Tere õhtust, austatud kuulaja, tere õhtust, Räpina rahvas, Raadio meelelahutuse toimetus ehk Rameeto soovib teile kõigile toredat õhtu veetmist. Esmakordselt on kodukandi laulu- ja jutuhimulised kokku palutud restorani. Praegu on koos Räpina restoranis Võhandu põlised endised ja uued Räpinlased. Panite tähele, et tänase õhtu alguse signatuuriks oli valitud postipoiss. Me teame, et postijaam ja kõrts on ammust ajast olnud seltsielu keskuseks. Kõrtsis aeti tõsiseid jutte, aeti TÖÖ ja paari minemise asju kõrtsis, lauldi ja lõbutseti. Ja loodan, et nii toimub see ka täna. Näete, kauge aeg jõuab meie päevadesse. Ainult tänapäeval nimetame me kõrtsi pisut teisiti. Restoran, varietee, teebaarvarietee ja nii edasi ja veel trobikond võõrapäraseid sõnu, mis tahes-tahtmata on meie keelde tulnud. Arvud Räpina kohta, ütlevad, et Räpinas olevat 300 naist rohkem kui mesi. Et mehed on vähemuses, siis anname nendele kõigepealt sõnaõiguse ja palun siia, Räpina meeskvartetti. Baas sai. Linnavillade Aaesztee paist taguge paiknenud aia mälestatakse. Postijaam ja. Soojaandmeid ei taga, siis meie alga Tonga saabun. Avalik õhtu, kodukandi lood Räpinast on alanud ja nüüd mehed, palun tehke tuttavaks. Rafael Kindsigo, Liivaku kaheksase kooli direktor Otto Narusk, Räpina keskkooli õpetaja, Vello Sillaste, samuti Räpina keskkooli õpetaja, Janhard Kaldoja, Räpina alevi teras nagu tädide esimees. Taris, kõvad mehed kohe nii ametite poolest. Miks te valisite täna esimeseks avalooks postipoisi? Võib-olla sellepärast, et postipoistega on siin varem tegemist tehtud? Seesama tsentrum siin alamõisas olevat olnud kunagi postijaam. Nii et postimõis ja hiljem olevat tekkinud siit paar kilomeetrit Tartu poole. Veel teine postijaam, millest on tekkinud ka Jaama mõis, Jaama küla praegune. Ja võib-olla siin ümbruskonnas on teisigi niiskust, peatuskohti siin Võõpsus kuulus looga kõrts kah oma postiajamistega ja nii edasi. Sellepärast sai võetud nii, et siinkandis seltsielu võib suure hooga edasi minna. On kohti, kuhu sisse astuda ja arutada, seda küll. Kuigi sisu on samaks jäänud, see tähendab tants, laul ja muusika, aga vorm on ikkagi hoopis teine. Vanasti tehti siin rehehoonetes küünides anti kontserte. Ja sellega ikka vorm oli hoopis midagi muud kui praegu. Kuna te ametite poolest olete Räpinale teatud määral ka tooniandjad, siis missugused toonid teie tänasele õhtule järgmise lauluga annate? Kuuma on Malle süda. Aitäh. Maailm oli kena. Ta järglasi ajaloopoode kui meene, keeleline, nende poiste karval ja nende vaatoni apale laada ja. Alla alla. Alla. Ma ükskord saame. Ja meelde harjulgeid memm nõudis näitaja. Eks vääremiidaja metsast koju ta saada. Jutud vaatajad, suured silmad ja ma ei tahagi, ütleb, et soomepoisse kartma lähevad, kui rääkida veel väga toores ja. Harjunud. Ma palun jääda siia juturingi, Janhard, Kaldoja juhtimisotsad teie käes, siis, palun öelge, kuidas Räpinas kodu-uurimist tehakse. 11 aastat tagasi alustasime koduloonurgaga. See oli nii-ütelda, paratamatult pidasime ühte juubelit. Nimelt talurahvasõja 170 viiendat juubelit. Nõndanimetatud puuaia sõda oli siin Räpinas ja tahes-tahtmata tuli siis vanad lood välja kraamida, uurida neid, talletada neid. Ja sellest ajast ongi saanud see kogumise kirg, talletamine ja ühtlasi ka uurimine. Antud juhul on toimkonnas neli-viis inimest. Keskmine vanus 40 45. Kuidas saaks seda vanust poole väiksemaks teha? Võib-olla keskkooli baasil? Seal on üks teatud klass, kes on lülitunud meile nii-ütelda appi, uurima ja koguma. Aitüma kodu-uurimisele ikka jaksu juurde. Aitäh. Ja kuna tulevik on ikka noorte päralt, siis Räpina sovhoostehnikumi noorteansambel palun. Neiud, palun veel üks hetk, kelleks te saate, kui te kooli lõpetate? Ja meist saavad aiandusagronoomid, brigadirid, aednikud Grast teie kooli sattumine oli juhuslik või juba maast madalast, armastate lilli ja eks seal ikka maast madalast juba lilli armastada. Kust te pärit olete? Siit Räpina ligidalt või kaugemalt kaugemalt nimelt Valgast, Valga rajoonist, Pikasillast, Järvakandist, Viljandi rajoonist, abstrjorehhanist, paidest. Pool