases slaidis oli, oli natukene mu küsimustele vastuseid või kommentaare. Aga ma olen täiesti nõus sellega, et see energiavoogude vaktsineerimise seadus on nagu inimtsivilisatsioonide puhul niukene hästi oluline aspekt. Aga samas, kui me nüüd mõtleme sõnaga modelleerimine, on mingisuguseid tulevikus stsenaariume ja, ja püüame noh, mingeid väljapääse leida sellest skisofreenia sellest olukorrast, kus me oleme, äkki peaks senisest rohkem tähelepanu pöörama ka nendele täpselt vastupidistel protsessidele, mis on ju ka tegelikult täiesti olemas. Noh, näiteks kui me räägime neoliitikumist, siis nii anatooliasku, induse orus kui veel noh mitmes kohas on olnud selliseid linnriike, mis olid asustatud ainult sesoonselt kus noh, nagu teatud ajal tuldi kokku ja, ja siis jälle kui nagu sa pidu läbi sai, siis mindi väikestes kampades laiali ja saadi kokku lihtsalt jälle mõne aja pärast, eks ju, või siis noh, näiteks, kui me saame seda muidugi teha tinglikult pidada näiteks budistliku kloostreid selliseks elu struktuuriks noh, mis päris kindlasti ei ole ju optimeeritud energiavoogude maksineerimisel suunas, vaid hoopis nagu teise printsiipe jälgides. Või siis näiteks Ameerika looderannikurahvad Kvaki jõudsid Haidad, kes on leiutanud väga teravmeelse süsteemi, nagu kapitali akumulatsiooni vältimiseks, on nüüd see Otlatš rituaalne varade hävitamine, et et nagu hoiduda sellisest majanduskasvust, ühesõnaga sellest kasvuprintsiibist. Jah, ma ei kutsuks küll kedagi üles koju minema, oma autot põlema panema. Ja selles võib-olla isegi aidatakse siin juba varsti, aga aga põhimõtteliselt küll, ega ega ka siin need inimesed kes nende stsenaariumitega on tegelenud, ega nemadki ei näe siin muud väljapääsu, kui just nimelt seda, et et minna selle komplexusega, siis varem ennetavalt, siis valmistada ette selline pinnas, et see komplexus ei saaks hooga kukkuda läbi sellest miinimumist, mis oleks meile vaja nagu vähegi normaalse elu säilitamiseks. Ja selles mõttes läbi aegade tõepoolest on, on need traditsioonid väga paljudes kultuurides olnudki, kus ongi mõistetud. Ma arvan, see Pohlak ongi seoses sellega, et muideks ka Põhja-Ameerikas jõu on kokku kukkunud tsivilisatsioone päris mitmeid olnud, kus ongi võib-olla ongi nii teraselt jõutud järeldusele, et see kasvu, seda kasvu tuleks nagu vältida või midagi taolist, nagu sims Kukk kirjeldas seal Nende kohalike lugude puhul, noh enne seda, kui ta ära söödi, kirjeldas seal kohalikus elus, et tõepoolest nagu suudeti kuigi piiratud territooriumil elati. Aga suudeti seda enim arvukust piirata, noh muidugi väga ebainimlike meetoditega ka siiski ei tahaks vist siukest. Noh, teisest küljest kui vanaema matused hakkab niimoodi välja nägema, et vanaema laip on praetuna laua peal, noh, ma ei tea, et noh, sellest võib-olla saab üle, aga kui ka naabrimees võiks sulle kaikaga pähe lüüa, et see ongi nagu õige, sest et noh, rahvaarv ei tohi liiga suureks minna. Noh, ei kujuta nagu ette, eks ole, et hea oleks nagu kuidagi valmistuda selleks taustaks niimoodi, et et saaks endiselt veel filosofeerida kuskil kloostris, mitte ei pea. Aga ma saan aru, mis, mis sa mõtled, et ma arvan, et see ongi see õige tee, et, et see et see ongi see kultuurinormide väärtushinnangute ja elustiili küsimus, et kui me saame niimoodi hakkama, et et nendele, kes jäävad siia, et nendele nagu piisab sellest vähesest, et siis on võib-olla võimalik hakkama saada samamoodi jätkata, noh niikuinii ei ole võimalik, see, see protsess ei ole jätkusuutlik, mitte mingisugune. Jah just ja sisemajanduse koguprodukti asemel õnneindeks, eks ole. No aga