Vikkerraadio tere hommikust, hea vikerraadio kuulaja. Kell on viis minutit üle 10 ja huvitaja saade alustab. Mina olen rahvusringhäälingu teadusportaali novaator toimetaja Marju Himma. Ja täna räägime viljakusest. Õigupoolest räägime rahvatarkusest ja paneme sinna kõrvaleteaduse vaatepunkti ehk kuidas saada poisse, kuidas saada kuid tegelikult saate teises pooles räägime, kuidas teadus aitab tänapäeval siis võib-olla mitte nii viljakatele inimestel saada lapsi. Selleks oleme kutsunud stuudiosse Tartust tervisetehnoloogiate arenduskeskuse vanemteaduri Kaarel Külvits kohvi kellega kohe pärast väikest muusikalist vahepala jätkab toimetaja Linda Eensaar et siis uurida, kuidas selle rahvapärimus versus teadusega on. Mina olen, nagu öeldud. Marju Himma ja helipuldis on Tiisa tari. Talupojatarkus ja terve mõistus on ilmselt tervitatavamad kui ülemõtlemine kaalaste saamise vallas. Samas on meie pärimuses ringi liikumas kummalist rahvatarkust, mida jagatakse ka tänasel päeval, näiteks erinevates foorumites ja artiklites. Kuivõrd need üleüldse paika pidas? Ta saavad, kui jagatakse nõuandeid, kuidas saada poisslaps ja kuidas saadad tüdruk lapsi. Näiteks räägitakse, et poisi saamiseks tuleks süüa palju punast liha. Mida punasem, seda parem. Tuleks süüa palju soolaseid snäkke, näiteks krõpsud soolapähklid ja nõnda edasi. Samas tuleks poisi saamiseks palju juua magusaid gaseeritud jooke eriti kuulasid, ütleb ütleb tänapäeva rahvatarkus, siis abiteevad ka marineeritud heeringas ning pool tundi enne asja kallale asumist tuleks mehele tass kanget kohvi anda. Tüdruku saamiseks jällegi soovitatakse tarbida ohtralt kala ja puuvilju. Ja süüa tuleb palju magusat, eriti šokolaadi ja erinevaid piimatooteid tooteid. Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse vanemteadur Kaarel krutškov. Kas on üleüldse võimalik toiduga sellist asja nagu lapse sugu määrata? No tere hommikust, kindlasti on võimalik määrata sellepärast, et tuleb kas poiss või tüdruk sellest. Ja ega seal eksimisruum väga suur ei ole, sellepärast et pooled poisid pooled tüdrukute poiste sünnib muidugi natuke rohkem see. Lõpuks sünnib poisse paar protsenti rohkem üks kuni kaks. Kas see, muide, kas teate, mis aastat sündis kõige rohkem proportsionaalset poisse? Me nägime kui pikast ajavahemikust siis kui neid loeti kirja pandud. No võib-olla siis Ki vaba vabariigi algusajal sealkandis just vastupidi, kaks aastat tagasi oli poiste osakaal kõige suurem, nii et 2016 sündis umbes kaks protsenti rohkem poisse kui tüdrukuid. Ja kui aga miks on nii, et poisse sünnib rohkem? Sellel ei ole nagu väga head vastust, sellepärast et sugurakke on sama palju x ja y-kromosoomiga sugurakke. Ja see, et, et miks poisse sünnib natuke rohkem, sellel ei olegi ühtegi väga head selgitust. No mingid teooriad on, et poisid või mees, meesterahvastel on lühem, keskmine eluiga ja, ja nad on riskeeriminevat rohkem teevad mingisuguseid hullusi ja siis nüüd peab olema rohkem liidatuks. Ja see võib ka niipidi olla, aga see on selline soovmõtlemine. Et kuidas, nagu tagantjärele on, kui võib-olla vaadata seda, et miks neid sünnib rohkem, siis võib-olla nii et et kuna raseduse kestus on tegelikult sellele lootele nii keeruline ja seal on hästi palju arenguetappe vahel võib-olla pigem saab neid kahe yksiga tüdruku looteid võib-olla isegi rohkem hukka nii-öelda selles valiku etapis, enne kuidas sünnini üldse jõuab ja sellepärast on võib-olla poisse natukene rohkem. Miks, sest ige X-kromosoomiga need Lottet siis peaksid, kuidas seda ma ei oska öelda, kas see on ka teaduslikult tõestatud või mitte, aga aga tüdrukutel on, et kui ta oli kaks X-kromosoomi on siis üks tehakse tegelikult nii-öelda vaikseks ja mõlemad ei saa samal ajal väga aktiivsed olla. Ja see võib olla üks põhjus, miks, miks tüdrukuid sünnib natuke vähem, pigem mitte. Poiste sünnirohkem. Aga jätkates vanarahva tarkuse juurest sellepärast, et nägin palju vaeva, et neid erinevaid teooriaid sealt foorumitest ja ja raamatutest leida. Näiteks soovitatakse vana rahvatarkuse järgi ja erinevates siis internetikommentaariumides valida täpset aega kui tahta planeerida poiss või tüdruk. Näiteks poisi saamiseks tuleb olla vahekorras noorkuu ajal ja öösel ja väidetakse, et rohkem poisse väljastatakse paaritutel kuupäevadel. Tütre saamiseks aga tuleb üritada olla siis vastavalt täiskuu ajal ja pärastlõunal ja järelikult ka paaris kuupäevadel. Ja veel räägitakse, et külmadel aastaaegadel heastatakse rohkem tüdrukuid samas näiteks mina olen kevadel sündinud, järelikult suvel on ikkagi see asi kõik toimunud, et kas, kuivõrd mõjutavad sellised tegurid üleüldse lapse sugu nagu näiteks aastaaegade ja