Vikerradio. Huvitaja tere, head kuulajad, homme on valentinipäev sõbrapäev, kes tahab, kuidas seda päeva nimetab, võib ka lihtsalt neljapäev selle kohta öelda. Tänases saates on meil külas ajaloolane, kirjanik Milvi Martina Piir kellega räägime just selle sõbrapäeva homse päeva eelpühak Valentiinusest ning Veronas asuvast Juulia majast ehk juuledi kaasadid sületast ja viimast muideks külastavad tuhanded turistid üle maailma, sest usutakse, et Juulia rõdu all öeldud tõotusele need peavad ajale vastu. Saagu mis saab, kui palju õnne Seksperi poolt kuulsaks kirjutatud Romeo ja Julia loos ajaloolist tõepõhja ja mis Veronas toimub, sellest kuuleme siis huvitaja esimeses tunnis lähemalt. Aga kuna on ka esimest korda ajaloos võiks olla Eestis vähemalt raadiopäev siis teeme päikeselised, Viktariining, fraadio neljaga külla tuleb saatejuht ja toimetaja Irina, saad suuta ja temaga koos siis panemegi teiegi teie teadmised proovile ja ma arvan, et Irina paneb ka minu teadmised proovile, sest mina küsimusi ei tea vastuseid veel vähem. Ja saate teises tunnis väike raadioime, ehk laulab meile Pauline kiiver aastate aastate tagant. Alutaguselt on ta pärit, miks see laul oluline on, milles ta laulab ja kes ta ise oli, sellest räägib aga folklorist Liina Saar loo. Nii et niisugused teemad minu nimi on Krista taim, soovin teile head kuulamist ja kõigepealt laulavad meile toredad mehed suurtest sõpradest, kaunimate aastate vennaskond. Kui oled veel, no kõike elus nii, lihtsalt käin uut proovida. Soo, see on lugu, mis vaimustab ta, kui seal o on laps, siis üks või viis neid kasvamas. Päev on pesast madala eluaastaid lääre. Annemm salsa rohe ja halvas ja heas ka, eks ole, mis peab küll saatos meiega. Kas elus kõik kätte sai? Mis sinu jaoks on loodud? Head sõbrad, kes koetavate, kui kaotad või, või, ja ja üks. Eek laenu andma. Oma hääle kähedaks laulda sai kauba kätte ja ja nad ei näe, ma tõusen eluaastatega järjest. Kõver Kalevi-Liival. Huvitaja saates on täna külas ajaloolane, kirjanik Milvi Martina Piir ja räägime natukene homsest päevast ehk valentinipäevast mida tähistatakse nii sõbra kui armastajate päevane miljon Martin, ole kena, kui kaugele ulatub see valentininimi valentinipäev traditsioon, mis ajaloolased ja ajalooürikud selle kohta ütlevad? Valentin on pühak, kristlik pühak, ladinapäraselt siis valantiinus. Ta elas millalgi kolmandal sajandil täpselt sünniaega ei ole teada, elas Roomas, aga surmaaeg on teada, see on aasta 269, et siis ta mõisteti surma, paganlike riigivõimude poolt hukati. Ja just nimelt 14. veebruaril toimus see, et selle tõttu siis kirikukalendris katoliiklikus kalendris pühakute kalendris tähistatakse seda tema mälestuspäevana. Ja teadaolevalt ei hakatud seda küll kohe tähistama, et kõik see võttis natukene aega nagu noh, struktuur ja kirikukalender kujuneksid aga siis viienda sajandi lõpust paavst, klaasius esimese ajal, siis sätestati Se, 14. veebruar ametlikult Valentiinuse mälestuspäevana. Nüüd selle ajaloolise tiinuse kohta on veel teada ka seda, noh nagu ikka sajandite jooksul ju kummardati pühakute säilmeid ja küllalt sageli juhtus siis niimoodi, et pühakud lahutati osadeks. Nendel noh, ütleme pühakute kehaosad võivad olla siis laiali erinevates kirikutes mööda Euroopat, niimoodi on läinud kavalentiinusega. Et tema kolpa eksponeeritakse Roomas ühes kirikus selle baasil, muide on tehtud siis ka tema, see kolm teie näo rekonstruktsioon. Et selle pildi noh, võib guugeldades näiteks leida netist aga osa tema kehaosasid või jäänuseid väga