Elu pärast Google'it. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusari elu pärast Google'it pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Loengud olid aluseks jooni järjeks tulevikuvisioonide saatesarjale Raadio Jaik, mida saate kuulata vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Pärast Google'it. Kaupo VIP on õppinud põhjalikumalt teadusfilosoofiat, pealiskaudsemalt füüsikat, majandust ja biosemiootikut. Ta on siiani aktiivne iseõppija. Leiba on ta muu hulgas teeninud ehitustöölise bussijuhi ja pedagoogina, aga viimased 30 aastat on ta eraettevõtja kaupa On raamatute globaalpohmellusja lokaalravitsus autor ning tegev lektorina globaalprobleemide teemadel. Ühiskondlikult hõivatud on ta Torgu kuningriigi tegemistes Sõrve Lions klubis Eesti Rooma klubis ja Eestimaa kogus muudeks huvideksn klipid, melomaania, genealoogia, monomastika ja fotograafia. Ma tervitan teid siis kõigepealt lokaalse Torgu kuningriigi poolt ja siis globaalse Rooma Klubi poolt, tõsi küll lokaalses vormis, et Eesti Rooma Klubi poolt ja just sellepärast, et Rooma Klubi sai sel aastal 50 aastaseks, õigemini saab oktoobris tähistatakse seda. Ja miks Rooma klubi siia puutub, sellisesse teemasse nagu globaalne ja lokaalne, et nemad on ainsana võtnud kätte ja teinud siis õigemini tellinud Massachusettsi tehnikainstituudi tööna sellise pikema prognoosi. Noh, tegelikult siis võib öelda, et 130 aasta peale Noh, see see asi, see uuring iseenesest leidis aset ja ilmus siis 1092. aastal agaa siis tänase seisuga on siis seda noh, mõnes mõttes võib öelda täiendatud ja ja ma püüan selle globaalse lokaalse teemaga siis anda selle tunni aja jooksul, mis mul on siis mingi ülevaate, ma loodan, et ma väga keeruliseks ei lähe. Aga ma vaatan isegi vastavad valgustid, nii palju neid inimesi palju siin on, andke märku, kes on lugenud neid raamatuid. Ossa, pagan, kui palju naasen, uskumatu keeruliselt igavat raamatut. Väga meeldiv, et ma loodan, et teil igavaks ei lähe. Et kõigepealt globaalne ja lokaalne, huvitaval kombel ei saa ühest rääkida ilma teiseta. Et ega inimlik ennem seda, kui ta pahaaimamatult hakkas organiseeruma tsivilisatsioon indeks ei olnud lokaalne. Et see globaalsuselokaalsus on väga tugevalt seotud lokaalsusel lookus või, või kindel asukoht. Noh, inimliik ikkagi ennem põllumajandus on jõudmist oli sisuliselt ikka rändav. Sest kui sa keskkonnast võtad korjad kokku mingisuguse endale vajaoleva energia sisendi siis loomulikult tuleb, tuleb edasi kõndida ja tänu sellele ka kaseliik levis päris suhteliselt kiiresti üle terve planeedi. See on umbes nii, nagu kui keegi tänaval küsib. Et kus kohas on see või teine, ma tean muuseum või, või mingi arhitektuuri mälestus siis ärgedel nii kergesti ära laske minna, et hakake rääkima sellest, kuidas kõigepealt noh, jumal lõi maa ja siis kuidas seda maja ehitati ja kuidas linn tekkis ja nii edasi, et noh, mina samamoodi siis käitun nüüd selle asjaga, et püüan siis hakata kaugelt otsast pihta, pärast jõuame võib-olla kuskile välja. Ja kõigepealt muidugi, mida kõik teavad niikuinii, kõiges on loomulikult süüdi naised. See on teada. Et tõenäoliselt oligi see asi, nägi välja kuidagi nii, et et naised ütlesid meestele, et kuulge, et kaua me jookseme oma lapsed süles teile järgi, et aitab naljast. Ütleme selline lihtsustatud vaade sellele asjale, et panete, teete meile siia onnija ja me paneme siia need seemned maha, et me ei pea neid korjama, et me teame, et seemnest kasvab see see on huvitav asi, et see teadmine, et seemnest taim kasvab, see ilmselt oli, oli juba miljoneid aastaid, aga aga ta kuskil 11000 või 12000 aastat tagasi kasutusele võeti sellisel kujul. See tähendab seda arvatavasti, et et see asustus nendes piirkondades oli ikkagi piisavat tihedaks muutunud. Selleks ajaks, kui jää hakkas lõppema tähendas mingisuguseid tuntavaid kliimamuutusi ja selgus, et lihtsalt ei ole nagu enam kuskile rännata, et oleks võib-olla kohapeal hakkama saada. Ja võib ka kujutleda seda šoki, et noh, kuigi see teadmine oli jah, täiesti alati olemas. Kui sa paned selle seemne maha, siis sealt kasvab midagi, aga näiteks odra kujutage varajane Aderi 30 tera kasvatas otsa. See on hullem kui Buratino lollidemaal, et kass Basilio soovitusel paned sinna selle mendi maha ja kasvab, kui ta peaks. Tänapäeval saaksite viie Panka kevadel ühe euro ja siis saaksite sügiseks 30 käte selleks ikka päris võimas. Ilmselt selline võimas energia sisend tekitas olukorra, kus tagasiteed enam ei olnud, et selles mõttes tsivilisatsioon oli põlluharija jaoks tegelikult lõks. Sellest lõksust ei olnud enam võimalik välja pääseda, sest et niipea, kui tekkis mingi toidutagavara niipea, hakkas rahvaarv paljunema, suurenema, kasvama. Ja see tähendas, mida see tähendas, seda, et tuli veel rohkem maa tarid, eks ole, et ära toita ka teisi. Ega ilmaasjata ei olnud siis ka piibliloos jutt sellest, kuidas kaini ja Aabeli olid kõige suuremad vihavaenlased, sest et tõesti nomaadist rändkarjakasvataja ja põlluharija, noh kõik kujutavad ette, kuidas kui sa ikka ajad oma karja teise rukis siis või otra odrapõllul, et pidi kõris päris kõva viha tekitama. Siin mõned terminid, kasutan komplexuse asemel sõna põimsus, miks? Sellepärast, et väga tihti aetakse segi komplekssust ja komplitseeritust, need on kaks erinevat asja ja ka soome-ugri keeltes on nad väga sarnased ladina keeletüvedega, et et komman kaku ja plikan voltima või või murdma, aga pleks on kerima, lõimima või siis kuduma. Üks on siis, iseloomustab keerulist süsteemi, mis