temperatuuri vahetus või mingi kindel kellaaeg? No eks see tõenäosus on jälle fifty-fifty, seal see teadlasena ma arvan küll, et seal suurt tõepõhja all ei ole, et pigem, mis nagu meile koolipõlves õpetajate oli see, et ükskõik millal vahekorras oled, et võid rasedaks jääda. Et see on pigem selline tõeline rahvatarkus, mida ei tasu nagu väga kuulata, et tegelikult ikkagi määrab ju rasestumise aja see, et millal munarakk munasarjast välja tuleb ehk et ovulatsiooni aeg ja see, kas ta noorkuu või või vana kuu, et see ei oma nagu tähtsust, sel juhul. Mina vaatasin praegu statistikale otsa, kuna me vahetult enne eetrit arutasime seda, millal lapsi kõige rohkem sünnib. No kas te jätame pakkumise jõudude paksude aprillis? Aprill mõju pakuks, on? Tegelikult päris nii ei ole, ma vaatasin küll viimase seitsme aasta statistikat ja selle järgi on kõige rohkem sind juulis juunis, juulis ja augustis, võib-olla juulis ja augustis isegi kõige rohkem. Nii et kui teie arvasite, et jaanipäeva täiskuu ajal, siis millal siis lapsi tehakse, siis tõenäoliselt rohkem ikka jõulude ajal? Ja loomulikult jagataksegi täpselt nõua neid nõuandeid tegemise hetkeks ka, et ka tegemise hetkel täpselt saab määrata seda, kas nüüd tuleb poeg või tütar, siis rahvatarkuse järgi. Poja saamiseks räägitakse, et tehke seda püsti tüdruku saamiseks pikali ja ka poisi saamiseks peavad pärast asjatamist siiski pikali heitma, et poisi spermatosoidide nii-öelda saaksid eelis esimesena finišisse jõuda. Räägitakse nõnda. Ja millegipärast öeldakse, et naine peaks magama vasakul pool tüdruku saamiseks aga paremal pool. Ja kui tulevasel emal olla lõbusam, siis on samuti oodata tüdruklast. Muidugi kõige kurioossemad soovitused rahvapärimusest on ka, et poja saamiseks pane voodi alla kirves ja tüdruku saamiseks puulusikas ilmselt vastavalt siis sootööriistad, millega tulevikus tööd tegema hakkavad. Siia vahele kaard, aga see nüüd siis sõltub asendist, et püsti või pikali. Kas, kas sellel võib olla mingisugune vahe, sellepärast et me teame, et ka X Y-kromosoomiga või kahe X-kromosoomiga sinusoidil võivad olla erineva kaaluga. Kas siin võib olla mingisugune vahe? See kaaluvahe on nendest hõlmatus hoidudel nii pisikene, et see kindlasti oma nagu rolli. Kui rääkida sellest teekonnast, mida nagu spermatosoidide peavad läbima, enne kui nad üldse nagu oma sihtpunktini jõuavad, siis siis kindlasti on nendel paaridel, kellel on viljakusega, on probleeme, need, siis võiks mõelda selle peale, et nad annavad pigem aega, et Dracud kuskile jõuaks ka, mitte, mitte ei, ei tormi allapäevaste toimetuste juurde. Nii et see lamamisosa ikkagi Ma arvan, et see on vanavanarahva tarkusest üks targemaid osasid. Aga samas, kui laps on juba tulekul ja neid, mis ma enne loetlesin, neid abinõusid veel kasutusele ei võetud, siis on ka ennustatud, et mis soost laps tuleb. Ma loen mõned kurioossemad edasi ja siis me võime täielikult keskenduda teadusele ka ma küsin enne siia vahele, et kas üleüldse on võimalik pärast seda, kui munarakke seemnel hakkan kokku saanud veel kuidagi mõjutada. Vaata, mis aastal me oleme täna 2018 19 19, vabandust. Pehme vastus on, et ei ole jah. Mis, mis määratud sa määratud? Aga see aastaarvu rõhutamine, ma saan aru, käis selle kohta, et kas me ikka jätkuvalt usume veel. Aga need asjad tõepoolest, ma vaatasin kõrvalt, kuidas Linda otsis välja perekooli foorumist nii et inimesed usuvad seda ja veel enam nad jagavad seda. Nii et sõnaga ma toon mõned välja ja siis jätkame, et kui on juba laps eostatud, kuidas siis aru saada, mis soost tuleb. Küüslauku süües imbub küüslaugu lõhn läbi nahapooride, välja ootab naine poega. Kui lõhna ei tunda, tunda ei ole siis tütart jämedad ja paistes jala tiitavad poisile ilusad ja peened jalad tüdrukule. Kui tulevane ema on raseduse ajal ainult heas tujus, siis ootab ta poega. Kuid kui tuju vahel ka mustaks kisub, siis sünnib tõenäoliselt tütar. Kui naisele raseda hirmu sisu leivakohvikute järele, siis sülital poiss kui tüdruku ootajad. See, kui te, tüdruk, ootajad, siis söövad parema meelega leiva või saia pehmet sisu. Kui öösel magades on kuidagi mugavam lebada vasakul küljel, siis ootab sündimist poiss. Ja kui naine eelistab magada paremal küljel, siis sünnib tal tütar. Kuivad ja karedad. Käed tähendavad, et naine ootab poega ja pehmed käed. Et tütart. Mida teie neist ennustustest arvate, Kaarel, kas tehnoloogiat, tehnoloogiate arenduskeskuse slite ei ole võetud veel seni rahvatarkuste näiteks? Eks me peame parematelt õppima isegi ja eks seal on tõdega sees, sellepärast 50 protsendiga võib mööda panna, kui on käed karedad või ei ole korraldatud. Nii et selles suhtes on pool, on