vaata nende nimegi, endine kaasnoh kohe näha fossiil. On mõni, kes tahaks midagi küsida arvata küll sellist ja natuke raske on mulle ette kujutada seda, kuidas rahvastiku arv niimoodi kasvab, kasvab, kasvab ja siis järsku hakkab niimoodi kahanema, samal ajal kurviga, et pigem ma kujutan ette, kuskil juhtub selline asi, et kukub järsult, hakkavad päriselt liikuma mingid massid ja siis juhtub see loppis nagu järsem kukkumine, see selleks et pigem mulliküsimused. Kui see teooria nüüd praktikasse rakenduv päriselt, et kuidas me siis oma igapäevaelus seda reaalselt hakkame kogema, et ma saan aru, et me liigume tugevalt inflatsioonilise sellise raha poole, siis üha rohkem. No ma arvan, et kui reaalmajandus ei kasva, siis tegelikult lõpuks jõuame ikkagi vaatamata sellele, et me oleme selles globaalses külas praegu. Me jõuame ikkagi lõpuks inflatsiooni ja väga kiire inflatsiooni. Miks seda praegu pole tunda, miks praegu näiliselt nagu ei kehti seadused, see on, see on väga tänuväärne, et need, kes pangad võtsid ette sellise asja nagu me noh, niinimetatud rahatrüki tegelikult seda noh, raha muidugi keegi täna pole trügi, vaid need on numbrid kuskil pangaarvutites, aga aga põhimõtteliselt tekitatakse siis nii-öelda rahanumbreid juurde selleks, et osta kokku pankadelt hapuks läinud laenusid. Mis tähendab seda, et kuna majandus ei kasva majanduskasvu ei ole 10 aastat olnud siis on väga palju laenusid, mis on hapuks läinud. Ja ükski riik ei saa endale lubada seda, et ükski pank läks pankrotti, sest sest kui te lähete hommikul, eks ole, ma ei tea, arvuti, internetipanka või lähete nutumüüri juurde või, või ma ei tea pangakontorisse ja igal pool on silt. Vabandame. Pank on pankrotis. Ja kui seal on kõigil samamoodi, et siis siis see valitsus ilmselt kukub. Ma ei tea, paari päevaga ükskõik mis kohas, kus kohas kui tsiviliseeritud rahvas seal. Et isegi kui nad räägivad jah, et Eesti rahvuslind võiks olla pingviin, et kannatab hästi külma ja mõlise pähe aga sellele vaatamata isegi need pingviinid ilmselt haaravad koodide rehad kui äkinadega enam oma pangaarvele ligi. Et sellepärast ei saa ükski valitsus tekitada olukorda, kus pank pankrotti läheb. Ja kuidas seda välistada. Nii et nagu ei ole ka midagi väga hulluks aetud, on see, et sa selle nii-öelda juurde tekitatud rahaga soetad, need hapuks läinud laenud ja samas pankadele jääb siis võimalus anda sisuliselt nullintressiga intressid alla võtta. Et on võimalus, on ta väga madala intressiga laene selleks, et et ergutada majandust toimima. Aga loomulikult kapitalistide raha investeerida, kui majandus ei kasva, eks ole. Ja siis paraku kasutavad seda. Me näeme praegu täiesti erakordselt olukord, eks ole, kus, kus ainult mingi 15 protsenti kogu sellest emiteeritud rahast on jõudnud reaalmajandusse ja suurem osa on kuskil börsidel aktsiaturgudel käit selline tõus, et seda pole kunagi ajaloos varem olnud, samal ajal aasindeksid, mis moodustatakse börsiindeksite, mingi põhiettevõttetest baasindeksi ettevõtted näitavad viimase kaheksa aasta madalamaid tootlikkusi. Et see loogika on nüüd nagu täiesti paigast ära, aga inflatsioon saab kohe, kui inimestel kaob usk sellesse, et see süsteem suudab absorbeerida edasi seda juurde toodetavat rahamassi ja praeguse rahamassi võimalus hajuda. No sama asi toiminud kolmandat aastat Euroopas või kahekümnendat aastat Euroopas, siis oleks tulemus olnud sama, nagu ta oligi näiteks Weimari Saksamaal. Aga kuna praegu selliseid piire, mis isoleerivad, need õmblused, selliseid piire ei ole ja see raha mass saab liikuda piirkonnast, kus töölise palk on näiteks 10 