võib olla näiteks nööripundar või näiteks kellamehhanism. Tema erinevus sellisest kompleksist süsteemist on see, et te saate selle kellamehhanismi osadeks lahti võtta või nöörikera lahti kerida ja uuesti kokku kerida. Kompleksseid süsteeme iseloomustab see, et võib võimsaid süsteeme iseloomustab see, et tema osad on omavahel sellisel kujul kokku põimunud. Et sellest lõimumisest tekib teatav sünergia, tekib mingi uus kvaliteet, mida need osad eraldi võttes ei sisalda, ehk siis kui te näiteks endal eemaldate kehast, noh, ma ei tea, närvisüsteemi või aju või, või kopsu, et siis võib uuesti selle sinna tagasi panna ja nagu keerukus, Alex sama, aga mingisugune kvalitatiivne asi, mida me nimetame elususeks, on selles süsteemis kohe kadunud. Selles mõttes võimsus on natukene teine asi, kui keerukus eesti keeles on hea minu meelest vahet teha, kui üks on põimsuse, teine keerukus. Üks asi, mis on oluline kogu selle asja juures, on veel see, et meeles pidada seda, et tsivilisatsioon iseenesest on täpselt samasugune ise organiseeriv sotsiaalökoloogiline süsteem, ise organiseerub süsteem nii nagu kõik elusainesüsteemid. Pärast vaatame neid reeglipäraselt, aga aga põhimõte on selles, et sellise iseorganiseeruvad kõigi nende iseorganiseeruvad võimsate süsteemide käitumist on tegelikult võimalik sellisel natukene barbaarsel lihtsustatud moel, aga siiski on võimalik analüüsida ja nende reeglite järgi siis ekstrapoleerida neid olukordi, ütleme mis juhtub siis ja mis juhtub siis. Ja teine asi, et, et kõik ainesüsteemid absoluutselt kõik ainesüsteemid iseorganiseeruvad alati sellisel moel mis võimaldab sellel süsteemil maksimiseerida ennast läbivate energiavoog. Ehk siis sellise reegli ütleme niinimetatud termodünaamika neljanda või mõni ütleb viienda reegli järgi, siis võiks öelda seda. Et Darwini lähenemine evolutsioonile tähendaks siis selles keeles seda, et et alati tingimusteta evolutsiooniprotsessis tuleb võitjaks see organism, kes suudab endale eespoolt rohkem energiat sisse suunata, tagantpoolt rohkem saastat välja paisata. Nende teatud seaduspärade kasutamine võimaldaks siis nüüd nagu teha selliseid stsenaariumeid koostada, et vaadata, mis siis edasi saama hakkab. Ja mis teaduse roll suuremas plaanis võikski olla ta. Ta ei ole meile küll kunagi vastanud, nagu nendele meie nii-öelda suurtele küsimustele, et mis on elu mõte ja, ja nii edasi, aga ta siiski oma metoodikaga suudab tekitada sellise olukorra, kus me saame teades reegleid, kuidas asjad toimivad. Me saame teha prognoose tuleviku kohta. Ja selline prognoos siis oligi see nimistu uuring, mis Rooma klubi initsiatiivil kokku pandi. Rooma klubi mõte oligi see, et teades inimkonna seniseid arenguid oleks mõistlik tekitada mingisugunegi kujutlus meie tsivilisatsiooni jaoks sellest, mis tulemas on, et kas meil siis oleks vaja millestki hoiduda või midagi ette võtta, ekstra või teha. Ja selle metoodika järgi, mis siis tol ajal oli see mudel vööt kolm nii-öelda arvutimudel tolleaegsed arvutid muidugi jah, olid hiigelsuured, aga see neid ei teinud muidugi paremaks tänapäevastest, aga, aga põhimõtteliselt suhteliselt robustne süsteem võimaldas siis sellise põimsüsteemi puhul arvestada siis enamuse nende tagasisidega, mis erinevate selliste süsteemide vahel toimivad ja need süsteemid, mis siis ette võeti Olit kõigepealt taastumatute loodusressursside hulk siis toiduainete tootmine ühe inimese kohta planeedil, tööstustoodang ühe inimese kohta, elanikkonna arvukus ja reostatuse tase. Ja tagasi sidestused, neid muidugi oli väga palju, aga iseloomustada seda pilti ja noh, et võib ette kujutada, eks ole, et kui no näiteks, et reostuse tase kasvab väga suureks, siis on selge, et elanikkonna arvukusele ja tervisele peaks see mõjuma. Ja kui siis elanikkonna arvukus väheneb, siis peaks reostus vähenema ja nii edasi ja nii edasi nad sellised noh, labaselt väljendades selliseid tagasi sidestusi on võimalik siis välja tuua. Kuigi mingisugune aimdus muidugi oli aga see, milline nad jõudsid, ehmatus nüüd endid ka, sest et ükskõik kuidas nad neid mudeleid kokku püüdsid panna, nad kõik näitasid seda, et et sisuliselt igal juhul jääb tööstusrevolutsiooni jaoks 21. sajand viimaseks. Et seda tausta lahti seletada, võiks ikkagi natukene rääkida nendest üldprintsiipidest, et see praegune arusaamine on see, eks ole, mitte looja ei ütelnud, et saagu valgus, vaid, aga midagi midagi analoogilist toimus, et et universum siis kuidagi mingi nipiga läks oma termodünaamilist tasakaaluasendist välja. Ja kõik protsessid, mis meie universumis üldse toimuda saavad nad kõik toimuvad siis nii-öelda korrapärasuse lagunemise teel. Et allamäge veeremine sellest selle mäe otsast, mis on siis termodünaamilise tasakaalutuse mäe otsast siis veerema nagu kõikide protsessidega allamäge. Ja selliseid protsesse iseloomustab selline tüüpiline graafik. Et kõigepealt on suur hulk ainet, energiat, mis tavaliselt kontsentreerub, noh, me võime kujutada näiteks päikest, meil on hulk vesinikku, eks ole, ühes hunnikus siis hakkavad seal mingisugused protsessid ja selle vesiniku paiskamine maailmaruumi osaliselt nende protsesside tulemusena niimoodi päike kaotab päris mitmeid sadu tonne sekundis oma massi muutes selle siis soojuseks. Ja lõpuks muutub see kõik siis Eiliumiks, mis on siis selles mõttes nagu saaste. Lihtsam oleks vaibal vaadata seda, et kui me hakkame veini tegema noh, vein teatavasti. Kuid pärmiseentega kunagi sate suhtlema hakatud Björgenile järgmisena elu mõtet nagu paljastage nende elu mõtte