õige, pool ei ole. Aga mis me ise tervisetehnoloogiate arenduskeskuses teeme, on see, et no nii täpselt kui vanarahvas ennustab, nii täpselt meie ennusta me ennustame natuke veel täpsemini. Nii et me põhinema reeglina nii-öelda geeni testidel, mis reaalselt aitavad siis Spillatud villatutel paaridel või siis nendel, kes on juba lapselapse joostanud, neil siis teha täpsemat uuringut. Ja kuidas see siis käib? Näiteks näiteks kui, kui me räägime lapse soo määramisest, siis lapse sugu on võimalik määrata ema vereproovist tänapäeval. Ja see on äärmiselt täpne meetod, üldnimetus on tal nipt ja Eesti toodang on meil niptifay, mida me tegelikult tunnustame ka Eestis. Jaanipifuajeeris on see, et ta mitte ei vaata ainult lapse sugu, vaid vaatab ka enamlevinud kromosoomhaigusi, mis siis võib sündinud lapsel esineda. Ja, ja selle testiga on võimalik vaadata nii terveid kui ka riskirasedaid, kellel on suurem risk kui ka neid, kellel on juba varasemalt olnud haige laps. Põhimõtteliselt kõik võivad seda testi teha ja nad saavad südamerahu juba varases rasedus, et lapsega on kõik korras. Kui varakult sissetasuga määrata, saada näitaja kromosoomhaigusi. Difi võimaldab kromosoomhaigusi ja ka lapse sugu määrata alates 10.-st 10 pluss rasedusnädalast. Ja 10 tööpäeva jooksul on siis pilt selge, et, et kas on põhjust minna edasistele uuringutele või võibki rahulikult rasedusega edasi kulgeda. Ja kuidas selles mõttes, et nüüd lähen korraks tagasi veel vanema rahvatarkuse juurde, et, et kas te teate, kas kas vanasti oli ka mingisuguseid meetodeid viljatuse raviks või selle püüdmiseks? Ma ei ole rahvatarkuses nii tugev ja ma ei oska isegi ühtegi konkreetset abinõud välja tuua, mis tunduks nagu tänapäeval selline selline mõistlik ja ratsionaalne tegevus, ehk et ma arvan, et, et inimesed lihtsalt proovisid rohkem, võib-olla nendel oli seal pimedas tares lihtsalt rohkem aega ja nad viibisid vähem istuval tööl, mis kindlasti suurendas nende nende viljakust. Nii et ka tänasel päeval selliseid soovitusi endale absoluutselt absoluutselt inimesed vedavad lihtsalt töö liiga palju aega ja, ja jääb, jääb üksteise jaoks vähe aega ja pere loomise jaoks vähe aega, sellepärast et õigetel aastatel, siis kui on pere loomise aeg, siis inimesed keskenduvad tiga karjäärile. Aga kas üleüldse me saame rääkida? Vanarahval nii-öelda oli viljatuseprobleeme, kui me raamatutest loeme, siis ikka oli, et naine ei saanud last või siis naine saanud poisslast, nagu ikka soov oli. Aga, aga kas see viljatuse probleem selles mõttes on kasvanud praegu meie elustiili tõttu või on meil näiteks maakeral lihtsalt liiga palju ja populatsioon reguleerib ennast ise pole meil nii palju vaja. No oleneb, mis laiuskraadil ja mis temperatuuriga piirkondades me vaatame, et kui me vaatame nagu eestlaste rahvaarvu varasematel sajanditel, siis see kogu kasvas. Ja võib-olla need paarid, kes siis ei saanud lasteks, siis need surid lihtsalt välja ja teistel oli siis selle võrra üheksa last ehk et need tegelikult kompenseerisid. Ja tänapäeval, kui te vaatate rahvastikupüramiidi, siis see rahvaarvu kasv ei ole enam nii ei tõusuteel ja noh, eks me oleme ise nagu teinud, teinud ühiskonnas nii palju muutusi, et tahame elada mõnusat elu ja, ja üheksast lapsest unistada täna enam väga keegilist. Siinkohal on võib-olla paslik kuulata vahele, eks ühte pannkoogitegemise laule? Kui me juba siin tegemisest räägime, hakkame küpsetamisest räägime. Kusjuures kui Linda mainis seda, et voodi alla tuleb panna vastav tööriist, mis siis sobitub poisi või tüdrukuga, ma ei tea, kas tänapäeval üldse tohib üldse poliitebakorrektne poliitiliselt, et poisile panna, siis poisisaamiseks on vaja voodi alla panna, kirves tüdrukule lusikas areni ja just ma ei tea, kas see päriselt ka töötaks. Järgmine küsimus, millised? No palju sa pois seda kirvest üldse näiteks linnas elab, päris kirvest kasvatab ja palju see tüdruk seda rusikaid kasutab tänapäeval ju kõik tellivad endale koju. Mõtleme selle üle, kui me nüüd saame kuulata seda pannkoogitegemise laulu. Pannkooki kui peigmehi, nii panni keegi ei paku eales veel kaugel, nii, vaid valmis, stan. Paine, nii tore. Jätkame tänast huvitaja arutelu viljakuse teemal, toimetaja Linda Eensaar andis meile just ülevaate rahvapärimusest ja tänapäeva rahvapärimusest, kuidas saada poisse, kuidas saada tüdrukuid ja meiega on stuudios Kaarel Grišakov Tartus tervisetehnoloogiat arenduskeskusest, kes siis uuribki, kuidas viljatust ravida ja lähme edasi sedasama viljatuse teemaga korraks. Miks meil on viljatust oluliselt rohkem? Ja samal ajal meil ka just viljatuse ravi erinevad tehnoloogiad, mida teiegi seal tervisetehnoloogiate arenduskeskuses