Dublinis, Iirimaal ja kus iganes nad siis kasuvad. Et noh, praegu, kus valentini mälestuspäevast on saanud selline küllaltki kommertslik tähtpäev siis inimesed külastavad neid kirikuid, kus vallantiinase säilmed on ja, ja kummardavad neid ja kirikutele on see loomulikult suur tuluallikas, aga no mida siis olen, tiinust tegi sellist oma eluajal, et temast on praeguseks siis saanud selline noh, sõpruse ja romantilise armastuse kaitsja olevat pühitsenud näiteks sõdurite abielusid. Kusjuures siin on just oluline see sõduritel, Rooma sõduritel tol ajal ei olnud üldse lubatud tegelikult abielluda. Nii et Tseetsis, nagu tuleb see seos, et ta kaitseb selliseid romantilisi või lähedasi inimsuhteid meeste-naiste vahel. Just loomulikult sellised tavapärased asjad, mida kristlikud pühakud ikka tegid, abistas kristlasi, kui neid taga kiusata, tee neile toitu ja teenist neid ja, ja pidas jumalateenistusi tagasi lei paganlik aeg. Kristlus ei olnud veel lubatud usund ja siis selle selle tõttu ta siis sattus kohtu alla ja mõistlik kõige suurema. Aga romantilise armastusega hakati teda seostama kusagil keskajal, siis kui õilmitses selline kurtuaasne kultuur, selline romantiline daami austamine, südamedaami austamine. Ja muide tol ajal arvati ka, et veebruari keskpaik on just see aeg, kus linnud leiavad endale paarilise et hakata siis kevade saabudes pesa punuma ja, ja poegi kasvatama. Et siit siis ka veel see seosed ka inimestel oleks justkui paras aeg paarilisi leida. Üks kuulsamaid lugusid kindlasti, mida seostatakse valentinipäevaga kas siis tahtmatult või tahtlikult on seotud Sheiks piiriga ja ruumi juuli. Ja ruumi ja, ja, ja Juulia Shakespeare ei olnud seda lugu luues originaalne. Et tegelikult see noh, see pärineb ilmselt kuskilt Siena linna sellisest jututraditsioonist, seal on teada niisugused tegelased nagu morjota ja Jon natsa nende selline õnne, too õnnetu armastuse lugu. Nad abiellusid salaja nii nagu Sekspiri tegelased, aga see varane versioon ei seleta, et mis oli see põhjus, et nad siis avalikult abielluda ei, ei saanud. Ja selle algse loo geograafiline haare on ka palju laiem. Osaliselt ta kandub isegi Egiptusesse Aleksandrias, et kuhu siis Mariot olevat olevat põgenenud, kui teda siia ennast välja saada. Ja erinevus Sekspiri loost on veel ka see, et see on otsa. Kui ta siis saab teada, et, et marjoto on ikkagi surnud või noh, siis hukatud siis ta mitte ei lõppenud. Ta ise oma elu nagu Julia vaid tõmbub kloostrisse ja, ja elab siis elab siis seal oma elupäevade lõpuni. Kuna see on ainult lugu ja sellele ei ole sellist noh, ütleme ajaloolist tagapõhja, siis siis ei oska nagu detaile siin siin täpsustada. Et veel on selle loo kohta teada seda, et Dante nimetab oma jumalikust komöödias selliseid suguvõsasid või perekondi nagu kapellit, D ja Montekki. Ja need on nüüd tõepoolest need nimed, mida ka Shakespeare kasutas. Et noh, väikese mugandusega, et kapelletist on saanud kapuleid. Aga hilisemad autorid on siis kuidagi ekslikult tõlgendanud ühte fraasi seal tantel, just nagu oleks nende perekondade vahel valitsenud mingisugune tohutu vaen. Ja, ja see loo tegevuspaik on siis ka kandunud Seenast üle Veroonasse. Nii et see on siis nagu see, see erinevus muidugi noh, ajaloolist tausta võib siin olla nii paljud tol ajal ju ju tõesti 14. sajandil valitses Itaalias vaen kahe poliitilise sellise rühmituse vahel, et paavstide ja, ja keisrivõimu pooldajad, et kõlvid ja kibel liinid, et nii, et võib-olla siis siin mingi selline kaugem ajalooline taust taust siis on. Ja tegelikult