Eestimaad on pinnas koos. Kuidas teie arvate, kas teie kooli juhtkond on teie suhtes väga range? Mina arvan, et mitte eriti range, sest meil tehakse vahest isegi soodustusi. Ja missugused need on. Näiteks siis, kui me hakkame minema näärivaheajale, antakse isegi mõni päev juurde. Küllap te vist päevad jälle tagasi teete mõnel teisel moel. Ei taha uskuda, et nüüd selle tõttu teie teadmistes lünk on lünk ja kindlasti sellepärast ei tule ronil aitäh. Ja kuna ma kuulsin, et siin pidi olema ka Räpina sovhoostehnikumi direktor Bernhard Kärbis palun teid, mis tehnikum see niisugune on? Tegelikult see on sovhoostehnikum, õpilased, kes tulevad kooli. Ülesanne on nüüd selles, et õppida ja tulevikus minnes tööle anda meie rahvale rohkem köögiviljapuuvilju. Ma muidugi ka kartulit. Näiteks tänapäeval siiski meie sööme veel vähe köögivilja ja õunu ka, on vähem näiteks laua peal üldse seda ei näe. Aga kui juba Räpinas ei ole õunu, see on vist juba teie süü. Tegelikult mina enda süüks seda ei võta, sest et õunahoidlas on meil õunu külluses ja täna hommikulgi üks autokoorem läks Tallinna ja teine läks Narva poole. Saatsime 10 tonni tööstusesse ja teeme ta mahlaks. Nähtavasti on mingisugune sõlm kusagil sees teie ja kaubanduse vahel. Et kõik see, mis teie head teete, et see siia ei jõua. No siin õieti ole sõlme vaatasime, et õun ei rikneks, siis toome ta mahlana, nii et tarbime ära tee oma tehnikumis, teete ju peaaegu kõike konserve ja. Nojah, muidugi meie sovhoostehnikum võrreldes kogu meie vabariigi teiste tehnikumidega on võib-olla nii ainulaadne. Kuna muidugi õpime. Peale selle on meil kaunis tugev põllumajandus kõikide harudega, loomakasvatuse, taimekasvatuse, tugeva aiandusega. Ja peale selle, mida teha, sel aastal kasvatasime üle 1000 tonni köögivilja. 750 oleme lahti saanud veel kaks ja poolsada tonni on osalt ladudes hoiule võetud, mis vajab realiseerimist. Aga mis on juttu korra tööstusest, siis muidugi tööstuses teeme jooke, limonaade, Värska vett, konserve, džemme. Ja muid, kokku 37 liiki. Nojah, jälle teie toode, Värska vett kaablist ei ole laual või on? Nojah, kui räägime korra Värskast, siis ligi poole kilomeetri sügavuselt, õigemini 490 meetri sügavuselt tuleb, voolab ta kaunis tugevasti Värska vesi. Rohkem kui aasta, ta voolas koguajaga Värska järve, nii et mõnigi mees sai seal supelda selles Värska vees. Hiljem pandi kraan talle ette nagu nii õlletünnile. Ja keerati siis see kraan kinni. Ümberkapp ka ümber tehti ja nüüd sellest ajast siis hakkasime seda vett pudelisse villima. Kelle käes selle kapi võti on. Kapi võti on ikkagi maaomaniku käes, Värska meeste käes. Nii et me tahame sealt ikka vett saada, siis peate läbi saama, peame hästi läbi saama ja siis selle võtme kätte saama ja tooma vee, siia põimine ikkagi jääb ka tulevikus, et me peame andma ikka meie rahvale rohkem mahla. Igat liiki mahlu on, see on siis marjadest, õuntest, võtke rohkem õpilasi vastu ja pange seda vett tegema. Õpilasi me oleme palju vastu võtnud ja õpilased millegipärast tulevad meile sel aastal kohale tuli meil kaks õpilast, üle 60 õpilase, olime sunnitud tagasi saatma. Üldiselt meie õpilaspere on väga tubli ja kõiketööde kordaminekud, olgu need majandis ka abikäitises tööstuses on paljugi hästi korda läinud, tänu nende tööle ja tegevusele peale selle muidugi ise nagu kuulsite, nähtuste laulavad veel hästi löövad kaasa isetegevusega ja spordiga rajoonis ja väljaspool ja eks see nooruse ülesanne peabki olema. Kas te olete neidude jutuga päri, et, et väga range ei ole? Koolis öeldakse, kui ema annab lapsele vitsa, siis annab sellepärast, et tema teda armastab. Juhtub ju ka kõige paremas perekonnas teinekord arusaamatusi, pahandusi, eks ole ka meil. Kuid me oleme neist üle saanud. Ja üldiselt õpilaste väljalangemine on kaunis võidunud. Võib-olla võrreldes vabariigi teiste tehnikumidega. Aitäh. Kuna jutujärg ikka on tehnikumi käes, siis ka esinevad tehnikumi inimesed. Ain Kivja, palun teid. Ja samuti ansambel sinna juurde, saatjaks Taanieli laul. Kodu. Täikesegi sotsidest tuttavaid paiku tuli sinu. Süles sõdurpoiss õues, kuid kodus