Kannate keskestuudiokülaliseks on Mati Palm, kes, nagu kuulajad arvatavasti juba teavad poolteist nädalat tagasi koos kontsertmeister Thekla kohaga saabus teise preemia ja hõbemedali omanikule, Barcelonast rahvusvaheliselt vokalistidest konkursilt, millest võttis osa 54 lauljat 19-st riigist. See polnud Mati Palmi esimene rahvusvaheline võistlus selja tagant Sophia liin, München, praegune saavutuse, senistest kaalukaim, isegi Sophia kuldmedalist. Nimelt ei vastanud Sophia noorsoofestivali konkursema korraldaselt päriselt niinimetatud suurte rahvusvaheliste konkursside standardile. Aga võib-olla veel enam, lisab vastsele hõbemedalile kaalu ja sära. Eks teine asjaolu. Nimelt ei ole just vähe neid interpreet edukaid konkursante, kes pidevalt panevad kõik oma energia uue võistluse ettevalmistuste ega jõua selle kõrval enam anda maksimumi igapäevases tegevuses. Tõestuseks piisab meenutamisest, et käesoleva aastanumbri sees on ta saanud kolm preemiat just nimelt igapäevase töö eest. Kaks neist Eesti NSV teatriühingu aastapreemia ja noorte lavajõudude ülevaatuse preemia osatäitmiste eest Estonia teatris ja kolmas ERKI preemia kontserttegevuse eest. Sellega lõpetame pikavõitu sissejuhatuse päevakangelase auks ja tuulanud lõpuni aaria Händeli oratooriumi Juudas maka peos, anname sõna Mati Palmile endale. Kõigepealt muidugi kõige viimaste sündmuste kohta. Alates 1963.-st aastast korraldatakse Barcelonas francescavinnase nimelisi vokalistide konkursse. Selleaastane konkurss oli siis juba 10.. Francisco pinnas oli, eks piltlikult öelda Hispaania kruusa. Põhiliselt tema hiilgeaeg langes nii 20.-tesse aastatesse. Tenor lihtne maapoiss, kes oli tulnud Barcelonasse lihtsalt tööd otsima ja juhuslikult avastati, et tal on suurepärane hääl, looduslik kool, suure tahtejõu ja töövõimega inimene, kes ennast viis tänu oma looduslikule andele ja töövõimele maailma tänavate esiritta. Millised on konkursi nõuded, mitu voor oli? Konkurss toimus kolmes voorus. Pluss kohustuslik lõppkontsert laureaatidele. Kongresse nõuded olid üsna lihtsad, tavalised, võiks isegi öelda. Sest teatavasti palju korraldatakse konkurss lihtsalt nimelise, kas siis nagu Schuberti Schumanni, nimeliselt või enneška või, või mingi kindla ajastu programmiga. See konkurss oli üldkonkurss. Kava oli üsna komplitseeritud, tuli laulda Bailisi ajastuid, siis oli võimalus valida kolm programmi, tähendab võis kandideerida konkureerida kolmele preemiale Laurade nimetusele kolmeprogrammiga vabal valikul. Kas. Või kammerlauluprogramm, kokku üheksa teost. Mina maalisin oopriprogrammi, kuna kogemused näitavad, et on väga raske konkureerida kammerprogrammiga ja only that okay programmiga kammerteosed. Sellega opereeri programmis on nagu valikuvõimaluse eneseväljendamisvõimalus. Märksa suurem. Esimeses voorus ma laulsin kolm teostnaguni näod. Algasin endale Aarega joodes Makereost. Teisena laulsin Verdi Attila aaria ooperist Attila ja kolmandana laulsin Schuberti grupp tartar osast. Siin oli väike erinevus selles, kui mõelda tagasi eelmise konkursse. Et esimene voor tuli laulda ainult žüriile, kes istus eesriide tagakaanel, oli vaikne, 400 kohaline saal umbes ja žüriilaua etajale ehitate vastasein. Nad ei hinda seda ainult esinejad