korda suurem sellesse piirkonda, kus töölise palk on näiteks 10 korda väiksem kuskil Kaug-Itta. Et ta saab nagu üle planeedi liikuda, et see võimaldab seda praegu seda rahamassi toota selliselt juurde järsku inflatsioon ei ole. Aga see protsess ei saa nagu lõputult kestvad selle, see geniaalne meetod lükata edasi probleeme, aga see ei suuda nagu lõputult edasi lükata, nii et lõpuks tekib paratamatult ikkagi kiire inflatsioon, kui saadakse aru, et sellele raha hulgale, mis maailmas olemas on, ei ole vastavat kaupa enam, et see suhe on jah, kuskil 1060-le. Kui, kui see järsult tuleb, siis saab olema väga inetu ja loomulikult selle rahvastiku arvu täiesti õige märkus, eks ole, aga lihtsalt see mudel nägi ette ainult selliseid tagasimõjusid, mis on tingitud nende omavahelistes suhetes. Tehke nende nende erinevate näitajate toormed, eks ole, teenuste hulk, tööstustoodangu mahti saastatuse tase ja nii edasi. Et ta ei näinud ette sellist võimalust, et võiks tekkida sõda. Sest et selliste protsesside ennustatavus on, ütleme niimoodi, pehmelt öeldes nadi. Et neid ei saa sellistesse prognoosi liita mingisuguse mõjurina, aga tõenäoliselt on ta täiesti õige, et kui tegelikkuses need probleemid sinna maale jõuavad, siis me juba tegelikult võime näha seda Ats Põhja-Aafrikast ja, ja et need probleemid juba on kerinud sinnamaale. Kas sa tahaksid midagi selle kohta arvata, mis me siin täna kuulnud jalutama tänama? No tasemed muidu siia ei kutsunud, tasuta lõunaid pole olemas ja tasuta loenguid pole olemas. Matemaatikahariduse poolest paljud teist teavad ja seetõttu ei ole mulle mingit julgust kategoriseerida neid teooriaid, mida, mida inimesed tarvitavad. Ma juhiksin tähelepanu Ühe lihtsale asjale, mida, mis on teadlastel sees emapiimaga. Et kõik mudelid on valed. Aga mõned on kasulikud. Ja kui ma üldse julgen täna kuuldut kuidagimoodi paari sõnaga kokku võtta, et siis see, mida ma olen näinud ja kuulnud, on äärmiselt sügavalt, põhjalikult ja fundamentaalselt luterlik õide natuke püüdis Peeter siia siis kududa, katoliku aru saama. Luterlik arusaam õndsakssaamisest on ju lihtne. Ükskõik kuidas inimene võimleb, ikka lähete hukka, kuni ei tule jumala päästa. Selles mõttes on kaupa jutt absoluutselt ühe tõsise luterlase keha nii öelda loenguks saanud vaim. Katoliku kirik toimib teisiti, seal on võimalik kollektiivne õndsus. Täitus teatavaid reegleid nagu peeter, püüdes viidata. Aga luterluses ei ole võimalik kollektiivne õndsus. Ja taevasse paradiisi pääsemine on võimalik ainult üksikisikutel suurte eranditena. Hobajutuste välja tuli nendel, kes on piisavalt targad, et globaalse ja lokaalse vahet teha. On ikka äärmiselt tõsi, et kui meil on pohmelus, siis on see globaalne. Ja kui me tahame midagi ravida, siis saab seda teha ainult lokaalselt. Mis sai selgeks on ju see, et tsivilisatsioon on kallis pidada nii nagu Eesti riiki ja sai selgeks ka, et see lõpeb vältimatult otsa. Valikud on lihtsad varem või hiljem ja globaalse ja lokaalse vahekord tuleb see nähtavale hoopis teistmoodi. Põhimõtteliselt on praegu füüsikute poolt pakutud kaks valikut, mis mõlemad siin said suuremal või vähemal määral elavaks räägitud. Üks on soojussurm. Ja teine on see, et singulaarsuse must auk sööb maid ära. Kumb tegelikult toimuma saab? Seda ei näe meie silmad ega ka mitte meie laste ega, ega lastelaste silmad. Globaalse ja lokaalse erinevus on mingis mõttes sees. Fundamentaalfüüsikas. Tuletaksin meelde ühte võib-olla kõige kuulsamat lugu Alder tainstani vigadest, konkreetsest veast. See on suhteliselt pikk lugu. Aga selle mõte oli jätta lahendas ülesande