Tänasest huvitaja saadet Moskvas tehes on meeldiv kohtuda siin ka Eesti inimestega. Ja minu vestluskaaslane on nüüd Anita Miia-Maria puu, kes on juba mitu aastat siin Moskvas ja geopib tervist. Tere. Tere. Õpitsis Moskvas. Mida õpin Moskvas? Teise kursuse tsiviilinsener olen Moskvas, olen kolmandat aastat. Alustasin, alustasin ettevalmistuskursusel. Mis siis oli aastane kursus? Õppisin teiste välistudengitega vene keelt. Õppetöö toimub vene keeles. Õpin vene tudengitega koos. Kas siis vene keel ei olnud Eestist tulles nii nii käpas, et oli vaja ikkagi sellist ettevalmistavat aastat? Ei, ma pean kahjuks tõdema, et, et ei olnud nagu, nagu iga teine keskkooli lõpetaja. Minu põlvkonna keskkooli lõpetaja peab ka tõdema, ma tahan arvata, et meie, siis kui see põlvkond, kes B-võõrkeelena vene keelt õpib ehk siis seal seitsmendast kuuendast klassist vene keelt õppiv lõpetab kooli vene keele teadmistega, mis mis, mis nii väga hea teie isa olla mitte ühegi valemiga piirdume seal enese tutvustamise oskusega ja klakoolide teadmisega. Kõik suhtlustasandil õppimistasandil. Ei, vene keel mul selge ei olnud, kindlasti ei olnud. Aga kas sa oled pärit vene perekonnast siis või oledki eesti perekonnast? Ei ole vene perekonnast pärit, täitsa eesti perekonnast, olen pärit Tallinnast, olen pärit. Ma olen küll elanud ja üles kasvanud, Lasnamäel aga, aga õppinud eestikeelses keskkoolis, kirjutanud eksamid eesti keeles. Eesti keelt emakeelena õppinud vanemad on eestlased. Kodus räägin eesti keelt. Miks Moskvasse õppima just siia suurlinna? Aa, ma tahtsin õppida keelt, mulle tundus hästi igav sõita, sõita Euroopasse, mulle tundus, et täna sõidab pool Eestit. Et hästi paljud minu vanused sõidavad, sõidavad Euroopasse ja, ja õpivad inglise keeles. Jaa, valdan ka inglise keelt vabalt ja mulle tundus, et inglise keele valdamine ei ole enam tänapäeval nii väga suur pluss aga vot vene keelt inglise ja eesti keelele lisaks teada oleks juba võib-olla võib-olla võib-olla tunduvalt ägedam sõna. Sest ma tahan arvata, et noored Eestimaal nii väga vene keelt enam ei, ei tea ja ei tahagi teada. Ei tunne nad huvi nii väga vene keele vastu. Ütlesin, et see võiks olla minu trump. Millest sa pihta hakkasid, et siia Moskvas üldse üldse jõuda, leida see kool, eriala, mida sa siis ilmselt soovid omandada kõik need kontaktid, ega see ei ole sugugi lihtne ju. Ei, ei, see ei ole sugugi lihtne, see vot ei ole sugugi lihtne lambaid, et just raskem osa oli see, kui ma ükskord siia jõudsem, vot siin Venemaal lõpetada kogu see paberimajandus, vot sellise oli keeruline osa, sest et. Ma arvasin väga lihtsameelselt, et ma suhtlen inimestega inglise keeles, aga vot ma eksisin, ma eksisin. Venemaal tuleb inimestega suhelda vene keeles. Hakkasin pihta. Üks märtsikuus Puškini instituudis ja vot suve lõpus siis lõpuks sõitsem suvel mulle mulle tehti sissesõiduviisat paberid, said kuidagi kevadel kõik korda. Puškini instituut seal oli mul kontaktisik, seal olid erinevad suhtlemisvõimalused, sealt seal pakuti mulle koole, erinevaid erinevaid variante. Mul õnnestus stipendiumi koht saada ja aidata igatpidi dokumentidega tegutseda. Aidati viisa sissesõiduviisa vormistada. Vot üks kõva kuus kuud käis jahumine kõige sõna otsesemas mõttes jahumine. Räägi sellest erialast ka, et tsiviilinsener, mis, mis