arendate, et lähevad üha paremaks. Aga ikkagi on neid inimesi, kes lapsi saa, miks see nii on? No paljud inimesed on selles viljatusravisse nii-öelda nagu lõksuga jäänud, sellepärast et võib-olla sellest väga palju ei räägita, aga, aga osad paarid, kes lähevad viljatusravile, nemad saavad siis suhteliselt kiirelt saavad lapse ja väljuvad sellest tsüklist. Et kui Eestis tehakse umbes 2800 viljatusravi tsüklit aastasest tegelikult sünnib suurusjärk 400 kuni 600 last aastas, kes viljatusraviga saadud. Ehk et see efektiivsus ei ole väga kõrge. Kindlasti on need paarid, kes saavad kiiresti abi, aga paljud jäävad sinna, eks ole, ja roteeruvad seal aastast aastasse ringi. Nüüd nende paaridega, kellel, kes sinna lõksu jäävad ja kes jäävad pikaks ravila siis seniste paaride puhul ei aita enam see, et kui me lihtsalt ütleme, et proovime veel ja proovime veel ja proovime veel, ehk et, et see tõenäosus last saada kahaneb, kui ei saada esimese, teise või kolmanda korraga. Ja see, kui teha protseduuri täpselt samade reeglite järgi üheksa korda, siis ei tõsta oluliselt tõenäosust, ehk et tegelikult riigi poolt toetatud meede on väga madala tõenäosusega juba nendel inimestel. Kui me siia juurde mõtleme nüüd selle, et need inimesed on lastud ju tegelikult seda ütleme, kunstliku viljastamise probleem protsessi või protseduuri tegema teatris, et need inimesed tegelikult on võimelised lapsi saama siis miks sa ütlesid, see tõenäosuse protsent langeb kas seal on mingi tegur, mida, mida võib-olla ei ole võimalik nii-öelda pipetiga muuta? No minu taust on geenitehnoloogia ja ma ei oska selles suhtes kommenteerida neid teemasid, mida arstid oskavad, ehk et neid kliinilisi probleeme, ehk et näiteks miks munarakud ei liigu välja või miks nad ei tule üldse munasarjast välja, et need on kliinilise probleemid. Aga, aga kui rääkida viljatusravist sellisest, siis näiteks detsembris, kus tervisetehnoloogiate arenduskeskus ka kaasa lõi, meil sündis Eestis esimene Ps, kelle kromosoomid olid siis juba nii-öelda katseklaasis läbi uuritud. Ja me tõesti aitasime arstidel välja valida kõige perspektiivika oma embrio, mida siis siirdada. Ja see embrüo siirdati ära ja saadi. Nii, et kui osatakse katseklaasis luua embrüoid, siis tegelikult tänane rutiin on see, et need embrüoid ei kontrollita üldse. Ja väga paljudel juhtudel siiratakse tagasi embrüod, millel ei ole kromosoomid, kõik korras. Ja selge on see, et kui ikkagi mingi kromosoom on osaliselt puudu või on ta täielikult nagu kolmes korduses või, või ühes korduses kadunud, siis see embrüo ei arene looteks ega sealt ei tule sündi, nii et tegemist on siis ebaõnnestunud tsükliga. Kui suurt rolli võib mängida stress siis need inimesed, kes proovivad ja proovivad ja proovivad ja tegelikult iga mitme kuu tagant teevad nad väga närvi, närve, sööva, siis ootamise protsessi läbi. See on päris stressirohke, kas seal või komade koralle. Nagu sa ise varem ütlesid, siis kõige rohkem aps meisterdatakse valmis jõulude ajal ehk et kus on reaalselt inimestel puhkus ja kus on üksteise jaoks rohkem aega. Nii et vastus on muidugi jah, sellepärast et need päevad, millal laps on võimalik nagu teostada, need on kaks-kolm päeva kuus. Ja kui inimesed on sel ajal komandeeringus Soomes tööl või hommikust õhtuni lihtsalt tööl ja pole aega, siis see tõenäosus saada last on ikkagi madal. Olematu. Et lapsesaamine või lapsetegemine ei ole ka mingisugune asi, millega kiirelt ühele poole saada, vaid tulebki võtta aega ja ja võib-olla mitte mõelda selle peale, et last saada. Kuidas sellega on, kas tasub mõelda, et peame saama lapse? Mõelda tasub alati, ega siis mõtlematult ei tasuga asju teha, eriti tänapäeval. Küsimus on lihtsalt see, et mis vanuses need teha. Ja, ja kas mõelda selle peale, et, et kuidas oma tööjaotust ja koormust ja komandeeringuid jaotada ja ja ei ole mõtet taksoga sõita, lõunaks koju last tegema ja siis tagasi tööle minna, sellepärast et see on ikkagi väärtuslik osa elust, mida tead, mida peab kogema, tegelema. Linda, võib-olla siis on ikka nii, nagu sa sealt rahvatarkusest lugesid, et millal neid poisse, millal neid tüdrukuid päevaste päevasel ajal teha, tütarlaps ikka pärastlõunal ja, ja siis poiss öösel ja. Jällegi välja mõeldud ja küllap on sellel ka mingisugune seos dressiga. Võib-olla pisut. Meie sellisele lõbusale ja rahvapärasele saatele on oluline tegelikult täna tuua vahele hoopis üks teine vahepala. Nimelt täna on vabadussõja relva rahu jõustumise aastapäev. Ja selle puhul kell 10 30, mis on siis kohe mõne sekundi pärast. Meenutatakse vabadussõjas hukkunuid ja meenutatakse seda tähtsat päeva millel oli oluline roll siis ka Eesti iseseisvumisel. Ja selle puhuks. 