number järge, kuna igal konkurendil oli oma number teadmata maad, rahvust ja midagi rohkemat temast ka numbrit teine Vortoli laulda samas saalis publikuga ja muidugi žürii oli siis ka juba frees Riga tagant väljas, teises voorus laulsin jälle, algasin endale ka. Nimelt laulsin paari ja ratooriumist Aleksandri pidustused. Teisena lausun Felipe harja, mis oli kohustuslik kõigile Bergi preemia kandidaate läppassidele. Ja kolmandana laulsin Sviridovi sõites isuri maale. Kolmas voor toimus muusikapalees Nad ise. Katalooniast ütlevad Palazzo della muusika. Suur umbes poolteisttuhandene saal, mis oli ääreni täis. Kolmandas voorus oli mul esimene Boytame histo proloog ooperis Risto žürii valikul minu programmist. Teisena laulsin Schuberti teenäitaja ja kolmandana laulsin Verdi Silva retsitatiivi jaga vatiini. Koos orkestriga publikule etenduse korras sarmaldoni laulda Potja Mägiste proloogi Žürii oli väga autoriteetne, väga nõudlik. No kui nimetada säärased nimesid, mis nüüd Euroopa muusikainimestele ütlevad väga palju ja ja ka meil paljad kindlasti tunnevad säärast maailma kuulast baritoni nagu Chino Becki Itaaliast. Ta muuseas oligi möödunud aastal Müncheni konkursi žüriis siis Anton ter mooto Austriast, Jugoslaavia päritoluga tenor, keda peetakse meie aja paremaks moodsate lauljaks on üle 25 aasta, laulnud Salzburgi Mozarti festivalidel ja ta seniajani sünniaasta on 1910. Seniajani peetakse teda parimaks Viini ooperi lööriliseks tänariks, no siis veel Erik verba professor Viini konservatooriumis, kes muuseas oli möödunud aastal Müncheni konkursil žürii esimees. Tema on üks suuremaid Schuberti autoriteet Euroopa, seda ise on erialalt kontsertmeister, muusikateadlane ja siis võib-olla veel niisugune nimi nagu Shanil, Misso Prantsusmaalt. Ja Selle tänavasse konkursi president juhataja Roger vaatats Šveitsist tema asetäitja Carlo Alberto petsiini Itaaliast. Üldse kuulus žüriisse 12 inimest. Huvitav oleks kuulda midagi konkursi eelvoorust, sellega oli vist kuidagi seotud ka see, et esinesid uue kontsertmeistriga. See oli üsna juhuslikku laadi, kevadel juunikuu seas oli mul läks kontserd laulda Asso paadis ja kuna sinna kontserdile ei saanud personaalon ka sõita töö pärast konservatooriumis ja Thekla 20 töötame niikuinii teatris koos siis võib-olla Thekla kohad mind sellel kontserdil saata ja tema oli nõus, aga kuna see konkursi ülekuulamine toimus just vahetult enne seda kontserti Ashabadest, siis ma sattusin sinna ülekuulamisele Moskvasse nagu läbisõidul. Kuigi ma olin avalduse varem andnud, ei ole kunagi mingit garantiid, et jõuda esimeste hulka Nõukogude Liidu paremate sõjas. Ja seda enam, kui ma Moskvas sain teada, et on 38 osavõtjad kõiges liiduvabariikidest ja Moskvast ja Leningradist ning nende seas veel 18 mitmesuguste Pille liiduliste, rahvusvaheliste konkursside laureaate siis paistis päris utoopiline olema see mõte, et ma võiksin saada kolme parema hulka või üldse meestest kahe parema hulka. Imekombel läks, õnneks ei oleks saanud öelda, et mul oli vorm väga hea sel ajal, aga muidugi tegin kõik, mis ma suutsin. Ka sellega ei olnud muidugi veel kõik otsustatud. Adma sain paremate hulka esimese ülekuulamisega, sest tavaliselt enne väljasõitu väliskonkursile on veel teine