lämbuda oma väljaheidetesse, et me saaksime seda juua, üteldud oi kui hea šampus. Aga põhimõtteliselt pärmiseentel kinnistes anumates läheb see asi umbes samamoodi välja, et on siis mingi suhkrulahus ja, ja siis pärmiseente hulk kasvab ja mida mööda siis seal suhkrulahuse asemel on siis need väljaheiteid, mis on alkohol siis seda mõjutasid pärmiseened ise hääbuvad seal aga kogu universumis siis need protsessid on liikunud algusest peale niimoodi, et järjest kiirendatud tempos selliste struktuuride poole ja sellise kompleksse poole, mis võimaldab järjest kiiremini. Neid olemasolevaid energia ja mateeria hulki muuta soojuseks ja soojus on selline energiavorm, mida enam, kui ta on korraga soojuseks muutunud energia siis teda enam teist korda kasutada ei ole võimalik hajuks siis maailmaruumi, et lõpuks peaks siis nagu kõik maailmaruumi laiali hajuma. Et võrrelda näiteks päike muudab oma mateeriast soojuseks sellise võimsusega seal 0,000 25 vatti ühe kilogrammi kohta. Keskmine imetaja keskmine, ütleme nagu mingi 70 kilone hüljes töötab võimsusega 1,5 vatti kilogrammi kohta, see tähendab, et on 6000 korda võimsam kui päike. Mina olen sajakilone imetaja rohkem kui sajakilone. Ma panen veel võimsam, tänane inimene neid kasutab lisaks sellele, et nad oma metabolismi telekasutab veel kehaväliselt tohutu hulga energiat, nii et meie keskmine võimsus on kuskil 11000 vatti kilogrammi kohta. Et me oleme siis nendest tavalistest imetajatest veel 7000, no rohkem kui 7000 korda võimsamad ja kui nagu selline praegune arusaamine senisest arengusuunast õige võiks olla, siis eks ole, me räägime sellest, et meil peaks mingi tehisintellekt tekkida, aga see tehisintellekt, praegune on pigem siis nagu meie poolt programmeeritud. Aga see artifitselt Jenerale intelligents, see peaks siis olema selline intellektivorm, mis suudab ennast ise programmeerida ja tõenäoliselt siis saabub see niinimetatud kuidas seda nimetatakse kollaps, kollapsiks, võit, just singulaarsus punkt, eks ole. Mis põhimõtteliselt tähendab seda, et inimliik võiks sellele tehisintellekti esindajale siis hakata tunduma midagi midagi taolist, nagu meile toataimed, noh, ega ta ka ei ole nagu eriti intellektuaalset pinget see suhtlemine ei paku, aga noh, kui ta kenasti käitub, siis võitjad või aknalaual hoida. Kui ta häirima hakkab, siis võib ka aknast välja visatud nagu südametunnistuse piin ilmselt ei ole aga selliseid hirme nagu, mis tüüpilised on, et noh, suled ja hävitab inimesed planeedilt ära, see on nagu rohkem seotud sellega, et meie ise oleme kogu aeg teiste bioloogiliste olenditega siin sunnitud oma eksistentsi nišše jagama. Selline intellektivorm, mis ei ole enam nii nagu bioloogiline olend, kes meid me peame, eks ole, püsima kuskil, et normaalselt toimida. Peame seal planeedi õhu ookeani põhjas ei saagi väga kõrgele tõusta kuskil seal normaalne inimene, noh, kolme kilomeetri kõrgusel, eks ole, maksimum siis juba nagu kehva hingata vee alla ka ei saa nagu eriti minna. Temperatuurivahemik on ka tohutult väike, pole meil võimalik avakosmosesse minna, pole meil ei talu kõrgeid ega madalaid temperatuur, et planeet peab olema tohutu kitsas temperatuurivahemikus, et me saaksime üldse eksisteerida, ühtegi nendest takistustest sellisel intellektil ei oleks, seda võiks vabalt astuda juba mõne aja pärast avakosmosesse, nii et tal ei ole nagu inimesega mingisuguseid ressursse ega Maidega puid tõenäoliselt jagada. Loodame, et see nii on ka. Kui see arenguskaala nagu peaks ka edaspidi samamoodi jätkuma, et siis väga tõenäoline on, et see praegu mõned uuringud väidavad seda, et see ongi mateeria kergema vastupanuvorm meie universumist ehk siis intellekti tekkimine on loogiliste arengute tulemus ja kogu meie universum on kuidagi niimoodi organiseeritud, et et ainel on lihtsam minna sellist lihtsama vastupanu teed just nimelt sellepärast, et see üldentroopia kasv on see, mis suunab see allamäge veeremine on see, mis suunab kõik protsessid järjest energia intensiivsemate järjest võimsamate ainesüsteemide poole. No siin on siuksed hästi labased näited, eks ole, kes raamatut vaadanud, see on kursis, kuidas siis isegi lihtne metallikuubik võib ülekuumutatud survele ülekuumutatud voolava vee soojuse distsipeerimix ehk raiskamiseks ehk hajutamiseks muuta oma struktuuri juba mingisuguse tühise mõne tunni jooksul. Aga suurem osa mateeriast seda teeb või näiteks avakosmoses sellised iseorganiseeruvad protoelusainesüsteemid nagu üldiselt sellist protsessi nimetaks ana bulismiks, aga, aga lihtsalt täiesti avakosmoses tähtede ultraviolett kiirguse toimel kuskile tolmuosakese peal kogunenud erinevatest molekulidest moodustub näiteks riboos, mis on selles mõttes üllatav, eks ole, et Tseedeeriboosungi rakkude ja, ja modifitseeritud ka meie RNA ehituskivi. Aga üldine see liikumine on alati suhteliselt sarnane. Me võime võtta aluseks ükskõik mis süsteemid. Me võime võtta mingisuguse noh, niinimetatud ürgsupi, eks ole, kus on näiteks tõesti mingit organellid või siuksed poolelusad või, või noh, ütleme näiteks viirusime ka ei loe ju elusateks organismideks. Aga ta siiski kannab juba RNA-d, aga ütleme, et mingid organellid seal organiseerunud ja nad hakkavad koonduma, liituma mingiteks, liitorganismid, eks. Nii et sama printsiip kehtib tegelikult noh, olgu see tööstusettevõtted või inimesed või, aga inimeste puhul on seda nagu lihtsam võib-olla vaadata, kui me kujutame ette, et mingisuguseid suguharusid tõesti tolleaegses matriarhatis ja kujutame ette, et nad siis mingitel