enne, enne kui seiks pirakas sellel teemal kirjutama oli juba see loo süzee peaaegu et väljakujunenud, et kõik need lõbude Brade ja ametliku kosilase vahelised duellid ja kahevõitlused ja surmad, mis viisid Sis karistuste ja väljasaatmist ja nii nagu nii nagu seikspiriin loos ja seal on siis ka juba olemas kõik see surm mürgi läbi ja südamevalu läbi murtud südame läbi. Itaalia autorid tegelikult töötasid selle süžeega edasi, aga 16. sajandil tõlkinud, kes siis see prantsuse keelde esmalt siis ka inglise keelde ja seal isegi üks tolleaegne autor Artur pruupparisele värssidesse ja seiks piir ilmselt ei lugenud mitte kunagi neid itaalia originaalaega prantsuse originaale, vaid lähtubki sellest pruuk inglisekeelsest. Värsistatud versioonist ja loomulikult ka kõik need tõlkijad ja on nad on, nad on vahepeal mugandanud seda lugu ja muutnud detaile Shakespeari ise lühendas. Viis kogu selle loo tõmbas kokku nagu viiele päevale, et kõik sündmustik toimub pühapäeva hommikust kuni siis neljap päeva õhtuni või võiööni. Et ainult viis päeva kõige kuulsam muidugi on seal see rõdust, seen. Vot, ma tahtsingi, et sa oled ise seal kohapeal käinud, et kirjelda mulle, milline siis välja näeb. Praegu on lugu niimoodi, et et Verona lõikab suurt profiiti sõlturistliku profiiti selle niinimetatud Juulia maja pealt. Et see on tõepoolest ajalooline hoone, pärineb 13.-st sajandist ja kuulus Vello perekonnale omal ajal. Linn ostis selle perekonnalt ära kuskil sadakond aastat tagasi või natukene rohkem ja tegi sellest tohutu turismiobjekti. Juuli aga iseenesest ajalooliselt ei seosta, mitte miski ei saagi siduda, sest juuli ja ju oli kirjanduslik kuju, ta ei elanud ei selles majas ega üleüldse mitte mingis majas tegelikult. Aga kogu see seos tegelikult põhineb ainult selle majaomanikest, perekonnanime, sarnasusele, Sekspiril Julia suguvõsa oli kapulee D ja siis Capello ta maja, eks ole. Et ainult sellesse kõik tegelikult siis põhinebki ja seesama see kuulus rõdu, mida alates pildistatakse. No kahju kui ma, kui ma kellelegi romantilisi kujutlusi purustan, aga see rõdu on sinna lisatud nüüd 20. sajandil. Ja see ei ole tegelikult isegi mitte rõdu, vaid seitsmeteistkümnenda sajandi sarkofaag. Ja see ei olnud isegi mitte terve sarkofaag vait oli katkine sarkofaag, mis lapiti tükkidest kokku ja temast tehti rõdu ja see lisati sellele 13.-st sajandist pärinev Ale kapellode majale. Selleks, et, et seal oleks rõdu, sest lihtsalt seis, piir on kirjutanud selle rõdusseini nii kuulsaks. Et noh, peab olema rõdu ja linnavalitsus, siis tegime juba sisse suguvõsaga linnavalitsus ja et see on olnud niisugune sihiteadlik tegevus, et luua linna kuulus turismiobjekt mis põhineb kirjandusel. Samas on ta seal on võim ja samas ka lugu kaks armastajat, kes ei tahaks ennast nendega seostada, lugu vähemalt alguses on igavene lugu on, on ajatu ja no isegi see ei ole ju iseenesest oluline, et et sellel mujal mujal endale on ajalooline tagapõhi, aga et sellel lool ei ole ta ka ajaloolist tagapõhja. No heakene küll, tühja sellest. Aga see inimeste romantiline fantaasia see on nüüd kindlasti ajalooline asi, see on tõeline, see on reaalne asi ja miks siis miks siis mitte, et jumal hoidku, sest et lõppude lõpuks, kes meist ei, siis ei sooviks siis oma ellu suurt kestvat igavest armastust. Ja see on siis saanud see maja, turismiaknad, atraktsioonina tohutult populaarseks. Noh, inimesed käivad seal tuhandete kaupa seal on isegi tekkinud selliseid turistlike probleeme, nad jätavad sinna kirjakesi seinte peale