lõplik ülekuulamine nõudliku Moskva žürii ees. Ja kui siis see teine ülekuulamine on tasemele vastava, siis on alles selge, et saadetakse üks või teine kandidaat. Nüüd lõplikult selgus kõik alles, üsna võib öelda, eelviimasel päeval enne ärasõitu Ookeani eest ka natiivseme. Soo. Nüüd on juba siis Udusserrüük rõma Pali. Ekstra moos sees. Kas see oli võimalus kuulata teisi konkursist osavõtjaid? Mul oli võimalus kuulata teise osavõtjad aga võrdlemisi juhuslikult ja vähenema Nonii esimestes voorudes esimeses teises voorus kolmandas voorus ma kuulsin kõike, sest see oli paratamatu, kuna koote ruum oli kohe lava kõrval ja kõik, mis laval toimus, see kandus ka minuni, kuigi see ei ole kuigi soovitav ja ja oleks parem, kui ma ei oleks seda võib-olla kuulnud üldse kongressidel on vähemalt. Mul on välja kujunenud säärane arvamine või meetod ka, et võimalikult vähe kuulata teisi ja võimalikud lülitad ennast välja sellest konkursi õhkkonnast ja kui on juba esinemisjärje kanda käes, siis selleks momendiks tuled ennast maksimaalselt kokku võtta. Sellele vaatamata ma kuulsin kõike paremat ja mitmel korral seda enamat. Lõppkontserdil ma kuulasin kõiki väga tähelepanelikult. Selle konkursse tegi ühtpidi huvitavaks, teistpidi väga raskeks see, et oli erakordselt palju tulnud kokku eelmiste mitmesugustel rahvusvaheliste konkursside laureaate üldse. Üheksa. Muuseas ei olnud nad kohustatud laulma esimest vooru, nii et alustasid alles teises voorus. Üks huvitavamaid oli Hubert kraanšen bariton Belgiast, kes oli mõne aasta eest võitnud Duluusi konkurssi. Ta oli juba 35 aastane vanusepiiril täiesti välja kujunenud kunstnik. Eriti mulle meeldis tema kammerrepertuaar, kuigi ta konkureeris ooperirepertuaaris eriti Debeži suuret. Kahjuks ta ei jõudnud küll lõppvooru. No siis oli veel üks väga huvitav laulja, kes küll ei olnud lõppvooru Alessandro Maldonado, bariton, Porto riiklust USA esindaja. Ja teil on samuti konkures B-kategoorias ehk ooperikategoorias ja samuti oli just tema esitus väga huvitav, ma ütleksin, mulle kõige rohkem meeldis, keda me üldse kuulsin tema suuberti laulda, oli väga diskolähedane oma häält ämbrilt ja häälekõrguselt ja võib-olla ta leidis ka palju eeskuju võtnud aga mitte ei matkinud. Ja see oli tema jaoks väga sümpaatne. Need kaks meeslauljad nüüd ma pidasin nagu nendest, kes jõudnud lõppvooru kõige ohtlikumaks konkurentideks häälematerjali poolest ei olnud hiilgavad aga just kunstilises mõttes aga suurepäraselt häälematerjali oli päris mitmeid, aga neil siis jäi siis ühest või teisest vajalikkus puudega stiilitundest või vokaaltehnikast nagu näiteks Louis liima dramaatiline tenor Argentiinast, aga tema oma lõunamaise temperamendiga vist ei jõudnud välja pidada Bachi endale stiili. Kui rääkida nendest, kes tulid võitjateks, kas siis peapreemia said või mõned eripreemiad, siis nende hulgas oli tõesti väga häid lauljaid ja ütleks nii, et et eriti viienda ja esimese koha vahel, see oli küll võib-olla mõni kümnendik punkt ehk isegi näiteks Alyssa nahve. Argentiina metsosopran jäi mulle meelde erakordselt suure ja sügava ja väga tehnilise väga emotsionaalse lauljana. Samuti Gerda Spirjanu Rumeeniast, kes sai koloratuur soprani eripreemia. Koloratuur soprani jaoks võib-olla