tingimustel tingimuste kokkulangemisel on sunnitud paikseks jääma. See tähendab seda, et nad on sunnitud siis seal kohapeal endale toitu kasvatama ja hea küll, mehed seal jooksevad ringi võib-olla kuskil mingite loomade järgiga tassivad siis silla ja, ja võib-olla siis on mingi osa kodustatud loomi, seal ka kohapeal põldu ei saa kaasa võtta, enam, põld on paigas. Tähendab kohe seda, et ühiskond hakkab, ütleme, see kogukond hakkab sattuma järjest uute, ootamatute probleemide ette, mida neil varem ei ole vaja lahendada. Elementaarne on see, et minul on seal Sõrves siiamaale probleem, et ma olen küll püüdnud sigadega vestelda, aga nad ei suuda kuidagi aru saada, et see taim, neid, mis on, mina nimetan kartuliks seda, et see taim on minu eraomand. Tema arvab, et taim on taim, eks ole, et noh, söö ise ja anna teistele ja tuleb ja tuunita üles. Niisiis tuleb teda kuidagi takistada, sest kui ta mulle selle nahka paneb selle saagi, siis, siis on kogu mu töö olnud mõttetu. Ehk teisisõnu siis nüüd kui kui sa hakkad kasvatama ise endale toitu, siis sa pead öösel näiteks seda valvama, sa pead kraave kaevama, sa pead mingid tööriistad kasutusel võtma, maju on vaja või noh, onne on vaja ehitada ja nii edasi. Ja tavaliselt kipub olema niimoodi, et alguses võid ju kokku leppida, et ükskord läheb Juhane, teinekord läheb Jaan. Aga tavaliselt on ikka ühed inimesed on ikka paremad sõdimise peale, teised majaehitusele kolmandat, võib-olla kuidagi neelse kraavi kaevanud, tuleb jube hästi välja ja neljandatele lihtsalt tööriistad nagu iseenesest sünnivad. Et parem on ikkagi see tööjaotus tekitada, niiet et üks inimene ongi seal ja kui see inimene nüüd ongi näiteks seal tõrjumas neid metsloomi või ka teisi suguharusid, kes muidugi hea meelega tuleks, võtaks kogu selle saagi kaasa. Siis mida see tähendab, see tähendab seda, et kui ülejäänud tegevus käib selle nimel, et kõigil oleks parem olla, sest millal siis tema endale vilja kasvatada või loomi kasvatab, teab, kui tema peab öösel valvama, päeval ta ei saa seda teha. Noh, lihtne loogika ütleb seda, et aga lepime siis kokku, et anname, igaüks annab talle mingisuguse väikese osa oma, sest see on meie kõigi huvides ja sellisel kujul hakkab see ühiskond komplekssemaks muutuma võimsamaks, muutuma selles mõttes, et tekib järjest uusi osasid, kes ise endale energia sisendit ei hangi. Aga ilma kelle olemasoluta kogu see süsteem toimida ei saa. Ja see areng on väga kiire, nii et kuni sinnamaale, et juba mingi 6000 aastat tagasi väidetavalt Mesopotaamias olid linna, mille elanikkond või sulatada kuskil 20000 inimeseni. No ei ole võimalik enam meeles pidada, et kuule, kas Juhan, sina maksid oma maksu või Ants või et siis tulebki teate, mis sul kaaluühikud leiutada. Numbrid leiutada, kiri leiutada, hakata asju kirja panema ja nende savi ja bituumentahvlite põhiline sisu ongi 92 protsendi ulatuses see, et kes, kui palju on oma maksu maksnud ja kes ei ole maksnud ja kes mida peab maksma. Need inimesed ei olnud kunagi nagu kokku tulnud, üteldud, teate, mehed, hakkame nüüd tsivilisatsioon ehitama, seda pole kunagi olnud. Nad jõudsid selle tsivilisatsiooni loomiseni tänu sellele, et meil tuli lahendada mingil moel oma võimsuse kasvu ette tekkivaid probleeme. Ja nad leidsid head lahendused nendele. Niipea kui tekkis selline aste, siis oli jällegi uued inimesed, kes ise endale toitu kasvatama alates kirjutajatest ja, ja keegi pidi õpetama neid kirjutajaid ja nii edasi ja nii edasi. Kuni me jõuame siis selleni välja, et on mingisugune tohutult mitmekesine, nagu ütleme antropoloogid siin arvavad, et muistsetel selliste või varane poliitilistel suguharudel võis olla seal mingit tosina jagu mingeid erilisi sotsiaalseid rolle. No ütleme, seal šamaan on üks väga kindel näide, eks ole, mingi jahimees on kindel näide kindlast rollist, mingi, võib-olla ka mingi amm või või suguharu patriarh või keegi, aga, aga tänapäeval, kui te vaatate, jah, Euroopa liidus on olemas sellised asjad nagu erialaspetsialistide loendit seal annab kuni 200000 nimetust. Ja kõik need inimesed tegelevad, nad ei tegele põllumajandusega, tegelevad millegi muuga, see tähendab seda, et põllumajandus Need, kes kasvatavad vilja, peavad nalja maksu maksma. Otse loomulik on see, et lõpuks asendada see, et sa vilja annad, asendada seda toitu sümboliseerima mingisuguse asjaga, mis on raha nii või teisiti, igatahes komplekssust kasvab tohutu kiirusega ja iseloomulik on see, et kui need mingisugused loodusliku valiku mõjutegurid, mis iganes võivad olla looduslikuks valikuks, võib nimetada ka mõne teise suguharu pealetungimist näiteks või siis mingisugust kliimamuutust või, või kasvõi näiteks muldade degradeerumisest pikem ja põllumajandustegevuse tagajärjel. Ükskõik milline mõjutegureid järsult sellist kõrgelt võimsaks muutunud süsteemi mõjutab ja viib rivist välja ühe lüli sellest siis mida võimsam on süsteem, seda lihtsam on tal kokku kukkuda. Kui me võtame näiteks enda tehnilise tsivilisatsiooni näitena siin kõrvale, siis noh, mingisugune 100 ütleme 120 aastat tagasi, kui keegi oleks ütelda, et homsest on elekter ära kaks nädalat, siis kõikaks kehtinud õlgu ei küsinud, mis asi on elekter on, või kui oleks ütelda, et Google'it ei ole või, või ütleme näiteks tänapäeval muidugi selge, et, et kui oleks keegi ütelnud, et internetihomsest ei ole noh, et praegu teismeliselt, eks korraldaks suitsiidi ilmselt kõik, aga tegelikult kukuks kokku nimi, kõik võimalik kaubandus, transport, pangandus, me oleme kõik juba rajanud oma süsteemid