valesti. Ta saates lahenduse avaldamiseks ajakirjale, kus tagasi lükati ja retsenseerinud. Ta palus käsid ümber teha, sest lahendus oli ilmselt valeinstants, solvus kirjutades toimetajale, et ma saatsin teile artikli avaldamiseks, mitte diskuteerimiseks, võtan selle tagasi, kus see lokaalse globaalse probleem selles kohas välja tulevad. Ainstan otsis oma võrrandite lahendid gravitatsioonilainete keeles. Nende lainete keelest võis detekteeriti alles paar aastat tagasi ja mis üle-eelmise aasta maailma füüsika absoluutne tähtsündmus võrrandite lahendamisel tekkis koht, mida hüütakse singulaarsuseks. See polaarsus on nii naljakas kui see ka ei ole globaalsuse lahutamatu komponent. Te võite seda väga lihtsalt ette kujutada karvase jalgpalli kammimise kaudu. Kui sa hakkad seda kammest avastate, et te peate tegema kas seitli või kes kuskil tuulepesa. Kui vaatate paljud oma kukalt peeglist, te näete tuulepesa selgub, et te ei saa seda vältida ka teoreetiliselt, mitte ka terve maa peal, mitte ka päikese peale, mitte meie oma peas saame selle kaudu vältida, näol pole karvased. Nõnda on püsipunkt osa globaalsest lahendusest. Kohad, kus teatavad suurused kaotavad mõtte. Maa peal on veel vähemalt kaks. Teate küll, põhjapoolse lõunapoolus, kus laiuskraad on 90 aga pikkuskraadil pole mõtet. Lõuna-põhjapoolus ei ole maa jaoks mitte midagi erilist. See on meie probleem. Et me näeme seal probleemi samuti ka karvase jalgpalli kammimisega ja installi lahendiga, sest ainstail tollel ajal ei osanud lahti saada umbes samasugusest asjast nagu põhja ja lõunapoolus. Meie maa peal, globaalse lokaalse vahekord saab väga elavaks komplekssüsteemides. Komplekssüsteemide osade komplekssüsteemide üks eriline omadus on, et väikesed häiritused neis võivad edasi kanduda tervele süsteemile. Nii ei ole võimalik ka mitte teoreetiliselt pikemat aega ilma täpselt ennustada. Ja nii sündis ka näiteks teine Hiina-Jaapani sõda, mis algas intsidendist Marco Polo sillal seitsmendal juulil 1937 lihtsalt arusaamatusest ja mille kohta hiljem öeldi, et kui kõik oleksid pannud komad õigesse kohta, ei põleks Shanghai taolised asjad ja ilma ennustamatus pikema aja peale on üks osa meie universumi struktuurist. See on koht, kus globaalne ja lokaalne saavad kokku ja näitavad meile, et vahetegemine nende kahe vahel on ennekõike meie kahe kõrva vahel aga mitte tegelikkuses. On süsteeme, kus lokaalse globaalse vahele ei saa tõmmata piire Jon süsteeme, kus vahetegemine on kohustuslik. Ja kui ma tuletaksin meelde Kurt vanne kuti poolt meile vahendatud püha augusti nende sõnu mis ütleb, et jah, tegelikult palvetab. Et neil oleks jõudu muuta asju, mida me saame muuta tarkust, mitte tarkust, küll leplikkust leppida sellega, mida me ei saa muuta. Aga tarkust, et teha vahet nende kahe vahel, aitäh. Aitäh Tarmole, isegi minul hakkas juba parem. Elu pärast Google'it saatesari toob teieni Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusarja mis pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajad Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid Algis Pauliukaitis, Aili Jõeleht, Priit Karinud, Virgo mäe helirežissöör, Maristomba helilooja Hendrik Kaljujärv. Teksti loeb Taavi Eelma. Kuulake saateid ja täispikkuses loenguid elu pärast Google'it koos publiku küsimuste ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaariga vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist sealtsamast leiatega tulevikuvisioonide saatesarja Raadio Jaik. Vaadake kodulehte Jaik poee. Kohtumiseni järgmisel laupäeval pärast kella viieseid, uudiseid vikerraadios. Elu pärast Google'it.