nätsuga. Pikapeale hakkas see keskaegseid müüre murendama, praegu linnavalitsus on selle ära keelanud, on pandud üles suured tahvlid, kuhu võib siis neid neid kirjakesi jätta mida aeg-ajalt siis puhastatakse. Et jah, vot see on nagu omapärane, et nätsuga keskaegsete kivimüüride vastu. Aga noh, ilmselt on see siis võimalik siis õuele on püstitatud selline tütarlapse kuju, pronksist. Ma ei tea kust, aga on niisugune legend, et kui, kui puudutada selle kuju paremat rinda, siis noh, siis see mõjub hästi su oma armusuhetele. Et teed selle kestvaks tõeliseks või kui sul teda veel pole, siis sa kindlasti leiad et selle kuju rind on jah üsna selliseks haljaks hõõrutud, särav lausa. Ja noh, see on niisugune väike väike keskaegne noh, hoo või, või siseõu, kuhu siis pääseb sellise noh, võlvi alt. Ja see on alati rahvast tulvil noh, mitte nüüd praegu piletiga ja muuseumisse sisse saab piletiga, sest et majas endas on, on muuseum. Ja, ja soov on alati inimestest tulvil, kes pildistavad pildistavad ennast üksiti ligi paariti või grupikesele kuju ees. Ja maja ise on tegelikult suhteliselt tühjavõitu see-eest aga noh, mida need ma ajaloolasena niimoodi heakskiitvalt siiski mainiks siin on see, et, et linnavalitsus on teinud oma parima, et korjata sinna majja Sellist keskaegset või renessansiaegset mööblit ja need mööblitükid, mis seal on, need on tõepoolest autentsed ja maja ruumilahendus. Ruumide paigutus on, on autentne sisetrepid, seal kõikvõimalikud võlvid. Nii et see, mida sees näeb noka, freeskod, seintel, osaliselt igasugused missid kaminat, kindlasti need on seal mitu tükki, et see kõik on nagu enam-vähem autentne, pärineb nii-öelda Roomeo ja Juulia ajast nii-öelda selles mõttes, et kuna me täpselt ei tea, mis aeg siis oli needi reaalselt olemas ei olnud siis esemed seal on siis noh, ütleme kuskil 14. sajandi lõpus pust, kuni 16. sajandi keskpaiga, need ikkagi kuskil paar paar sajandit, nõusid võib seal leida. Jah, lauanõusid kanne, kauss, et seda kõike on huvitav vaadata ja seal on ka filmi kostüümid. 68. aastal loodud film. Franco Firelli oli režissöör. Romeo ja Julia, kostüümid, mida nad kandsid ja siis ka voodi, mida kasutati selles selles filmis, et need ei pärine siis renessansiajast, kui suursem Maja on iseenesest, sa ütlesid keskaegne, järelikult ei saa väga suur olla. Aga mis seal on, need? Ma ei tea, niukesed ruutmeetri taga kahe-kolmekorruseline. Ja ta on mitmekorruseline, kolm korrust oli nüüd kindlasti võib-olla isegi neljas ja minu teada vist peab olema vähemalt üks korrus veel, kus töötab sisse Julia kirjaklubi, sest et Juliale saadetakse kirju üle terve maailma tuhandeid kirju. Inimesed korjavad oma raskusi armuelus ja, ja muud niisugust ja ja küsivad nõu ja siis on olemas seal selline vabatahtlik Ühendus, kes siis nendele kirjadele vastab ja ma tean, et nad töötavad siis selle maja ülemisel korrusel, mis võib-olla on pööning, ma seda ei oska öelda, aga külastajatele on avatud küll vähemalt vähemalt kolm, neli korrust ja maja ise, nagu need keskaegsed ja tuleksid majad. No ta ei erine väga palju võib-olla Tallinna keskaegsetest majadest, et iseenesest ta ei laiu, aga ta kõrgub just nimelt neid korruseid on on palju üksteise peal. Vaat siis. Ja võib siis saada. Ta Juliale kirju, aga kuidas on lood roomiaga, kas teda ka kuskil nagu vilksamisi näeb? Kui tema maja pidi asud, asutasime kuskil natukene kaugemal. Asetseb küll, aga sellest ei ole tehtud niisugust turismiatraktsiooni. Ja millegipärast nagu see armusuhte naispool on ikka kuidagi olulisem