selliselt, et me arvestame, et meil on kogu aeg see üksus olemas, mis tegelikult ise mingisugust energiat meie süsteemile juurde ei tooda. Aga ta muutunud lahutamatuks osaks meie struktuurist. Seda ei saa enam sellest kehast välja rebida, nii nagu ei saa meie kehast võtta välja maksa ilmad meie kogu komplekssüsteem, mida me nimetame elusaks organismiga variseks kokku see tulemus sellele on, siis võiks öelda, et kui mingi 12 tunnisel kella skaalal seda vaadata, siis umbes 200000 aastat on inimene olnud näinud välja selline nagu meie praegu. Tõsi küll, ajumaht on olnud suurem, et meie ajumaht on umbes 10 15 protsenti väiksem kui meie eelkäijatel. Miks, sellepärast et sellel põimsusel on veel üks huvitav asi, et võiks arvata, et võimsuse kasv muudab ühiskonnas toimimist keerukamaks, aga võib-olla kontraintuitiivselt see kõlab aga, aga tegelikult on vastupidi. Mida võimsam on ühiskond, mida reguleeritum ta on, seda lihtsam on üksikisikul seal käituda näiteks nii kaugele välja, et juba sisuliselt turumajandusele üleminekuga me lõikasime ennast sisuliselt, et suures osas lahti sellisest loodusliku valiku põhilistest teguritest suutsime hakata tagama endale sellist elukeskkonda. Et me nagu ei puutunud enam elusloodusesse ja eriti tänapäeva linnas pole sellest nagu üldse mõtet rääkida, eks ole, kõik teavad, et et kõnepruugis juba see, et noh, et, et läheme välja loodusesse ja loomulikult me jää sinna loodusesse, me tuleme sealt loodusest tagasi, võib olla ohtlik ja nii edasi. Aga jah, et see ajumahu vähenemine tõesti noh, kuna meil on vähem asju, mille üle me peame muretsema ja meil on vähem tarvis ümbrust jälgida, siis on üsna loomulik, et meie ajumaht võib olla väiksem. Sest meil on ainult spetsiifilisi asju vaja teada Rooma impeeriumis. Inimene pidi teadma ka seda, kuskohast näiteks piim tuleb või kuidas kartul kasvab või kuidas endale jalanõusid ja siis meil seda muret ei ole, me teame, et nad kõik tulevad poest. Et ei ole mingit probleemi, et seal mingid veel väiksed nipinad, mingi karvane loom, kelle udarast piim tuleb, meil ei ole seda tarvis teada, meil on oma kindel eriala, millega me tegeleme ja, ja sellepärast on meil ka mitte kolm klassi külakooli, vaid doktorikraadist jääb ka väheks, sellepärast et me läheme väga spetsiifiliselt oma sellesse erialasse sisse oma sellesse osasse, sellest põimsüsteemist, et me saaksime seda toimetada, meid ei huvita teised asjad ja meil ei ole vaja tendents teada. Nii et meie silmaring on selles mõttes ahtam, aga meie teadmised ühes konkreetses asjas on tunduvalt sügavamad. Aga jah, et umbes 200 aastat jah, me vähemalt välja näeme umbes sarnased. Et kui siis 12 tunnisele skaalale panna siis me olimegi kuni kuni kella 11 56-ni olime, olimegi siis küttide korilased, kes sisuliselt käitusid nii nagu elamut, loomi lihtsalt selles mõttes natuke erilised olid, et meil võib-olla noh, esiteks nad kasutasid tuld, eks ole, ja veel mõningaid energia sisendeid, kasvatavaid asju nagu nagu tööriistad, aga, aga suhteliselt tavalise normaalse looma moodi. Ja nüüd siis oli see siis nüüd kliimamuutuse mõjul või on tõesti naised süüdi. Aga igatahes poliitilise agraarühiskonna Me rajasime kuskil umbes neli minutit tagasi, ühesõnaga neli minutit tagasi kukkusime ehitama tsivilisatsioone ja nüüd viimase 4,5 sekundiga rajasime tööstustsivilisatsiooni ja koos sellega meie arvukus äkki hüppanud. Nii et meil läks, ütleme noh, kui võtta päris kõndivatest ahvidest, siis vähemalt kaks miljonit aastat, aga ütleme, 200000 aastat läks meil selleks, et saada esimene miljard täis järgmise miljardi saime 123 aastaga siis 33 aastat, 15 aastat, 13 aastat 12 ja nii edasi, et see käsitlus neid, mis kuulub selle selliste prognooside juurde nagu, nagu nimistu Brow kasu piirituse ütleb, et see põhjus, miks miks selline asi sai juhtuda, on see, et meie Energia sisend hüppeliselt kasvas koos fossiilkütuste kasutuselevõtuga sellisele püsikaste bioloogiast lähtuvale majanduskäsitlusele, mis tegelikult praegune nii-öelda uus klassikaline majanduskäsitlus nimetab sellist lähenemist ka Maltusluseks. Kunagise esimese elukutselise majandusteadlase Maltuse Eurocmaltuse järgi kes rääkis sellest, et kõik see, mida me saame heaoluks nimetada, tuleb meie ümbritsevast meid ümbritsevast loodusest ja meie oma Sist jõuga kujundame sisendid, mis tulevad loodusest kujundama oma tööjõuga ümber millekski, mida me saame nimetada mingisuguseks väärtuseks enda jaoks. Aga et seoses sellega siis, kuna kuna see niimoodi on, siis alati, kui rahvaarv läheb liiga suureks siis loogiliselt peab vähenema heaolu. Ja siis, kui heaolu väheneb, siis tulevad kolm ratsanikku, näid katk ja sõda ja näed siis kahandavad selle rahva arvura hopsti üldine selline heaolu kasvab. Aga peale seda, kui võeti kasutusele fossiilkütused, tundus, et nagu polegi enam tähtis, kui palju kellelgi nüüd maad jagub. Et heaolu kasvas koos elanike arvukuse kasvuga. Selgelt on märgatav ka see, et, et kui võtta riigid panna mingisugusele sellisele skaalale, siis mida kõrgem on rahvuslik koguprodukt ühe inimese kohta, seda suurem on ka energiasisend ühe inimese kohta, et see on lahutamatult seotud sellega, nagu oleks kõik tore. Aga midagi nüüd on juhtunud meil viimasel ajal. Nõnda kas keegi pani tähele? Siin eelmine nädal? Eesti Raadio edastas ka selle uudised. Europa Liit jõudis oma majandusega kriisieelse tasemeni tagasi juulikuus, see tähendab seda, et meil ei ole olnud majanduskasv alates 2007.-st aastast. Küllaltki hämmastav asi, sellist asja nii pikalt ei ole. Ei ole olnud 30.