Elu pärast Google'it. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusari elu pärast Google'it pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Loengud olid, aluseks on järjeks tulevikuvisioonide saatesarjale Raadio Jaik mida saate kuulata vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Elu pärast Google'it Saale kareda on muusikateadlane, esseist, ajakirjanik, tõlkija, toimetaja ja uue ühiskondliku liikumise edendaja. Ta on Eesti muusikateaduse seltsi ja Eesti heliloojate liidu liige. Saale kareda lõpetas 1998. aastal cum laude Eesti Muusikaakadeemia muusikateadlasena ning õppis seeerr muusikateadust Berliinis ja Viinis. Ta on ligi 15 aastat keskendunud interdistsiplinaarses võtmes uurimistööle ja tegelenud pikka aega. Pärdi tintinnabuli-stiiliga. On töötanud ajakirja teater, muusika, kino, muusikatoimetajana, piinis, muusika, kirjatuse, Universal Edition, muusikateadusliku konsultandina ning liini Eesti suursaatkonna kultuuriesindajana. Aastail 2015 2016 korraldas ta uue ühiskonna loomise konverentse. Praegu tegutseb Kirna vabahariduskeskuse tiimis. Tere, armsad inimesed, kõigepealt väga tänan siia loengusarja kutsumast, tervitan kõiki armsaid kaasteelisi erinevatelt liikumise etappidelt, kes me kõik tegeleme uue ühiskonna loomisega. Ma täpsustan, päriselt ei räägi nüüd otseselt ühiskonnast 25 aasta pärast, sest me keegi ei tea, milliseks see kujuneb. Me kõik loome seda, miks niisugune pealkiri, kui meil oleks inimest ja loodust väärtustav ühiskond, siis ma siin täna esinema ei peaks. Ja ma arvan, et siin saalis viibivad inimesed ei vaja pikemat sissejuhatust teemasse. Et me ei ole inimeste loodus Tartsustavas ühiskonnas, et me oleme tegelikult inimkonnana võtnud kursi kollektiivsesse, suitsiidi. Ma tahan keskenduda mõningatele küsimustele, mis ei ole piisavalt selgelt lahti räägitud ühiskonnas. Miks me elame niisuguses ühiskonnas, kus inimeste looduste väärtustada ning ma tahan rääkida oma ja oma mõttekaaslaste armsate kaasteeliste kogemusest uute ühiskondlike väärtuspõhiste tugivõrgustike loomisel sest tõe kriteerium on teatavasti praktika. Kuna see sari on niimoodi kavandatud ja välja kuulutatud, et siin põimuvad reaalsus ja ulme siis kui miski tundub teile täna ulmelisena, siis te võite selle rahulikult liigitada ulme valdkonda. Ja kui midagi teid selles kõnetab selles, mis on väga kastist välja mõtlemine, siis te võite selle panna omakorda niisugusse, emaginaalsesse kasti ootele, kuni teil tekib seoseid selle infoga võib-olla ka mujalt. Ma siis püüan rääkida minimaalselt teoreetilist juttu, aga sissejuhatuseks kõigepealt natukene tutvustan, et kust ma võtan üldse jultumus võtta sõna ühiskondlikel teemadel. Kuna ma olen ju kõigest muusikateadlane hariduselt. Ma olin 13 aastat Eestist ära alates aastast 1999 ja põhiliselt seetõttu, et ma tegelen, olen tegelenud 20 aastat Pärdi tintinnabuli-stiili uurimisega ja selle käigus ma sain aru, et ma pean praktiliselt ära unustama kõik, mis muusikateadlasena olen õppinud. Sellepärast et selleks, et väljendada seda või püüda sõnades seda, mis on partii loomingus erilist, selleks ei sobi meile ükski töövahend, mis meil on olemas. See tähendab, et ma viisin ennast kurssi teistsuguste teadusvaldkondadega, enamasti nendega, mis kõik liiguvad niisuguse piiri peal nii-öelda akadeemilise ja metafüüsilise maailma vahel, kui, kui nii võiks öelda. Ja siis nende otsingute ja uuringute käigus ma jõudsin välja niisuguse valdkonna, nendele nimi on priienergia riienedži, vaba energia. Sest ükskõik millist valdkonda me pidime, läheme, kas me läheme muusikateadust pidi või me läheme füüsikat pidi või keemiat pidi. Kui me läheme piisavalt sügavale siis me jõuame tegelikult samasse kohta välja. Ja priienergiast ma täna ei räägi, see ei ole tänase loengu teema ja ma ei ole ka selle ala spetsialist, aga ma olen päris palju selle valdkonnaga ennast kurssi viinud. Ja see on kahtlemata väga oluline osa tulevikuühiskonnast. Ma olen ka seisukohal, et hetkel praegu inimkond ei ole sellisel teadvus tasandil, et seda tema kätte anda. Kuigi me samas teame, et sõjavägi seda ammu kasutab ja kahjuks inimeste vastu. Ühesõnaga see on valdkond, mis on kindlasti, ma loodan, 25 aasta pärast teises seisus, kus ta on täna. Aga ütleme, jõudmine priienergia, nii, oli üks niisugusi äratusi selles võtmes, mida annaks teha, et luua teistsugust ühiskonda, sest kujutage ette, kui energia on praktiliselt tasuta või väga väikese tasu eest, kui palju langeb igasugune koormus, maksukoormus, rahaline väljamineku, koormus. Meil oleks võrdlemisi hõlpsasti võimalik luua hoopis teistsugune ühiskond. Siis ma olen tegelenud, kui ma olin Saksamaal ja Austrias olen tegelenud alternatiivmeditsiiniga loodusraviga, käinud läbi erinevaid koolitusi ja siis jõudnud niisugusele tulemusele, et tegelikult minu valdkond on siis siiski olla ühiskonna transformatsiooniprotsessides. Aga need teadmised on minuga kaasas ja neid teadmisi. Me oleme ka erinevate siis väljundite kaudu inimesteni viinud või õigemini, mis on selle asja põhiline eesmärk on, et inimene võtaks vastutuse ise oma tervise eest, teades, millised võimalused kõik on olemas. Sest see niinimetatud alternatiivmeditsiin ei ole olnud üldsegi mitte alternatiivmeditsiin väga pikki sajandeid alternatiivmeditsiiniks nimetati ta 100 aastat tagasi, kui loodi Allopaatiline meditsiin. Aga ma ei lähe ka sellesse teemasse siin hetkel põhjalikult sisse, lihtsalt see on ka