2006. aastal on Riina Eentalu salvestanud vabadussõja relvarahu ühe sellise hea mõtlemapaneva koha ja head raadiokuulajad. Jagage seda hetke nüüd meiega. Kell on 10 30, kolmandal jaanuaril 1920 kell 10 30 vaikisid vabadussõjas relvad. Hakkas kehtima vaherahuleping. Eesti oli kaitsnud oma riiki ja võidelnud kätte võimaluse see riik ka tegelikult üles ehitada. 1900 kahekümnendatel aastatel sündis tava mälestada vabadussõjas langenuid vaikuseminutiga. Eesti muinsuskaitse selts, Eesti lipu selts, kindral Johan Laidoneri selts ja Eesti sõjahaudade Hooldeselts kutsuvad seda tegema ka täna. Praegu olgu töökohal, kodus või tänaval. Kutsume hetkeks seisatama, et mõelda neile tänu kellele on Eesti riik. Tuleme tagasi tänasesse päeva, kus huvitaja saate teemaks on viljakus ja samas viljatuse ravi. Ja meil on stuudios tervisetehnoloogiate arenduskeskuse vanemteadur Karl-Christoph. Ja kasutan kohe võimalust küsida, et kui me enne rääkisime hetke sellest, et väga-väga vähe on neid hetki kuus, kus naine on üleüldse võimeline rasestuma seda nii loomulikul teel, aga kui me räägime ka kehavälisest viljastamisest, siis seal on see ju veel raskem, sellepärast et kuidas seda vaadatakse. Kas see väljaspool keha viljastatud munaraku tagasi viimine või embrüo tagasi viimine naise kehasse, kas ta vaadatakse kuidagi täpsemalt ka, et et nüüd oleks just see õige päev. Eks see on arstidele üks suur väljakutse, sellepärast et esiteks peab olema naine peab olema valmis täpselt nii-öelda ajastatud ja teiseks on see, et see embrüo peab olema täpselt ajastatud. See täpne päev tegelikult kutsutakse esile ravimitega ja seal on oma skeem, on, kui tehakse süstid ära, siis on teada, et kui loetakse päevad välja, siis peaks olema ka limaskest nii valmis, et sinna suudabki embrüo ilusti pes astuda. Nüüd need paarid, kes ja naised, kes on jõudnud viljatusravi kliinikusse, siis on põhjust arvata ja on ka teada, et tegelikult nad ei reageeri nendele hormoonidele täpselt nii, nagu õpik ette näeb. Ja seal võib olla kiiremaid küpsejaid, aeglasemaid, küpsejaid ja võib-olla ka senine juht, kus reaalseta reageerige ja tal limaskest ei lähegi sellisesse olekusse, millega embrüo suudaks pes astuda. Ehk et senine pimesi nagu päevade lugemine ja järjest ja järjest embrüote siirdamine. Seda mõistlik teha ainult siis, kui on teada, et ravimid toimivad ja täpselt, et mis ajaga nad toimivad. Ja selle, selle teadmise põhjal on siis aastast 2011 või 12 on juba maailmas olemas test, kust võetakse emaka limaskesta proov, võetakse ja vaadatakse, kas need geenid, mis seal peaks olema avaldunud, kas ta on avaldanud ja mis geenide roll on iseenesest, on see, et nemad valmistavad ette selle emaka limaskesta tembro suudab sinna pes astuda eile mandaga nagu eduka raseduse. Kui neid geene seal näha ei ole, kui nende nii-öelda produkte seal näha ei ole, siis see kude ei ole valmis ja sealt ei tule rasedust. Mis te tervisetehnoloogiate arenduskeskusesse olete teinud, selle täpsemaks saada, sest ma tuletan siin raadiokuulajatele meelde, et üks kehavälise viljastamise protseduur maksab üle 600 euro, mille siis haigekassa kinni maksab. Tegelikult on seal veel hulk lisakulusid. Ja kui palju neid aastas tehakse, Kaarel. Erinevaid protseduure tehakse umbes 2800. Mis on tegelikult päris suur summa haigekassa maksumaksjale, kui me nimetame, kas pole? Koos ravimitega kokku on, on ühe IVF protseduuri hind seal umbes 2500 kuni 3000 eurot. Ja siin me räägime juba tegelikult miljonitest, mis läheb meil viljatuse ravimiseks või selleks, et anda mõnedele paaridele võimalus last saada. Aga ma tean, et tervisetehnoloogiate arenduskeskus on välja töötanud ka ühe testi, siis millega saab täpsemalt seda mõõta? Kui kaugel on see test nüüd nii-öelda laias kasutus või laia kasutusse võtmisel? Selle selle testi kasutusele võtmine on juba kliinikutes ehk et tegelikult esimene kliiniline uuring, mida me oleme teinud, et Soomes ja Turus see on, lõppes eelmise aasta lõpuga ära nüüd ja Eestis me tahame sellega turule tulla siin jaanuaris-veebruaris ehk et võimalikult kiiresti, meil on positiivsed, tulemused on positiivsed ja seal ei ole suurt midagi oodata. See test on see testi tähendab siis viljatusraviarstidel hinnata täpselt selle naise küpsemise aega, ajastada paremat raviskeemi ja ka tegelikult informatiivne vastus on see, et võib-olla peab vahetama ravimit või ravimi manustamise viisi. Ehk et kõik vastused, mida see test annab, sellega on võimalik siis ajastada nii-öelda paremini selle embrüo tagasi viimiste tõsta, tõsta rasestumise määr. Kui praegu on see kehavälise viljastamise protseduuri edukusprotsent umbes 30 protsenti