-te aastate kriis, näiteks Eestis oli kolm, mõni ütleb neli aastat kestmisele nüüd siis 11 aastat sisuliselt terves Euroopa liidus keskmisena Eestis me jõudsime tagasi 2007. aasta tasemeni, praeguse statistika järgi 2016. aasta lõpuks, aga sealjuures 2010.-st aastast muudeti statistikaaluseid. Nii et tegelikkuses tõenäoliselt, kui me arvestasime rahvuslik koguprodukti sama metoodika järgi, mis oli varem siis me ikka veel ei oleks tagasi 2007. aasta tasemel. Miks see nii kole on? Meil on mitu sellist olulist punkti, mis mis ilma kasuta, ei toimi. Ehk Me oleme noh, me ei tohiks öelda, et meie oleme kujundanud, aga, aga meie selle komplekssüsteemi põimsüsteemi kujunemisel on need süsteemid selliselt need allsüsteemid selliselt välja kujunenud, et nad ei saa enam ilma kasuta hakkama. Ja seal viimase 200 ka 150 aasta probleem. Üks nendest on siis see, et meil rahvaarv endiselt kasvab tohutu kiirusega, kuigi mõni ütleb, et noh, nüüd pole enam mingit probleemi. Aga endiselt kasvama 1,1 protsenti aastas. Mõni ütleb, et see on nagu tühiasi, aga kui, kui te võtate protsendiga kasvu, sõnade eksponentide kasv, võtate naturaallogaritmi 69,8, võtate, võtate 70 alatega, võtate arvu 70, jagate selle mingisuguse asja kasvuprotsendiga kasvuprotsent aastas, siis te saate selle aastate aru, mis aegade kahekordistub. Ehk siis 1,1 protsenti aastas kasvu, see tähendab kahekordistumist kuskilt natukene üle 60 aasta kahekordistumist praegusest seisust, kui me püüaks seda ette kujutada, üsna ränk. Aga niikaua, kui te jõuate öelda kaks sekundit nii kaua selle kahe sekundiga on viis inimest rohkem planeedil. See on, see ei ole, mitte ei ole viis inimest sündinud juurde, vaid see on sündide-surmade vahe. 170 inimest minutis 90 miljonit tuleb aastas juurde ja kui majandus ei kasva, kui koguprodukti maht ei kasva siis tähendab see ju seda, et meil on iga päevaga tuleb kõike seda, mis, mida me nimetame heaoluks peame jagama 246000 inimesega rohkem, igal aastal on 90 miljonit inimest rohkem, kellega me peaksime omajalu jagama. Ei kipu seda tegema, me ei tahaks seda teha. Ja teine asi on see, et kuidas on välja kujunenud meie rahanduse pangandus. Kui me kujutame ette sellist kooki mingisugust, mis on siis, olgu ta pere, eelarve või, või ütleme, mingi ettevõtte või riik ettevõttega on hästi lihtne nagu võib-olla mõista ja kirjeldada seda me tahame arendada oma seda kooki kasvatada, võtame sinna sisse laenu, mis on üsna loogiline olnud juba juba varasemast ajast. Et seda vähemalt, no ütleme, et tootmisettevõte, et me tahame siis konveierid täiustada. Võtame selle laenu. Ja nüüd, kui see üldine majanduskasv on ja meie ettevõtte saab kasvada, siis süsteemi tervik selleks ajaks, kui me peame laenu koos intressidega tagasi maksma, on kasvanud sedavõrd, et me saame rahulikult laenu ja intressid tagasi maksta. Ja meie süsteemi tervik, see kook on ikka endiselt veel suurem, kui ta oli enne laenu võtmist. Kui majandus ei kasva, oletame, et ta isegi ei kuku tagasi, aga ta jääb sama suureks siis see tähendab seda, et selleks hetkeks, kui me peaksime laenu ja intressid tagasi maksma siis me peame hakkama seda varasemat kooki lõhkuma juba väiksemaks, mis tähendab tegelikult pankrotti. Ja see madalseis just reaalmajanduses. Me peamegi siin vahet tegema ka reaalmajandusel ja majandusele üldisemalt, sest et tänapäevaks on tohutu palju igasuguseid finantsinstrument ilmunud selle aasta alguses oli, oli selline hinnang, mingid tegelased siin olid siis püüdnud arvutada välja et kui me peaksime reaalselt jaotama kõik varad, mis üldse maailmas nii-öelda olemas on selle raha peale, mis maailmas olemas on siis tuleks välja niimoodi, et praeguses väärtuses tuleks anda iga dollari vastu välja 1060 dollarit. See on päris vapustav, see on midagi taolist, nagu, nagu Weimari Saksamaal või 1094. aastal Ungaris. Peale sõda. Sellel koolkonna arvamus on, et see probleem on, on meie põhisisendi kasvutempo kadumine. Et võib järgida seda, kuna energia on endiselt meie tsivilisatsioonipõhiseid, tantsi, energiavorm on muutunud. Põllumajandus, nüüd isegi on meil selline põllumajandusega, tegeleb Põhja-Ameerikas ja ja Põhja-Euroopas vähem inimesi, kui vanglas istub vanglas istub kuskil, ütleme 1,6 1,7 protsenti elanikkonnast, põllumajandusega tegeleb kuskil 1,2 protsenti. See annab ka hea võrdluse sellest, mida põllumajandus tähendab, eks ole. Aga noh, see ei ole see vihje, aga miks me saame sellist asja endale lubada, on see muld ju tänapäeval, meil on ainult selleks, et taim püsti seisaks, muld on, on mingisugune selline substraat, mis hoiab taime püsti. Aga selleks, et ta toitained saaks selleks me paneme siis põlevkivi ja nafta ja maagaasi abil tehtud kompleksväetised sinna, siis paneme sinna igavesest Hervitsiidifungitsiidid, pestitsiidid, sõidame traktoriga 10 korda edasi-tagasi, fraktorisse paneme teadagi jälle nafta. Ühesõnaga kõik asjad käivad meil fossiilkütuste najal, mille tulemusena tegelikult sisuliselt sööme naftat ja maagaasi juba ehk siis ühe Toiduaine kalori kohta Põhja-Ameerikas Euroopas kulutatakse keskmiselt 10 kuni 12 kalorit fossiilkütust, energiat, see oli ka tegelikult selle 50.