Dust Tobriviitšer, kallid Tallinna lennuväravate peremehed. Meil on hea meel olla teil külas teil nõukogude lendurite, noorel põlvkonnal ja veteranidele, kes te kannate endaga jännata oma noortele kolleegidele suure isamaasõja mehisust. Tänane kontsert-kohtumine lugupeetud kuulajad, kõik on kutsutud, mille kanname üle siit. Tallinna lennujaama väravatest läheb eetrisse otse stardi-maandumisradade kõrval, nii et iga hetk võib meie jutu sekka kosta reaktiivlennukite jämedat jorinat tema baritonihääl. Ärge siis üllatage. Kuulake. Me lülitame eetrisse lendude juhtimiskeskuse. Aerofloti vaprate pilootide auks suures isamaasõjas hukkunud lendurite kangelaste auks Ivan ratt keevitsi kapten Castello Marss. Kuulajad Tallinna lennujaama rahvast tulvil täissaalile vaatamata sellele, et lennud jätkuvad ikkagi kogu päeva ekipaaži tõhus, sest täna suurevena ilus lennuilm ükski lende jää täna ära, on ometi siin väga palju rahvast ja külalistele esineb Eesti televisiooni ja raadio estraadiorkester. Maipühade künnisel omistati tema dirigendile Peeter Saulile. Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunime. Tänase kontserdi saatejuhtideks on esimest korda oma elus lisaks oma Stortesse ametile tsiviillennunduse instruktor, seades pilvikaarits. Ja nüüd me hakkame tööle meie ülesandeks teadvustada Eesti NSV teeneline kunstnik Kalmer Tennosaar. Pasoltimine Canoni ju pabeedi Pastravits reistesse Valkla siis et seda annab. Lugupeetud kuulajad vabadusraadiovastuvõtjate juures kindlasti märkate, et saal on tuliseks köetud. Praegu anti kalmetena saarele lilli ja kuidas on teie meeleolu? Meele on nii nagu ilgi kard, ilus kord, halb. Meeleolu on ka niisugune, et kord tõsine, kord lõbus ja märkate, kuidas siin üle hetkemeeleolu vaheldub, helistamise mõtlik, nüüd on see puljaska Sotšakilik, Nastreenevatata kujusega hakkab Bagoda. Jotme Bagoda, neljotme, Wagoda, Serioos, vennastreene. Iga toe. Esimene laul neile laulan, on genofilmist vabastamine, teine firma Asva postini. Lugupeetud kuulajad, meie tänasel võidupäevale pühendatud ühisel kohtumisel kontserdil viibib ka Eesti tsiviillennunduse valitsuse ülema asetäitja Fjodor Karelik. Tahaks teilt küsida, kas teil tuleb meelde, teie viimane lahingusse oli. Meie vestluskaaslane oli nende seas, kes vabastas Budapesti, siis täitis rea vastutusrikkaid ülesandeid ja võidupäeval oli ta juba Moskvas punasel väljakul Navernova põlid aktaa otsinud. Ja nüüd paluksin astuda tänasesse päeva ja kõnelda meie tsiviillennunduse arenguperspektiividest. Lugupeetud kuulajad, alustaksin ehk lõpu poolest, see tähendas seda, et kui viimastel aegadel iga neljas meie vabariigi inimene kasutas lennutransporti siis viisaastaku, kolmandal, otsustaval aastal läheb see veelgi suuremaks. Laiad on need arenguks motiivid kogu nõukogude liidu ulatuses kõneleja nimetas näiteks, et isegi meie naftatööstuse areng ei oleks olnud mõeldav, kui oleks kasutatud lennutransporti, võetakse kasutusele uued lennukimudelite, kuulsite juba, lauldi nendel teemadel. Ja see olekski kokkuvõtlikult kõik. Ja ma tahaksin nüüd ühe oma südameprobleemid ka sellele publikule siin ära öelda, et ka mina olen elus lendamist nuusutanud. See oli 25 aastat tagasi siin sellel samal lennuväljal. Ja minu esimeste lennuõpetajate seas oli teile nii tuntud seltsimees varab jah, ja ma tahaksin