Tere õhtust, Eesti Raadio vikerklubi rahva poolt. Meie noorte muusikasõprade klubil on tekkinud oma lühikese elu jooksul üks meeldiv traditsioon. Ühel kuul võtame ise vastu külalisi meie raadiomaja valges saalis teisel kuul, aga sõidame külla. Kord olime juba Tartus, täna oleme, aga jah, võib-olla pole põnevuse mõttes raadiokuulajale tarvis esialgu öelda, kus me viibime. Sest õige pea see selgub, selgub meie intervjuudest jutuajamistest. Nii palju võib siiski öelda, et saalis viibiv seltskond on hästi nooruslik. Elavad nad ju diviisi all terves kehas terve vaim. Ja kuidas on lood teie vaimuga, selgub lähema tunni kahe jooksul. Sest me loodame, et tänase õhtu kordaminekuks teemadel ütleb, et vaimu ka rakendate. Et aga teie kehades tervis ja jõud on, selles pole üldse kahtlust. Seda näitab kas või see klaas libeteeruda, mis siia sööklahoone juurde toob. Sant seda distantsi juba püstijalu ei läbi. Loodame, et see libeda teeraja jutt teie tuju ei nullistanud, sest suusasportlastele soovitaks ikka libedat rada ja meie soov oleks see samuti. Te. Olete ju siinsete kuplite vahele suusatama tulnud oma õppevaheaega veetma. Ja väga tahaks loota, et meie tänane õhtu ka libedalt läheks. Selleks ootame teiepoolset aktiivset osavõttu. Tavaliselt on vikerklubi avalikel õhtutel publiku aktiviseerimise üheks vormiks õhtu meloodia, hääletamine enne kuulakem aga helilindilt meie eelmise Vikerklubiõhtu meloodiat. Selleks oli Jukka Toloneni pala viimne öö. Andres Põldrooansambli. Selline oli siis eelmise Vikerklubiõhtu meloodia, see ei olnud mittetäielik meloodia, see oli vaid üks osa, sest üldpikkus oli kaheksa ja pool minutit ning ma arvan, et seda ning kuulata oleks teile päris päris raske ja nüüd alustame siis õhtu meloodia konkurssi. Lava peal on ansambel Ruja, kes mängib esimese pala pala pealkiri. Kuin tüdruku ilm, kes ilu saama, siin uus ta. Süda tegi mustaks. Laevas, kes on Vale. Karl. Kui alla üleroos vaim ei? Ole maa peal. Kui ma enne rääkisin, et ma loodan teiepoolset aktiivsust tänase õhtu läbiviimisel siis ma mõtlesin nimelt seda, et vahepeal on planeeritud intervjuud meie esinejatega, mina esitan paar küsimust, aga kui palju see ühe inimese pea ikka neid küsimusi välja mõtleb? Teid on siin koos päris palju, targad pead ka peale selle veel kõik ja küsiksite ansambli liikmetelt või ansamblijuhilt midagi. Nüüd ma paluksin siia Rein Rannapi, et temaga siis alustada intervjuud, mida pärast jätkate juba teie oma küsimustega. No harilikult ikka esimeseks küsimuseks on, et millal siis ansambel Ruja alustas 71. aasta sügisel esimene poolaasta siis me alustasime, tegime ka esimesed raadiovõtted. Ei olnud meil muidugi päris aimu selle stiilis, mis me teha tahame. Ja samuti koosseis oli hoopis teine. Praegu kahjuks ongi niisugune olukord, et Eesti raadios kaudu või tund ainult nende esimeste lindistuste põhjal, mis sai siis selle oma näo väljakujunemise ajal alles tehtud järgneva kahe aasta jooksul me ei ole enam raadiosse lindistama sattunud, võib-olla sa räägidki. Milles, milles asi on, ega see praegune saade, ega see ei ole ka mitte ei lähe vastu, seinise läheb kõika raadiokuulajani. No tähendab, et esimene etapp nagu oli, nagu sa ütlesid pool