Eesti sõduritund. Kui juunis 1940 oleks president Päts saanud pidada võidupühaks ette valmistatud kõne, oleks ta selle säilinud. Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua, on eesti riik. Mina arvan, et kui tänasel võidupühal meie peale vaimuvallast vaatab Eesti endiste aegade võitlejate lõpmatu rida kes mõõga ja adraga on visalt rajanud, selleks teed, et kord võiks tõusta Eesti riik. Need võitlejad näeksid, kuidas täna eesti rahvas seisab kindlalt oma riigi ümbermees mehe kõrval ja süda südame kõrval. Kuid presidendi võidupüha kõne jäi pidamata pidamata jäi juunis 1940 võidupüha ette kandmata jäiga seks puhuks loodud heliteos järelkajad Võnnu lahingule hiljem kauaks unustatud heliloojalt ja sõjaväe orkestri dirigendile Haarald Lindi järvelt. See algab nii. Millalgi enne vabariigi aastapäeva 1940 saabus Kadriorgu Stalini portreefoto järgmise pühendusega. Pudru president Estonskonna Rooda, Konstantin Jakovlevi, Chupetz eesti rahvatargale presidendile Konstantin Jakobi poeg pätsile Jossif Stalin. Niisiis isiklikult Pätsi kommentaar. Milleks seda janti vaja on saanud endale kena sõbra, Kaukaasia tee röövli. Sama aasta juunis tuli aga Kadriorus vastu võtta suure juhi andekat õpilast ja ustavat kaasvõitlejat Andrei Ždanovi. 19. juuni balti jaam. Stanugi koosnes neljast vagunist ja mind saadeti siia Tallinna reisijaama, seda rongi oma veduriga pidin temale tegema manöövriveduri eest ära võtta, maa teise otsa panema ja nii edasi ja olin kogu aeg seal ootamas seda rongi, kus see sissetulek. Ja see oli kõik siis see jaam oli nii erivalve all siis juba ja rahvast ei lubatud ka Kalti oma. Minu teada igatahes piiratud, ta oli nii palju, ma tean, et ta piiratud ja nyyd vallur siia valvet kinnistus, tuli nii palju seal ümber ja kui see rong sisse tuli, ta koosnes neljast muti terviseraudtee Narvas, Tallinnas oli kõik kinni naelutatud. Toorangut kõik naelutati kinni, mitte üksi valvest ei aitanud, vaid siis lööd ikka roopa naelatega kinni ja siis ennem jooksis üks paekivivagunite karongees ja, ja siis tuli staanu, Firunktsi sõitis võrdlemisi aeglaselt, ta ei sõitnud kiirelt vene vedurijuht oli vene vedur oli. Ja nad tulid Reisijaama kuuendale teele kõige äärmisel teel, nii kallis elu ja võib-olla Vistalis. Tema vagun oli ainuke soomusvagun seal. Kui nad hakkasid sealt välja tulemise, esimene vagun oli täis eraisikuid, terve vagunitäis paistis, oleme eraisikuid siis. Järgmine vagun oli suli, soomusvaks oli kohe näha, et see oli soomustatud vagun igatpidi. Siis oli järgmine reis oli sõjaväge täis, veni sõjaväge täis ja siis oli kõige lõpus oli kaubavagu ja nii palju, kui ma nüüd võin mäle toda ei käinud selle kaubavagun ilmite ukse külje pealt lahti, vaid otstest lahti ja otsaluugid ka. Ja kui siis külalised olid seal ära läinud, autodega minema sõitnud musta viisid nad minema. Kui nad ära olid läinud, võtsin selle rongi, tõmbasin ta välja, lükkasin veduri teise tee peale, siis viisin veduri pöördsilda, keerasin veduriringi, tegin uuesti rongi valmis, ärasõiduks valmis ja nii ta sinna seisma jäi, sinna kuuenda teeb. 19. olime kõik kasutatud siis balti jaama juurde, pidi tulema keegi kõrge Nõukogude tegelane oli kuulda. Ja pandi kõik balti jaama ümbruskonnas olevat tänavad liiklemiseks kinni. Seda tegi Eesti politseis. Võttis osa sellest ka Eesti politsei olid nagu teisest reželonis. Aga sina kogu tänavate hääled olid siis vene sõdurit täis ja need olid, ütleme, iga 10 15 meetri tagant seisis üks vintpüssiga relvastatud sõdur bussi juures ka igasugune liitlemine, Snelli tiigi Puiestee seal balti jaama ümbrus siis peatati. Mina seisin tornide väljakul pisut enne Nunned väravat vormis vormis ja, ja minu