küsida, kuidas teda nüüd hinnatakse. See oli väikene vahe kyll ja ma tahaksin teile tutvustada veel ühte väga lugupeetud inimest meie tänasel kokkusaamisel. See on Tallinna lennujaamaülem Anatoli palukov mees, kes on võidelnud ja toonud vabaduse mitme Euroopa maarahvale. Ja siiski tahaksin meenutada meie lugupeetud kuulajatele seda, et meie vestluskaaslane on esimene, kes meie vabariigis on autasustatud rahvaste sõpruse ordeniga. Snasid kuvas otsion nurga truse. Inimene, kellel on nii palju sõpru, peab olema ise väga väärt inimene. See inimene on väga õnnelik inime. Eestivičilo vehkat, Aqvnoogot Rusey sõnatsitav, otsinud Chast, Liivitšilovec ja kõigile veteranidele kangelastele laulab nüüd Heli Lääts. Praegu pisut teiega arutama, et kelleta ei saaks lennata. Mõistagi ei saa lennata lendurita. Mõistagi ei saa lennata tüürimeheta. Mõistagi ei saa lennata selle suure maapealse personality, kes tagab lendude ohutuse ja lendude kindluse. Stjuardessid võib-olla, et võiks lennata, aga kas te tahaksite lennata? Stjuardessid? Tõsiselt sellega teise objektiivselt vastata. Kas on kedagi, kes ei ole lendur, kes võiks öelda nii nagu reisija, kas te sooviksite, tahaksite, oleksite nõus Lendav investeerides? Kellelgil pole kompleksis välja jagada. Teiste takk pessaroševali otsika, mõletasinhathy nai Bess Sipa Dictionary, stjuardess dooseni ostsid selle tähtsa. Ma tahaksin teile nüüd tutvustada üht selle kollektiivi väga tublid stjuardessi. Liina Härmat. Ma võin ka teile soovida head võidupüha nii nagu kõigile teie meeskolleegidele, sest teid on autasustatud niisus ordeniga, mida ainult sõjamehe kangelaslikkuse eest antakse. See on kunagi ähvardanud. Teile teie kolleegidel siin on teada, milles teid on autasustada ka, kui me meenutaksime näiteks seda dramaatilist lendu veelkord meie raadiokuulajatele, sest aja jooksul kordub maailmas nii mõndagi ja tänapäevalgi on lennukite rööv muutunud küllaltki igapäevaseks. Kapitalistlikus maailmas juhtus see 69. aastal kolmandal juunil risu Leningradist Tallinnasse vahemaandumisega jõhvis peale õhkutõusmist jõhvist umbes 1000 meetri kõrgusel välja, sinna tulin lennuki kabiinist salongi teenindada reisijaid, kuid sel momendil keegi esimese nägin ma mees, kes oli ahtromandiga. Relvastatud oma kuritegelike plaanidega. Ühisel jõul saadi asjad korda ja pärast sõdade lendad ikkagi edasi käia siiani küll. Mis kutsub näiteks stjuardessi ametisse, see on küllaltki raske amet. Kutsun taas mikrofoni juurde pilvika haridus, minu kolleeg, täna dooset kallegi Bobrofessi. Kui palju aastat teie olete juba tõstsime töötanud? Selle kuu lõpus saab kolm, 15 aastat, nii, mis on muutunud selle aja jooksul, missugused olid siis lennukit, kui kaua te lendasite näiteks? Ma ei oska üht lõpp lennuvälja öelda. No ütleme näiteks erisi, Tallinn Simferoopol. Kui mina tulin siia tööle, siis me näitasime lennukil ilm 14. Tallinnasse bürooplisse 10 tundi. Ja oligi kõik. Rohkem ei jõudnud enam. Aga need lennukiga Tu 124, meie lendame ühe päeva jooksul edasi-tagasi. Üks jobonieliga. Aga kui mõelda, mis on siis vaja selleks teie elukutseks, et tõesti, meil oleks teiega koos meeldiv lennata. No mis selleks on vaja kõigepealt soove lihtsakate lendama, siis peab armastama, inimesi peab armastama seda tööd üldse siis Nadal Juhvičeurobotoljubis ei. Siis nagu Liina Härma teile rääkis, peab olema julge, otsustusvõimeline, kas te olete julge? No ei tea öelda. On veteranid, kellega oleme täna vestelnud, on noorlendurite generatsioon, kellega tahaks ka vestelda ja Tõnu Albei esindabkisi eesti lendurite nooremat põlvkonda kuivana. 