ehk iga kolmas osa No tegelikult on ta, tegelikult on ta vähem sellepärast, et kui, kui me jagame 2800 protseduuri 400 kuni 600 lapsega, kes sünnib, siis ta on umbes seal 20 protsendi juures. Kui palju tõhusamaks, siis sellest annaks, aitaks teha. Ütleme nii, et need paarid, kes sisenevad sinna viljatusravitsüklisse alguses kindlasti ei soovitata seda teha, sellepärast et väga paljud paarid siis ladestuvad esimesel teisel üritamisel, mis on väga normaalne. Samas jälle kindlasti need, kes on sinna tsüklisse kinni jäänud, ehk et kes teevad korduvalt ja korduvalt, järelikult on seal ka põhjus, miks korduvalt tehakse ehk et nendele raviskeemi mõjuni efektiivselt või peab seal raviskeemis midagi muutma. Ja nendele paaridel oleks kindlasti selline pesastumiseteist abiks, enne kui minnakse näiteks juba kolmandale neljandale-viiendale proovimisel, et kõigepealt tuleb ikka kude järgi testida ja vaadata, kas, kas see pinnas, kuhu Embrobjaks pesastuma, kas see muutub selliseks, kas ta muutub Embrule vastuvõtlikuks või mitte. Oota, aga miks ei võiks teha endale, kas esimest või teist korda, lähevad tegema, me võib-olla saaksime selle veel täpsemaks ajada ja veel tõhusamaks teha, nii et ongi esimesel teisel korral võimalik pärasest tage väliselt. Eks siin on, eks siin on niisugune ratsionaalne vastuseis, sellepärast et. Need, kes lähevad esimest korda kehavälist viljastamist tegema, see eeldab seda, et kui me teeksime seda testi enne, see eeldab seda, et neile tehakse üks ravimitega kel nii-öelda enne embrüo siirdamist ehk et vaadata, kas emakas muutub retseptiivseks ehk vastuvõtlikuks. Ja vabatahtlikult, ma arvan, ei ole keegi sellele väga, väga aldis seda tegema. Need inimesed jälle, kes on juba kogenud ebaõnnestumist, nendel on kindlasti suurem motivatsioon teha selline testimine ära enne, kui nad. Te olete tervisetehnoloogiate arenduskeskuses töötanud välja veel väga palju huvitavaid teste mäletan, vist oli aasta või poolteist tagasi, kui muuhulgas tuli välja ka menopausi analüüsiv test. Sellega sa vist otseselt ei olnud seotud, aga on olemas test, mis võimaldab siis öelda, millal naisel geenide järgi algab menopaus. Mina ei ole, mina ei ole selle testiga otseselt seotud ja Triin Laisk ja reedik mägi on sellega otseselt seotud küll, aga ta ei ennusta otseselt aega, pigem ta pigem ta on selline teenäitaja naistele, kellel on perekonnas tõsine risk varaseks meno pausiks. Ja, ja ta annab nagu sellise, ta viskab nagu üles siukse punase lipu inimesel, et et ära palun lükka homseid tänaseid toimetusi homse varna, et pigem pööra sellele tähelepanu ja et edasilükkamine ei ole sinule. Kas tervikuna, et miks ma hakkasin üleüldse selle testi kohta küsima, kas tervikuna on meie geenides veel kuskil peidus markereid, mis võivad öelda juba üsna varakult et vot siin võib-olla viljakusega probleeme siin võib-olla siin või teisel poel või need on tegelikult ikkagi pigem vead, viivad meil elu käigus seda viljatust põhjustavad. No kui ma hakkaksin kinogeene ise uurima ja, ja näiteks sedasama geenikaartidega, mida ta geenivaramu siis siis sealt leida üles DNA osasid või geene, mis määravad viljakust. See on väga kahtlane-d ja teadlasena ma küll ütlen, et et seal ei ole nagu võimalik lubada midagi, jah, näiteks vertifidestigamis hindame varase menopausi riski nimelt hindabki riski ehk et see ei ole absoluutne tõde, kindlasti. Aga, aga villatusega üleüldse nagu seonduvaid geene, selle, seda pigem mitte sellepärast et villatus on meil nii hästi läinud, sest ma olen, meid on inimese inimestele nii palju siin. Järelikult meil on kõik korras suures plaanis. Ja et anda järglasele edasi geen, mis teeb kedagi viljatuks otseselt, eks neid, eks neid äärmuslikke juhte on ikka, aga, aga suures pildis ei ole võimalik neid nagu üles leida ja kaardistada. Sa mainisid ennist, et tervisetehnoloogiate arenduskeskuse abiga on ka üks nii-öelda katseklaasilaps leidnud tee siia ilma uute tehnoloogiate abil. Räägi sellest lähemalt. Seal on trikk on selles, et, et kui Embroloogid ehk viljatusravi nii-öelda laboriinimesed oskavad väga hästi munarakku viljastuda, Nad võtavad spermil kratist kinni, süstivad selle munarakku, mis on tänapäeval nagu Valdo tehnoloogia. Ja loodusliku selektsioon ei ole, sest tegelikult, et väga paljud munarakud ilusti villastatakse ära, nad kasvavad väga kenasti seal. Ja vald peab siis arst ära otsustama, millise Embruda võtab siiratas emakasse Embroloogi jaoks. Kui seal ei ole nähtavaid selliseid arengut, efekte, siis tema jaoks on kõik kõik embrüod on ilusad. Põhimõtteliselt mikroskoobi all vaadatakse lihtsalt, et kas embrüo on ilus. Praktiliselt küll, et kui tal ei ole