ja, ja tundub inimestele tähtsam ja köidab inimeste tähelepanu märksa märksa rohkem. Ja kummaline, et see kõik on seotud siis püha Valentiinusega, kes nagu märtrisurma suri ja lõpuks veel sõpruse armastuse juurde ongi üks ilus lugu. Aga see kommertspool seal asjas, kuidas sul ajal olles tundub, kas see ka mingi Kell pudeneb lihtsalt maha või tõmbab tuure veel rohkem juurde? See oleneb sellest, mis ootustega sa ise sinna lähed. No kui ajaloolasena vaatan, siis loomulikult on see hirmus kits, mida müüakse muuseumipoes. Ja tõtt-öelda ka raamatut, mida sealt osta saab. Nojah, et nad oleksid võinud endale palgata parema inglise keele, tõlgi või võitoimetajagi, siis vähemalt et eks suuremalt jaolt on see kõik muidugi ikkagi itaalia keeles, saksa keeles, aga, aga millegipärast inglise keeles siiski vähem. Kuna ma ütlesin, et seda ajaloolist autentsust on seal tõesti tegelikult vähe ja selle leiab üles, aga pead vaatama oskaja pilguga või teadja pilguga ja, ja pead igal hetkel tegema vahet, mis on. Mis on pseudoja, mis on tõeline, et aga samas noh, ma ei näe põhjust ka väga nüüd kurjustada, sellepärast selle eest, sest et ega kusagil ei ole ju väidetud, et see on ajalooliselt autentne. Nii et kedagi otseselt ei petetud. Ta. Ja kui inimestel on ikkagi romantika mõttes siis ma arvan, et ajalugu ei ole neile nii oluline. Selge aitäh, Milvi Martina Piir täna ja, ja head saabuvat sõbrapäeva kõigile, juba homme. Armastan seal omad viisid armastuse teod kuid ma ei püüa sinu nime, tean põhja mind. Kuid ma ei nuta sulle jõge, ei mägesid, Mado silmist voolab sulane, käia mulle omad loo. Kas mäletad veel seda lugu, et kui poleks armastust siit ilmas leide olekski, olekski küsimust siis minu süda, mõned löögid järjestikku teiks ja need, mis jäid vahele, need olekski päriselt. Seal omad piirid, umbilme peale, see on otsast harutama, enam ei tõuse mu väsinud peale. Kaeban keegi, sinu pea läksid koolja tervega, võtsid terve noore elu. Ma lähen vigasena haavu lakkuma. Kui leian miskit parandada, siis parandan ma ka kordi kui tõusen tuhast võib-olla lonkama ja sinirähk elu õpetaja. Esimest korda peetakse Eestis raadiopäeva, mis mõnes mõttes on tore, sest täna on mul hea võimalus ja põhjus külla kutsuda toredaid kolleege teistest raadiojaamadest ja üks kindlasti on raadio neljast Irina saad suuta, kellega me koos teeme ka ühe väikese ühisviktoriini. Tõsi, kõiki vastuseid ja küsimusi diab Irina. Mina olen lihtsalt ainult siin kõrval kõrval ja püüan oma teadmisi siis ka proovile panna, kuidas õnnestub, eks paistab aga enne veel üks minu lemmikutest. Kino ja Moriinik. See oli siis ansambel kino ja ütleme nii, et minuealised ma iga välja ja ütlema, nendele on olnud see selline lapsepõlve või noh, noorusaja muusika. Aga mul on hea meel nüüd tervitada enda kõrvale raadio neljast saatejuhti, toimetajat Irina Satsutater. Tere hommikut. Nii hea meel, et kutsusid külla, mulle väga meeldib külas käia ja minule on olnud üks suur unistus juba aastaid, et ma tahaks teha kunagi raadio neljast kellegiga koos midagi koos. No välja arvatud see, et me oleme Youleva küll koosrännakuid ette võtnud, aga mõnda saadet ja praegu on mul see võimalus, proovime jah. Aga enne veel luba mulle esitada sulle küsimus, kuidas sina raadiosse sattusite, missugune on sinu lugu? Mulle meeldib see lugu just sellepärast, et tegu oli siis nelja neli aastat tagasi. Ma elasin väga mugavad ja lõbusat Tartu tudengielu. Ja üks mul oli töökoht ja koolis käisin ja sõbrad ja kõik oli väga-väga hästi mul seal läinud. Ja üks päev ema