28. Mitu aastat lennanud. Seitsmes aasta päris poisikesena hakkasite, tõusis 19 aastaselt. Kas nii vara antakse paberid kätte? Tol ajal lennukoolis? Lennukil oli 18. Autojuhi paberid saab ka alles 18-lt. Üheksateistaastaselt esimest korda. Öelge palun, mida on väsitavam raskem juhtida, kas autot või lennukit? Raske öelda, sest autota ei oskagi nagu juhtuda ahhaa. Aga missuguseid töid tuleb teha praegu noorel lenduril, ma tean, kevadel on teie kolleegid vabariigi põldudel väljas. Töid on muidugi väga mitmesuguseid. Esiteks muidugi väiksed lennukid lendavad kolhoosides kuid suuremat tööd muidugi teevad transport lennukis? Kõikidel meie sise- ja välisRiinsed. Muidugi, meil on tegemist sõna otseses mõttes otseülekandega, kuigi see läheb eetrisse ülehelilindi on ometi siin selles kollektiivis peaaegu et võimatu saada korraga kokku kõike rahvast sest alati on lennud ja üksjagu nendest väljas. Nii segi läheb tänases meie saates praegu vahele helilõik Raivo kasega, kes juba sellel kellaajal nüüd, kus te olete siis teel, kui meie kontsert siin on täies hoos. Ma arvatavasti tulen tagasi juba, tulete tagasi vaja Kärdlast, nii, sest see vahemaa tõepoolest tänapäeval kata, kaua kulub selleks aega 40 minutit ja võib-olla pisut rohkem pisut läheb. Kuidas puhub tuul, nii, justkui oleks tegemist purjetaja taga, tuul kulub ära kalendrile ja alati kahtlemata koju tulles, sest nii on parem, kui palju aastaid olete lennanud. Üheksa tööl kooliga kokku 11 kui vanamees üldse olete, 30 kui vana olite siis, kui hakkasid esimest korda kael õieli, taevasse vahtima ja tahtsite lenduriks saada? Heinroos on raske ütelda nüüd. Ma pean päris täpselt nii kaua, kui nii peaaegu mehed hakkavad kaela kandma, niipea hakanud natuke taevasse vahtima, ehk siis, kui ma käima hakkasin, hakkasin taevasse vahtima. Aeg, siis kui ma juba mõtlema hakkasin ka, võib-olla siis hakkasin lenduriks tahtma. Arvatavasti keskkooli aegu, kui ma hakkasin mõtlema, siis hakkasin tahtma lenduriks, ütles Raivo, kas, kes on üheksa aastat seda ametit pidanud, mis te siis mõtlesite, miks see amet nii väärt pidi olema selleks tahta serblast vaeva näha? Otse on palju raskem küsimus juba. No ma mõtlen, et, Ma sain kaheksandas klassis lennukiga sõita. Ja kes kuradile sõrme annab, siis sealt võetakse käsi. Küllap selles vanuses on omajagu romantikat, lenduri elukutse näib kuidagi erakordsena, seda ta tõesti kanda nõuab mehisust, kiiret reageerimisvõimet. Aga ometi, kui te keskmiselt, kui palju tuleb päevas lennata päevas õhku viis tundi, neli-viis tundi, sedasi siis ütlevad vahel vanad lendurid, et õhtul tunned ennast nagu passinud Vorinas? Nojah, see on küll õigus, et väsitab ära, jah, aga ei pea, siin on nii palju momente ka, et kui hakkad pärast tagantjärgi meenutama, siis võib-olla isegi väsimus kaob ära. Vastupidi, just tekib veel kuskilt mingisugune lisaenergia ja tahaks veel midagi teha. Näete, ühesõnaga, lenduril on seal aega ka mõelda, mida muud teha. Ja samal ajal peab ju iga hetk siiski olema valmis ootamatuseks. Võib-olla see ongi selle rahuliku lenduri elu kõige põnevam või