sinust saab, kes sinust saab? Objektile ma ma sattuda ei kavatse, otseselt füüsiliselt ehitama hakata ei kavatse, aga vot projekteerimisosa kõikvõimalikud teed, sillad, just kunstkonstruktsioonid, mitte see arhitekti osa, mitte esteetiline osa, vaid pigem just see osa et maja püsti seisaks, et sil läbi ei vajuks, kukuks kus vene keel? Tundub ka selline üsna kuidas öelda noh, traditsiooniliselt justkui mehine eriala või, või kuidas? No mulle minu üle ikka tehti nalja veel ettevalmistuskursusele, et vot oled seal, saavad olema ainuke ainuke tüdruk kursusel lennu peale, aga ei, absoluutselt mitte, tüdrukuid on palju, tüdrukud on väga ägedad, on kohe siiralt, iga aastaga oleme oma valikuga rohkem rahul. Ma arvan, et et ma tegin õige valiku, mulle meeldivad inimesed, kes mu ümber on. Ma olen õppejõududega maru rahul. Ma olen täiesti huvitatud sellest, ma tegin õige erialavaliku, mulle tõesti eriti meeldib, mida ma õpin, täiesti, pakub mulle huvi. Tudengi käest on alati hea küsida seda, et, et kuidas Moskvas elu tundub, on see kallis, on see odav, kas siin saab ellu jääda või kuidas siin ellu jääda. Et just võrdlus Eestiga, et kuidas siin Moskvas lihtsa inimesena toime tulla? Ma tahan väita, et et mida just Eestiga võrreldes siis kõige selline konstrastsem moment on, on see et siinsed rikkad inimesed on maru rikal, on võtvat Eestis nii rikkaid inimesi ei saagi olla, aga vot siinsed siis vaesemad inimesed on tõesti maru vaesed, no tõesti kehvasti elatakse, et just et see lõhestumine see vahevat nende klasside vahel on maru suur. Ma tahan, tahan jõuda selleni, et tuleb teada, kus, kus poodel. Et kui minna sellisesse Tallinna mõistes Solarise toidupoodi, siis ongi hinnad kõrgemad. Aga kui minna sellises noh, säästumarketisse Maximasse kodu kõrvale ja, ja, ja valida mitte seda kõige kallimat piim, aga natuke odavamalt piima, siis saab tudengina väga hästi tatart söön ja siis kuskil pendium juba juba otsaga korral on, siis, siis saab tatraga hästi läbi ja siis siis siis saab kohe mitu päeva läheb jääda. Ma tahan väita, et ei ole, et ei ole sedasi. Tunduvalt kallim on muidugi tunduvalt kallimaid kohti, on muidugi tunduvalt kallimaid rajoone aga, aga kes, kes otsib, see leiab, on ikka ägedaid variante äraelamiseks. Ei tea, kuidas öelda. Millised on need vaatamisväärsused, mis sa kõigepealt Moskvas läbi käisid kuhu veel plaanid kindlasti? Minna punane väljak, kreml mausoleum, Lenini vaatasin üle. Arbad, nii uus kui ka vana muidugi Moskva ositi, eks ole, Business Business tsenter, mis on siis nüüd viimase, ma saan aru. 15 aasta aastaga ehitatud pilvelõhkujate Sis, komplekspargid, erinevad park, kultuur, barca kolmik, eks ole. Ma tahan ja hästi, palju on neid, ma olen nüüd hiljem leidnud selliseid Tallinna mõistes kalamaja rajoone, mis on noh, tõesti nagu kalamaja, aga tunduvalt suuremad ja ägedamad, sellised vanad vabriku mingisugused, aga teha seda siis ümber tehtud, vot nagu meil on Rotermanni ja selliseid kohti ole nüüd viimasel ajal hoolega otsinud ja edukalt otsinud olen, olen variante leidnud erinevaid. Aga selline kultuuripool, muuseumid, kunstinäitused, et kas, kas see on kas on sinule või selle poolest on ju Moskva ka väga rikas. Moskva on jah, väga-väga rikas selle poolest. Ma just tahtsingi öelda. Teatrisse ma olen jõudnud korra, sest