ütles, kes on pidevalt olnud raadio nelja kuulaja, Raadio neljas, otsitakse toimetajat. Kas sa tahaksid proovida ennast snii? Mina kindlasti ei sobi, et ma pole kunagi isegi arvanud, et mina saaksin siin mikrofoni ees midagi inimestele rääkida. Aga lõpuks ikkagi mõtlesin, teen emale head ja proovin ikkagi, mind kutsuti vestlusele ja nii see läks neli aastat tagasi kevadel? Jah. Kuigi minul on tunne, et me tunneme 11, no vähemalt 10 aastat. Ma ei tea, miks sa oled mõjud kuidagi sedasi hästi soojalt ja sõbralikult, aga tulles veel juurde, aga sa oled Ida-Virumaalt tegelikult pärit ja Kohtla-Järvelt, kus on nii eesti keel, mul olid head õpetajad ja sõbrad, jällegi aitäh. Eesti sõbrad siis Eesti sõbrad ja. No näed sa Tartus õppisid sa midagi ja minust peaks noh, miks ma ütlen, peaks saama, et mul natuke veel vaja tööd teha, aga kunagi, kui ma nüüd tahaksin, siis ma võiksin töötada eesti keele õpetaja mitte-eesti koolis õpetajana siis aga noh, praegu On teisi tegemisi, nii et olen siin. Aga see keele teema on põnev ja sellepärast, et kui palju tuleb sul töös näiteks seda, et, et sa pead intervjuu tegema, aga sa teed seda inimesega, kelle jutt tuleb siis tõlkida vene keelde, kui palju seda tuleb iga päev, me teame kõik, et need allikad, kust me võtame uudised, on ikkagi eestikeelset, ehk siis me loeme ajakirju. Kirjad, mis tulevad, on ikkagi eesti keeles, see tähendab, et esimene keeruline Eesti keelde tõlkimist on iga päev nii minul kui ka minu kolleegidel, aga me saame, ma loodan väga, et saame hakkama ja see info jõuab meie kuulajani, niiet nii see läheb. Igatahes jah, on vaja eesti keelt, täitsa uskumatu, ma ei kujuta ette, kui ma peaks iga päev tegelema kõrvalt teise keelega, see nõuab ju kaks jagu topelt rohkem tööd, esialgu tundus natuke raske, sest jah, aega läheb, aga noh, iga asjaga harjub ära. Aga kuidas on, kui kiiresti keel ununeb, ununeb päris kiiresti. Kui suhtlete ühes keeles iga päev, siis teine keel ununeb, sest on vaja praktikat, sest keel tegelikult ju pidevalt muutub see argipäevakeelse keel, milles kirjutatakse, kas kirjandust ehk siis peab olema pidevalt kursis suhtlema inimestega, kes valdavad näiteks eesti keelt emakeelena, see on väga-väga tähtis. Selge tänased küsimused, meloni viktoriin, tulemas on ka kantud keele vaimust natukene või isegi võib öelda, palju ma juba esimest küsimust ei anna, ma ütlen appi, appi, väga raske inimesed, kirjutage ruttu number üles. 611 40 40 on telefoninumber, millele helistades saate siis öelda õige vastuse. Ja need, kes on kolm küsimust õiges tervastanud, saavad endale siis auhinna. Raadio nelja poolt on rannakott šokolaadi, sisambel kruus ja, ja vikerraadio poolt on ka šokolaadi ja kleepse võin ka panna siin koolikoti, need auhind on vägev, võimas ja, ja teine asi on see, et teadmised, mis sellest tulevad, on ka lahedad. Aga nii ma palun nüüd Irina sulle öelda, siis esimene küsimus ja 611 40 40 ootab helistajaid. Minu arust küsimus on väga-väga lihtne, kuigi igaks juhuks ütlen, et mul on ka võimalust eile natuke teid natuke aidata, kui tekib nüüd raskusi, aga siiski esimene küsimus kõlab niimoodi. Millise Eesti linna nime saab võrrelda Venemaa Smolenski iga? Vot ma ei tea, kas me vastusevariante anname koos me ootame, esimene helistaja loo, kuidas on teie nimi ja mis te pakute? Mis te pakute? Ma pakun Jõgeva. Ei ole, ei ole, kahjuks ei ole Jõgeva, nii, võtame järgmise. Mikrofoni alla tõmmanud Sid eraldi tere, tere. Mina pakun, Narva. Ei sobi. Järgmine pakkumine, mis on? Hallo, olete eetris? Braavo. Nii