ees oli siis ja üks sõdur, kes ei lubanud mitte tänavale liiga ligidale tulla ka töid politseivormis, meest meede. Ei, ei, ei, ei, ei ja see oli vene sõdur, see oli vene sõdur ja siis nägin eemalt ligemale ma ei saanud balti jaamale minna, kui ainult see raudseppa purskab päev, mis on see, kus see kujumann ja sealt nägin, et Balti jaamale anti ette viis ühte tüüpi ühte värvi sõiduautot. Olid need Eesti punaarmee, ei need olid siis juba Vene autod ja ja kui rong sisse tuli, siis seistes Nunne värava juures sõitis minust mööda siis autode portees. Ivanov istus teises autos autojuhi kõrval, seda ma nägin ära. Ja sõit, sest nemad siis kõik vastupidi tavalist liiklemissuunda läbi päeva ja siis hobuse tänava Vene saatkonda bussi juures isegi ärkasin, et eemale majade katustel seisid mingisugused relvastatud mehed sel ajal põdema portjeest seal sõitis sel hetkel teadsid, et Ždanov ja seal me teadsime juba seal südamest tuleb. Siis võeti see kõik need sõdurid tänavatel servadest maha. Jää liiklemine läks jällegi uuesti normaalset rada, muide oli üks. Juhtum, see on praeguse nooruse ja laia tänava nurgal. Elas tol ajal Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülem kindralmajor lossmann. Ja, ja tema oli muidugi ametis, aga teenija oli läinud ilusti turule, vahepeal suleti liiklemine ja kui punaarmee oma postid pani sihtpikkusega rassi, siis tuli välja, et Losmani korteri õhuaken on lahti. Ja, ja siis see nõukogude ohvitser, kes teid poste paigutas, siis selle käsul võeti siis Lospani korteri uks lahti ja pandi see aken kinni, seal ei tohtinud olla tassi peal ühtegi akent lahti, olgu siis õhuaken või mitte. Ja pandi aken uuesti kinni. Ma olin sel ajal isegi pikal tänaval ja nägin tema saabumist. Katustel muide olid siis punaarmee täpsuslaskurid. 21. juuni õhtutundidel 1940 kayased siin lähikonnas tollal alles ehitusel oleva raadiomaja naabruses lasud. Need kostsid Raua tänava kooli juurest. Oli puhkenud tulevahetus, mis märkis eesti sõdurite ainsat vastuhakku toll kurjaendeliselt päeval saabunud okupatsioonivägedele. Nüüd, kus see on kauge ajalugu, teame, et tegu oli esimese teise maailmasõjaaegse lahinguga Eesti pinnal. Selle pidasid maha Raua tänava kooli majutatud sidepataljoni sõdurid, kuid see kurjalt ülekohtune aeg algas võõrriigi okupatsioonivägede saabumisega juunis 1940 meenutab sidepataljoni mees Egon Otar. 16. juuni pühapäeva õhtu oli meil parajasti ja väga ilusad ilmad, nagu nad enne sõda olid põua ses suved olid meil rahulikult, saak, nad valla, istume, äkki vaatame nagu päris rahulik, ei, oled garaazi uksed lahti ja tsiklimeest sõidavad, et kuhu kurat hakatakse sõitma, eks ole. Ja just selle telefoni keskjaamas pärast saame teada, et lähevad ohvitserid järele. Ja nii see asi oligi, õhta peame veel seal, loen loendust ja ka ei ole veel midagi teada, enne kui kell 10 siis raadiost ütleb, et tähelepanu, et umbes tunni aja pärast avaldame riiklikult väga tähtsa teate. Ja kell 11 tulebki teadet ja 1000 pisut kokku, et Nõukogude väed tähendab ta, punaarmee üksused tulevad Eestis. Aga kas ka Tallinnas ei olnud meile veel selge? Hommikul juba küljes tuleme, vaatame, mida teeb taevas juba esimesed lennukid lendavad, tegid katust esimese tuliseks. Siis tulid juba madallennul, tulid vallvesilennukid Maanso suures kaares miinisadamas, kus oli kõik niisugune nuga ärev, aga me ei oleks päevakorra kohaselt edasi. Marsime siis õppeli õppustele ja vaatame, et salong, 10. pataljon, usside pataljon Joalt mäe Pealt paistab ilusti, kus need mehed seal kolivad juba ja eks meil, Joosep käskjalg järel, et tuleb tagasi minna ja õhtuks peavad olema ruumid tühjad. Aga muidugi kahju oli, meil olid väga head