isegi liiga sügav ja, ja lai hääl meile nagu võõrana tundus algul. Me oleme kuidagi harjunud kuulama, et kui on koloratuur dokument, sest tal on niisugune väikene kellukene, see kõliseb seal ülevalpool ja alumised noodid jäävad nagu nagu tahaplaanile. Aga tal ei olnud mingisugust tehnilist raskust, mingit muusikalist etteheidet ei saanud talle teha ja ta oli üldse erakordne. Minu jaoks vähemalt. No miks ta ei saanud ühte kolmest peapreemiast, no mul on raske otsustada, sest programm on siiski suur ja ja võib-olla ta mõne asja juures kusagil komistas mõnes voorus. No kui rääkida päris võitjatest, siis meestest esimese preemia sai Leningradi Kirovi teatri üks potentsiaalse maid Noori lauljad Nikolai Hodnikov, tema on Helsingi festivali laureaat ja. Naljas endaga aga kolleegiga koos pidevalt ja kõik meie rõõmud ja mured elasime koos üle väga suurepärane sõber ja suurepärasem laulja veel tema oma lopsakalt ehte Slaviliku laia häälematerjaliga üllatas mind eriti kolmandas voorus oma Verdi aaria nimelt Silvarilisektiivigavatiivne laulmisega. Kui ma nüüd ise sedasama teost laulsin samas voorus mõni number pärast teda ja tean, missugused raskused on eriti kõrgemast retseptuuris ja üldse kogu selle harja juures, siis ma täielikult puhtalt olin imestunud. Kuidas ta siiski suutis üle olla kogu selle aaria raskusest. Nii et mul ei oleks talle mitte kõige vähematki ette heita, rääkimata juba Alekuga vatiinist, mis on tal niikuinii oli suurepärane naistest. Esikoha sai Jevgeni Korohovskajale Leningradi väiksest ooperiteatrist. Jevgeni kohta ütleks nii, et Ta ei säranud oma häälematerjali loodusliku materjali poolest vaid eelkõige oma stiilsuse ja taibukusse poolest. Ka see oli mulle isenesest küll üllatus. Tavaliselt on nii, et Nõukogude lauljad just Ukraina ja Vene lauljad nad on häälematerjali poolest paljudest Euroopa lauljatest üle. Seekord oli ka vastupidi, nagu eelpool nimetatud Argentiina metso, Alisson ahve ja Rumeenia. Nemad olid tema aps tõesti häälematerjali poolest üle aga seda suurem au Jevgenile krohovskajale, kui ta võitis neid meeste lõikusega. Seega. Tahame söega. A. Ma olen kuulnud mõnegi meie üsna esindusliku laulja suust, et hea Verdi, laulja ei saa olla hea Schuberti laulja ei, vastupidi, et üleminekute ooperirepertuaarist kammerrepertuaari on mitmesuguseid lause ületamatuid takistusi. Mida sina sellest arvad? Oled nagu teinud mõlemad pikemat aega paralleelselt. Ma arvan niiviisi, et kui keegi seda ütles siis võib-olla ei olnudki, käisin tsükloulist meie kõige esinduslikumas lauljad ees, otseselt mõtlen. Tiit Kuusiku ka on selgelt näidanud seda, et võib teha mõlemad paralleelsed, tunneme teda suurepärase partneri, lauljanna, Verdi lauljana ja väga palju on tema esituses suurepäraselt suurte laule maailmas tuntud lauljate hulgast võib samuti palju näiteid tuua, kes teevad nii ühte kui teist. Võib-olla kui just šuubertitel eriti ei saa siduda või ei saa nendest vahedest üle, siis põhimõtteliselt kammerrepertuaarist ooper, repertuaari või vastupidi, lülitada ennast ei tohiks olla ühelegi professionaalsele lauljale mingit raskustega takistust. Selleks meil vastav haridus ja tehniline pagas. See, mida ma olen saanud oma õpetajatelt see peaks muidugi kõige