kõikjal üks mõõtesilbi. Kruusamäe külade samblasse mattunud tared Mõttetas põlised. Kodu minge sügist tuulgi, mu sõbrake. Siin peatub aeglasemaks, et oodata väsinud rändurid. Sõjameest. Koduma tean, saavutasid püsimuja löödud võõraste teede tolm. Tahan olla ainult siluda. Ene Varilaas, palun teid, Räpina kultuurimaja instruktor. Mida teeb kultuurimaja? Kuidas ta teie vaba aega seda aega sisustab? Mis teil põhitööst üle jääb? No meie püüame niimoodi kinni panna, et inimesed ise sellega rahul oleksid ja vaatame just nimelt seda, mida nemad kõige rohkem tahavad. Nii et tantsimisest ei peaks puudu tulema kunagi meie majas. Kuidas teie kultuuritööle sattusite? Päris juhuslik ta ei olnud, mulle meeldis kaasa lüüa isetegevuses juba ammu. Ja kuna vaatasin, et ringijuhtide puudus on igal pool ja pannakse juhtima sellised inimesed, kes ei mõika sellest asjast midagi siis mõtlesin, et võiks seda natuke õppida ja võib-olla hiljem kasutada. Ja siis muidugi lõpetasin vastava kooli ja nüüd töötan kodukoht, on teil siit kaugel küll? Ei ole, kaugel koju on siit umbes 17 kilomeetrit. Millal te värsse kirjutama hakkasite? Vahel tekib tahtmine kellegagi rääkida, aga momendil kedagi ei ole ja üksi rääkimine on ka niisugune imelik komme. Vähemalt kui keegi juhuslikult peaks pealt kuulama, siis see muigab või kutsub kedagi appi või. Ja siis võtsin lihtsalt kätte paberi ja pliiatsi, see karju vastu, ei vaidle ja võtab kõik rahulikult ja talub ära. Ja hiljem Ma ei tea, momendil on seda iseendale vaja, aga kord juba selline komme on, siis ta juurdub ja lahti temast mitte. Järgnevalt te kuuletegi ühte luuletust Pealkiri on kodunt tulles jah. Kuidas see luuletus tekkis? No see ei ole päris nii autobiograafiline. Natuke alati, kui ma midagi kirjutan, siis ma mõtlen ja püüan üldistada või analüüsida või, või paralleele tõmmata kogu eluga või üldse teiste inimestega. Vahel näed mõnda sündmust ja siis annad sellise omapoolse hinnangu ja natuke muidugi autobiograafiat või isiklikke muljeid ja siis niimoodi sünnibki ja see on ka niisugune süntees, nii et ei oska öelda, mis ta, kuidas ta nüüd täpselt sündis, lihtsalt see probleem erutas. Tihtipeale mõtlesin selle peale üldse kodu on ikka kogu aeg meeles olnud ja tihtipeale on sealt tulekut olnud. Tähendab, kodunt ära tulekut, sinna minek jääb vähem meelde, äratulek millegipärast sööbib rohkemal toidumoona täis koti hooletult, viskan nurka. Vahetan porised, kotad pehmete susside vastu. Rahuldust. Tunnen, et saabusin linna. Et vesi ja räbalad, pilved ja sinagi torisev ema jäid sinna. Võtan punasest pakist priima, süütan selle ja hakkan laduma kotist liha ja piima. Pesu alt leian kortsunud rubla. Sina ema panid ta sinna oma kasinast säästust, üheainsagi rubla, sa annad, kui rohkemaks pole sul jaksu. Seisan, kui tabatud varas. Ühes käes hõõgub raha, teises suits, millelt tuhk kukub maha ja kõrvetab mind kui häbi. Ja veel juttu inimestega, kes oma vaba aja pühendavad laulule raamatukaupluse juhataja, luule Aruküla ja koos tehnikumi põllumajandusbrigadir Anne Eessalu. Kas Räpina rahvas on väga lugemishimuline? Ja peab ütlema, et väga meil ei jätku raamatuid tihtipeale tunniks. Kui uus saadetis tuleb, siis on ta kohe läinud ka. Mida enam loetakse? Loetakse igasugust kirjandust. Meil on ju väga palju siin põllumajandusspetsialiste, nemad vajavad oma erialale vastavaid raamatuid, kuid ja muidugi ilukirjandusse on ju kõige nõutavam. Kas põllul on palju veel teie meelest käsitsi tööd või teeb juba masin kõik ära? Ei, kõike kindlasti masin teeb käsitseda kelleltki palve. Kuidas teie põllumajandusalale just läksite? Tulin tegelikult sellepärast siia tehnikumi, et ma tahtsin just iluaiandust õppida. Aga brigadiri koht käib, kõlbab ka? Üks põllumajanduse töö, kõik need teie kutsumus on ikka? Jah. Millal mõlematele on see küsimus. Teid laulu jaoks avastati? Mina hakkasin vist laulma juba keskkooli päevil ja nii on see edasi kestnud kuni tänase päevani. Kodus on lauldud ja ema oli kõva laulja. Tema ikka vanasti käis endistes seltsimajades laulmas ja tädid samuti ja nemad tegid siin operettides kaasa ja üldse