-te aastate lõpu rohelise revolutsiooni sisu, mille eest Norman porlauk sai Nobeli preemia. Ja õigusega sai siis ta tõepoolest päästis näljahädast Indias, Pakistanis, ainuüksi Indias ja Pakistanis umbes miljard inimest. Aga teisipidi sai ka siis, nendes riikides hakkas sõltuma siis inimeste toit sellest, et sinna läheb see nafta ja maagaas. Varem oli seal kolme kuni nelja väljasüsteem nagu, nagu vanasti meilgi, eks ole. Aga tänu naftale, Magazile ja kivis õele sai nüüd siis kõik need maatükid panna korraga toitu kasvatama lihtsalt selle tingimusega, et sinna on kogu aeg vaja järjest rohkem neid väetisi ja herbitsiidi pestitsiidi Fungitsiide, miks sellepärast et monokultuuri kasvatamine, selline lähenemine üldse, ega ta teistmoodi, kui olekski võimalik, selline lähenemine üldse, kasvatame ühes kohas koos sama monomonokultuurset sellist välja hoiame, see tekitab ise juba ahvatlusi näiteks nii-öelda meie nimetame kahjurputukatele neist kasvõi neile ahvatluseks Ale koguneda sinna ja seal rõõmsalt pidu panna, eks ole. Seni kuni nad pidid seda taime otsima kuskil väljalt mingit metsikut nisu või rukist või otra mõnda üksikut taime kuskil siis nende populatsioon ei saanud ka suur olla. Aga me oleme nagu nendele kahjuritele tekitanud kaanid, sellise umbes samasuguse peo nagu meil endal oli põllumajandusega tekitatud. Aga meile jälle ei meeldi, et nemad söövad, eks ole, siis tuleb neid tõrjuda. Et sellesama, meie praegu põhiliseks kujunenud sisend miks nafta maru hästi transporditud, maru kergesti kättesaadav põlluharija pani maha ühetera ja sai kuue kuu pärast 30 siis praegu või mitte, praegu aga siis, kui nafta kasutusele võeti, nafta algusaegadel oli nii, et sa panid Ühed liiga naftat maha ja said 130 vastu ja ei pidanud ootama kuut kuud vaid sa said iga tilga, sa panid, said 130 tagasi ja niimoodi kogu aeg. Nüüd on see kogus natukene langenud, keskmine on jõudnud juba kuskil 18 juurde. Kasumlikkus, kasumlikkus on oluline. Kasumlikkus ongi see põhjus, miks meil ei kasva enam see, noh ta siis see tähendab seda, et me oleme kuni seal 100 miljoni aasta jooksul enamasti mõnekümne miljoni aasta jooksul tekkinud vetikate surma äärel tekkinud õlimaa seest, enamasti nendes kohtades, kus meil veel tasub teda välja võtta, oleme me suures osas ta välja võtnud ja energiasisendi kasvu puudumine. Probleem ei ole mitte selles, nagu saaks nafta otsa, vaid meie süsteemile on ohtlik juba see, kui meie kasv ei kesta enam, nagu me enne vaatasime. Meil on osa süsteeme, mis ei suuda enam kasuta toimida. Aga kas endiselt saab toimuda ainult selle arvelt, et kasvaka energia siseneb, sest igasugune majandustegevus ei ole midagi muud kui mingisuguse energia arvel mingisuguste toormete kujundamine meile vajalikeks asjadeks. Nii et praeguses olukorras on kujunenud asi selliseks, et tarbime aastas kuskil 30 miljardit barrelit toornaftat ja leidnud oleme me viimastel aastatel igal aastal mingisugune võib-olla viis, 10, mis tähendab seda, et meie varud ei tule meie tarbimisega kaasa, mis tähendab seda, et hinnad peavad tõusma ja nii edasi, et majanduskasv ei taha toimida ja kui inimestel energia, sisend läheb kallimaks, meie oludes on vaja toitu ja riietust ja ja transportija, et siis need on need esmatarbekulud, korteri kütmist, noh, neid ei saa ära jätta pangalaenu, ka pank ei usu teie nutulaulud. Ta peab ikka maksma oma tagasimaksed, intressid, mis tähendab, et kõigi kõigi muude asjade jaoks vähemaks võimalust kulutada. Ja sealt ka siis selline tendents, miks, miks näiteks esimesena sattusid raskustesse sellised kohad nagu, nagu näiteks Kreeka, eks ole, kus seal turismile orienteerunud, et turism on üks selline asi, mida Euroopa inimene sai ära jätta, sööki ei jäta ära, aga turismiturismireisi võid näiteks ära jätta. Aga see selleks, selle naftasisendi puhul on nüüd niimoodi, et alates 2010.-st aastast, kui muutus üldine statistikavorm, muutus ka nafta üle arve pidamine, et tegelikkuses 2005.-st aastast selle tavanaftasisendit, mida varem arvestati, tava naftaga nimetati, selle sisend ei ole kasvanud, aga kasvanud on näiteks Ühendriikides on tohutult kasvanud nii-öelda kildaõli tootmine, mis on, esiteks on ta äärmiselt madala kasuteguriga, aga teiseks tema töötlemine on, on natukene probleemne ja siis on kanada nimetavad ise ka seda sünteetiliseks Noftax et võrrelda seda, ütleme, tavanafta, nafta naftašeik seal kuskil Saudi Araabias umbes kangi maasse, eks ole, ja hakkab seal tulema see asi, mida sa müüa saad. Kanada jaoks tähendab see seda, et sa korjad sealt kaevad sellist liiva, kus nafta oma formeerumise käigus tõuseb, tõuseb üles ja tal ei ole mingit savi ega soola ega muud sellist takistust, jalutan tõusnud pinnale, pinnas on läbi imbunud, sellega kaevad siis ekskavaatoriga, paned auto peale, siis vead autoga ta suurde tehasesse, kus sa kallata vette siis võtad maagaasi, maagaasi ja peale selle vee keema, keedad selle õliselt liivast välja, siis võtad selle õli, sealt pealt koorid ära ladustada selle liiva, mis on natukene mürgisevõitu kuskile eraldi. Siis võtad sellest õlist, püüad saada kätte väävli, mida on seal väga suures koguses eraldada selle väävli, sealt selle ladustab ka hunnikusse. Siis võtad maagaasifaasist, võtad eraldatud vesiniku süsihappegaasi, lased atmosfääri, selle vesiniku, paned selle toorme sisse, mis sa sellest oled saanud, sellest liivakeetmisest teeb vastava miksi ja siis sa saad nimetada seda sünteetiliseks õliks, et võttis, ei kujutanud ette, et on tohutu vahe, mis võiks maksta, eks ole. Üks variant energia sisendit, mis võiks maksta, teine, aga maksumus üksi ei ole tähtis, tähtis on tegelikult kasumlikkus. Ehk siis see, mitu osa energiat me kulutame ühe energia osasaamise peale, kui ütleme, varastel põlluharijate tsivilisatsioonides oli, oli väga selgelt tunda see, kui ütleme, näiteks riik hakkas üle kulutama, maksud tuli hästi kõrgeks