üks väga oluline moment. Ma tulen selle juurde hiljem tagasi. Kui inimene võtab vastutuse oma tervise eest ja ei toida oma energiaga enam teatud kommertslik eesmärke, mis on kahjuks meditsiinisüsteemi ja, ja ütleme, farmafirmadega seotud ei täida enam neid kukruid ja saab tõesti kontrolli oma tervise üle siis omanetel, energia teiste valdkondade jaoks. Nüüd järgmine punkt, ma olin seitse aastat tööl Viini suursaatkonnas kultuuri esindajana ja see oli selles mõttes väga huvitav aeg, et ma sain väga põhjaliku sissevaatesüsteemi süsteemi erinevatesse manipulatsiooni mehhanismidesse meetoditesse. Aastal 2009 juhtus niisugune asi, et täiesti välk selgest taevast hakati likvideerima Tallinna kammerorkestrit, mis on läbi aegade Eesti kõigevägevam kammerorkester. Ja siis olles ka seda Kammerorkesterit kolmel korral toonud Austrias ja tol ajal siis ka. Me kaitsesime Šveits ja Sloveenia olles kolmel korral teda toonud ja seal mängivad ka minu koolikaaslased. Ja siis ma võtsin, võtsin selle jultumus, ei, hakkasin uurima, et mis toimub ja läksin nagu kõigis valdkondades, nii ministeeriumi, linna, riigi, ühesõnaga ma läksin kõigis võimalikes valdkondades nii kaugele, et ma nägin, et igal pool tuli hall sein vastu. Ja siis tookord päästis olukorra Arvo Pärt kes tavaliselt hoiab ennast eemale. Õieti muidugi teeb ka poliitikast, aga see oli tõesti väga ekstreemne olukord. Ja kaks tema artiklid tõid siis kogu sellesse protsessi pöörde, nii et Tallinna kammerorkester on meil alles see kõik see siis jääb minu Viini perioodi siis ma viisin ennast kurssi ühe väga huvitava mõtleja ja rahaspetsialistiga tema raamatu ja tema teeside ja, ja ütleme ka rahasüsteemi läbivalgustamise teemaga ning tal ilmus, kui ma õieti mäletan, 2012 raamat tas keldris raha lõpp. See on olemas PDF-ina saksakeelsena ka internetis, et kes valdab saksa keelt, võib seda lugeda. Ja see oli ka väga valgustav siis sisse minek, kui sellesse, mis rahasüsteem tegelikult on. Ja siis ma olen mingi aeg Viinis aktiivselt tegelenud ka tingimusteta põhisissetulekuga. Ja ma tulin Eestisse, siis tõlkisime kolme peale ühe saksakeelse filmi krundankoman põhisissetulekust. Aga nagu me teame, tingimusteta põhisissetuleku puhul on meil nii plussid kui miinused. Nii, nüüd ma lähen korraks edasi, lubasin teile natukene rääkida Hermannist. Väga huvitav on tema nisugune konstuleering, et majandus ja õigusteadlased ei ole ju tegelikult teadused, vaid instrumendid, millega surutakse rahva enamusele peale vähemuse huvisid. Ma ei lähe ka sellel teemal väga siis, sest materjali on palju, mida ma tahan täna läbi käia. Nüüd järgmine tsitaat Ta on, kõlab saksa keeles fantouš, sanglepp, näetegi, šaht. Hermann nimelt on välja töötanud ka uue ühiskonna kontseptsioone, kuhu muide on integreeritud ka tingimusteta põhisissetuleku idee, aga see on üks väga omamoodi huvitav kontseptsioon, mida ma ka ei jõua praegu siin lähemalt tutvustada. Aga et kui me selle ära tõlgime, siis nagu sunnitud vahetusest elatud väärtus ühiskonnani siis üks tsitaat temalt, kogu tänane majandusnali akadeemilised õppeasutused näevad kõvasti vaeva, et pointi mitte reeta. Et jällegi te võite selle liigitada ulme valdkonda või panna emaginaalses kasti, aga siin on väga palju taga. Ja siis üks mõte temalt, mis on väga-väga oluline. Kui me mõtleme tänast rahasüsteemi, siis on niisugune mõtlemisi lihtlabane või primitiivne ja meie kui inimesed olendid ei ole ühe dimensiooni, lihtsalt meil on palju dimensioone ja ka meie väärtussüsteemid on palju. Dimensioonilised ei ole võimalik ju tegelikult panna ühte patta. Ta, kuidas hinnata loomeinimese, teadlase tööd või, või kedagi, kes teeb midagi praktilist, et, et need on nagunii erinevad, et lähenemised on erinevad valdkonnad, aga meil on niisugune rahasüsteem, kus kõik on nagu unifitseeritud kõigele, nagu pannakse templiga, eks ole. Me teame väga hästi, kuidas tegelikult need inimesed, kes loovad vaimseid väärtusi, on on sageli ka selle rahasüsteemi poolt nii-öelda kõri pihku võetud aga see on ka omaette teema. Mul jäi alguses ütlemata üks niisugune mõte, millega ma kavatsesin alustada, et ma ei ole küll jõudnud praegu järele kuulata varasemaid ettekandeid, ma nägin ainult Kristjan porti seda lühikest video lõiku, aga ma saan aru, et et on ka inimesi, kes ongi juba käega löönud, et tuleb küberintelligents ja vallutab meid, et ja kogu sellest nutihullusest ja nii edasi rääkimata. Et ma arvan, et siin tuleks nagu läheneda niipidi, et kui me samastame ennast selle füüsilise kehaga et siis võib tõesti öelda, et ja ongi jokk, et me oleme kaotanud ka me ju teame, et vähemalt ma arvan, et enamik inimesi, kes siia on kogunenud, teavad ju, et see füüsiline keha, meie sõiduk, et tegelikult hing ja vaim on väga võimsa potentsiaaliga. Ja kui me selles ühiskonnas, kus väga paljud on ära tinistatud, sellele materiaalsele tasandile taipame, mõelda, kes me tegelikult oleme milline loom, vägi, mis on, see ei ole mitte miski võimatu. Mitte miski ei ole võimatu. Piirid seab meie mõistus, et me suhtleme ka üksteise kaudu loomulikult läbi mõistuse, intellekti, kuigi mitte ainult see on meie töövahend, aga olles ise päris ekstreemseid kogemusi läbi teinud elus, siis ma tean, et inimese vägi on suur selleks, et, et minna järgmise teema juurde, mis natuke šokeeriv, võib-olla mõnedele, kuigi see info on tegelikult Eesti kultuuriruumis juba viis aastat. Kõik, kes on Ülo Vooglaiu fännid, teavad seda Ülo Vooglaiu