kõiges, mis lavastati rahvamajas. On see hea, et abikaasadel on ühesugused huvialad, abikaasa, on teil täna meie õhtu muusikajuht ja muusika, paikaseadja? Vist ei ole hea. Sellepärast, et tema ei taha aru saada, et mul on põhitöökoht ikkagi raamatukaupluses ja näiteks tänagi mul ei olnud muud võimalust, kui ma pidin raamatuga kaupluse kinni panema, kuna müüja on haigestunud ja tulema siia ja tema juba telefon heliseb mitu korda kärgib aga läbi telefoni, et kas juba saab või ei saa, ta pole rahvas kaupluses ja ja ma ei pääse kuidagi tulema. Räpina rahvas on nähtavasti arusaaja, et ta vist laulule tõkkeid ette ei pane. Ei seda küll ei ütelda. Lauluke saiad selliseks, vaid. Räpina keskkooli õppealajuhataja Aino Mähar. Kõik hea, mis me maailmatunnetuseks eluks kaasa saame, tuleb koolist. Aga kuidas kool õpilasele kodutunnetuse kaasa annab? Pärast koolist lahkumist ütlevad, et meie kool on tore ja hea ja ütlevad, et Räpina keskkool on olnud nendele koduks. Ja meie lapsed hoiavad küll meie kooli. Meie lapsed on üldse väga töökad, meie kooliaed ja ümbrus, ega me tehnikumist vist suurt maha jäätehnikumi rahvas paneb seda vist küll pahaks, aga meie lapsed ka seda mullatööd hästi tunnevad ja töökad käed on alati sooja südamega seotud. Kas tehnikum teid selles ka aitab? Aitab ja väga palju aitab ja üldse, kui meil suvel meie kool on baaskooliks täiendusinstituudile, siis kõik need õpetajad, kes siia vabariigikoolidest tulevad, kadestavad Räpinat rooside pärast. Et igas Räpina aias võib kohata roose ja muidugi ka kooliaias ja selle üle me kindlasti võlgneme tänu just täiendustehnikumile. Sest näiteks meie see ilu sinna aed on ikkagi pärit aiandustehnikumist. No üldse ütle, kes on su sõber, selline oled sa ise ja meie naabriks on tehnikum, eks me siis võime seda ütelda. Me tahame ka olla sellised, nagu meie sõber. Tegelikult Räpinal vist ei ole oma embleemi või on. On ikka, kui me olime juubelilaulupeol, siis Räpina ees oli see tehnikumi roos ja meil oli hästi suur menu kõik igalt poolt hõigati ikkagi elagu Räpina roosid, olgugi et tehnikum ei käinudki. Meie nagu kogemata kultuurimaja sattus sinna roosi taha ja meil oli hästi tore olla. Niisiis, Räpina embleemiks võikski olla roos ja ja teisest küljest, eks roos ja samal ajal ka tehnikum annab omamoodi Räpinale näo. Ja noh, kindlasti ja tehnikum on ikka jah, kõige suurem. Selles mõttes, aga nüüd mina kui keskkooli inimene nagu ikka ikka väga tehnikumi tahaks kiita, ma kiidaks rohkem keskkooli Palun võimalus on kiitke ja meie. Noh, raske ütelda, kas enesekiitus ka päris hea ei ole. Nii et ma ei oska midagi, oleks noh, mul ei olnud ettevalmistamisaega, aga koolmeistrid on ikka harjunud, nii et konspekt on valmis ilma konspektita, nagu ei oska rääkida. Aitäh jätame teile aega konspekti tegemiseks. Et keskkooliga juttu, siis pisut ka keskkooli isetegevuslikust osast. Palun siia õige värsket keskkooli muusikaõpetajat Asta Jäägrit. Kuidas teie siia nende inimeste keskele sattusite? Täiesti ettekavatsetult, kuna minu kodu on siin lähedal ja teiseks kuulsin, et Räpinas on tööpõld väga lai ja ma tahan kõike alustada otsast peale, mitte kellegi alustatud tööd jätkata. See on omamoodi raske ülesanne. Ja on küll, võib kaela murda, isegi otsast peale alustada on alati väga-väga raske. Mida te olete teinud, mida te plaanitsete, plaanitsen suuremas mastaabis Räpina meeskooriga tööle hakata ja veel suuremas mastaabis luua? Üks väga hea noortekoor Räpina keskkoolis. Panna tööle solistid ja ansamblid, niipalju kui teha annab. Ainult eks näe, kuidas tulemused on. Palun andke eeskuju ja teie esitate. Kui armud. Täna pidid kohal olema ka külalised. Põlvast teie rajoonikeskusest, kes on tulnud Põlvast, palun tõuske püsti. Palun, keda teie esindate, need isetegevuslasi, kes täna esinevad? Ma olen Põlva rajooni kultuuriosakonna juhataja. Kas te olete nende esinemisega täna rahul? Ülimalt? Kas Põlvas on sama palju lauljaid juturääkijaid? Meie rajoon on üldse niisugune, kus on hästi palju isetegevuslasi ja juturääkijaid samuti. Nii et ma arvan, et on küll. Kas isetegevuslaste pere on