Näen teie autoriõhtu ester, kuidas, kuidas meeldib oma muusikat kuulata, meeldib küll. Kui te siis sööd selle autoriõhtu koostaksid. Mis te sinna paneksite loomingust parimad ikka. Aga missugused on parimad rändele? Eriti armsad armsate ja parimate vahel on, vahepeal oli kaua aega armas teos oli minu jaoks kriya aga ma ei ütle, et ta oleks parim. See on kontsert seal kirjutatud, ammu kirjutatud, seda võrdlemisi kiiresti kirjutasin, jää lihtsalt meeldis kirjutada. Mõni teos muutub armsaks vahel ka, nii kui kuulajateni siuksesse jaga hea asi. Teda nii kenasti teha ja omalangile vahel nii üllatus, et ta niisugune just kala, nii et need armsad momendid võivad ka vahel pärast isegi juurde tulla ja ja mõni interpretatsioon ikka mõne armsa tee kuidagi nii ära rikku ära rikkuda ja mõtlen, et noh, ta polegi midagi siiani. Aga kas on niimoodi olnud, et töö on valmis saanud, aga õiget niisugust rahuldustunnet nagu ei ole. Et on selline tunne, et nagu ikka oleks nagu veel taksot pidanud tegema ja korraga korraga ette kandnud. Ka niisuguseid asju olnud ikka tunned, et vaat selle koha peal võib-olla võiks midagi teistmoodi alla või ka alati ei teagi, mida just konkreetselt teistmoodi, aga, aga lihtsalt tunnet, et midagi nagu ei ole päris korras. Aga vot mõni interpreet võib jällegi niisuguse oma arust nagu nõrga koha kuidagiviisi nii likvideerida või teeb seda nii huvitavalt, et hakkad isegi mõtlema, et noh, et ei olegi vaja, mida seal ümber teha, mõne teose puhul ma olen mõelnud tasuks ehk veel veel natukene ümber teha näiteks selles viiuli serenaadi, siis on mul mõned niisugused kohad, mida ma tahaks, mida peaks õigemini vaatama veel korra ümber. Mis me siis nüüd paneme autoriõhtuga või kui ma mõtlen näiteks nii viimased, ütleme kartetid ma isegi pakuksin mõlemad välja sümfoonia variatsioonid, siis võib-olla viiulipalad, mis ma nii noorsoole mõtlesin. Ja mõni osave Palazzarenaadist ja mõnesaja kantaadis. Variatsioonid kõige värskem asi tegelikult teie loomingus uus žanr, eriti palju variatsioone. Triiasse saare teemal tähtajad ja ja tegelikult noh, variatsiooni oleks võinud isegi varem teha, aga arvestades seda, et rahvalaululine teema on juba ise niisugune varieeriv ja võiks ju välja kutsuda just niisuguse niisuguse vormi kõige tihemini ja ongi ka autorite juures kutsunud näiteks kui saare teoseidki vaadata neid laule, tal on hirmus palju variatsioone, mida nagu ei aimagi, et nad oleksid variatsioonide hunnik lähemalt vaadata, siis ikkagi varjatse. Eks, lindude laul ja metsa praegu on ju orientatsiooni vorm, õieti musk, kunsti põhivorm eriti sihukese moodsa muusika purs küljest vaatajatest ainus, mida kasutatakse massiliselt variatsioonivorm kaasaegne tehnika nagu sobib hästi ka sellesse, sellesse vormi, raami. Teil on palju tegemist vormiküsimustega pedagoogilises töös mõnevõrra on ja kuna ma pean heliõpilasi selles osas valgustama, kas Nurn õpetus on ainus aine, mida tähendab konservatooriumis Polifooniaga pumbata huvitavana? Aga kuidas näib, kas nonii, sihukese puhtteoreetilise aine õpetamine nagu analüüs kas sellest peale teadmist, mis ta annab üliõpilastele, kas need teadmised kuidagi on interpreetide dema praktilises töös kasulikud ka Jaama loodan kelma, vähemalt tahaksin seda, et need oleksid, teadmised oleks neile