kuulsat kolm pluss viis. See pärineb, kui ma õieti mäletan, siis Rooma ajast ja ühesõnaga, selleks et midagi muuta, on vaja avastada põhjused, peab olema piisavalt tark läbinägelik. Et jõuda põhjuseni. Peab oskama seda lühidalt formuleerida ja peab, mis on väga oluline, peab julgema seda välja öelda. Selles ühiskonnas, kus me täna elame, on julgusest, ütleme siiski päris suur defitsiit, sellel ka omad põhjused. Mis puudutab meie tänast, ütleme Eesti olukorda, siis me ei saa üldse rääkida Eestist 25 aasta pärast või mingisugusest ühiskonna uuendamisest. Me ei saa päriselt aru, kus me elame, milline on see süsteem, milles me elame. Ehk siis selleks, et hakata midagi muutma, tuleb minna nii sügavale kui vähegi võimalik. Ma olen juba aastaid väljendanud seda seisukohta. Minu sisetunne on alati öelnud, et selleks, et midagi muuta poliitilise mängu, ei ole mõtet minna. Me raiskame ära oma energia, me võib-olla suudame teha mingeid väikseid kosmeetilisi muudatusi, aga me raiskame ära oma energia, sest see mäng on kellegi teise poolt loodud ja need mängureeglid on sellised, et sa pumpad sinna meeletult energiat ja tulemus enamasti on ebarahuldav, sest sa pead ikkagi mängima nende mängureeglite järgi. Nüüd 2012 ma tulin Eestisse ja see võib kõlada natukene võib-olla pateetiliselt, aga, aga lihtsalt see oli nii, et ma tundsin, et olles tegelenud nende valdkondadega, mis puudutab uue ühiskonna loomist Austrias, ma nägin, et minu kohta on Eestis. Et ma pean olema siin nendes transformatsiooniprotsessides tegema seda, mis on minu võimuses ja ma tulin tagasi, alustasin nullist. 2015 2016 sai koos mõttekaaslastega aasta aega loodud niisugust platvormi nime, mille nimi oli uue ühiskonna loomise konverentsid ja me tulime üsna otse välja erinevate teemadega. Ja siinkohal ma pean muidugi jälle meenutama lugupeetud professor Ülo Vooglaidu, kes on öelnud, et kui sa lähed otse, siis sind väga kauaks ei ole. Me saime ka kõvasti pihta, aga me oleme elus ja me vahepeal läksime ringi pärast uue ühiskonna loomise konverentse, tähendab, käsitlesime terviklikku tervist, majandust, rahandust tol ajal veel mitte, ütleme kõige võib-olla innovatiivsemad võtmes ja haridust. Ja pärast seda, kui me olime aasta aega sellega tegelenud, siis otsustasime, et aitab küll lahinguväljal olemisest teeme vahepeal natuke vaikselt midagi ja need inimesed, kes siis kogunesid selle aasta jooksul nendega. Me oleme loonud niisuguse vabas vormis vabade inimeste ühenduse, mida me ei ole registreerinud. Ühesõnaga me ei vastandu süsteemile, aga me lihtsalt ei ole selle osa. Ja nii nagu sai räägitud uue ühiskonna loomise konverentsidel, siis ühesõnaga, kolmas tagasi esimesel konverentsil ma pidasin tegelikult täpselt sama pealkirjaga esimese kõne või esimese ettekande inimest ja loodust väärtustav ühiskond, aga siis ma rääkisin rohkem teoreetiliselt. Tänaseks on kolm aastat möödunud. Me oleme saanud väga erinevaid õppetunde ja oleme loonud erinevaid asju. Ma kõigest ei hakkagi siin täna rääkima, see on jälle omaette teema. Ja me oleme olnud meelega hoidnud madalat profiili ja me ei ole ennast kuskil esitlenud. Aga lihtsalt teadmiseks nisugune idealistide mõttekaaslaste rühmitus siin Eestis tegutseb Need väärtuspõhised võrgustikud, mis olid juba kolm aastat tagasi olemas, neid on, neid on ikka olnud, neid on vahepeal Eestis väga palju juurde tulnud. Ja me oleme ka ise ühe algatuse juures, millest ma lõpuks räägin. Ja mis siis on asja idee, et ei ole mõtet kallata Ta oma energiat poliitilisse süsteemi, vaid tuleb luua kõrvale niisugusi üksusi, väärtuspõhiseid, võrgustikke, mis saavad ühiskondlikku elu edasi viia, siis kui vana süsteem kinni jookseb. Või mis iganes sellega juhtub, sest noh, me teame ju, et 10 aastat on tegelikult olemasolev pangandussüsteem kunstlikus koomas. Lõpmatuseni seal ei aita. Kuna piltlikult võrdlused jõuavad nagu hästi kohale, siis ma toon ühe niisuguse. Ta on küll lihtsustatud, aga, aga ma siiski luban endale niisugust võrdlust. Kui me nüüd läheme Eestist ütleme, terve inimkonna probleemide juurde, me teame, et aasta tagasi nimekad teadlased ütlesid, et alanud on kuues väljasuremislainemaal ja et ilmselt võib-olla oleme juba hiljaks jäänud. Mingis mõttes siis kui me vaatame kogu seda suurt süsteemi monstrumi, mis on elu nii kaugele viinud, siis ma võrdleks seda nagu ühe suure hiiglasliku rongina, kus pealne mingil määral kõik oleme ka need, kes on irdumas sellest rongist ja mis valikuvõimalused meil siis on. Seal rongis on väga palju inimesi, kes on ära tühistatud, ütleme ausalt rongi juhtkond ei ole aru saanud, kuhu on suund võetud. Võimalik, et mõned neist on juba aru saanud, sest seal käib ka madin, tegelikult kui me teame, kui me vaatame, mis telgitagustes toimub. Aga ikkagi rongi juhtkond ei soovi tõmmata hädapidurit, rongis on inimesed erinevates vagunites laiali, igas vagunis on mõned, kas seal üles ärganud Nadon eraldatud, neid on vähe. Aga nende kätes on tegelikult leida lahendus. Ja lahenduseks tuleks korraga teha kolme asja. Tuleks leida võimalust, kuidas hädapidurit tõmmata, vähemalt nii, et pikendada seda aega, mis meil on jäänud. Teiseks tuleks mõelda selle peale, kuidas võimalikult palju inimesi sealt evakueerida. Ja kolmandaks tuleks luua siis kõrvale niisuguseid sõidukeid, kergeid sõidukeid, mis ei sõida kuristikku, mis on siis loodust ja inimest austavad sõidukid. Ühesõnaga, nii-öelda need väärtuspõhised, uued tugivõrgustikud, selliseid