vanemaealine või noorem? Ja kahjuks on ta ikkagi vanemaealine? Muidugi viimase aja tendents näitab rajooni ulatuses siiski noorenemise tendentsi näitab, et nii palju, kui mina siin näen, on vähemalt üle poolte kõik tuttavad näod, mõned laulavad meeskooris, mõned laulavad naiskooris siinsamas Räpinas. Ja eks need inimesed teevad kõik selleks, et noored tuleks kahtlemata noorteõhtud temaatilised üritused, tantsuõhtut. Need, asjad, mis noori huvitavad. Aitäh. Palun siia sovhoostehnikumi teist ansamblit, mida teie komsomoliorganisatsioon teeb, et et teil särtsu ikka rohkem. Kas te isetegevus on kindlasti peamine? Insorttgavast Spartan, pallid, võrkpall, korvpall? Võin nii, enne kui teid laulma lubada. Teeme hästi kiiresti tuttavaks. Riin Haun, Räpina sovhoostehnikumi, kolmas A kursus Õie Kurm, kolmas C kursis. Imbi Kimmel, teine A kursus Elna Juuse kolmas C kursus. Maire kolmas A kursus Sell Irina teine tee kurss, kast Erina, teine A kursus. Öelge, mis tähendab see A ja B ja sinna taha veel C-d ja numbrid ka? No eks need on kolm või neli kursust. Näiteks kolmandad on neli kursust ja nii ka tähed. Aitäh ja palun. Teie keskelt on võrsunud paljud-paljud inimesed, kes kodukandi maha jätnud. Aeg-ajalt aga jälle teie keskele tulevad. Nii ka täna. Elmar Luhats, palun teid. Öelge, palun, millal sai alguse teie kandlemäng? Kui lubate ma kõdele Räpina keeletu pärast Räpina kiilväega meeldus. Kandlemäng siin on väga palju aega tagasi s Esa mängse kannalt linamaksega mängima. Ma ei tea. Seitsme Katsa aastaselt oli pillimees ja teatrisse, millal 37. aastal enne saju Räpinas koolist hüüdu ja siis siin saiu kõik muusikalise tüki ära detorkestrile ära mängitud, laulu kuri juhatada, näitemängud, et ja, ja, ja ühte ja teist ja siis ma läksin Tartu laulu Ma ja siis veel pille mängima ja nüüd olla vana mees juba. Ja muusikakooli Pääle teatril jääkski sinna õpetajaks paralleelselt juba õpetasin. Ja nii on mu elu lännu. Mitu pilli te mängite? Vot toda, ma ei ole, luu lugena küll. No mõnikümmend tuleb ikka ära. Ja puhkpilli kõik puupilli teel, ikka on tegemist algkeelpille, nii palju, Komneid. Mitu pilli on teil täna kaasas? Ma tea, ATA tähendam neli pill, üte leiab aega veeta nii palju. Ma palun nüüd ka poega siiapoole. Kas päris kodukant on teil kaugel? Ma mõtlen isakodu ja vanaisa koduses ei ole. Neli kilomeetrit selle kutsu päält silla Rasina pola linnana. Mille poolest on vanaisakodu teile meelde jäänud? Juba sellega, et nii kaua, kui ma mäletan üldse enda elu, on see seotud alati olnud just vanaisa koduga. Ja siin on palju Altud, eriti enne kooliminekut ja koolivaheaegadel. Siin on väga palju ka muusikat tehtud. Nii koos isaga koos vanaisaga vanaemaga, nii et muusika oli alati meil saatjaks. Mitu pilli kõige mängiti. Samuti raske ütelda, sellepärast et on tulnud ka väga paljusid pille mängida koos isaga ansamblis. Nii et kah tuleb ikka üle kämnevest ära. Ja teie praegune töökoht on praegu, ma olen teie kolleeg sealt Tallinna linna pealt ja mängin Eesti Raadio sümfooniaorkestri kontrabassi. Ja täna mängite koos isaga siis kahel kandlel algul. Müüja, no teeme toda pulmapolka, muide, kas teie oskate õiget Räpina keelt? Ratt, kui paar päeva siin ära olla, isa kodus, siis tuleb küll välja, aga praegu küll ei tule. Tuul, ega teil peab alati hästi palju olema jõudu, sest ega kandled ei ole päris kergelt pillid. Kui palju kaalub kannel? Neid on meiega suhteliselt, et on kergemaid ja raskemaid, aga no eks ta oma neli-viis kilo ikka kalda niukaala Homsiisiga vida, luu ka ettepoole. Paljude tantsuks mänginud olete kannelt, ega ma muidu kannetega ei, meiegi oleme jah, nadi nunnad, ese vanaste läädust ja valts rei ja, ja, ja, ja papilloom polkat ja sõnas, mis paremal on meil külakandle, aga no nii vana lihtsalt tükk, mis vanasse kuultu ja tähendab kahe mängija siin ka ja neid lapsepõlvetüki. Et tuleks Räpina häste milt, palun. Miks te valisite oma esimeseks etteasteks just pulmapolka hällo Tamsale lõbus lugu ja see on ju väljakutse kõigile Räpinlastele praegu toda jah, eksanima nakasega varsti tantsima ja siis noh ja mälestase umma pulma ja