aastat, see oli ansambli näo otsimine, kas see nagu siis leiti üles kaika? No selle üle otsustavad juba teised meile endale tundub siiski, et ega me päris päris vast immitaatorite osas ei ole. Kas nüüd sa võid nimetada, mis stiilide biit muusikas esindate? Vaevalt et sellele mingit konkreetset nime saab anda, niimoodi. Rokkmuusika kõik on, ma ütleksin, ühe brokmite biit vastika tõsisemalt ja niisugust mõtlema panevamat nagu mingisugust terminit ja selle jaoks ei ole. Underground ei ole ilmselt õige sõna, ei oska öelda. Nii. Nüüd ootaksin saalilt küsimusi. Kes tahab Rein Rannapi käest küsida midagi ansambli Ruja kohta? Las jääda, kes on ansambel Ruja noorim liige? Meie kõige noorem liige on Väike-Jaanus. Mängib kitarri, tulime ansamblisse, alles sellel kevadel, teemegi niimoodi, et sa tutvustaksid nimepidi, kes siis on Ruja koosseisus praegu passilon Tiit Haagma trummidel, Andrus Vaht? Kidra nagu mainitud, Jaanus Väike-ja laulab Urmas Alender algusest peale. Rein Rannapi. Me tunneme kui noort heliloojat, kes kirjutab estraadilaule. Tunneme teda kui ansambli Ruja juhti ja tunneme teda veel ka kui väga head pianisti, kes hiljuti võitis vabariiklikul pianistide konkursil laureaaditiitli. Nüüd ma tahaksin sinu käest küsida, et milline osa siis on see sinu päris, ma ei oska öelda. No kindlasti saanud viga praegu, et see pärisosa ei ole veel välja kujunenud ja lihtsalt nii ühes ja teises kohas rabelen. Aga ma loodan, et see annab ka mingit kasu, mingisugust niisugust. Et seal mitmekülgse noh, mingil määral rikastab ka seda ala, ütleme, mis kunagi selleks põhjalaks jääb. Muidugi ideaal oleks see, kui ma suudaksin ka ka edaspidi mitmel alal tegutsema jääda. Noh, ilmselt praegu tundub küll, et see on tõsise muusika klaverimäng on nagu, nagu pärisamet ja ka edaspidi ikkagi suurem aega suurem energia läheb selle peale. Aga ma loodan, et ikkagi tuleb veel häid muusikalisi mõtteid ja ega ma neid kirja panemata Kaiata kas siis ei või tekkida selline luik, vähk, haug, kompleksset, iga osa tirib oma poole, sina tegelikult seisad paigal? Ei, kindlasti võib juhtuda. Nii et ega, ega ma alati ei ole ka nii rõõmsalt ei suhtuge sellesse küsimus, eks ma vahel mõtlen ka täitsa kõrvatised mis ikka teha, aga, aga noh, mis ma oskan öelda, kui nad tirivad, eks nad siis tiri. Ega, ega ma maitsaga kuskilt lahti lasta veel esialgu. Rein Rannap, Jüri Üdi. Jooksalid häpilt nimi vaatasid surmast, ilus ava. Ta ütles aparaadist väljunud kala on nagu linnusaba. Sobilt. Ta vajub loomulikult ja vabaliigutused. Jäätsin agad, küsivad. Jaggeri emad Michal. Pisut hulku alla. Anu kaalu Paide kui. Nemad karpa. Kala lähed veterinaar? Siin leidub ka nagu alati vaevalt-vaevalt-vaevalt. Alati lähegi, ei ärka. Ei, ärka. Ärka. See on nüüd vaevalt usutav, et keegi üldse kaasaegse biitmuusika ajal saalis magada saab, nii et ärkamisest jutt oli võib-olla liigne, kus me praegu ikkagi viibime. Ütlesin välja, et seltskond on noor. Nüüd võib saada juurde, et seltskond on hästi sportlik. Jaa, viibime ühes spordibaasis, mis ei ole tuntud mitte ainult Eestis, vaid ka üle terve nõukogude liidu. Ma paluksin siia mikrofoni juurde Kääriku spordibaasi direktori seltsimees Põldsam kes on siis praegu