asju, 103 asja tuleks teha korraga. Kui me vaatame, siis Eestis on nii, et meil on päris võimsad kodanikuühendused, kes tegelevad hädapiduri tõmbamisega, nimetada siin Eesti metsa abiks rail Balticu olukorra teadvustajad eesotsas avalikult rail Balticuga siis need on niisugused portaalid sõltumatult nagu objektiiv ja telegramm. Et nemad on siis need, kes nagu löövad hädakella ja tõmbavad pidurit, nii palju, kui see võimalik on. Ja siis on Eestis küllaltki palju inimesi, kes tegelikult loovadki vaikselt neid uusi sõidukeid juba. Ma olen olnud tagasi kuus aastat ja ma pean ütlema, et võrreldes saksakeelse kultuuriruumiga, kus mul oli võimalik 13 aastat elada ja töötada on Eestis protsentuaalselt rohkem üles ärganud inimesi. Siin toimub tegelikult vaikselt, mingis mõttes rohkem. Ja see on ka põhjus, miks me oleme rohkem löögi all. Kolm punkti. Nii et olukord on kehv, aga mitte lootusetu ja Meist kõigist absoluutselt meist kõigist oleneb, kas me 25 aasta pärast oleme rahvana elus ja mis olukorras ma olen. Me läheme nii-öelda, võtame julguse kokku ja ütleme nakkama midagi uut looma, olgu need siis väärtuspõhised, uued tugivõrgustikud või kuidas kellelegi missioon siin elus on, siis elementaarne on loomulikult, et me saame seda looduslikku tasakaalu, mis on läinud paigast ära nii inimesest, väljas kui inimeses sees, taastuda ainult siis, kui me töötame lakkamatult iseendaga. Vaatame otsa oma varjule, töötame endaga, anname endast parima, et liikuda koostööteadvusse. Sest selleks, et luua uuel teadvus tasandil tugivõrgustik, tuleb väljuda konkurentsiühiskonnast ja minna koosta ühiskonda. Ja see ei olegi niisama lihtne, sest kõigil meil on oma ego. Ja olles nüüd kolm aastat, siis praktiseerinud seda tegevust, siis on väga õpetlik eelkõige kõigepealt tulevad välja omaenda need varjuküljed. Ja kõige keerulisem on tegelikult minna valupunktidest läbi, nii et oma loovenergiat ära ei blokeeri. Et see on kõige keerulisem ülesanne. Ühesõnaga teadmiseks, kui teil tundub, et kõik on metsas ja maailma lõpp läheneb. Et on üks niisugune seltskond, kes tegeleb neilt selliste teemadega. Ja nagu öeldud, see on vabas vormis vabade inimeste voolamine. Meil ei ole institutsiooni. Hoiame teadlikuna seda liikumist täiesti vabana. Sest iga asi, mille sa institutsionaliseerinud, tardub mingil määral. Ta ei ole enam elus. Nii ma siis kordan üle terviklik Eesti on vabade inimeste vabas vormis ühendus, kelle taotlus on hoida ja säilitada tervet puhast ja ilusat Eestit järgnevatele põlvkondadele. Uue ühiskonna loomise konverentsidel 2015 16 said kokku mõttekaaslased, kes on ühendanud oma loova jõu puhtas taotluses et eesti rahvas ja kultuurseks jääda püsima ning et hoida Eestimaa loodus puhtana ning maad ja loodusvarasid oma rahva käes. Tervikliku Eesti lähimate eesmärkide hulka kuulub väärtuspõhiste võrgustike edasiarendamine ja uute loomine mis toetaksid inimeste elukorraldust ja annaksid neile suurema vabaduse vanast süsteemist. Inimväärne ja loodusest hooliv ühiskonna elukorraldus rajaneb kõige elava austusel kõigi ühiskondlike protsesside läbipaistvusele ja konstruktiivsel koostööl. Mõtestatud inimeste loodust. Väärtustava ühiskonna alustalad on vabadus, väärikus ja vastutus. Ühiskonna tervenemine algab iga inimese sisemisest korrastamisest tervenemisest terve olemine algab vastutuse võtmisest oma elu eest kõigil tasandil ning mõistmisest. Et ainult hinge, vaimu ja keha kooskõlas saame olla terved. Praeguse maailma väljakutse seisneb tarkuses ületada vastandumist lõhenemist killustumist, et luua terviklikumat reaalsust, mis arvestaks kõigi elavate olendite eksisteerimisõiguse eruvajadustega. Tervikliku Eesti eesmärk lühidalt kokkuvõetuna luua keskkond, kus on võimalik elada vabade inimestena kooskõlas loodusega elushoidvate põhimõtete järgi ning luua oma töö kaudu tõelisi väärtusi, mis teenivad elu. Nüüd, kui me vaatame edasi elule 25 aasta pärast siis neid nii-öelda šokeerivaid fakte ma ei toonud teile siia kuulamiseks ilmaasjata. Rahaloome, mis on pankade poolt kaaperdatud, tuleb anda inimestele tagasi. Iga inimene on piiramatu väärtuse allikas. Me ju teame, et väärtusi ei loo mitte diginulli arvutites, vaid inimesed. See on üks oluline impulss, mille ma tahan teile anda kaasa, sest see on väga suur töö. Aga sellega saab alustada ka vaikselt ja väikselt. Näiteks on olemas, see on juba ammu olemas, on kogukondlikud rahad olemas, on nii-öelda tunnipalgapõhimõte, kus kogukonnas üks tund tööd on arveldusühik, need on niisugused lihtsad lähenemised aga põhimõtteliselt see, kust meil kooritakse seitse nahka ja meie oma raha eest. Seda on vaja viia praegu kollektiivset teadvust ja sellepärast ma seda räägin siin selleks, et me saaksime sel teemal edasi minna. Nüüd mul on veel natukene aega, ma tahan rääkida siis ühest kogukondlikust algatusest, ühesõnaga millega ja miks me oleme tegelenud. Et võib-olla nii mõnigi teist on käinud Kirna mõisas, mis asub Eestimaa südames Paide ja Türi vahel ja sümptomi Kirna mõisas oleme teinud see suvi, see väga hästi harmoneerub tänase loengu pealkirjaga inimest ja loodust väärtustav ühiskond. Nimelt lisaks sellele, mida me oleme seal algatanud, on Kirna mõisapark üks väga huvitav koht. Seal on lisaks sellele, et see on väga kaunis loodus, on ka väga väekas loodus, põhimõtteliselt on ühe väga erilise kohaga Eestis tegemist. Me oleme siin tegelenud nagu kahe teemaga, millest on täna ka juttu olnud inimese