seadmed, olid, eks ole, ja kõik toitekaablid toitekaablit, et saada kätte need seadmed tuli kasvõi kaburufelduda. Õppeklassides õppeklassides saame kolm õppeklass, oli raadio ja telegraafi ja telefoniklassid. Niimoodi oli lood ja, ja õhtuks kell seitse oli meil siis asi paigas, olid ruumid tühjad. Kell seitse. Grupp ohvitsere, Reinla kapten Rein oli kompan ülem. Seisame hoovi peal, salla kuuleme, kui üleval filtri teel hakkab teat mootorite põrin hakkab tankroomikute lõgin. Kõik läks nii vaikseks, ümberkaudu, liiklusvaiku vaipu vaibub maha. Esimene tank, siis tuleb juht, antaks luugid kinni, kobamisi tuleb mäest alla mäeveeru siis orienteeruda, siis sõidab ülegi. Robinal tulema 15 minutiga oli naljakas soomukit täis. Asin Reino seisis nii mõtlikult, oli vabadusse aegne ohvitserina oli paha, oli vaadata, kuidas tulevatel hommikul olime juba kõik juba ära kolinud, kõikunud Majas siis kõik ära, mis meil oli seal hoovi peal hunnikus aastaid aktsiaid minemas oli juba siis hakkas juba 21. ja seisame rivisa hommikul õelased diaat. Paras niisugune. Täna toimub Vabaduse väljakul toimub mingisugune rahvakoosolek, kus võite vabad teenindused, vaba sõdurid võivad osa võtta, aga see ei ole soovitav. Aga keegi meist ei läinud ka. No ei ole midagi toimuma õhtu ainedki peale kella kuut seal. Ja siis äkki kuuleme, et väljas on niisugune Suneleminegad aknad lahti, suvine aeg, vaatame. Grupp punase lindi, Mei kipub vägisi tulema sisse. Tuunimasi lase muidugi, tuunime kutsub vahtkonna ülemvaht tulema ka kategoorias on siis ei saa. Kui seal siis tuleb korrapidaja ohvitser, ei siis seisa, noh, aga selle 15 minutise kõneluse peale sõidab soomusmasin ja keerab kohe oma torru meie ukse peal ja üks hästi pisike leida. Isegi soovi seal näinud polnud harjunud sellistega, tähendab tuleb sinna ja tuleb sisse lasteaiad kategooriliselt. Punaarmee punaarmee ohvitser ja too tuleb sisse ja ja kõik need punaarmee ka trügivad sisse, tul nimed võeti ukse pealt maha ja siis hakkas seal seest tuhnimine, kas tead, et kõik sõdurite kapitamatakse lahti ja relva kambruks lükatakse lahti, murtakse sisse, tähendab, said püsside püramiidi juurde, seal võeti kohe püssi sülle ja alla ja veoautole ja nagu puuhalud läksid sinna. Ja siis noh, niisugune õiget. Läheme nüüd pagari tänavale pagari tänava lähedal, see asi oli ikka veel alguses, tähendab jaak alles mindi pagari tänavale pagari tänavale, sõjalegi sõja ja sõjaministeerium seal, ja ära nad läksidki, jätsid oma kaks, kaks nii-öelda meest püssidega siis meie võidud püssidega sinna ukse peale seisma punaste niitidega mehed. Aga no see asi kõik enam nii hästi ei meeldinud. Nii palju kui meil siin ohvitser oli kõige kõrgem ohvitser, oli korrapidaja ohvitser, komppataljonikorrapidaja tähendab viisa kohal olema ja kellel olid siis kõige suuremad õigused, mida siis nüüd edasi teha. Aga vahepeal keegi oli avastanud tulnud mõttele, et aga meil on ju veel püssid, eks ole, ja need püssid reservpüssid, mis on kahvlid Ena pakitoovis. Kisudi need kastid lahti lükatakse, püssita voodist tühjaks puhtaks ja. Võiksid muidugi võttis, keegi pakkuma ei tulnud ja ruumides keegi võib-olla mõni ei teadnud, epis jagatakse seal hoovi peal olin püssid kätte, see oli hoopis teine asi, nüüd juba niisugune otsused, kuna pataljon, relvastus ei sobi meile, eks ole, mingisuguse eraisikud seisavad ukse peal. Ja neile anti kohe ultimatiivseid, et tuleb ära minna, need jäävihma ja panid minema ja siis tekkis nüüd küsimus, aga palvetas, ei jääda. Vahtkond oli nagu juba nii segamini läinud, et kes tahab vabatahtlikult minna ukse peale, no palju tuli mõõdudes, tahtsin minna ja ukse peale sattus siis meie Meie raadioklassist André