siin talvisel koolivaheajal põhiline osa, kas üliõpilased või üliõpilassportlased. Praegu on Käärikul üliõpilaspuhkajad kehankuri esimene kursus viib praegu oma õppetööd läbi peamiselt suusatamist ja uisutamist lisaks veel käesoleval aastal ka sportmängud ja kergejõustik. Pikk toimub Käärikul. No me oleme palju ohanud, et tänavune talv on väga lumevaene kass. Noh, ma näen küll, et siin Kääriku lund jätkub, aga pisut esineda on, kas lumi ei sega ka õppetööd? Ei sega, sest lund on vaja õppetööks, muidu ei saagi õppida läbi viia. Ma mõtlen, et kas vilets lumi lihtsalt isega ei saa öelda, et meil vilets lumi on meil vastav määre, siis saab sõita väga hästi. Et ega kõik loeb määrdest ja mehest täpselt nii. Millega need mehed ja tütarlapsed siis õhtuti oma aega veedavad siin spordibaasis? Praegusel momendil on siin tantsuõpetaja õppivaid moodsat tantsuõhtu ja teevad ka isetegevust. Ja kuidas on tantsukursused osavõtt, kas nad on natukene siis tantsukursustel aktiivsemad kui praegu siin saalis viibides seal nad peavad sellest osa võtma, Segib õppede hulka. Nii aitäh teile. Nüüd ma paluksin endale siia kõrvale Raivo Tammiku ja, ja tule, tule. Raivo Tammiku, et jätkata temaga spordijuttu ka sinul ka on sinasõprusspordiga olemas? Võiks nii öelda küll, jah. Üldiselt käin korvpalli mängimas nii palju, kui jõuan. Mitu korda nädalas. Üks. Nojah, see on hea ikka nädalas korra kohtud, võid öelda sina. Kas sa tunned, et see sport korvpall natukene hoiab sinu vaimu Kadervema? Minu meelest küll sport, nagu selleks islami kõige soodsam. Etenda vaimuga terve ja värske hoida on millegipärast levinud selline imelik arvamus, et korvpall on selline mäng, et vaata just vastupidi, et kurat, hästi närviline, siis lähete korvpalli mängima, siis võid seal mängus panna jala taha või midagi taolist teha, et siis nagu närv puhkab ka sellepärast mängid korvpalli vä? Ei tea jala taha panemise pärast nad ei mängi just, aga ma ei tea, võib-olla Ehalaga mängiks vastasmeeskondades, siis äkki. Mis siis põhjuseks võib olla muusika? Ei korvpalli pärast ikka korvpalli. Ena selge, ta on lihtsalt nii hea tutta võtta, paneks pahaks, kui mujale. Palume siis järgnevalt ooda Raivo ärasina äranes, mine. Palume veel Raivole. Lisaks Marje, Aare, muide, koha peal sündis siis see, mida järgnevalt kuulete. Nii Raivo, olenes hea, tule veel korraks siia. Kui sind siia ette kutsusin, siis ega sa vist ise ka praegu ei tea, mida sa järgnevalt pead tegema? Ega ei tea küll. Muide, see on täitsa ausalt öeldud, tema ei tea, ei tea, mina ka, aga selle eest teate jälle, teie on selline moodus, et saal annab noodid ja nootide järgi, siis sina improviseerid midagi, mitu nooti sa tahad saali kest saada? Küsimusi ei esita, võib-olla nooltega? Ütlevad küll, ma lähen ise juurde ja kui ei ütle, siis paneme ütlema. Vaata kõigepealt palju kokku saad, siis mõtlen. Stopp. No 10 10 nooti, oma Macan möödari pingiridu käima ja neid noote nüüd lugema. Palun faa. Järgmine sall, palun. Nii läheme siit edasi, too pöördume veel siiapoole. Nii tre c, ülem ja. Veel üks, palun. Nonii, ja nüüd siis kuulake, vaadake, mida Raivo Tammik nende gümnoodiga teha kavatseb. Aitäh Raivo Talvikule Kassari sellele loole mingi