terviseteadlikkuse tõstmisega ja oleme loonud nagu niisuguse võimaluse, et sellest osa saamiseks ei pea inimesel tingimata olema raha. Kohe olgu öeldud, et see on kogukondlik algatus, et me oleme kõik vabatahtlikkuse alusel seal töötanud, keegi ei ole palka saanud ja kulutused, mis on sellega seotud, on tulnud ainult annetusest ja ka omaniku rahakotist. Et see on olnud selline eksperiment, et loomulikult nendest annetustest praegu ei ole õnnestunud kõiki kulusid katta. Sest lektoreid, Me oleme väärtustanud osa lektoreid, muidugi on ka loobunud oma tasust empaatiliselt, tunnetades, millega me tegeleme, aga loomulikult on ka ülekandekulud, kuna me võtame seda live is üles ja, ja oleme pakkunud siis kõigile soovivatele kogukondadele üle Eesti ja ka väljaspool Eestit. Et nad võiksid olla iga kahe nädala tagant toimuvatel tervise laupäevadel live'is meiega. Sellele on veel see mõte tuua inimesed välja nutiseadmetest, tuua nad kokku mingisse kogukonnakeskusse. Igal terviselaupäeval on kaks loengut ja vahepeal on paus ja selleks, et inimesed siis vahepeal suhtleksid omavahel ja, ja siis diskuteerisid neil teemadel. Ja tegemist on siis tervikliku maailmavaadet omavate arstide terapeutide, treenerit, nõustajatega ja see kestis neli kuud, sest mõis mõisa saal ei ole praegu töötav ja vahepeal tuleb teha remonti. Missiooni oleme siis sõnastanud nii. Kerna on koht, kus iga inimene on alati oodatud hoitud ja armastatud. Kerna missiooniks on tasakaalus inimene. Iseendaga tasakaalus olles tunneme, et meil on kontroll oma elu üle ja meie suhted ümbritsevaga on harmoonilised. Usume püsiva sisemise õnne eelduseks on isikliku vastutuse võtmine. Meie eesmärgiks on aidata igaühel selleni jõuda ja jagada teadmisi, mis seid sellel teel aitaksid. Ühtlasi palume, et jagaksite genos omandatud teistele edasi soovime inspireerida inimesi saama aktiivseteks kaasloojateks nii isikliku kui ka ühiskonna tervise hoidmisel ja taastamisel. Tänu panus meie loengutel, kontsertidel, töötubades osalemisel on vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele, mitte materiaalne tänu, panus on samuti alati oodatud, aitame 11. Terve ühiskond algab tervest inimesest, Kirna on loomas sobivat keskkonda terveks ja terviklikuks saada soovib valla inimesele. Meie eesmärk on inimesest endast lähtuv tervishoid hoitud tervis. Miks tervis? Korra siin eelnevalt sai juba mainitud? Aga ma räägin selle teema üle. Aga kõigepealt ma esitan teile retoorilise küsimuse, millele ma siis pärast ka ise vastan? Et miks te arvate, et miks käib praegu niisugune nõiajaht alternatiivmeditsiinile? Et noh, see on kestnud juba mitu aastat ja, ja see omandab kohati päris absurdseid jooni. Aga ilmselt kõik veel võib-olla ei tea, et Eesti meedia ja apteegiketi omanik on üks ja sama inimene. Ja ma arvan, et ma võin siin nagu välja öelda ühe niisuguse faktiga, et kui me alustasime selle kinna algatusega siis välja arvatud maaleht, me ei pääsenud millegipärast kuhugi löögile. Ja hiljem siis selgus, et Eesti meedia oli teinud korralduse oma alluvatele siis et seda mitte kajastada. Ja põhjus on see, et inimesed vii oma raha enam apteeki ja nagu me teame, me elame ühiskonnas, kus tegelikult nagu äri ongi kõik inimesest ja loodusest on saanud ainult majanduskasvu instrument siis on see ju väga loogiline. Aga kui me mõtleme edasi ja tahame ellu jääda, siis neid abituid, inimesi, kes on oma vastutuse ära andnud, meditsiinisüsteemile kes iga tühise asja pärast haaravad tableti järele, et nende inimestega ma ei loo uut ühiskonda. Selleks, et hakata midagi oma elus muutma, tuleb tagasi võtta vastutus ja vabadus. Need on käsikäes. Kant on öelnud, ainult vaba inimene saab olla moraalne. See kehtib ka vastupidi. Me elame sellepärast selles absurdi ühiskonnas, et inimesed, kes on võimuhoobade juures, ei ole vabad oma otsustes. Nad on seotud niitidega, milles nad võib-olla isegi ka päriselt ei ole teadlikud, aga nad ei ole vabad. Selleks, et luua teistel põhimõtetel uuel teadvus tasandil ühiskonda peavad need inimesed olema vabad, väärikad, iseseisvad. Nad peavad teadma, kuidas hoida ennast tervena. Ja kuidas aidata ennast. Kui tervis on läinud käest. Ja ma väga pean lugu kõikidest arstidest. Ma ei propageeri siin mingit äärmuslust. Ma väga soovin, et tavameditsiin ja nii-öelda alternatiivmeditsiin võiksid teha koostööd nii nagu see on maailmas paljudes haiglates, näiteks Saksamaal kus nii-öelda alternatiivmeditsiini esindajad ja tavameditsiini esindajad teevad koostööd. Tavameditsiin on teatud valdkondades tõesti teinud väga võimsa arengu ja me ei pea seda mitte ära viskama. Kui me mõtleme aega 25 aastat edasi, siis minu vaimusilmas on Kirnas üks oluline. Ükskõik, kas me nimetame seda vabahariduskeskus või mingil teisel moel, et see on üks niisugustest keskustest Eestis tänu millele luuakse teistsugused tugivõrgustikud selleks, et ühiskondlikku elu edasi viia. Ja et jääda ajaraamidesse, siis veel kord väike kokkuvõte inimesest ja loodusest hooliva ühiskonna aluspõhimõtted on austus kõige elava vastu. Kõigi ühiskondlike protsesside läbipaistvus ja konstruktiivne koostöö. See on võimalik ökoloogilise holistliku ehk terviksüsteemse lähenemise kaudu, mis lähtub elu ja selle kõigi avaldumisvormide terviklikkusest ja pühadusest. Ma tänan kuulamast ja olen avatud küsimustele ja lisan siinkohal juurde ka, et kui teid intrigeeris teatav kastist välja info siis siin saalis on ka inimesed, kes selle kohta