et ikkagi tudengielu raha kulub raha mujale. Aga, aga ma tahan öelda, et, et on palju vägevaid muuseumeid, kus on siis sissepääs tasuta või vägeva sellesama segi allahindlusega just üliõpi lastele õpilastele. Vaat et muuseumites ma olen tõesti käinud, ma tahan väita, et üldse mitte vähe, eriti võtvel esimesel aastal, kui me, kui me pesin ettevalmistuskursusel välisõpilastega, et meid viidi kremli meid viidi kaasaegse kunstimuuseumisse kunstimuuseumisse Tredjakovskajas. Me käisime votarbatkajale, oli ekskursioon Moscow Citysse, ekskursioon näidati nagu kõik sellised suuremad vaatamisväärsused. Meile ette see ettevalmistuskursus oligi just ennekõike õppisime maru intensiivselt keelt, aga, aga, aga ka kultuuri, aga vot õppisime tundma Moskvat. Õppisime ellu jääma nagu meile kogu aeg räägiti, et meile õpetatakse ellujäämist Moskvas. Kui koduselt sa ennast Moskvas tunned või kui koduselt siin üldse saab ennast tunda. Üks eestlane. Nii ja naa. Päevad ei ole vennad. Nüüdseks vot nüüd kolmandat aastat siin olles ma, ma julgen arvata, et mul on palju lähedasi, Sul on tõesti lähedasi, kelle, kelle seltskonda ma hindan, kelle arvamust ma hindan, kellega ma tahan aega koos aega veeta. Esimene aasta läks ka kergelt, oli, kõik oli väga uus, kõik oli väga huvitav. Võib-olla see teise aasta alguses niisugune esimese aasta lõpp oli nagu raske aeg. Tundus kuidagi, et kõikidele Eesti sõpradel läheb paremini ja kõikidel on lõbusam ja koduigatsus koduma, igatsen palju. Ma igatsen merd igatsema kohe. Lasnamäe tüdrukuna ma ikka Piritale sattusin palju merest, ma tõesti tunnen puudust. Siin on jõgi, siin jõgi, Synen jõgi, hindan kõrgelt, hindan kõrgelt jõge. Ma olen, olen juba ikka mitu aastat rääkinud, et Tallinnas meil meil ikka võiks meelika võiks jõgi olla, ma ikka tahaks, et meil Tallinnas jõgi oleks ja vot sõitsin linna siis, kus on jõgi? Mulle kohe meeldib jõgi teeb linnast linna, mulle väga meeldivad ja jõgedega linnad. Kuidas siin eestlastesse suhtutakse, et kui sa ütled, et sa oled pärit Eestist missuguse näoga sulle otsa vaadatakse? Et siin on noh, hästi konkreetselt kaks äärmust, esimene äärmus on siis, et Estonian Nil juubid, mis te siia sõitsite, et mis te siia ära kaotasite? No ühesõnaga mitte mitte väga hästi see kuidagi natuke nagu negatiivsem. Aga teine äärmus on, on see, et tõesti vältigi tõesti ainult soojade sõnadega mäletatakse, kuidas, vot nooruspõlves Tallinnas tehti seda ja toda ja mingeid tänavaid meenutatakse. Tere, täige osatakse öelda. Täiesti noh, hästi hästi, hästi erinevalt, aga pigem pigem hästi, pigem pigem tuntakse huvi, mis mu siia tõi. Kuna eestlasi on siin tõesti vähe, tõesti vähe eriti selliseid kohe venelastele imelike nimedega kohe aru saada, et päris kohe eesti nimedega päris kohe ongi, tõenäoliselt eestlane kuuldakse minu sellist aktsenti tuntakse, tõest tuntakse, huvi ollakse, ollakse, ollakse lahked, ollakse soojad, avatud, abivalmis, mitte ühtegi halba sõna ei taha. Kui palju aastaid veel tuleb õppida et siis haridus kättesaadav. Plaan on teha bakalaureus neli aastat pluss sinna käib minu minu variandis siis ettevalmistuskursus, mis, mis oli aastane kokku viis aastat. Ma olen alles ainult poole peal. Aga, aga noh, lemmikküsimus, mida mult kõik küsivad, et mis ma siis kooli lõpetades peale tahan, tahan hakata, et