kavandase siis vahtjad pulma. Mis pill nüüd välja toodi, assoni hästi, toom Jaanliku näo ja teoga toompõispill. Imelik pill, seapõis on pantus ja kõvera varre külge ja muudkui mängi. Ja põispilliga eellugu tuleb pikale. Räpina sahara laadal Ma näi teda, kui kujutan alamehe, mängleva tegigi Dubaku kotist pillikeele peale mäng sõimama läksi koduga. Ja mul vanaisal oli tubakakott, et selles sea kuselist põiest ja Räpina kiirhange algest, aga jah jah, ja siis ütled, kuule, vanaisa, anna mulle tubakakott, et ma nagu mängima valluta, müsson mässa Dubaku kotiga. No ja kui siis segada potti sügisel, siis, siis solima mõlemal jaol, mina siis pilli pääle seda põit ja siis vanaisa tahtja tubakakott ja no mina nüüd Ta jäi võitjasse ikka suurem jagu ega aasale tsiga üts põis ära, härra sai mängitud. Kas teil oma pojaga ka taolisi kaikavedamisi on, nagu teil oma isaga oli? Eidunud temaga vaheskata, vot mobilly ära lüüdke viisid alla ja ma ei, mul ei ole palju mänginud, millega seal viis, kuus Pill, mära pidanud vile ja mis ma tenn. Aga no suurt ei ole, kui vaja on siis jale kõlista telefoniga küll Tarssaa. Nii ja selle loo nimi on, mida te mängima hakkate põispill, tuntu lugu, mul meelekuldne kodukotus. Ja kandlel saadab siis poeg iial. Peab hästi palju tahtmist ja, ja lusti olema, et e-ühte ainsat keelt kõlama panna. Ja ikka tuli üks väike õnnetuse alguses läks timmist ära, aga no midagi midagi deta ei ole. Vahest juhtub, põis jäi natukene tühjas ja kiilas madalamast, aga ära sai, kuigi mängitud see väga kapriisne pill. Teil on käes nüüd viiul ja võti riiuli vana paabu, Viiol sai tema kõrda härra ta madala timmi vilja kaema, siis sela paabu selle polka ära mängile Paabul nimelt mulle vanaisa ja tuul kuulus pulmapillimees, mul Esa oli kah pillimees ega pill, aga aga see Mil paabu Perandus. Kas vanaisa on teile rääkinud ka, kuidas need vanaaegsed külapeod olid? Väga kahju, aga mina oma vanaisa ess, näe ta kuule enne ära, kui, siis mina veel arvu sai midagi, mis tema kõneles. Aga vähemalt tema pill ja tema lugu. On teil olemas ja toda mäng mu isa ja, ja laadsessaadigi, mul on meelekui, need kaegustan ainult, mis tähendab välja tuleb. Sellel pillil on tõepoolest nii tugev hääl, et võib päris ette kujutada, kuidas õige kaua aega tagasi külapidudel selle pilliga mängiti. Ja ega need ruumid ju vanasti ka nii suured ja avarad ei olnud. Jah, vanasti mängiti viiulit üksinda ilma saatada, päraskonnakse naati juba kandlega saatma, teeb aga paljuski mängima. Ja siis tuli vanamehel terve öö tõmmata Ta ja siis pantega viiul põlve pääle, siis kerge muidugi lõual hoita teda ja Jaano lilli vanaste pulmakleiti. Ja neljandaks looks. On teil päris laululugu? Ma kutsub seto Kägoku räpiga ei ole päris seto. Aga, aga see tool päris romantika. Kui vanasti setukas kausikoormaga möödas Räpinat kaugemal nelja Tõivas, siis Räpina papale barbeque narts vahetava, siis kausse närtsu vastu ja meil oli juttu juba sellest looga kõrtsis, tal Võõpsus siiapoole vähe, kui seal siis tülli pöör seda ja, ja muud alla, mis seal veel sai selle laulu Ontell Herman smalts, tema olla, Räpinat kuulus kultuuri tegeleda tõesti, ta korjas vanavara ja tegi ise laulu ja kõik ja tema laul ongi setukese sõitseva võimsust, pulmakuur potti kuuluvaga jälle pulma v ja nüüd kes helilooja Ritsing tuum k toon, hullem seto, nagu mina Trumpil seto veereda. Kandle saatel ja kolme hääle peal. Üle jalakesi hätillile natukene haarama. Palun teid, helilooja Richard Ritsing. Kui sageli Teie viimasel ajal Räpinas käite? Kuna mul siin sugulased on, siis iga aasta korra käin ikka ära. Neid on vähe järele jäänud, aga Võõpsu linnas on mul õde ja õelapsele. Tähendab kodukant siit ei ole kaugel kodukant kaugel jah, see on sealpool Võhandu jõe voojõge või, või pühajõge USA nimetatakse, see on haruldane koht, selle poolest haruldane nimi väga. Nimelt sülgaja. Meile see ei meeldi, see nimi noores põlves siis. Üks Ritsing ütles niiviisi, et võiks olla sülgoja sülg sees. Siis leppisime kokku sulgoja, nüüd selle sülgaja küla ümber on terve rida teisi külasid, seal ülevalpool on Suur-Veerksu, siis