rohkem teavad ja on ilmselt ka valmis võib-olla mingeid kommentaare jagama. Aitäh. Isegi alla nüüd osad mõttekäigud olid minu väikse võistluse jaoks liiga, võib-olla lopsakad millega ma ei oska väga midagi peale hakata. Aga kui me nüüd mõtleme seda, et sa kirjeldasid, et täna Meie, kuidas sa ütlesid võimukandjad enda teadmata justkui viivad ellu mingit ideoloogiat, millel ei ole selle kokkuvõttega palju pistmist, siis kas oskate öelda, et kus see siis alguse sai või mis osutus, et kuidas nii kehvasti läks? No see on nüüd selles mõttes väga fundamentaalne küsimus, et siin peaks minema ajaloos ilmselt väga palju tagasi. Aga kui me vaatame ka oma riigi sajaaastast ajalugu, siis siin on ka kohti, mis mis on olnud mingis mõttes murdepunktid. Üks murdepunkt. Ma luban endale natuke sellest rääkida. Ma luban rääkida endale natuke ka sellest, et vabade inimeste ühendusega terviklik Eesti. Me oleme juba teist aastat läbi viimas ühte niisugust omalaadset. Võiks öelda tervendamispraktikat või, või kuidas seda nüüd tõlkida tavakeelde. Võib-olla mõni teist on kuulnud niisugusest meetodist, mille nimi on konstelatsioon, perekonna konstelatsioon? See on niisugune nii-öelda ma tean, et see sõna on väga ära leierdatud, aga ma pean seda kasutama energeetilise töömeetod kus transformeeritakse valusaid mustrid, mis on inimestesse jäänud, võib olla kuni seitse põlve tagasi. Selle meetodi töötas 40 aastat tagasi välja saksa psühholoog bet helinger, selle kohta on väga palju võimalik lugeda kirjandust ka eesti keeles. Ja pere konstallatsioonid on väga levinud, töödeldud, kuna ma olen ise osalenud erinevates siin liikumistes ka koos Inga Raitar tuulist juuartiga. Aastal 2017 oli vist 26, jaanuar. Me korraldasime esimese rail Balticu teemalise meeleavalduse. Ja ma olen olnud nagu tohutult sees kõigis neis protsessides ja saanud aru, et et demonstratsioonidega ma ei lahenda eriti midagi, siis mul tuli ükspäev selline mõte. See oli märtsis 2017. Et võiks sedasama konstellatsiooni meetodit rakendada Eesti kollektiivse teadvuse vaatlemiseks transformeerimiseks ja me oleme teinud ka sealsamas Kirnas erinevaid töid, ütleme, et selle meetodi kirjeldamine läheks praegu liiga pikale ja selle käigus tulevad esile siis need valupunktid, mis on lahendamata eesti kollektiivse teaduse alus. Ja sealt tuli väga raskel kujul esile 1000 900 neljandal aastal toimunu. See oli möödunud suvel. See on siis selle Pätsi diktatuuri kehtestamine. Ja need inimesed, kes meile vabaduse tõid need niimoodi žargooni suheldes löödi mättasse. Ja selle töö kontekstis oli nagu selgelt tajuda, et see on mingi väga brask reetmise punkt eesti rahva ajaloos. Et see, mis järgnes 39 ja sealt edasi, et selle juured vibra asusid 34.-st aastast. Ja see oli, nagu me teame tegelikult väga pikka aega, nagu sellest ei ole ju räägitud. Et siin on küll ilmunud ajaloolaste käsitlusi, aga ikkagi see on olnud nagu tabuteema. Ja seda ei saa mõõta, mida me teeme seal konstellatsioonitöödes. Aga nii nagu me näeme, et perekonstellatsiooni on täiesti ka tuvastatavad mõjud, siis ma lihtsalt ütlen, et aasta tagasi suvel me selle tegime ja kui te mäletate, siis eelmisel talvel tõusis teema kolm neljanda aasta teema alateadvuse teadvustamata osast teadvustatud ossa. 12 märts oli isegi Toompeal selle teemal meeleavaldus. Et miks ma seda räägin, et küsimus oli, kus on juured? Juured on väga paljudes kohtades, juured on meie rahva ajaloos, juured on selles orjamentaliteedis, millest tuleb lahti saada. Aga muidugi juured on ka ülemaalsetes protsessi, siis. Ma arvan, et enamik siin saalisviibijaid on aru saanud, et tegelikult ükskõik, millal see toimus, aga majandus on kaaperdanud põhimõtteliselt kõik elualad. Pea, majanduskasv on see, mis on religioon praegu nii-öelda mitteametlik, eks ole. Et kuna kõik toimubki kasumi saamise eesmärgil ja inimesed on kaotanud kontakti loodusega, need, kes on võimupositsioonil siis nad ei saa aru, mida nad teevad, nad ei saa aru, et nad saevad oksa, millel nad ise istuvad. Ja nende lapsed, inimene kui me mõtleme 100 või paarsada aastat tagasi, meie esivanemad elasid loodusega kooskõlas tasakaalus ja see oleks olnud mõeldamatu. Et nad lähevad sellisel moel metsa maha võtma, et järele jääb lahinguväli. See on kohati metsa mõrv, mis meil toimub ja, ja inimesed tol ajal ei teinud seda, sest nad olid Nad tajusid seda, et me oleme kõik üks süsteem see, miks, miks tänapäeval inimesed seda teevad. Kuna ma olen ise süsteemis töötanud seitse aastat, siis ma väga hästi olen näinud, mismoodi need mehhanismid töötavad, kuidas need mehhanismid on rajatud madalatele, instinktidele, võimuiha, raha ja nii edasi. Inimesed on programmeeritud mingisugusesse nii-öelda tunnelisse. Nad soovivad teha karjääri ja teenida raha. Elu on raske, neil ei olegi aega mõelda, nad on orav rattas ja nii see läheb. Kui kogu selle elu pärast Google'it loengusarja teemaks on tulevikuvisioonid ja elu meil ja mujal maailmas veerandsaja aasta pärast ja sa tegid siin noppeid erinevatest teemadest, aga äkki sa siiski nagu visioneeriks maaliks sellise pildi, et kasvõi siis ütleme positiivse ja negatiivse stsenaariumi, et milline siis see elu reaalselt võiks olla selles meie tulevikuühiskonnas, et me täna just proovime seda ühiskonna teemat käsitleda, et milline oleks elu veerandsaja aasta pärast? Aitäh hea meelega, mitte ainult Eestis, aga no kogu maailmas. Me oleme tegelikult valiku ees, et kas häving või läbimurre