jään ma siia või sõidan koju tagasi ja ma saan aru, et see on veel kaugele, et noh, et enne tuleb lõpetada, aga ikkagi näen ennast selle, selle suure pagasi, nende teadmiste, kogemuste ja kontaktidega koju sõitmas. Tõenäoliselt jätkamas õppetööd aga, aga juba juba eesti maakesel juba juba eesti maakesele emakeeles. Aga nende nende teadmiste, nende kogemustega, ma arvan, et ma ei näe ennast Moskvasse jääma, sest ma tahan, ma tahan, et see kogemus, kogemus, mul oleks mõneaastane kogemus, aga ikkagi kodu kutsub, kodumaa kutsub, on koju sõita. Kas siin Eesti sõpru ka on? Kohapeal sul ei ole, ei ole malen. Olen saatkonnaga üritanud suhelda võimalikult palju teinud igasuguseid, andnud igasuguseid vihjeid, et kõikvõimalikud kontaktid on mulle huvitav, lähevad eriti eriti. Ei mingid üliõpilased, nooremad, nooremad inimesed, eestlased just Moskvas. Aga no ei ole ma siin kohtunud, kellegagi ei ole. Vot, ühe Ivan Ivanovitš, leidsin, kellel oli siis nime taga kirjas Estonia mul koolis, teisest teisest teaduskonnast, aga noh, ikkagi Estonia helinimedega kirjas, me saime kokku, pärast tuli välja, et, et ega eestikeelse poisid ja ei oska rääkida. Et Narvast oli pärit poiss. Noh, ikkagi Estonia. Tore oli, ikkagi, oli, oli näha, ta ei, ta ikka väga üritas, kui ma küsisin, et kas, kas eesti keeles ka räägid, siis ta ütles, et suure suurepäraselt suurepärast, see on mulle liiga hea meel. Mul oli tõesti hea meel. Kas midagi kummalist ka siin Moskvas sinuga juhtunud on mida, mida võiks jagada? On ma ei tea, ma pean mõtlema. Kuidagi nagu kogu see siin olemine on üks suur seiklusega, kui niimoodi otse konkreetselt küsitakse, siis muidugi vastata ei oska. Muidugi lõppematuid mured kõikvõimalike paberite ja dokumentidega. Esimesel aastal oli palju igasuguseid vahvaid, naljakaid ja mitte nii väga naljakaid kokkusattumusi, sest et noh, keel mulle ikkagi suus ei olnud ja inglise keelt ikkagi Venemaal kahjuks kahjuks ei, ei räägita. Nii et see bürokraatia siin vajab sellist harjumist, et see on üks asi ja kui keel on suus, siis läheb juba, paneb. Kui keel on suus, läheb juba paremini, seda tõesti hinnatakse. Ma olen nüüd viimasel ajal uute inimestega tutvudes, mul on nüüd ikkagi tutvusringkonnas palju just just venelasi ka vot uute inimestega tutvudes, ega keegi mulle otsa vaadates ei arva, et ma venelane ei ole. Nii et pärast sellist 20 minutilist mõnekümne minutilist istumist suhtlemist teen ma mingisuguse maru mõru rängav keelelise vea küsitaksigi kohe nagu väga üllatunud. Kust kurat te pärit olete? Ikkagi noh, aktsendiga ma räägin muidugi, aga tuleb välja, nagu mulle räägitakse, siis aktsent on selline pehme ja selline, et vot ei saagi aru nagu oleks venelane, aga nagu ei, oleks venelane. Ja kui ma vastan, et ma, et ma eestimaalt olen, siis reeglina reeglina väga-väga soojalt reageeritakse, väga-väga huvitatud ollakse, et mis mu siia tõi, kui kaua ma siin olen, kuidas ma keelt õppisin? Kas sa soovitaksid Venemaale reisida või mitte, no me teame, poliitiline olukord on nii ja naa ja, ja on ka osa inimesi, kellel lausa ei soovitata Eestist Venemaale reisida, kellel on teatud ülesanded, kes on riigiametnikud aga sellise lihtinimesena, et mis sa ütleksid, kas kas tasub külastada Moskvat? No võib-olla ka Peterburi, eks ole, mis on veel lähemal Kagu-Eesti