kõrvalekaldeid, siis Embroloogi jaoks on ta normaalne embrüo. Aga kas kõrvalekalletega, ütleme nimetatud kromosoomi kõrvalekallet on väga raske silmaga näha. Seda ei saagi silmaga näha ja tegelikult kromosoomi kõrvalekalle, ta ei annagi embrüo mitte mingit efekti, sellepärast et nii varases staadiumis Felembro enda kromosoomid on suhteliselt, et inaktiivsed sealt sealt pealt ei toimu veel mitte midagi. See, et see tembrol mõni kromosoom poolik või üle või puudu, see ei mõjuta veel, aga kui ta ta siiratakse tagasi emakasse, siis sealt tuleb abort või tuleb kromosoomhaigusega laps, ehk et mis ma tahtsin öelda, on see, et munarakud viljastatakse väga ilusti ära. Aga, aga milliseid nii-öelda kõige kõrgema potentsiaaliga embrüoid siirata siis selle juures on võimalik teha kromosoomanalüüs ja valida siis välja tõesti ainult nii-öelda kõige kõrgema potentsiaaliga embrüod ja seada nad siis nii-öelda potentsiaali järgi järjekorda. Ehk et valida välja see kõige parem, siis järgmisena teine ja kolmas, võib-olla, ja need, millel on kindel kromosoomhaigus küljes, siis neid pole üldse mõtet siirata. Kui me, mida need testid ja täpselt, et mis on siis need asjad, mis seal valesti võivad olla? Valitud ideaalseid? Ei, me olimegi ideaalsed, sellisel juhul me anname arstile selgelt soovitused, et sellel Embrul on ideaalne kromosoomistik ehk et tal ei ole ühtegi kõrvalekallet kromosoomide see ja see on siis oleks meie valik. Aga mis siis saab ka midagi ikkagi on valesti? See ei ole siis sellisel juhul meie soovitus. Aga kui ma nüüd kindlasti raadio kuulajatel, tekkis küsimus, et kas me mängime jumalat, et me valime välja kõige ilusamad kromosoomide järgi kõige ilusamad embrüod, mida siis tagasi inimese kehasse siirdada, et võib-olla siin tuleb nüüd selgitada, et mida siin vaadata, ega ei vaata ju seda, et mis milliste omadustega inimene sealt võiks tulla, vaid ikkagi vaatate, mida. Me omadusi ei näe sealt absoluutselt, me näeme lihtsalt seda, et kas kromosoomide arv on terve ehk et kui te lähete autopoodi, ostate auto, sest te vaatate, et kas uksed on küljes, rattad all ehk et see on nii-öelda kõige esmane kvaliteedikontroll see, kui hakata rääkima silmavärvist isikuomadustest, Aik juust, see on ulmekirjandus, seda ei ole võimalik kromosoomide testiga nagu välja peilida. Pigem välistame selle, et me Me siirdume tagasi juba haige embrio, see see kliinikus viga, mida te tegelikult tänapäeval vältida. Ja on lootust, et see muutub ütleme siis see vaatamine, et oleks ilusad, ilusate kromosoomide, embrüo, mida tagasi siirdutakse, et seal oleks edukas, et et see läheb ka laiatarbekasutusse, et siis ka enamik paare, kes selle protseduuri läbi peavad tegema et siis nende puhul ka seda tehakse reaalselt, kuidas sellega on, jõuab see laiatarbekasutusse. Ma loodan küll, et ta jõuab laiatarbekasutusse, sest meie enda nägemus on see, et kobar lab viljatusravi kliinikusse. Võetakse munarakk, munarakud, need viljastatakse, tehakse esimene nii-öelda protseduur ära, see tehakse värskembroga nii-öelda ja, ja ülejäänud embrüod, mis on siis järgi jäänud. Nemad lähevad siis külmutamisse ehk et kui naine rasestu esimese korraga ja tal läheb embrüoid järele, sest tegelikult võetakse külmast, võetakse järgmine embrüo kui sinna midagi jäänud. Ja, ja strateegilises, mida me ise nagu Nii-öelda promome või soodustame, on see, et kõik need embrüod, mis lähevad külma, ehk et enne kui nad ära külmutatakse, me võtame sealt väikse biopsia, teeme kromosoomanalüüsi ja sellisel juhul, kui ta võetakse sealt külmast välja, sest temal on juba kvaliteedimärk küljes. Ehk et külmast ei võeta enam siirdamiseks selliste emblot, millel on, on kromosoomide viga küljes. See vahele võib-olla väike mõttepaus muusika osas ja siis räägime veel ühest huvitavast testist, mis on samuti meie teadlased välja töötanud tervisetehnoloogiate arenduskeskuses. Tänases huvitaja saates räägime viljakusest viljatusest ja viimased pool tundi oleme rääkinud sellest, kuidas eesti teadlased annavad oma panuse selleks, et meie viljatusravi oleks tõhusam ja oleks võib-olla ka siis kergem nendele, kes proovivad last saada, aga ka neile, kes on juba lapseootel. Kui me teame seda, et praegu kahtlustatakse mõnel lapsel võib olla seal Downi sündroom või mõni muu kromosoomhaigus siis selle jaoks võetakse looteveeproov, mis kindlasti ei ole lapseootel naisele väga mugav. Aga tervisetehnoloogiate arenduskeskuses? Kaarel, kas te olete välja arendanud ka ühe testi, millega ei pea minema sinna nii-öelda kõhu sisse nõelaga, et neid kromosoomhaigusi siis testida, et saada teada, et kas lapsel võib olla näiteks Downi sündroom? Võib-olla alustan natuke varasemast ehk et tegelikult Eestis on riiklik programm, kus sõeluuringusse kaasatakse kõik sõeluuringut, pakutakse kõikidele rasedatele ja, ja seal tehakse naisele vereproov, vaadatakse ultraheliga ja selle tulemusel siis antakse riskiskoor, kas on madal keskmine või kõrge risk, et kas lapsel vait olla. Kas esineb kromosoomhaigus? Kõrge riskiga naised saadetakse koheselt nii-öelda lootevee või, või platsenta proovile. Selge keskmisele riskigrupile tehakse täiendav uuring, veel ei saadeta invasiivselt ehk et nii-öelda lootevee proovile ja madalalt, siis saadetakse rahulikult koju ära. Nüüd see on juba mitu aastat käinud ja see on, seda hakati tegema 92. aastast 92.