uuele tasandile, see uus tasand tähendab seda, et inimkonna kriitiline mass tõuseb teadvustasandilt kõrgemale kus ta saab aru, et ta on üks loodusega, et on üks ökosüsteem, et ainult terviklikud lähenemised looduse austamine on need, mis aitavad neil ehk päästa seda keskkonda iseenesest. Kui toimub häving, siis noh, see on inimkonna jaoks hävingega loodusel loodus taastab ennast niikuinii, et selles mõttes meie kui inimeste huvi on tegelikult noh, selles mõttes see on ju ka isegi egoistlik selleks, et nagu olla jätkusuutlik peame me tuleme mõistusele aru saama, et me suudame ellu jääda ainult kooskõlas loodusega. Me peame leidma selliseid innovatiivseid lahendusi, mis ei tule teiste inimestega looduse arvelt vaid niisuguseid nutikaid lahendusi. Siin käis sel suvel näiteks Gunter Pauli, kes on üks põnev majandusgeenius. Ta esines rahvusvahelisele kogukondade aastakonverentsil. See oli vist 10. juuli ja temalt on ilmunud ka raamat sinine majandus. Lugege kindlasti seda raamatut. Tegelikult on meie võimuses, kui me nagu vähegi tuleme sellest orjaratast välja. Me oleme nii loovad olendid, kui need on nagu piisav hulk ja me oskame koostööd teha. Siis on võimalik leida väga huvitavaid lahendusi, mille peale me hetkel võib-olla mõistusega ei tule. Aga kui me hakkame seda rada käima, siis me leiame need lahendused ja minu positiivses visioonis Eesti 25 aasta pärast on üks imeline paik kus elatakse nende põhimõtete järgi. Võimalik, et see elu siin toimubki kogukondade baasil. Et ei ole niisugust tsentraliseeritud süsteemi nagu meil praegu on. Võimalik, et. Ma ei tea, mis, mis saab nendest inimestest, kes, nagu seda ei jaga. Ma ei taha siin spekuleerida, või, või teine variant, et on siis see tegelikult, mida siin Kristjan Port visioneeris, eks ole. Et noh, ongi roboti tule võtnud ja inimesed on mandunutegrodeerunud ja tegelikult nagu loova mõtlemise lõpp. Eesti lõpp ka. Aga nagu öeldud. Ma tunnen, et see potentsiaal on väga suur, et tulla sellest kriisist välja, tugevamana, kriisi, tal on alati need kohad, kus inimene peab ennast kokku võtma ja ka ühiskond peab ennast kokku võtma. Ja tõesti, igast ühest oleneb, aga selleks on tagasi võtta omavastutus ja oma vabadus. Alles siis saame luua. Sina oled ühtlasi ka ühiskonna transformatsiooniprotsesside uurimisega tegelenud, et kui me nüüd siin unistame ja visioneerime ja mõtisklema sellest, et me võiksime jõuda siis konkurentsiühiskonnast koostöö ühiskonda või või siis kus sellisesse tervikliku maailma, kus siis loodushoid ja tehnoloogia on kõik tasakaalus ja inimesed on saavutanud nii-öelda kõrgtsivilisatsioonilaadse ühiskonnakorralduse, kuidas see protsess peaks toimima, et kui me tahame sellist transformatsiooni esile kutsuda või, või see on ka vältimatu, et jõuda konkurentsiühiskonnast koostöö ühiskonda, et kuidas sa näed, et need asjad võiksid toimuda, et kuidas need protsessid globaalsel skaalal saaksid teoks? Aitäh Ma tulen nüüd selleks, et oleks hästi selge ja, ja piltlik. Ma tulen tagasi selle rongikujundi juurde, et meil tulebki kolme asja teha korraga. Ja meid on vähe, igaüks meist loeb tõmbama hädapidurit. Me peame mõtlema selle peale, kuidas sellest süsteemist, mis ei ole inimese teenistuses, kus inimene on orjastatud, kuidas inimesi sealt evakueerida. Kuidas samal ajal luua selliseid tugivõrgustikke, mis on oma valikutes vabad ja mis on üles ehitanud ennast kooskõlas harmoonias loodusega ja teiste inimestega. Et see on niisugune, ütleme, piltlik, aga nüüd praktilises võtmes, et nagu ma ka mainisin, et tegelikult Eestis on nii palju inimesi, kes on kinnistatusest üles ärganud ja kes on hakanud midagi tegema. Ja üks väga oluline, üks nagu ikkagi see valupunktide valupunkt, on see, kuidas anda rahaloome tagasi inimestele. Et ma ei oska siin praegu lahendust öelda. Aga see ongi meie ühine ülesanne lahendada kodanikupalk selles olemasolevas süsteemis on mõttetus. Ja krüptoraha ei ole lahendus. Et tuleb minna ikkagi juur, põhjustene, teha endale olukord selgeks ja hakata nagu sealt tasandit looma just nende vahenditega, mis kellelgi on võimalikud. Ja see on, see on selles mõttes huvitav teekond. Et see ei ole üldse kerge teekond loomulikult. Sest pärast mingeid mõtteavaldusi, mida ma olen julgenud välja öelda, ega ma eriti erialast tööd ei ole saanud. Ja ma pean ka ellu jääma kuidagi, aga noh, ma olen siiamaani elus. Kui Rooma Klubi arvates on maal resurssi ühe kuni kahe miljardini inimesele siis on ju küsimus selles, et kas siis Eesti inimesed jäävad selle ühe, kahe miljardi hulka või selle viie miljardi hulka mütmis peab siit ära kaduma. Esiteks, kui toimub mingisugune osa rahva väljasuremine, siis ma olen kindel, et eesti rahval on potentsiaali jääda ellu. See on üks küsimus. Teine küsimus on see, et kui see väljasuremine toimub, siis toimub ainult rumalusest. Tegelikult ressurss on piisavalt, küsimus on selles, mismoodi nende ressurssidega ringi käiakse. Küsimus on selles, mida ma päris alguses mainisin, priienergia kõik läheb väga palju odavamaks. Kui inimesed saavad energia enda käsutusse väga odavalt, kõik tooted lähevad väga palju odavamaks. Ja loodusressurssidega on võimalik hoopis teistmoodi ringi käia, see on arulage, tagastab raiskab moodus, mismoodi on inimkond käinud loodusressurssidega ringi. Tuleb tulla teadvusele, tuleb ärgata üles uimast tarbimisuimast et meil ju tegelikult see kommertskultuur on ka edenenud selles suunas, et asju tehaksegi, nii et 