kasulikud. Sest kui nii vahel kuulata interpreet siis märkad, nagu on tähele panemata jäänud teostes väga niisugused huvitavad momendid ja neist on väga kahju, kujuneb tõesti vahel nii välja nagu ei ole osatud, kas niisugune õige aktsent panna, õige kulminatsioon isegi või, või näiteks vahel on nii kahju, kui jääb mõni huvitav modulatsioon märkimata näiteks mingisugune käik kusagile uude helistiku, mis annaks nii ilusa, uue värvi ja midagi, mida peaks lihtsalt rõhutama kohe. Aga seda ei ole nagu tähele pandud, vot seal sellest on kahju. Ja kui ma üliõpilastele räägin, siis ma püüan ikka nende käib nii sellele viia, et nad seoksid neid asju rohkem oma intertäpsuguniga. Sest selle kaudu siis kõigepealt muidugi saab avada seda tori mõtetel detailsemalt ja teiseks saab anda nii huvitavamat interpretatsiooni mitte niivõrd, et korrata juba kuuldud, vaid just niisugust oma midagi insti individuaalselt midagi leida. Sest vahel on nii huvitav jälgida, kuidas mõni mängija toob äkki mõne niisuguse hääle välja, mida nagu keegi pole enne tähelegi pannud, seal noodis on olemas, on kogu aeg seal olnud, aga aga ta oskab midagi uut leida ja see on ju minu meelest väga väärtuslik, nii et tegelikult nuuskida sõnalis kaudu saab loomingulist sõltumatust arendada ja süvendada ja aga et kas te olete pannud tähele Kaseks süvenemine vormi probleemides on sellest olnud otseselt kassodeerumikule ka ja muidugi, sest see võimaldab nagu tungida niisuguste heade eeskujude loomingulisesse kööki, vaadata, kuidas need on tehtud ja see ikkagi paneb nagu oma mõtteid ka intensiivsemalt, võib-olla teele. Kas niisugust mõtet ei ole olnud, et kirjutatakse väikse analüüsi õpiku mida võiksid kasutada üliõpilased ja mis võib-olla võiks, võib pakkuda ka muusikahuvilistele, seal on väga raske ülesanne. Ta peaks oskama väga hästi oma mõtteid väljendada ja sõnastada ja kardan, et seda nagu mul ei ole. Küllaldaselt. Muidugi nisukest õpikut oleks vaja ka muidu niimoodi konservatoorium teadusliku töö raames, teile on tulnud siiski midagi teha selles osas? No ma viimasel ajal olemegi teinud teadusliku tööraamis analüüse eesti uuemast muusikast. Teie üks suur lemmik oli Prants kunagi vähemalt oli olnud ja jään on praegu ka mul praegu jään võistlejatele teretulnud. Mul on ikka mitu lemmikut, kes ütleme, kaasaegsest muusikast kaasaegsest muusikast, mulle meeldib väga Šostakovitši ja saar, muidugi on olnud alati teile üks hõlpsamaid või nojah, ta on niisugune suur eeskuju ja ja täiesti õpetaja õli ära ja ja temast nii vaimustuda natuke, alati midagi on temas niisugust väga ürgset, väga jõulist ja võib-olla see niisugune rahvalaululine alus, mis seal on kasvõi niisuguse lühikese motiivi näol ja kas see on kuidagi, et juba vist rahva poolt nii ära lihvitud või seal on jäänud see kõige olulisem. Ja tema ongi omaviisidest, mida ta on kasutanud, ta ongi leidnud sealt vot just midagi niisugust väga karakteerset, väga olulist ja väga tugevat sealjuures, mida maksad, kasutada see ei lähe niisamuti kõrvust mööda. Mõnikord tekib niisugune mõte ka, et saare muusika üks Põluvaid, Külliki on ja võib-olla ka selle eriline omapära. See, et et on kuidagi väga seotud eesti keele omapäraga ütleme näiteks põhja. Ei, me ei ole ju rahvaviis akuslikumatarra tugev seal kirjutas kunagi töö