vandeukse peale jäi veelsus tunnimeheks ja nüüd ohvitserid siin paned, oli allumise, kogunesid kokku, pundi kõrval, võtavad püüavad Ühendus peastaabiga seal telefon ja nad ei vasta. Siis tuleb nii, kui otsustati vastu võtta ja otsus kujunes minu arvates väga loogiliseks. Et eraisikuid kasarmusse ei saa. Kui tuleb Vene sõjaväelane, siis tuled lahti, midagi teha ei ole, aga meil on, sõdima ei hakata. Ja selle seisukoha peal see asi jäigi. Ja onu läks edasi, mitu tundi midagi, midagi juhtunud hakkab juba nagunii öörahule minema. Ja äkki käivad väljas, lasutad raadio Klasfaljust üleval aulas suur aula ja me olime kõik seal hunnikus koos. No ma ei tea, mis seal väljas on, tead ma lähen siis trepist Su pik libea peaks nagu seal koolimas on, trepist alla teised käänu pale, saani Alttunnimees, mandri jookseb üles püssiga. No ta ilmselt, et varjuda, eks ole, kas temalase enne või lahti seda või tont seda teab, mis seal välja suhtes ja sa ei tea, aga nii kui Salise Mademe peale saab, nii käis väljas pauk. Mees haarab omal keskelt ja vajub koos püssiga, vajutad kokku, hääletult vajub. Aga toimub teie nähes, minu silmis on kaks-kolm mustvise võib-olla saanud kaks-kolm aastat albumil langeb kokku, eks ole. Ja aga aga sel momendil kogu see mees kokku vajus, käis see niisugune kogupauku sellel festivalil soliks 18 20 meest akende peal seal juba need onu oma algas, lihtsalt panid kohe paugu ja see käis kõik momentaanselt, koosne poleks käsu järel käinud. Vesti oli siis suitsu- ja püssirohu lõhna täis, tähendab aga pärast ma vaatasin läbi akna, just nagu oleks pangale järele joostud, et see nagu ei oleks, mida lahingulaskmine võtsin just golfi juba juba kätte maksta, juba sõnavots mõrgue puhtal kujul tähendab aga näha küll kedagi olnud, aga ilus niisugune auk oli klaasist. Kui mees oleks hüpanud post kõrvale, siis ta olles muidugi harjunud, aga jooks edasi ja sellega lahing algaski, tähendab, no muidugi see esimene kogupauk ehmatas ära, tähendab, momentaanselt tühi. Kui palju neid seal langes, kas vaata kindlasti seal pidi saama, vaata selle kohta ei ole, isegi kirjandusest pole kuulda olnud ja noh, siis oli nagu mõni minu võib-olla viis minutit oli vaikus, siis hakkas mootoripõrin hakkas tulema, tähendab pissima pool sõidab, soomusmasin, aga mehed olid juba nüüd nii hoos, et see ei saanudki enam kuigi kaugele, kui juba hakkas püssituli talle pihta käima. Talas Juupi vastu, aga, aga noh, see oli juba niisama, tõmbus tagasi. Aga samal ajal hakkas juba koolimaja tagaküljel hakkas laskmine ja ilmusid soomusmasinad ilmusid soojusena politsei väljakul, too aeg lage oli näha kuni Kunderi tänavani. Hakkasid sealt huupi tulistama, kaugelt lasi, midagi kahju ei teinud, eks ole. Aga katusekivid ja aknaklaasid ohvidelduslaslika puruks. Ja samal ajal siis tuua sisse ka teine, teine pihtasaanu. Teine pihtasaanu on üks allohvitser Männik, tema oli kusagil väljas pihta saanud, kes elasid ja ka surma odavad ja kergelt avatud oli ka. Nii et alla tehti, tehti, tähendab Belfi pump kiiruga, seal oli tegemist küll. Lahing muidugi käis kogu aeg edasi, ülevalt oli hea näha, kuidas peale nii 12 paiku seal oli juba jalaväge välja toodud, kuidas ta seal Kunderi maad ja nurga siis punavägi punaväe köök oli puhta ega need lindi menüü, et üldiselt see kõne allagi soliks üldse mingist lahingut tehagi saanud, aga mõtles punaarmee keegi kõige üleval ja vaatad, kuidas määrustik Talle tehakse ahelikku teevad järk, peid tähendab jälle järgmeni jagu, hüppab välja ja piirasid niimodi koolima sisse, viskas seal väljakul pikali, hakkas sealt pudistama ja olime sisse piiratud igast kandist, tähendab et see oli tulevahetus siis ühe Eesti sõjaväeüksuse ja ühe punaarmee punaarmee punases jalavägi pluss soomusmasinast pluss soomusmasinad. 