kõige raskem moment, et sa kunagi ei või teada siiski, mis järgmisel hetkel juhtub. Ma ei tea, mina ütleksin selle peale niimoodi, et elu on huvitav, sest et on täis ootamatusi. Nii öelge mulle, palun, te sõidate praegu kevadise Eestimaa kohal, poiss, nii ei tohi kunagi öelda, sest iga lendur solvub, kui talle öeldakse, te sõidate, sest lendurid ainult lendavad te lendate kevadise Eestimaa kohal, millal on Eestimaa loodus ja Eestimaa põldu nagu teie meelest kõige ilusam? Praegult nüüd selle töö peale, mis on praegult, on enam seda nii hästi ei näe. Aga kõige ilusam on siiski loodus sügisel. Siis on värvide gammas kõige kerevamat ja sügisel on ta kahtlemata kõige ilusam. Aga nüüd jõudu tööle teile, sest teil on vaja varsti startida ja tänane ilm, ma ei oska öelda, kas teil on juba ilmateade käes kustpoolt tuul on, kas kodutuul on soodus ja tuul on soodne, tagasi? Esined vestub Paet, Paul Allik? Su jälgedest nad väikse kiil ei korjanud. Ma teen sellist teha. Sai. Kui läheb aega tuuniga ka kõik letti Teinud käinud, ma ei kuulu siia, see. On kyll kivi ka see kõrval vanalinna ma. Neid vari. Tuppa jutt Kersti Tammik ja Paul Hallik. Kui meenutada kas või meie kuulajatele meie lennunduse ka tsiviillennunduse ajaloost niisuguseid mehi, kes eesti lennutraditsioonidel on ka kuulsust olnud juba väga pikka aega. Künnapu no Eestimaa pinnalt on võrsunud väga palju nimekaid kuulsaid lendureid võib siin meenutada kasvõi Jaan Anvelti omaaegset tsiviillennunduse juhti. Siis on tuntud polaarlendur Kruuse, kes käis papaaninlasi omal ajal viimas Põhjamerele, kui loodi polaarjaam. Samuti on mitmeid lendureid lennanud Kaug-Ida trassidel, näiteks Jaan Lipp, Krasnojarski lennutrasside esmaavastaja, samuti Kaug-Idas lendas omal ajal Eduard luht ja hukkus lennukatastroofi L 39. aastal seal. Suurest jah, ta oli ka polaarlendur esimesi lendajaid jäämerel. Samuti on terve rida Eestit maapinnalt võrsunud mehi lennanud suure isamaasõja ajal. No siin kõigepealt vääriks vast meenutamist meie praegune sotsiaalkindlustusminister Endel Puusepp, kes käis esimeste seas Berliini pommitamas. Esimesed lendurid, kes pommitasid Berliini ööl kaheksandal vastu üheksandal augustil 1941 olid polkovnik Breblareenovski lendurid, kes lendasid välja Saaremaalt ja esimese rünnaku Berliinile, tegid seal päeva, kui nad tagasi tulid, oli meie Puškini linna all Leningradi lähistel ja valmistusime kahete pommirünnakule vaenlase pealinna peale. Peab ütlema, et kui inimene esimest korda lahingusse läheb, siis ta on ka päris niisugune omaette meeleolu, mida võrrelda ei saa kuna ei tea, mis seal ees ootab. Kuivõrd see on ohtlik, mis seal on ju teada, et keegid lilledega vastu ei võta, vaid kindlasti kahurit, hävitajad, helgiheitjad ja kõik muu, mis üldse lennukile vastu olemas on. Saab, võis meie vastu tööle pandud. Üheksandal augustil algas siis lend kurtmist Liiviljale. Meeli vedanud algusest saadik. Alles mõnisada kilomeetrit edasijõudnud läks üks mootori rivist välja. Tiimis meeskonna koosoleku jõudsime üksmeelse otsuse vastu, et selle peale vaatamata väidame ära pomminime Berliinile öeldud, tehtud, sinna minekule üsna rahulik veid ridu keegi ei õhutõrjekahurid, ei hävitajad üle Berliini peale. Liin olid täiesti valgustatud, iga tänav ja väljak oli näha. Rahulikult panime oma pommid sinna, kus oli kästud. Ja alles