inimeste jaoks, Pihkva rääkimata siis spetsialist. Kindlasti soovitan kindlasti soovitan niisugune nädalavahetuseks kas või sõita pooleks nädalaks. Ma soovitan kindlasti enne sõitu teha kodutööd. Et teaks, kuhu minna, et dokumentidega ei oleks probleeme olla, ütleme nii, et tehtud kodutööga, sest et vaadata on palju. Peterburg mitte mitte mitte nii väga, aga Moskva on Euroopa Euroopast ikkagi just arhitektuuri poolest just atmosfääri poolest väga erinev ja seda absoluutselt mitte halvas mõttes. Ma arvan, et siia siia sõita, turistina siia sõita on väga huvitav kogemus, eriti pärast. Vot jalgpallijalgpalliwork appi, eks ole, mis siis suvel Venemaal mängite? Ma olen saanud hästi palju hästi, paljud minu Eesti sõbrad on mulle just kirjutanud, tundnud huvi viisade vormistamise vastu piletite vastu, võimalike hotellide asjade vastuvõtt, noh mulle tundub, et just pärast pärast jalg, palju on inimesed nagu kuidagi natukene must võib-olla muutnud või, või, või tundnud huvi, et noh, tundub, et seal Moskvas on vist nagu kõik enam-vähem, et võib-olla võib-olla sõita. Mina tahan väita, et kõik on mitte enam-vähem, vaid, vaid väga, väga äge, väga äge, tõesti, siia turistina sõita. Kindlasti kindlasti midagi, mida teha. Kuidas kõige odavam Moskvasse reisida on? Muidugi on olemas otselend, aga tudengina on sul kindlasti teada need odavamad variandid ka. Tudengina ma ei ole ühtegi korda Moskva Tallinna vahet lennanud, mitte ühtegi korda. Lux Express Lux Express sõidab, sõidab ta muidugi pool ööpäeva ja, ja selg on pärast on, on jah, natukene on kange. Aga, aga maksab ta selle eest rohkem kui poole vähem kui, kui lennukipileteid. Et et sõidab täiesti, on Lux Expressi liin, Moskva-Tallinn, mis siis luhamaal ületab piire. Aga, aga see on siis nüüd üks variant või siis teine variant. Ta on, mida ma ka olen päris päris kasutanud. Sõitavad Moskvas, Moskva, Peterburi vaherongiga, siin on noh, palju erinevaid ronge ja rongid on üks vägevam, kui teine. Ja hinnad on, on, on väga okeid, jäävad Lukse ekspressiga, kuule, 10 euroga leiab variante. Tallinn, Tallinn, Peterburi. Sellised variandid pool päeva muidugi, aga pool hinda. Mina ise sõidan bussiga tavaliselt. Jaksad istuda see 16 tundi või kui palju seal selles bussis. Jaksoni jaksan istuda 16 tundi harilikult tavaliselt vot varahommikul piiril, eks ole, tuleb veel kuidagi vaadata sellele samuselegi noh, tolliametnikule otsa ja, ja, ja eks ületatakse piir, ühesõnaga Nikol tuleb ennast tuleb ennast püsti ajada, saabki vot selja sirgeks lükata korraks. Mina, mina, mina elan üle väga hästi selle 16 tundi, ma olen juba juba olen harjunud, võime nii-öelda. Kui tihti sa siis Eestis käid? Noh, ikka sihuke neli korda aastas olen, olen käinud, kuidas satub, kuidas satub Tallinnasse ma nüüd näiteks praegusel hetkel pärast suve ei ole jõudnud, aga vot Narvas olen, just mõned päevad tagasi olemegi avastanud perega uusi eestimaa linnu, kuhu, kuhu muidu asja ei, ei oleks olnud, vot Võrus olime luhamaa, eks ole, Tartu, Sillamäe, Narva ühesõnaga oleme olnud, oleme olnud mitte ainult pealinnas. Tore, aga aitäh sulle selle intervjuu eest, Anita, Miia-Maria puu ja edu õpingutes siin Moskvas. Loodan, et kohtume peagi, olgu siis Moskvas või tagasi Eestis. Aitäh teile, aitäh. Tervitan. Tervitan kõiki. Palavad tervitused Moskvas.