panna ja tegelikult mingit põllumaade tootlikkusel, kui inimeste töövõimel olid teatavad piirid ees. Et seal oli väga selge see, et ei saanud teatud piiri ületada siis selle, Meie sellise fossiilkütusesisendiga ei ole see niivõrd tajutav. Aga põhimõtteliselt lähtekohaks võiks olla näiteks näiteks tõesti auto mootori efektiivsus, sest me, meie globaliseerumine on saanud võimalikuks ainult tänu sellele, et me saame transportida maailma ühest otsast teise, kaupasid, saame tootmist kontsentreerida. Me saame suruda turgudelt välja väiketootjad ja suurtootjad suudavad oma mahu tõttu need väiketootjad alati väljaturult tõrjuda odavama hinnaga. Ja pärast on aega hindu tõsta küllalt. Et see lokaalne tegevus ära kaotada ja viia asi globaalseks. Ja seda võimaldab jah, just see, et me saame transportida veidi. Põhiline üks põhiline asi on, on jah, see sisepõlemismootor suurepärane leiutis. Aga sisepõlemismootoriga on sama häda nagu kõigi nende enamuse nende energiasisendite või energia muundamise tehnoloogiatega. Ta allub nendele samadele termodünaamika reeglitele. Normaalne auto mootor suudab normaalne, ütleme nii, ideaalne automaator, ideaalne auto mootor suudab ühe kolmandiku selles autokütuses olevast keemilisest energiast muundada geneetiliseks energiaks. Üle kaks kolmandikku hajub maailmaruumi soojusena, nii nagu noh, nii nagu peabki olema. Alati protsessid saavad toimuda ainult niimoodi, et entroopia kasvab, nagu ma alguses vaatasin, et universum on selliselt ehitatud. Aga iseenesest tähendab see, mida see tähendab, seda, et mitte kedagi ei huvita see, et me saaksime valada bensiiniauto paaki. Meid huvitab see, et me saame oma rümpa oma pagasit punktist A punkti B nihutada. Me võiksime parem meelega meie meie valaks mingit bensiin võiksid lendava vaibaga lennata, kui oleks võimalik. Aga nii või naa selleks et me saaksime seda bensiini sinna valada ja enda keha liigutada, selleks selleks on meil tarvis hankida sellist autokütust, mida me saame kätte vähemalt nii hästi, et me paneme ühe osa energiat maha ja saame kolm vastu. Sest kui automootor annab meile ainult ühe kolmandiku sellest energiast, mille me saame maast siis juhul, kui me paneme sinna rohkem sisse kui ühe osa siis me oleme juba kahju, mis siis meil on kasumlikum, seda autot ise lükata. Kas on kunagi proovinud autot lükata paar kilomeetrit on keegi? Et see on päris huvitav tegevus. Ühes liitris naftast sisaldub 35 megadžauli energiat, mis on tegelikult kui inimese võimsuseks võtta mingi seitse mega see oli päevas viie inimese päevatöö üks liiter. Seega miks, miks te ei näe tänapäeval labidatega kaevatakse piki magistraalkraave vaid ikkagi ekskavaator teeb seda, sest see oleks mõttetu või ütleme, orjapidamist orjapidamist niikaua kui, kui meil on see nafta käes, orjapidamist karta ei ole, sest praegu on väga kallid hinnad, eks ole, tanklas 1,4 eurot liiter, võtate siis te saate inimhinnaks kuskil 0,28 eurot ööpäevas et 0,28 euroga 28 sendiga orja pidada, sa pead talle söögi andma peavarjuriided ja nii edasi. No ei ole, ei tule välja, mingi mingi nipiga ei tule veel. Ehk niikaua, kui, kui see kütus meil sõnas mõttes nii odav on, nii kaua ei ole oriendust karta, meil üks pluss. Aga mida on karta, on see, et et selle autoga tõesti jah, me, me tahame omarjumpa ja pagasit liigutada ja ja selleks meil ei piisa sellest, kui me võlamasena kütuse meil on vaja, et oleks olemas maanteed, mida mööda me liigume. Nende maanteedel peab olema mingisugune liikluse reguleerimine. Selleks, et liiklust reguleerida, on vaja ilmselt õpetada jälle vastavat kaadrit välja. Teede ehitamiseks on vaja kaadrit välja õpetada. Autoga sõitmiseks on vaja inimesi õpetada, mingi haridussüsteem peab olema siis, kui on haridussüsteem siin maksude ümber, jaotame, peab olema, maksuamet, peab olema, peab töötama samal ajal, eks ole, mingisugused ministeeriumid. Kui on juba ministeeriumit, siis peaks olema ka mingi riiklik struktuur, kui on riiklik struktuur, siis oleks vaja ka välisministeeriumit sõjaväkke ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga terve see põimsüsteem peab korraga töötama ja terve tööstusühiskonna võimsust eeldab korraga töötama selleks et me saaksime teha ükskõik millist tööstusühiskonnale omast asja. Head vikerraadio kuulajad selline oli esimene osa publitsistika lektori Kaupo Vippi loengust, globaalne Janno kaalne. Kuna tema loeng kujunes pikemaks kui siia saatetundi mahub siis kuuletusele teist osa juba järgmisel laupäeval peale kella viieseid uudiseid siinsamas vikerraadios saates elu pärast Google'it. Siis räägib kapo VIP lähemalt energiast ja tulevikuprognoosidest ning vastab publiku küsimustele. Kuuleme ka Eesti, teadvustab akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaari loengule. Elu pärast Google'it saatesari toob teieni Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusarja mis pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajad Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid Algis Pauliukaitis, Aili Jõeleht, Priit Karinud, Virgo mäe helirežissöör, maris Tombak, helilooja Hendrik Kaljujärv. Teksti loeb Taavi Eelma, kuulake saateid ja täispikkuses loenguid elu pärast Google'it koos publiku küsimuste ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaariga vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist sealtsamast leiatega tulevikuvisioonide saatesarja Raadio Jaik. Vaadata kodulehte Jaik poee. Kohtumiseni järgmisel laupäeval pärast kella viieseid uudiseid vikerraadios. Elu pärast Google'it.