siis, kui juba mitu meeskonda oli oma töö teinud ja oma singid ära pommitanud. Alles siis tekkisid helgiheitjat kord siin-seal hakkasid katkendlikult tuled kustuma. Ja paistis, et see ei, mitte korraga üle terve linna, vaid üksteise järele. Kursus kustus lõpuks oliivimets. Kui me olime tagasiteel, siis oli tõesti Jel köiteid seal kõik kohad täis. Aga me olime juba niivõrd kaugele, meil enam ei ulatunud. Ja ka kahurituli tegelikult mitte midagi. See polnud veel kõik väga tulles juba, Nad ootasid meid tee peal jõulud endise Königsbergi praegast Kaliningradi kohale või õieti meeldimise tõsiselt vastu, need ümberringi säraga kärtsus, nagu oleks äike ümberringi olnud. Ja seal tehti meil Meil on veel üks pahandus juba palju suurem. Nimelt üks, kas siis kild või suurem. Kahurimürsu põhi. Purustasin L1 küttepaagi ja lasi ühe terve tonni kütust välja. Kellele siis seda, et meil polnud enam loodust koju jõuda. Puškini alla. Tegime tee nii sirgeks, kui vähegi sai otsejoones sihiga Puškini peale. Ja olime juba Eestimaa kohal. Kus nimelt kätelt raskeütleva lendasime kõrgemal pilvedest umbes seitse, 8000 meetrit kõrgel. Ja veel hetkel lakkasid kõik kolm mootorit tööd. Ümberringi oli vaikus ainult kahises lennuki kiirusega järjest allapoole tulles allapoole nagu purilennuk isse metsa metsatuka peale pehmalt latvu sisiva poolest puust lõpuks tüvedest lennuki tiivalt kinni haarates täidis, esik selja taha. Need lennuki kere üksipäini lõbus vastu maad. Viga keegi suurt ei saanud, inimesed terveks ja ellujäämise välja, ikka lagendik. Eike lehmakari, paar-kolm lehma, kümmekond lammast. Ja karjakrants jookseb edasi-tagasi. Ikka põhjusteni, vei jälle põhjust liigele meie juurde. Ja siis me saime aru, et seal põõsas vist ei olnud. Ilmaevu teatamas, käib, haugub, jookseb tagasi, tuleb jälle meie üle koos ei ole tagasi. Läksime koerale järele. Reisimisel põhjustas poisijõmpsika umbes 10 12 10.-sse. Valgepealne poiss istub seal. Ja mehed, kes enne tema juuri jõudsid akvatest vene keeles tema käest küsima, mis koht see on ja kus me oleme. Ja mina jõudsime lähedale, kuule, poiss ütleb eestikeelset, ma ei mõista. Mina eesti keelt õige mõistsin. Küsisin siis, kas Esijatis mõistad? Mõistvalt muidugi, et ma olen ju eestlane. Ja peab ütlema, et see noormees oli kogu sellest olukorrast sama teadlik nagu üks polgu luureülem. Ta teadis täpselt, kus on punaarmee osad, kus on metsavennad? Kus on sakslased ja mis kõige tähtsam. Ta juhatas meile kätte teeraja, mida mööda me otseoru jaama välja tulime. Et koostööasjadega kasvõi seitsmendasse taeva just nagu naised ei võikski olla. Lennunduses muudkui stjuardessid. Justkui naised ei võikski olla lendurit. Ma palun siia Eda Laan. Kahekordse Nõukogude Liidu tšempioni purilennuspordis, sotsialismimaade tšempioni purilennuspordis. Meie kõige tuntuma naislendurid Kuidas sai Teist lendur? Päris lendur ei olegi purilendur, ainult. Kuidas sinnagi sattusite, sest ka sinna ei satu mitte väga palju tütarlapsi. See oli juba keskkooli päevil lennuspordiklubi kaudu. Seal tegeletakse selle spordiga. Te olete hästi tagasi, tekst ei armasta rääkida. Sellepärast et seal üleval on vaikne, kui te lendate lähete üle metsade või karjamaade nii vaikselt, et keegi idest isegi pead, kui Eda Laan on nende pea kohal. Ja seda tõesti ei pane tähele, võib-olla, aga üleval võib