pealkirjaga. Ja ma tahaksin seda improvisatsiooni veel jätkata, sest meie tänaste esinejate hulgas on kolm meest, kes oskavad mängida klaverit. Raivo Tammik juba improviseerimis ja näitas, mida ta oskas. Ja Ma arvan, et ülejäänud kaks panevad pahaks, kui neile ei anta võimalust improviseerida. Nii et Rein Rannap ole ja. 10 nooti on nüüd siin, mis öeldi selle 10 noodi peale, palun improviseerin. Segaselt kirkalt mõjunud õieti ära vaadatagi, mis nõudis, siin oli, mõnikord läkski ta järgmisena siis peaks Olav Ehala improviseerima tamm, muidu mitte, polnud ehmatanud. Aga ta lihtsalt valusat ta tahaks seda improvisatsioonilised koos ansambliga palun ansambel kah lava peale. See oli siis kolmas improvisatsioon 10-le noodile. Esinevad tartlastele väga hästi tuntud õed Valdmad ehk Riina ja Reet. Esimene laul, siis sporditeemaline poeesia autoral, Lehte Hainsalu tartlanna. Oli laps läbi palli pekingi, allmelus, sõduril ja kuningal neli on melu, sõduri ja kui tädi hea kuningas, mis mänguga? Olid eakas, ei katud ma tolm elutu nuri labisi riskida, täiskasvanud kuid ikka jätkub meil üks elusõdurid ja lõbus. Nüüd pean ma hoolitsema oma naha eest meeskonna kauem kallid vaid raha eest, kui heldus verine, siis varjutama ja palle ainult hilja peale. Kolm elu, sõduriljar, kuninga telgi, see oli siis ei toim elu sõduril ja tulla deviis oli siis, oli. Aga igatahes spordiaednik kriitika ei ole. Sellepärast me julgesime vallateaduskonna dressi selga. Ja kuna nii palju noori inimesi, siis võib ju lauldagi armastust. Aga nüüd ma tulen tõepoolest teie hulka ja hakkan teie suu läbi esitama Riinale järjelale küsimusi, palun. Kaua te koos mängite? Juba? 21 aastat oleme elanud koos, mängime koos, sest ajast, kui hakkasime liikuma, pilli mängime. Ei mäleta enam. Tema mängib kahe sõrmega akordionit, mina vaikin ühe käega klaverit. Natuke kitarri. Ei no ma seisan nagu saatus muutan küsimustega. Ma võin natuke etega öelda küsimuse, kas teid ei huvita see, mille pärast Riinale reedel on seljas spordidress, et kas need spordiga seotud. No seda ma tean, kuidas need on seotud. No aga äkki siis vastati säraga. Mõlemad on kuulsad sulgpallimehed naisterahvad. Nägite, 21 miinus seitse. See on siis 14.-st eluaastast peale. Rahuldus vastus. Tena kumb neist on vanem ja kui palju? Riina on vanem, kuigi me alati kakleme, sest mu vanem ei taha olla aga kaks tundi vanem. Ma arvan, et nüüd võiks jälle vahepeal lauludega jätkata. Laulu pealkiri, tühjuse ballaad, poeesia Krista kaer mille kohta öeldi, et seda ei tasugi laulda ta küll otsutagemise lavale. Nii hästi ja. Visa püsis ainuld, süda, Mees ta julmalt. Angeli hellus mida. Leinatahe palus end ajada Võttis lahti vastu põllu, ta. Maha jättis ta. Kas Käärikul viibite te siin koos päris tihti või harva käite? Koos käime harva aga üksikult, üksikult käime kaunis tihti. Mis põhjusel? Mina olen siin sama palju higi valanud kui need noored, kes hakkavad seda tegema siis kehakultuuriteaduskonna tudengid ei puhka, käärikud või meil on, meil siin õppetöö käib, aga mina kui õigusteaduskonna tudeng käin siin ainult puhkamas. Nii et see ongi teie vahel, aga nüüd võiks küsida, kuidas siis siis läks ka. Kehvasti põrusin mitu korda üks ja