90, ruttu katki. Kui me mõtleme, kuidas meie esivanemad tegid mingi mööblieseme, siis võis sajandeid vastu pidada et siin on ikkagi mõtteviisi ja teadlikkuse küsimus, et, et isegi tegelikult, kui tulla mõistusele, siis on võimalik leida ka nendele inimestele ressursid, et kõik võiksid elada normaalset elu, aga see peab olema kooskõlas harmoonias looduse, teiste inimestega. Mulle meeldis su eelmisest vastusest see mõte, et kliima soojenemine nagu enamus globaalseid probleeme on tegelikult inimeste probleemid, näsiniine jätab see täiesti ükskõikseks. Pigem hea meel. Mihkel Kangur, Alen ja, aga mind natukene pani mõtlema see, et kas ütled priienergia siis kuidas me saavutame nagu selle olukorraga. Me vaatame minevikku, kuidas inimene on käitunud iga kord, kui talle energia on läinud odavamaks, mida ta kasutada saab. Siis on teinud rahvaarv väga järsu hüppe ülespoole ja sellega on kaasnenud on ju kõik kõik need asjad, millest me siis neljapäeval ka räägin. Et, et kuidas me selle nagu ära hoiame. Jah, väga õige märkus ja kui te mäletate, siis ma alustades sellest teemast, ütlesingi, et inimkond ei ole praegusel tasemel, et talle seda kätte anda, et see tähendab tegelikult väga suurt teadlikkuse tõus, Ungtse tähendab tööd inimestega tuua nad tarbimisühiskonnast välja jätkusuutliku mõtlemise juurde, tuua nad uuesti ühendada uuesti loodusega ära ja alles siis, kui inimene ei kuritarvita seda meetodit, alles siis on võimalik sellega asuda nii-öelda materiaalseid probleeme lahendada, nii et tegelikult kõige suurem töö on ikkagi teadlased, on transformatsioon ja nii nagu see käis siin ka tervikliku Eestile iseloomustuse puhul läbi, et see käib käsikäes meie töö iseendaga meie töö ümbritsevatega ja meie tööühiskonnaga, et me peame kõik tegelikult kogu aeg lakkamatult töötama endaga ja teadvustama, et kui me tahame ellu jääda siis me peame tegema korrektuurid oma elus, peame tegema väga olulised valikud tulema mugavustsoonist väljas on jälle nihukeseks trafaretiks muutunud, aga ma päriselt või ma tulen oma mugavustsoonist välja. Neid ähvardad tegelikult üsna varsti nisugune õudus, mille nimi on piiskee. Ja see tähendab seda, et inimeste mõtlemisvõime või, või noh, ühesõnaga ärgas mõtlemisvõime võib selle selle käigus veelgi nüristuda, nii et see on ka üks väga-väga tõsine oht ja väga tõsine mõtlemise koht. Selle rahvastiku kasvu juurde kommentaariks, et kui uue energiaallika kasutuselevõtt on toonud kaasa rahvastiku kasvu, siis jällegi sellega kaasnev heaolu kasv on selle mingil hetkel stabiliseerunud. Kas pole nii? Aga mis te arvate sellest, et et ütleme, et näe, nagu kaotame ära selle tarbimisel ja aga see on ikkagi tegelikult ei kao ära, süsteemist jääb mingisugune süsteem. Aga äkki me peaksime koju tagasi minema, mis te sellest arvate? Kodu oleks ikkagi tegelikult meil ju seal, kus meil ei ole, meil on tegelikult ainult eluks vaja bet elukohta ja süüa. Seega järelikult on aafrika, meie kodu. Sest et kui me, kui me sinna tagasi ei lähe, siis me loome uue süsteemi. Ja lõpuks meie, meie järeltulijad on täpselt samasuguse probleemi ees nagu meie oleme hetkel. Kes soovib, muidugi võib muidugi Aafrikasse minna, aga aga nagu ma tegelikult siin loengu vältel on ka mitu korda öelnud, et selleks, et luua uuel teadvus tasandil elukorraldus, see ei pea olema süsteem. Ma rääkisin ka sellest, et mina näen, et tegelikult see võiks olla kogukondlik elukorraldus, sõltumatute kogukondade sõbralik kooseksisteerimine, neil ei ole tegelikult tsentraliseerimist vaja. Ja kindlasti on paljud teist lugenud siberi eraku Anastasia raamatuid või, või see, mida tema välja ütleb, et meil Eestis tegelikult see, mida tema toob, lahenduseks oleks isegi võimalik igale inimesele hektar maad. Noh, iga inimene muidugi ei taha seda, aga aga põhimõtteliselt noh, lihtsalt üks niisugune väikene kõrvalepõige veel, et ma olen ise nagu tähele pannud seda, et kui ma elan linnas stressirikkas keskkonnas kiirituse, et kõik need elektromagnetväljad vaja rohkem toitu. Ma olen elanud Viinis viis aastat, linnast väljas. Sõin üks kord päevas, mul ei olnud rohkem vaja. Et tegelikult see looduse juurde tagasiminek, et see on ühest küljest. Me taastame oma sisemise harmoonia. Me taastame oma oma kooskõla loodusega, me saame ka tarbimist vähendada väga-väga palju. Et igaüks ei viitsi hakata ise põllumaad harima, aga iseenesest kui sa oled endale ise külvanud taime teda kasvatanud armastusega sa ei pea nii palju sööma, võtad natukene ja sa saad kõik kätte, mis vaja on. Et see tarbimishullus ongi seotud sellega, et me oleme ära lõigatud oma loomulikust keskkonnast. Nüüd küsimuste aeg saab otsa. Täname saaled tänase loengu eest aplausiga. Elu pärast Google'it saatesari toob teieni Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusarja, mis pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajad Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid Algis Pauliukaitis, Aili Jõeleht, Priit Karinud, Virgo mäe helirežissöör, maris Tombak, helilooja Hendrik Kaljujärv. Teksti loeb Taavi Eelma. Kuulake saateid ja täispikkuses loenguid elu pärast Google'it koos publiku küsimuste ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaariga vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist sealtsamast leiatega tulevikuvisioonide saatesarja Raadio Jaik. Vaadake kodulehte Jaik poee. Kohtumiseni järgmisel laupäeval pärast kella viieseid uudiseid vikerraadios. Elu pärast Google'it.