selgemini kajastuma põhitöös nii ooperilaval kui Kammer repertuaaris selleks kõige sügavam tänu maestro Reni Simonile ja pidevale kontsertmeistrile pedagoogile kontsert orientalistika hiljem. Tarsinalangule võib olla ka see, et nüüd ma olen suuteline saavutama teise auhinnalise preemia hõbemedali suurel rahvusvahelisel konkursil. See on ikkagi eelkõige tänu nendele Kas veidi aega vaadata ringi? Aega ei oleks olnud aga konkurss on üldse säärane väga kapriisne asi. Ma ütleks palju kapriis, kui etendus või kontsert oleks olnud võimalus vaadata Picasso ja kandinski. Muuseume, aga ma konkurssi jooksul ei julenud, lihtsalt tehasest muuseumi vaatamine on võrdlemisi väsitav ja aeganõudev, kui süveneda ja lootsin, et ma teen seda viimasel päeval, aga viimane päev teadagi pärast võitu juba oli väga palju muid tegemisi ja need näitasid mõlemad ainult kaks tundi päevas lahti, nii et ei jäänud säärast aega linna. Ometigi nägin üsna põhjalikult nagu näiteks säärased suurepärased vaatamisväärsust nagu montioissi pargis, maagiline vetemäng, värvilise purskkaevuvette ja tulede kombinatsioon. Need kombinatsioone on üle 3000, mis praktiliselt paistab olema lõpmatu. No seda on lihtsalt võimatu, võib-olla sõnades kirjeldada, see kui seda kohapeal ei ole näinud, ta on niisugune äärmiselt romantiline ja võiks öelda, et muusikavees ja värvis siis veel nad on ise taga, Partsalonlased kate, loonlased Aniselega kõrgelt hindavad ja tõesti annaks haruldane vaatamisväärsus maailma ainulaadne püha perekonna nimeline kirik siis linnas sõitsime ringi muidugi palju-palju mälestusmärke, ausambad, millest üks ilusamaid ja huvitavamaid Kolumbuse ausammas Kolumbuse väljakul Kolumbuse karamell Marveli makett. Siis veel öine vaade, tibi tahab oma aja pealt, noh nendel on tibi Tabonil nagu meile näiteks klatoom teha ja muidugi palju-palju muud ja üldse tutvumine linnaga ja ja linnastiiliga linnaeluga, kuigi senikaua kui ma ei olnud Hispaanias või olnud kuigi minu jaoks Hispaaniale ainult Barcelona ja tema lähem ümbrus siis oli ta nagu niisugune väga kauge ja müstiline, natukene, aga kui me jõudsime Barcelonasse sisse? Ta oli seal väga kodune ja tore olla, sest ta on väga sarnane Napolile ja üldse kogu rahvas ja elulaad on väga sarnane Itaaliale, kus me alles möödunud aastal olime. Ja nüüd mul seal erilist niisugust uue linnatunnet või mingit võõrastust uue koha ja seal ei tekkinud. Ise on huvitav selle poolest, et temal on nagu Keskajast don vallalise väike nagu umbes kilomeetrise läbimõõduga ja selle ümber laiub siis see uuem linnaosa, mis on möödunud sajandist ja selle sajandi alguse ehitused on väga suur, üle kolme miljoni. Ja selle võrra ka siis elu on väga tihe ja kirev. Muidugi kapitalistlikule maale omane on see tohutuautode ja väikeäride mass, aga just eriti ta sümpaatseks sellepärast võrreldes võib-olla mõne Saksa või Austria või Itaalia linnaga. Et tema linnasüda on nagu hajutatud väga suurele territooriumile. Tänavad on laiad, kõik on vääristatud rohelusega ja kusagil ei ole tunda sellest erilist autovingu. Alati on ikka nii, et kõige meeldejäävam ja meeldivam võib-olla on viimane linn ja maa, kus sa oled käinud, aga tõepoolest, ma arvan, et ta oli igal juhul üks ilusamaid linnu ja meeldivamaid