põhjalikult. Mul läks hästi, seekord. Tal läheb alati hästi. Ta on vanem ja paksem, ei ole, aga targem on küll. Nonii aitäh, läkski jutt nüüd eksamil sessi peale ja läks ka selle peale, et noh, paksem jah, ei olnud. Aga väga võimalik, et kehakaal ka mingil määral mõjutab seda eksamite sooritamist. Nimelt hiljuti viibisin ma Ukrainas ja Ukrainas räägiti mulle nii Kiievis kui Kalvovis üht ja sedasama tõesti juhtunud lugu. See lugu ise on järgmine. Siseneb kas need bussi või trammi, aga igal juhul ühte ühiskondlikus transpordivahendisse üks selline pikk-pikk, kõhn noormees hambateest väljas moodi hästi ära nälginud ja vaevatud näoga tohutu kimp raamatuid kallal ja jääb sinna selle käsitoe külge niimoodi täitsa rippuma. Istub seal kõrval heidekene, vaatab ja ütleb, et oi, pojake, need tule parem istu, et ma seisan püsti. Emakene, mina olen tudengitega, mina pean vanematele inimestele istet andma, mina seisan püsti. Nojah, aga sa oled nii vaevatud näoga, tule istu. Kus ma vaevata tuleneb? Meil on lihtsalt õppe, plaanib niivõrd suureks aetud, niivõrd palju on õppida, näed, praegu on ka kell neli söönud, ma ei ole, aga lähen juba eriseminari. Mutike vaatab, ütleb, et nojah, ka siis sinu välimuse järgi võib arvata, et sa oled ju ainult viite mees. Nazanni kolmed-neljad kuidagimoodi, kas on läbi? Muttika ütleb noole ja siis viska vähemalt see raske vihmamantel oma käest mulle sülle. Ega see ei ole vihmamantel, see meie Atlitsnik, Pedža vihmamantlis. Selliseid lugusid jutustati siis mulle ukrainamaal. Kui nüüd vaadata Olav Ehalat, ole hea, tõuse püsti, mis mulje jääb, on üliõpilane või ei ole? On üliõpilane, nool küll, kuidas siis läks? Tänan küsimast, hästi läks, see olime viimane tavaline sess, nüüd on jäänud vaid diplomitöö ja riigieksamid. Ma nüüd lähen saali. Ja siis siis saal hakkab sinu käest küsimusi küsima. Kui vana te olete? Ja veel vallaline ka. Kuna alustasite orkestri ühendamist või kuna hakkas juhtima 69. aastal riikliku filharmoonia juures, aga enne seda ma mängisin veel mõningates nii räbalates ansamblites. Nii lähme edasi, mis teadlaskonnas tekite. Kuivõrd see nüüd teaduskond on see kompositsiooni kateeder? Me oleme Raivo tammikuga, nagu selles teises otsas, siis on kaks aastat vahet tühimik ja siis on veel neli nooremat, need kokku kuus, päris suur kateeder. Kas te Spartiga teete väga hästi rohkem kui tammik igatahes ma käin kaks korda nädalas korvi treeningutel. Käesoleval momendil ka põgenesin ära Suusalaagril Telvasti ja viimane küsimus, mille ma ise esitan, kuna ta siin rääkis, et mängib korvpalli, siis oleks huvitav teada, mitu vaba viseta 10-st sisse ka viskab. No kui 10 sellist seeriat järjest saab, siis viimasega lihtsalt oleks kõik, me saame need 100-st 10. Sain ma nii aru või? Ei pea, iga kord võib paremaks minna, aga vahel ei tea tule vaatalis. Ei saa olla Meiga, ma jagunen. Ei saa olla, ega ma ole alla jääb alasid. Kelle repertuaarist laul oli? See oli tuntud Soome laulja ja helilooja Irwin Goodmani repertuaarist. Ega see laul juhuslikult ei sattunud sinu repertuaari? Ta sattus sellepärast, et me sõitsime novembrikuus Soome, see on ka hoopiski mitte juhuslik sõit ja sellepärast siis oli meil vaja kaasa igaks juhuks