Eesti rahva vist kasutamisest loomingus. Kas te olete selle jätnud kõrvale ei kavatse välja tuua, näiteks ta võiks avaldada Ta ei kavatse. See oli nii ammu, kui ma seda tegin. Ja niisugused minu tõekspidamised ja arvamused üldse selle koha pealt on nii palju muutunud, et ma peaksin selle täiesti uuesti tegema. Eks selle tähtsust õues teha ei ole siiski nii huvitav, huvitav küsimus ja küsimus on küll huvitav, seda peaks keegi tegema küll. Aga kas nüüd on midagi uut kavas ka vahepeal ei olnud põlle aega, seos nende teoreetiliste töödega kavas on jah, kuigi ma praegu ei ole tõesti midagi kirjutanud on nagu niisugune laadimise aeg ja nagu ettevalmistamise aeg. Aga ma tahan hakata kirjutama arele muusikat. Seda oleks väga vaja. Kuidagi pill on hakanud väga tagaplaanil. Kuigi orelimuusika on väga moes, kuulatakse teda vist päris palju ja. Ja see on huvitav, et isegi need heliloojad, kes orelit on õppinud Orelile on Eestis, kus ütleme orel on võib-olla kõige vanem nendest pillidest, millel hakati õppima. Ja, ja Eestis ei ole kaasaegsed orelimuusikat nimetamisväärses koguses. Nüüd endised vanad orelimuusika, viljelejad. Pirne ja tubli ja see kõik kirjutada, aga näiteks Mart Saar Ta kaapis jäälitia ja kui vähe ta on orelile kirjutanud, ta vist noores põlves küll, tal oli sa neid asju, aga netist põlesid tal ära siis kui tuleva Healy. Aga pärast hiljem ta armastas rohkem klaverit, ilmselt klaverile. Aga kas teil on kavandatud suurenud? Sorry Ma tahaks suuremat armeed kasvatada. Eks sonaadi taolist, jah, midagi niisugust. Kuigi ma ei julge praegu nii konkreetselt rääkida, sest ta on tõesti ainult yhtegi noote jale paberil veel, nii et ma ainult nii mõtlen. Ja siis niikaua kui ei ole midagi kirja pandud, on tihti väga ebamäärane ja võib väga palju muutuda. Kas te olete ise proovinud orelit mängida ka? Väga vähe, aga peaks võib-olla tõesti kohe minema natuke mängima ja proovima, kuidas ta neid värve kõike pro laseb? Jah, muidu jääb see ju kõigest aru. Saaks ja see värvimine, vitraaži alla panek, tegelikult on ju võimalik orelil mängida klaveriteoseid ja siis vitraaži alla panna siis CD leid veel oreli teosteks. Praegu tegelete natukene käsitööga, kas tundsid või ka sageli tegelikult? Ei, ei, mitte sageli seguluka laadimise juurde. Aha, mis kuulub laadimise juurde palju asju, näiteks noh, igasugused muljed. Ja siis igasugune muu asjadega tegelemine näiteks jalutamine ja, ja võimlemine ja tennise mängimine ja kas talle midagi sellist, mida keegi ei ole käinud, või mis talvel asendab tennisemängu võimlemine, suusatamine, kui oleks lund, ainult jalutamine ega päris asendajat ei olegi, ausalt öeldes, see on niivõrd niisugune omamoodi segu, see sport otsest asendajat ei olegi täiesti. Ma ei tea, et kusagil saaks ennast nii põhjani raputada, välja joosta ja hüpata, Ta karata ja ja sealjuures kani mõnu tunda sellest palli põrkamisest ja sellest häälest, mis tekib reketi juures, kui ta ikka hästi on löödud, siis tal on niisugune tore kõlin juures konkreetne konkreetne muusika täiesti ja siis kõik see muu sinna juurde, näiteks seal Suvorovi platsil on ilus ilus koht, kus on platsi pääsukesed, lendavad nii ikeni juhieri, õhko kaheksal dile peade Dylan pesad seal müüri sees. Väga niisugune romantiline koht tegelikult ja palju puid ja.