Andke andeks, me tulime kaleviga, palun palun panna. Me läheme külla kongressi päevadel Tallinna jõudnud kõige haruldasem vale kongressi külalisele, see on viimasele Kamacia rahvaesindajale. Tere teenetele. Künnap, teie olete temaga juba vana tuttav ja no siin on mitu aastat Tartus peetud ja toon siin eesti keelt õppinud, nagu võis kuulda, ütles tere ilusti ta mõnda muudki asja kuuldavasti oskab rääkida juba eesti keeles tatud mitu nädalat siin Eestis elavad, vaid? See on ka tore, sest eks keele piir on kõige rohkem, mis takistab ja noh, kahtlemata siin on ta tavaliselt saanud vene keelega hakkama, sest et seega massi keelseda lihtsalt ju mingil määral mäletab ainult, aga aga siis tegelik igapäevane keel on olnud palju aastaid juba vene keel. Muidugi ja tänan külalisi eriti palju. Soome teadlased saame raadio esindajad, sest kõik on nagu huvitatud sellest jutuajamisest. Pirn soomlastega ei kohta ju tema tõepoolest esimest korda, sest meenutatakse ka Soome teadlast Kait annerit, kes aastaid tagasi käis seal uurimisretkedel. Suvi oli nendega massi kiirest muidugi seda kõik võiks hakata tõlkima ka mingil moodi. Tähendab, et olid meeldivad inimesi, kes ei riieldud ega, ega ei kakelnud, kellega oli meeldiv läbi saada. Ja on ka praegu tõepoolest küsimus, et kuidas on säilinud niisugune vana keel kohta niivõrd kaua seal Sajaanidesse üksinda elanud juba ja praegu meie suhtleme temaga nagu vene keele tõlkimiskeele vahendusel. Põksurummutubasoojemudaapoga New York. Tähendab, kui ta oli väikene, siis tol ajal ta pidevalt käis oma emal järel ja küsis ema käest teateid selle keele kohta ja sel viisil õppis seda juues mõtlesin, kui suur nende pere all. Ja kuus eesmist ta kuus inimest peret. Ei saa, ema ja neli last. Siis kolme tütarde üksi, poeg, imilinil, drugiin kirjas must armuke, missugused kindlustada, huvitav, siis oli seal oma vanaga massi, keelevast riidinast. Kas teised ka seda veel haarastased või jäi see nagu tema? Ja need lapsed nagu ei mõistnud, kes siis seda keelt. Ema oli skamasia isa venelane ja neid huvitab, et mis tema isa, kas isa oli näiteks kalastaja või jahimees? Isale siis nii nagu metsamees, jahimees ja kalastajate liha soolas, seda sellest elate. Nii meenutatakse siis lapsepõlveaegu. Seda, kuidas karja andis rohkesti piima kuidas massid oma külas koos elasid. Või olid nad siis nii nagu rändajad või paiksed? Karjapidajad. Küll siis ka rännata ja kus oli tarvis sinna seatises kojad ehitate Jürdad ja nii siis olidki need ajutised kodud. Ei tea, kui kaua Anska massi tasandunud nendes paikades, kus juba aastatuhandeidki või kui pikka aega püüdsid siin ja seal sai ja 400 tuhandeid aastaid. Men sama kui men, siis koer. Käik muidugi ei tulegi meelde enam nende aastate tagant korrastav läriti seda, et ta üksinda oma keelekasutajaks jäänud. 75 aastat ja seejuures niisugune reipust huumorimeel tehakse nalja veel meiega kindlasti püüame tõlkida. Sõbraktergita man tuga. Panime joogaksikaksid, Kiieldatuvad millalgi kogencomos, sugulane, seltsimees Künnap, on kaaned nii nagu sugulane, sest temagi oskab juba keelt. Meie jutuajamisest võtab, osatakse soome teadlaste poolt härra joki Helsingist ja meie teaduse inimestest, seltsimees Künnap, kes on, näete, palju temaga tegelenud, keda ta peab nagu juba ise kaka massiks. Härra jõgi, kuivõrd on Soome teadlased uurinud üldse massi ja sealsete rajoonide vanu asukaid, nii suuremale, siis suu väärsetudki, õduvad aida paljon pehmetel alal. 1804. aastal, kui kastreen sinna läks, see oli nagu esimene suurem uurima seda pikka aega viibis ja sest varem oli