mõned soome laulud ka ära õppida, kuna ma olin Irwin Goodmani laule juba laulnud nagu firmaga ja siis mõtlesime, et võib olla. Teeme veel mõned ära ja peab ütlema, et need oleksid rahva sees võib-olla kõige suurema menuga Soomes ja millised laulud olid siis veel peale Irwin Goodmani laulude soomes menukad me laulsime siis mõned eesti laulud soome laulud. Ja nüüd vastates sinu küsimusele võib-olla siis edukalt Irwin Goodmani lauludega võistlesid vene romansid. Nüüd ma mitte ei tule üksinda tee keskele, vaid võtame kaasa Ivo Linna ja tuleme kahe mehega. Vot see teine rida on täitsa küsimatut, palun. Ning kui kaua te tegelete lauluga? Varasest lapsepõlvest saadik. Kas see vastus rahuldas, ei rahuldanud. Mitte täielikult nii laval esinedes publiku ees. Ma hakkasin kuskil keskkoolis seitse aastat tagasi, hakkasin laulma ja siis siis edaspidi läks ka igasugustes räbalates ansamblites ja siis lõpuks palle juhuse tõttu siis natuke suurema publiku. Scanid. Järgmine küsimus teie lemmiklaule. Irma küll ei ole. Edasi, kus sa oled, sind Kuressaare linnas Saaremaal? Aitäh, et suure tähelepanu jälgisite, seda unistust mikrofoni kättesaamiseks aga käes on ja käes on ka meie õhtu meloodia, hääletamise aeg, nii et 17 numbrit sealt valiti välja ühe. Kuna tee silmade ees toimusime väike omamoodi konkurss ka kolm pianisti improviseerisid teie poolt antud 10-le noodile siis olge hea ning kirjutage sinna lehe peale veel juurde, kelle improvisatsioon teile kõige rohkem meeldis. Ma arvan, et nimed on tuttavad Raivo Tammik, Rein Rannap ja Olav Ehala. Ja seni, kuni te seda protseduuri läbi viite, laulab veel Ivo Linna. Nõelu ei räägi, sest Venemaast ja päevad tordel kaovad. Velu paeveena vaim mälestuspiinu. Velo ei käi, sest vene laat on aru saada sellest ammu. Veenu Bay venimisest heinamaad ja päevad korda. Nüüd on siis see hetk, et lugeda teele ette tänase Vikerklubiõhtu meloodia, hääletamise tulemused. Natuke piinama närvi Kõve. Nii kõige enam punkte said laulud 13 16 17. Nendest õhtumeloodiaks muutus laul number 16. See on. Ma olen oma teel, laulab Ivo Linna. Kuna meil on hea traditsioon õhtul meloodiat korrata, siis õhtu meloodia kordub. Veel on teatada üks tulemus, nimelt me palusime siis teie poolt antud 10 noodilugu hinnata ka kelle esitus, kelle improvisatsioon meeldis kõige enam. Kõige enam meeldis publikule Rein Rannapi improvisatsioon. Ongi nagu aega hakata lõpetama, kui alguses ma ütlesin, et ma väga loodan, et aitate oma erksa vaimuga kaasa, siis tõepoolest nii see oli, kuigi küsimused saalist olid millegipärast visad tulema, aga eks see vana tõde, et viska kassipoeg vette, kui ta ujuma hakkab, leidis veelkord tõendust, sest igaüks, kelle ees mikrofon oli, midagi ka küsis. Ma tahaksin lõpusõnadeks anda üle mikrofoni muusikasaadete vanem toimetajale Edgar Selbergile. Kahe kustub prožektor, mis praegu valgustab vikerklubi vimplit. Meie neljas avalik õhtu on jõudmas lõpule. Jääb öelda vaid suur aitäh kõigile esinejaile ning Kääriku spordibaasi lahkele pererahvale. Aga päris viimased sõnad jätan siiski tänase õhtujuhile Olavi pihlamäele. Aitäh teile kõigile ja mul oleks väga hea meel, kui me kohtuksime veel kord sama heas miljöös. Kohtumiseni.