on Parma, Parma, kust Konsapid pärit on. Siis tuleb Kürsa küla üle jõe või siinpool jõge on Lokuta küla ja Kuuksi küla Kuuksi külale kaasneb ju kohe Räpina. Nii see oli omaette niisugune üksus, külaüksus, see oli kuidas öelda omaette kolhoos. Me pidasime ühiselt talguid ja näiteks ühiselt tegime sõnnikuveotalguid, siis ühised viljapeksutalgud ja mõned muud raskemad tööd ka, nagu näiteks kartulivõtmine seda ühiselt ja siis veel lina kitkumine edasi. Niisugune omapärane küla oli seal. Ja kui nii tohib öelda, siis see oli ka helisev küla. Igas talus tehti muusikat, kus mängiti klaverit, kus kitarri, kus mandoliini ja nii edasi. Ja minu kodus oli muusikat üsna tihti juba seetõttu, et vanaisa mängis viiulit, isa mängis viiulit, siis õemees mängis kannelt ja viiulit, edasi, need nüüd iga päev oli muusikat. Siis ei ole midagi imestada, et teie pea kogu elu oletegi muusika sees, keskel elanud. No see päris nii ei ole. Muusikuks kujunemine, see oli juhuslik mina ega unistasin ikka hoopis teisest kutsest, nimelt insenerikutsest. Ja ma isegi omandasin nii suure kuulsuse, mis ulatas isegi üle oma koduõue, mina nimelt olin insener masinaehituse alal. Ja peamine tegevus oli noorpõlves, nimelt tegime rehepeksumasina trummel sees kõik ja auru aru kaatriga siin. Ja siis sai peksa sellega. Muidugi me noppisime need viljapead ära, aga terve kõrvaga ei saanud lasta, siis ta puhastas selle viljapea ära, tulid terad välja. Hanila viga oli see, et meesena aurukatelt, pisi pidin ise ümber ajama, see ei käinud auruga. Need tuli tellimus, ma pidin naaberpoistele ka tegemise masinad, nii et see oli minu põhikutse. Aga minu arust muuseum essays, täitsa juhuslik asi. Kui võtta dialektiliselt muidugi juhus, et nähtavasti on ka seadusepärased. Millal siis esimese juhusliku laulu tegite ja see tuli hiljem hoopis ma enne olin muidu moos, moosekant. Esimene laul oli tehtud mandoliini peal viiulile ja see oli, kui ma ei eksi, 1917. Esimene katse oli see. Aga muidu minu esimene kontsert toimus maailmasõja teisel aastal, ma lihtsalt piirkonna poiss ja isa ütles nii, et võid võtta viiuli kaasa ka kooli. Võtsin selle köstrimäele kaasa viiuli ja õppisin terve nädal aega seal viiulit. Ja kui laupäeval koju tulin, siis andsin oma esimese kontserdi niiviisi, et klaveripäev oli pere, kõik sõi edetares, nagu me nimetasime, mina olin siin vahetarre ja ja võtsin oma haruldast noodid välja, mängisin terve kontserdi maha ja see kestis terve söögiaeg. Nii see võis umbes 10 pala olla, aga need noodid ma ei mänginud, päästnud mängisin noodist. Noodini tavalised noodid, vaid need olid vihikusse kirjutatud neli jutti oli seal sedapidi. Nii pidi ja pandud, üks oli E jutt ja teine ajutiselt. D jutt ja G Judki need numbrit Ajaljasest number tähendas iga igat sõrme, nii see oli, minu esimene kontsert, võiks öelda õnnestunud kontsert publikut rahuldas väga ja oli see aplaus ja siis teised juba söönud, mina siis tagantjärgi sõin ka oma kõhukese täis. Nii et see oli, vot see oli võib-olla esimene Insidele väike niisugune mürgikene mis näitas seda, et võib-olla võib ka muusikamees saada. Aga nüüd hiljem nüüd olete hästi palju koore juhatanud, laule teinud, mis viimase aja suursündmuseks teile endale on olnud? Laulupeod kõigepealt, need on mulle olnud just suureks elamuseks, aga nüüd tagantjärele Te seisate üldlaulupeojuhi puldis. Ees on kümned tuhanded lauljad, mida te tunnete enne laulu juhatamist laulu ajal ja siis, kui kõik on otsas, kõige raskem moment on enne. Kõige raskem võib olla häält anda, aga kui juhatad juba tunne, et see on täitsa oma oma töö ja sa oled ise muuseas ees ja kõik läheb nii, nagu soovid. Eelne raske ja pärast on väga hea tunne, muidugi kui hästi õnnestub, järjest pinge tõuseb ja dirigent ka siis saab vastava elamuse pärast seda on hea hingata. Kuidas teie olete meloodiaid loonud, mis tingimustes ja kust tuleb see meloodia ise kõneldakse nii, et mõni peab jalutama metsas, mõni jõe ääres, mõni peab lamama ja mõni peab tormi käes kõndima ja nii edasi minu isiklikul, nii et ma vajan lihtsalt rahulikku, rahulikku ümbrust omaette. Näiteks kära