rääkida või laulda või teha mida tahes. Illar Link purilennuspordiföderatsiooni aseesimees palun teid siia, milles võiks olla Eda Laanest saladus, et ta on nii mitmekordselt tulnud Nõukogude liit tšempioniks? Kustus naasid laane ja napimeratoorsers elaja naised, unissweeessenovoidjad. Sinnapoole tegutseda ka tahta. Mida tähendab õieti tegutseda puri, lenduril, et olla vormis Te olete olnud aastaid meie vabariigi nimekaid purilennusportlasi, võib olla kasvõi temagi selles süüdi olla. Novernai Illar Link innovaat, Kanadat hoidsitletatakat Illar Link Adynis veteran ega ei solvu selle peale. Mida peab purilendur tegema, et olla heas vormis tegutsema täpselt samuti nagu kõik teised sportlased, tuleb palju treenida ja see tähendab palju lennata, väga väsitada. Kui te panete tähele, me saame siit teatud genealoogia suure isamaasõjaveteranid, vana lendurite põlvkond, noored lendurid, kellega äsja kõnelesime ja ka lendurite teel on oma eesmärgid, need on tulu 144 ja samal ajal on meie vestlusringis lendur Peeter Peterson. Ja teie kohta öeldi, et kas akadeemia on teil lõpul või või lõpule saamas? No praktiliselt tunde lõpul, teoreetilises mõttes, aga praktilises mõttes võib-olla veel seisab ees. Mida see tähendab, see tähendab seda, et tuusa ka neljapäeval ma olen praegu teine piloot lennuki komandöri kujukalt öelda, parem käsi. Aga kõige lähemas tulevikus tuleb saada lennuki komandöriks, nii on see loogiline ja, ja varemgi teistel lennukitüüpidel on, peab olema tahtejõud tugev ja siis seatud eesmärgi saavutamisel just eriti tulebki muidugi igasuguseid takistusi seal, aga nüüd tuleb ületada oma tahtejõuga õppimisega ja enesetäiendamisega. Me rääkisime lendritest ja lennundusest. Meil on teile veel üks kink. Unas vam maalinki, Padar kaks leia vas budus puudut Novaja sama Lyota takk, Jonas puudusem Budjad Novaja tehnika. Stes Punase kontserte peeniuminetud Saste Isames tiitel pretsetajatel Nasse komiteeta. Aado Slutsk i on Vambraskasvad stereoraadio. Nüüd üks fragment eile meie stereo kuuldemängust, mis lennujaama töötajatel peaks üsna tuttav olema. Rada kolm, null peab olema korras, hiljemalt 30 minuti pärast. Muidugimõista, mida me rasketehnika koristab, ta sealt ära koristab ära kuue miljoni dollarilist lennukeid, koristan ära, lumesafaril last jäävad, ei ole midagi teha, ma võtan, ühendused job. Pea ainult meeles, kuidas tütar ütleb, et meie aeg on läbi, ei mingit vaidlemist. Kui mootorid töötavad, pole ta kohe seisma. Ja vastavalt viimastele teadetele jõuab nimetatud lennuklatsiooni Parempoolsed, olete. Otsus on vahepeal, selle kohta peab olema vastu võetud hiljemalt peale maandumist palumen lennuki liikumisest pidevalt informeerida. Üritasime juba regulaarselt asjale sagedusele. Paberiga üle 6000 jala kõrgusel oskaks vajaka. Kas asjad leenukan rajalt koristatud kolm null vaba. Vanemal ajal? Ära kanaava, oh issand, lõpuks ometi tuleb maanduda. Annaks jumal meile sellestki rajast jätkuks. Või? On neil kolides täitsa näeme rada. Sõnade maandumistulede katate nurk, 50 kraadi ei jaksa tüüri hoida, aite paremale pöörata. Kontsert jätkub, esinevad abitseider, Uno Saviauk. Mis ja pea õieri taevasse vahtlesini unistasin lenduriks saada, siis öeldi niiviisi, et lendurid vajavad pilvedeta taevast. Lotsikam Nuznambuliseksima Mirme, nii seda teile soovimegi etan, Mõibamise laen.