vaid lihtsalt üksikuid sõna loetelusid kogutud. Ja siit Enn kaid unelmad, Kustika massiiemm luuakse 1900 neljatõusta. Ja 1914-l aastal läks sinna kaid, Tammer töötas seal mitmed kuud ja tema töö siis nagu katkestas esimene maailmasõda ja me kuulsime, et meie vestluskaaslane kaid, Annaritel meenutabki ja meie eesti keeleteadlased, kuidas leidsid nemad ta massid 63. aastal Ferlovskist Uurali Riikliku Ülikooli vene keele ja üldkeeleteaduse kateedri juhataja, dotsent Aleksander mat view oli see mees, kes juhuslikult leidis Käia saba lahakuvas kohad imesid uurimas. Ta oli põhiselt huvitatud nimelt võimalikust vanast substraatsest koha nimestikust seal kohapeal, mis võib-olla koguni samojeedi test varasematest asukatest on järele jäänud sinna. Ja päris kogemata ta õieti see avastamise au kuulub ühele tema piilasele Elina Kosovale, kes läks nii palju kohe kõigest ei mäleta, sest keeles kirjandus kirjutatud kaabatrjewise läks piima ostma küla pealt ja kus just meie viimasega massi juurde. Ja seal kuidagi selgus, et ta räägib mingit imelikku keeltele, Laidoneri kaid, Anders tühist juttu, Kaidonneri sõnaraamat ka massi käesoleval aastal oli kaasas, on, hakkasid vaatama, noh, keelt nad ei tundnud. Või vähemalt nii palju tundunud, et kõla järgi oleksid võinud määrata tegemist. Massikeelega võrdlemine Kaidoneri sõnaraamatuga näitas, et tõepoolest on tegemist ka massikeelega. Iis avastamine käis. Ja meie jaoks ei vabariigi jaoks nii-öelda, see, see avastamine oli juba lihtne, nimelt 64. aastal oli uus gorodis. Karpaatides oli üleliiduline Fenno Kristide konverents ja seal olin mina kaasas, seal oli veel meie fennougrist tolleaegseid üliõpilasi mõningaid ja minagi olin seal professor Aristega kaasas. Ja seal oli kadutsetmatrjev sealt uurali ülikoolist, kes siis rääkis meile selle suure uudise, et on leitud ka mass, ei, noka mass natukene rohkem, aga kas me peame neid nüüd massideks nimeta? Kuna kiirtemäed on leitud, tähendab ka massikeelt kõnelev Kawass. Kuidas võiks hinnata tema keeleoskust, kas tal on ka takistusi sõnade ja mõtete leidmisel või kõneta küllaltki vabalt, nagu me siin kuulsime? Vanadus toob nagu mõningad märked, eino, tal on muidugi selle keele rääkimisega kahtlemata raskusi, see on selge sellepärast et seda keelt ei ole kaua rääkinud. Noh, siin on nüüd aega mööda läinud, võib-olla üks, 35 aastat tagasi ehk oli niisugune võimalus, kus ta oma sugulasega nimelt oma tädiga autootjaga võiks veel rääkida ka massikeeles kuid seilas ka kauges, kuda külas käis, mõnikord rääkisid siis suure otsimise peale 64. aastal seal meie ühisel tähendab Tartu riikliku ülikooli Uurali Riikliku Ülikooli ühisel ekspeditsioonil leiti ka teine ka mass Alexandra viibila, kes elas Krasnojarski linnas, oli sinna kolinud oma tütrega. Ta mäletas küll keelt tunduvalt Gemini mõningal määral materjali, me saime ka temalt tema nüüd juba üle aasta surnud talivanem tunduvalt kui meie praegune keelejuht. Noh siis sai käidud nendel ekspeditsioonidel neljal neljal aastal, meil on mõningal määral võib-olla nii kaheksa tunni ringis, kamassikel üleskirjutusi, sellepärast keele meenutamine on olnud raske, väsitav ja on tulnud nii üks-kaks-kolm tundi päevas kõige rohkem töötada, mitte rohkem, et keelejuht ei väsiks kellad meiegi Jutanud väsitanud juba tublisti, aga me nagu siin ühes kohas nagu tahtsime veel, et kas manud laulu või? Oota. Massijoon, et ta siis val hakkama ei tule, nüüd Miele Helmuta tuua ta lähenesite järel. Vanaga masse laule ei tule küll meelde, kuid üks teine kamasse keeles. See see koostöö on, see sind ühes? Toas.