sees hästi ei õnnestu. Nüüd siis tulevad mõtted, aga ideed tekivad peamiselt heal kontserdil või head teost lugedes või head teost jälgides, ütleme muusikateost mängides nii et kõige suurem mõju on, ütleme võib-olla siis loodusel endal, siis ütleme, heal teosel ja hea kontsert ka võib-olla ka kiirel autosõidul, nagu teil täna oli. Täna oli erakordne juhus ja sõitsime kolmekesi noor Luhats minu kõrval ja vanaloosniu taga ja nagu kaldümisen, ma ei tea, mis ma mõtlesin, ma ümisen ja siis tee peal tuli niisugune mõte, et teeks kodukoha laulu. Kõigepealt mõtlesin sõnu ümisema niiviisi nagu see ümin lõppes muidugi siinsamas ees, ära seda rohkem ümiseda enam ei saanud. Siin selle laua juures kirjutasin noodid, siis paar nooti kirjutasin ja ja proovisime laulda laul, mis on seotud tõepoolest kodukohaga. Ja ta on ka loodud sellises stiilis, nagu oli see omana minu emale kelle laul mul praegu kõrvus heliseb ja kes väga armastas lauda just Joosepi laulu, see on lugu Joosepist, kes oli, ma olen õnnetu mees, aga ta oli vapper mees selle eest jälle vot selles stiilis, mida kanalisi stiilis loodud, mis seal kaasaegsed on kaasas, see, et auto peal tehtud, on. Tähendab see nüüd kõige värskem laul, mis meil olemas? Jaa, jaa. Võib-olla kui meloodia kohe meelde jääb laulate kõik kaasa sest nüüd on kõigil meil, kes me siin saalis koos oleme, võimalus laulda Richard Ritsingu taktikepi järele. Me teeksime nii, et õpime selle laulu ära ja vaatame, kas nad vastu peavad. Kvarteti lauljaid ja üldse neid, kes täna esinesid, võiks tulla siia enne, siis laulame ise siin hakkate pärast teie laulma. Elmar Luhats saadab. Mul tuli meelde üks tore lugu. Nimelt ühte maanurka tuleb näiteseltskond ja kaks vanemat meest kuulavad, et no kujuta ette, kui hästi nad mängivad. Kujud, et meil on ka sinuga mänginud, ei tule välja. Kavalad nad enne kokku harjutanud. Lubage me harjutame enne kokku. Ja nii nagu kuulsite, sünnivadki kodupaiga lood. Aga selleks, et viisi luua peavad olema enne ka sõnad. Räpina tuntud kodupaiga mees on teie luuletaja Paul Haavaoks. Millal teist luuletaja sai, võideldi rohkem, hakkasid huvi tundma, et sõnad nii toredasti riimi hakkavad minema. See oli ikka seotud juba. Kui rohkem elu hakkasin tundma, siis ka vajaduse puhul hakkasid rohkem sõnad riimuma ja värsid sündima, millega ise võisin kuigivõrd rahul olla. Te olete siin sündinud ja kasvanud? Ma olen sündinud tegelikult teisel pool Võhandut, nii-ütelda suure Setumaa sees. Selle südames Värskas. Aga siit kaugemale minna ei ole tahtnud. Miks teie juured kodupaigas nii tugevalt kinni on? Ega rotidki ei taha kaugele viljasalvest minna. Nii nagu me juba kuulsime, on siin koduuurijatel küllaltki tegemist, seda rohkem peaks olema loomingulistel inimestel. Olen märkamisi hakanud tähele panema, et tulevad võib olla küllaltki andekad inimesed, kes küll praegu veel salajasi kirjutavad nii-ütelda iseendale. Ja neid on õige mitu silmapiiril. Kuid kellest võib tulevikus asja saada, selle varalaeka nii-ütelda ammendamisel. Et teil on järgijaid palju, üsna sageli on nii, et kui inimene juba pisut on hakanud värsse kirjutama, siis otsemat teed ikka pealinna poole. Teie nii ei mõtle ja võib-olla tänu just sellele mõtlemisele kasvab ka siit tulevikus värsiseppade suur pere. Jah, seda ma tahaksin kindlasti uskuda ja see oleks väga tänuväärne muidugi paljudeni. Palun lühikeseks kõneluseks siia teie täitevkomitee esimeest Janhard Kaldojat, tahaks, et kõigil oleks siin soe ja kodune Jääks ikka roheliseks meie alev. Ja et võõrad, kes siia aasta-aastalt ikka rohkem käima on harjunud et neil oleks kodune ja lahke vastuvõtt ja see oleks ka siis kõik aitäh. Ja kuna Mina alati nooreks jääb. Siis palun esinema tehnikumi tütarlasteansamblit ja jälle laul Räpinast. See laul on küll tehtud teise maa Muhu mehe poolt, kes siin aga tehnikumi lõpetas ja selle laulu teile pühendas. Tänased kodukandi lood. Said otsa. Tänan külalislahket, Räpina rahvast, kõiki, kelle vaeva ja hoolega tänane õhtu teoks sai. Head tantsulusti teile kõigile ja naerusuist nädalavahetust. Ikka head tuju. Jälle kuulmiseni. Rameeto.