see ongi, jah, tõrva sarnaneb Venemaal Smolenski iga, just sellepärast. Tõrv on vene keeles Smala eks sõnatüvi on üks ja sama Smolensk ja tõrv tähendus on sama. Palju õnne väga hästi läks. Ma küsin nüüd ka, kui kaugelt helistajate, kuidas on teie nimi ja siis keerake natuke raadio vaiksemaks. Lähen raadiost kaugemale. Helistan Valgast, minu nimi on ja olen rahvuselt venelane, sellepärast ka vastus. Kerge tulema, väga hea, kuulge, siis peab mõtlema natukene keerulisema küsimuse, aga ei ole midagi, kõik on aus. Võib-olla nüüd palun, Irina, järgmine küsimus, jah, järgmine küsimus. Edu teile, anna. Mida näitab naise nimi alla eesti keeles? Allawi alla, mida näitab eeskuju, suunda või figuuri, näitab alla see keele sõnade peale ja, ja et see on konksukese natukene. Mida näitab naise nimi alla eesti keeles? Ai, niimoodi, võtame järgmise siis sel juhul uue helistajaga kuuleme teid, mis te pakute? Figuuri näitab alla, tahaks, et ta näitaks, aga seekord ei, näit alla figuuri. Ootame teist vastust. Tere hommikust. Tere. Täidab suunda õige muidugi alla, ehk siis vene keeles tähendab see võnisse, kuhu alla, nii suunda ja kuidas on teie nimi, panen kirja. Laine laine ja teie helistate, kust kohast? Harjumaalt, Harjumaalt, nii, olete valmis järgmiseks küsimuseks? No ja mis keeles kirjutab eesti kirjanik Nikolai batuurin? Eesti keeles ja see on õige vastus muidugi eesti kirjanikke eesti keeles. Teil on nüüd juba kaks õiget vastust, viimane otsustav küsimus. Et nii. Millise Eesti linna nime saab võrrelda Venemaa lippetskiga? Et kas ma võin anda vastusevariante on ärevil sest see on nagu selle teile endale meeldib. Mulle meeldib see küsimus hirmsasti, sest ma räägin kohutavalt vaeva ja ma ütleks, et kohe nagu No anname vihjeid, anname viis jäid ja nii kas Pärnu, Tartu või Valga, Pärnu, Tartu või Valga. Millise Eesti linna nime saab võrrelda Venemaa lippetskiga? Alla kuidas Pärnu super ja see on õige vastus, oskate öelda, miks saab võrrelda? Lippetskid Pärnuga? Ei oska, panin kohe. Selge lippeczk, ehk siis lippa on vene keeles üks puu ja eesti keeles selle puu nimetus on pärn. Seepärast saab võrrelda lippetz jällegi sõna sõnatüvi on üks lipp. Aga laine, teeme nii, et ma panin teie telefoni numbri kenasti kirja ja siis pärast saadet võtame teiega ühendust, et kuidas te kätte saate. Nii kingitused raadio nelja poolt kui ka vikerraadio poolt, kuidas muidu tundub, olid rasked küsimused. Huvitav oli, välja arvatud see kolmas, mis oli raske ja te pakkusite huupi. On. Kuulge, aga võib-olla tahate boonusena veel ühte küsimust proovida? Noh, sest tegelikult tirinal on veel küsimusi. Jah. Laine, millises Eesti maakonnas nõukogude ajal valmistati kosmonaudidele orbitaaljaama kaasa võtmiseks toitu? Põrsa, noh, vot nii need oleks, meil oli neli küsimus, oleksite te ikkagi? Palju õnne, aitäh teile ja. Just ning. Meil on mäng sellega läbi, aga ma veel ei tahaksingi Riina ära lasta, tahaks natukene teada veel sinu raadiotööst ja sellest, et teil on ju tegelikult selliseid mänge sõnade peal üksjagu on ja me üritame, kuna olen ise tavaliselt hommiku eetris, siis me üritame meie kuulajad, et elu teha põnevamaks ja neile meeldib mängida. Siis põhiliselt iga hommik, meloosime midagi, viktoriin on jah, üks selline väga väga lemmik ja mõnus rubriik meie kuulajatel. Aga kuidas sul on lood sellega, see huumor ja sihukese keele tajuvad, et ära tunda ja tõesti, et et noh lippaja liipetz. Ja ma pean ütlema, et kui ma selle küsimuse peale hakkasin mõtlema, ma isegi seostanud varasemalt, et Pärnu