linnu, mida mul on võimalus külastada olnud. Kui Barcelonas jäi mõndagi vaatamata, mida oleks tahtnud näha siis tagasisõidul õieti tagasilennud Moskvasse. Me peatusime ühe öö ja pool päeva Pariisis. Ja muidugi ei jätnud kasutamata võimalust seda unistuste linna lähemalt vaadata. Mis sind võlub vanas muusikas? Sind võlub kõige uuemas muusikas, mida sa laulnud. Klassikalises muusikas võlub mind võib-olla kõige rohkem tema lihtsus, selgus ja vahetus. Puhtus ja see on ka teistpidi tema komplitseeritud, sest laulda suurte tunnetega romantilist muusikat on võib-olla märksa lihtsam kui, kui laulda kõige lihtsamat vana, klassikalist väikest paarikest. Nii et ta ei oleks puudulik, ega ta ei oleks ka üle pakutud. Su osa, et, Ostma. Uuemas muusikas mind võlub jälle tema niisugune psühholoogiline teravus ja üldse kontsentreerituma, ütleks. Siis? In. Hirv. Uraan. Kas sul tekib vahel aega, mida sa võid nimetada vabaks ajaks ja mida sa sellega teed? Et mul oleks vaba aja ülejääki, et ei oleks enam mida teha, ei oleks enam kuhu minna. Kui nüüd paralleele tõmmata nüüd suurte linnadega, mõtleks nagu oli võimalus olla Moskvas pikemat aega sügisel ja ka need maailma Lin natuke käia on vaadata ja kuulata on seal muidugi märksa rohkem kui meie väikses Tallinnas, aga kellelt on ka Tallinnas kontserte, etendusi, filme, mis on mõeldamatu, et nüüd mitte vaadata ja niikuinii neistki palju. Vaatamata peale selle, kui mul aega jääks nagu rohkem üles ja kuidagi jääb, siis ma ikka katsun natukene meeles hoida keeli sest nad ikka kipuvad meelest ära minema, kui näiteks aasta jooksul ei räägi sõnagi inglise keelt siis annab ta üsna palju tunda. Komsomolipreemia seitse kontserttegevuse eest. Kui tihti sa esined väljaspool teatrit? Komsomolipreemia üle Ma tundsin tõelist siirast rõõmu sest see määratakse kahe vastand haka paremale noorele interreidile. Olin täielikult üllatunud, et minul juhtus, sest nagu midagi erilist ei oskaks esile tuua, et ma oleksin nüüd paari viimase aasta jooksul teinud. Kuigi kontsert iseenesest on küllalt palju tehtud küll vabariigis ja väljaspool. Nimelt ma mõne viimase aasta jooksul kirjutanud üles, seal on lihtsalt praktiline otstarvet mitte korrata tihtipeale ühes samas kohas repertuaari, seda ei jõua kõike meeles pidada. Ja hakkasin lugema. Kokku sain möödunud hooaja jooksul 70 kontserti ja 62 etendust kohta, nii et 70 kontserti läksid nagu hindamisel möödunud aastast. Selle aasta jooksul ma mõtlen hooaja jooksul, see oleks 15-st septembrist kuni käesoleva ajani on mul lauldud 32 kontserti. Nimelt mul oli võimalus Nõukogude Liidu loomise 50. aastapäeva puhul teha kontsert matk Volga-äärsetes linnadesse ja peale selle veel õppimise ajal stažöörina Moskva konservatooriumi juures laulda väga palju kontserte Moskvas. Milliseid uusi osi teatris on sul oodata? Aitäh teatris kõige lähem ja suurem osa peaks tulema järgmisena Prokofjevi ooperis sõda ja rahu Kutuusov ja kevade poole Mozarti ooperis, millesse realist kosmil. Need kaks osa on juba käskkirjaga meil Teatris seinal kuuldavasti kevadeks lavastatakse. Võiks öelda nii minu ammune oodatud ooper. Verdi, Ernani. Silva karantiiniga lööbiootoristernani lõpetame oma õhtu ja suvine Mati Palmile kõige paremate edasiseks. Soovida. A.