-st aastast ja, ja selle võrra on siis kahanenud drastiliselt kromosoomihaigustega laste sünd. Sellepärast et pered hindavad väga kõrgelt terve lapse sündi ja kui naine saab teada, et tal on kromosoomhaigusega laps võimalikult varases, tal on võimalik ise otsust teha, mida ta teeb. Nüüd viimased kuus aastat on maailmas olemas ema vereproovipõhine test, mis on äärmiselt täpne ja mis leiab üles kromosoomhaigusega looted ja see täiendab oluliselt siis riikliku sõelprogrammi. Ja täna veel on ta tegelikult haigekassa poolt toetatud ei ole. Ja et naised või paarid, kes on siis meie nii-öelda Eestis välja töötatud niptifaid kasutanud nemad siis võivad tulla 10.-st rasedusnädalast ja teha samamoodi vereproovipõhise testi ja, ja ta ütleb ikkagi kolme peamise kromosoomhaiguse kohta ära peaaegu sajaprotsendiliselt. Kas lootel on kromosoomihaigus või loota ei ole kromosoomhaigust, millised need kolm pealist peamist kamas ahelast on siis kromosoom 13 18 ja 21 ja 20, kus on siis meile võib-olla kõige rohkem tuntud Downi sündroomiga lapsed, mis on ja, ja need naised, kes on riikliku programmiga saanud kõrge riski siis nendel naistel me soovitame kindlasti teha ka täiendav vereproov võib-olla ka oma kulul või perekonna kulul, siis et teada saada, kas neil on vajadust ikkagi minna, imasin selle protseduurile, sellepärast, et 95 protsenti riikliku sõeluuringu positiivsetest on tegelikult valed. Kahjuks ehk et 95 protsenti nendest naistest, kes käivad, siis annavad seda loote platsenta proovi suure süstlaga, ronitakse neile rasedatele siis nii-öelda kõhtu, et 95 protsenti nendest tegelikult ei ole vajalikud protseduurid, nad on vajalikud, et saada teada, aga nad osutavad siis mitte. Jah, see on niisugune tagantjärgi tarkus, et kahjuks ta nii on, et ma ei taha ühtegi halba sõna öelda riiklikku programmi kohta ja aga, aga see on ka nii-öelda kõrvalprodukt või, või nii-öelda negatiivne kõrvalprodukt, et nii see kahjuks on, jah. Nii et tegelikult tervisetehnoloogiate arenduskeskuse arendatud tehnoloogiaga on võimalik seda oluliselt tõhusamaks teha ja ka maksumaksjale mõnes mõttes odavamaks. Ja ja see on iga inimese nagu enda valik, kas ta, kas ta tahab teha nii-öelda vereproovipõhist testi või minna kohe kohe lootele kallale? Minul on küsimus hoopis laia maailma kohta, et kõneainet on tekitanud selline meetod nagu Krisper kas, millega väidetavalt on siis tehtud hiinas disainer lapsi. Mida te arvate, kas see on üldse võimalik, et noh, tõepoolest, me saame nagu kuidagi ise lapse valmis ehitada, millist me tahame? Kindlasti on võimalik parandada teatud geenivariante Krisbergassiga, see ei ole üldse see, et hiinlased esimesena välja tulid sellega ja selles töös kaheldi. See on selline suures perspektiivis nagu väike nüanss ehk tegelikult, et rasket nii-öelda kromosoomihaigustega lapsi on võimalik parandada. Kui on teada, et perekonnas on see mutatsioon sees, siis on see tehniliselt võimalik. Iseküsimus on see, et kas sellele, kas sellele tehnoloogia rakendamisele viljakusravis ja nii-öelda valiku valimises on üldse nishi, sellepärast et need paarid, kes joovad viljatusravisse. Nende peamine eesmärk on saada laps ja terve laps ehk et, et see jutt, et milline võiks olla silmavärv ja muud omadused ja kas on poiss või tüdruk meie laiuskraadil vähemalt siin kultuuriruumis ei ole küsimus ehk et tahetakse lihtsalt saada tervet last. Ja selle ilusa mõttega meie tänane saade, kus me rääkisime sellest, kas, kas ja kuidas rahvapärimuse järgi saada poisse või tüdrukuid ja mida teadus selle kohta ütleb, ja erinevatest tehnoloogiatest, mida Eesti teadlased arendavad välja viljatuse raviks. Selle mõttega, et peaasi, et sünnib terve laps, on vast kõige kenam tänane huvitaja saade lõpetada. Mina olen rahvusringhäälingu teadustoimetaja Marju Himma. Seda saadet aitas kokku panna toimetaja Linda Eensaar ja meil oli külas Tartust tervisetehnoloogiate arenduskeskusest. Kaarel Kribkov. Ja helipuldis aitas meid Liisa talikohtumiseni juba järgmistes huvitajates.