võiks sarnaneda Pärnaga minu jaoks oli Pärnu kuidagi eraldiseisev ja Pärnul eraldiseisev. Aga vot satuvad. Ma ütlen niimoodi, et kui lapsepõlvest õppida eesti keelt, siis mõnel hetkel tuleb see keele tajumine ja sa tajud teistmoodi, et sa hakkadki tõlkima või mingeid seoseid otsima. Et selle küsimusega ma ütlen ausalt, aitasid kolleegid, sest igapäevaselt me küll ei mõtle, et ahaa, pärnu tundub nagu lippetz. Ei, selle peale me ei mõtle. Aga need keeleõppijad minu arust, kes alustasid hästi-hästi varakult lapsepõlves ja, ja õppinud õpikute järgi, et noh, niimoodi keskkonnas olles siis nendel on see tajumine teistmoodi. Aga kui palju aitavad Kajule kaasa, laulud oli väga aitavad muidugi, et hakkad kuulama, millest nad laulavad, mis on see sõnum, mida nad öelda tahavad ja, ja muidugi Irina, saad sa võtta aitäh, et tulid ja järgmine laul meil siin akna taga kukub kukub taevast alla. Järgmine laule akvaariumil on just see laulnud, mis on mind alati inspireerinud otsima sõnade taga seda, millest ta laulab. Ma tahan saada teada. Aitäh veel kord ja ansambel akvaarium. Raadiopäeva lugu. Tere, mina olen Jekaterina Faizer ja olen raadio neli hommikuprogrammi saatejuht. Miks ma arvan, et raadiopidi tulema minu ellu? Täna ma siiralt usun sellesse, et töö raadios on ikkagi minu saatus. Sest et juba lapsepõlves andis elu märku, et kunagi olen niikuinii seotud raadioga ja esimene kord juhtus see koolis algklassides, kui mind koos ühe poisiga klassikaaslasega kutsuti kooliraadiot tegema kord või kaks nädalas, lugesime kooliuudiseid siseraadios, ei mäleta, kas olin ka uhke selle üle, aga see oli vastutusrikas asi. Teinekord koputas saatus mu uksele, kui olin juba 10 või 11 aastat vana, sest vanemad tassid esimese duubelmaki, mille abil sain salvestada oma lemmiku muusikat. Jaga oma häält. Seega uus mäng oli sündinud, kutsusin sõbrannad, salvestasime temaga saadet ja nüüd saan aru, et see polnudki lihtsalt mäng, vaid need olidki minu esimesed intervjuud. See oli päris lõbus ja huvitav kogemus ja paistab, et mõned kassetid on isegi täna alles ja koguvad tolmu kuskil vanemate kappides. Kolmas kord, kui saates näides oma sõrme, oli tööotsing ajakirjanikukarjääri alguses. Just lahkusin ETVst ja tulin Raadio neli ja tööd otsima. Koputasin uksele, küsisin, kutsuti proovim, ema, jäingi nüüd olen raadiosse jäägitult armunud ja loodan, et elu lõpuni ja jagan oma rõõmu ja armastus iga kord, kui eetris olen. Niimoodi meenutas siis Katerina way Sergo raadio neljast, sest seda, mismoodi tema raadiosse tuli, milline ta side on ja olgu öeldud, et täna siis on see päev, kus esimest korda. Ma arvan, et Eesti Raadio ajaloos tähistatakse raadiopäeva just sel kuupäeval. Ja tänase päeva jooksul on kuulata Ta selliseid meenutus lugusid üksjagu, aga huvitaja saade järgmises tunnis teieni näiteks Jaanelgula mälestusi raadiost ja sellest, kuidas tema sellega esimest korda kokku puutus. Ja teises tunnis kuuleme ka ühte õige vana virgutusvõimlemist siis salvestati see aastal 1985 ja leelo röövel ning Viive Ernesaks on need, kes inimesi ergutasid, virutasid võimlema ja järgmisse tundi mahub ka üks väga-väga vana laul, pese puuriided, Pauline kiiver laulis selle kunagi linti, folkloristide lähenenud me seda kuuleme. Ning Liina Saarso räägib kõrvale lood, mis laul see selline oli ja mis puuriided ja miks neid pesta tulija ja mis selle kõige taga on. Need teemad jätkuvad järgmises tunnis, praegu aga lõpetab selle tunni. Lenda lindu, untsakate poolt lauldud luu. Laula laula. Mu luu. Ja aga. Ja haarama.