1940. aasta pidamata lahingud puhkesid Eesti meeste 41. aasta suvesõjaks. Jätkusid 44. aasta kaitse lahingutena, milles Kaasalööjaid oli kümneid tuhandeid. Just sellest ajast on saates ette mängida üks omapärane rindekiri helikiri mille sõduri tund sai Austraaliast Adelaide Eesti raadio kaudu. Rindekirja sinimägede lõokest loeb ette autor, kes soovib, et teda tutvustatakse kuulajale lihtsalt ühena tuhandetest. Teame ju, et päris rindel viibimine ei ole kogu aeg taplemine ja pommitamine igapäevane sõduri elu ka otse eesliinil on võrdlemisi igav. Sellepärast teevad sõduripoisid iga väiksemagi juhtumi põnevaks sündmuseks. Naljanumbriks ühest sellisest elamusest tahan küll ma täna teile lühidalt jutustada. Olime kevadel sinimägede jalal soo küla Sirgala piiridel positsioonil paremal laiused avarad põllud ja karjamaad, ees grima soo, kus diivan varitses kevade tulekuga ärkaja loodus ja kui igapäevased kaklused lastega vaibursed tekkis ka mehis huvi kevade ja looduse vastu. Nii ühel hommik hommikul vahipostil külmetades kuulsime äkki laukese lõõritamist. Mitmed paarid silmi otseselt sinises taeva tühjusest linnukest. Vaatasime igas asendis ja igas kõrguses, aga laulumeest ei leidnud. Siis keegi toibukam ja julgem läks ja palus rühmaülema käest piksel maa. Selle vägeva instrumendiga oli laulumees kohe leitud. Raske on uskuda, et nii väike linnuke nii valju häälega kisada suudab. Ta vehkles väikeste tiibadega lausa meeleheitlikult keerutades väikeses spiraali ikka kõrgemale taeva poole ronides. Ja siis äkki laul lõpeb ja väike must kera langeb kui kivi tohutu kiirusega otse sirgjoones alla. See on väga osav manööver. Paarkümmend meetrit enne maapinda lööb ta tiivad laiali ja maandub jälle paarkümmend meetrit pesast eemal. Otsekohe jookseb ta eksimatult rohuduttide alla peidetud pesasse ja jääb sinna nähtamatult loksutama. Neid lõokese sigineb sinna soo, küla, Sirgala põldudele ja karjamaadele veel palju. Ja meil oli päris tõsine linnu uurimine. Ei mäleta, kust meid, pikk silme saade, aga lõpuks oli neid mitmel kaelas rippumas. Arvasime, et küllap me naabrid liivane soo peal samuti neid linnukese vaatasid ja küllap neil külmal värinad üle selja jooksid, sest linnukesed söötasid päevast otsejoones alla. Täpselt nagu sakslastest tukad. Siis ühel hommikul, kui me metsa alt korjatud sammalt ja muud prahti oma laskepesa katusele maskeerimiseks loopisime, sööstad väike mustvalge linnuke meile kallale. Peksis ägedalt oma musta pika sabaga vastu punkri katust ja tädistas vihaselt, et mingu meie otsekohe minema. Küll me siis püüdsime lennukest rahustada, pakkusime talle leivapuru ja juustutüki, rääkisime pikalt ja laialt, et me oleme ka tema pesa kaitsemas. Siis keegi arvas, et ta teab, milles asi seisab. Linde ei saa eesti keelest aru. On venelane, lennanud üle piirimees, siit ainult tosin kilomeetrit eemal on läbi metsade vilks süüa, mingu ära soo peale omade juurde. Poisid, kui home veel siin on, teeme vagaseks. Äge vaidlus, enamus olid arvamusel, et linnud ei saa inimese jutust aru. Oli aga neid, kes kindlasti teadlased, et isegi varblane tuleb inimeste sekka nende juttu pealt kuulama. Üks Saaremaa poiss kihelkonnalt ütles, et tema kodu on otsa ja Vilsandil saarte lähedal, kus asub suur lindude riik ja seal olevat mees, keda kutsutakse lindude kuningaks. See mees rääkivat lendudega pidevalt ja linnud kuulavad sõna. Näitab neile, kuhu pesa teha ja kus lahesopis kõige rohkem toitu on. Teised Narvas kätt võib-olla teatud linnud Abivad pikapeale mõne sõna inimese häälekõla järgi. Aga et see igal maal isemoodi on, pole võimalik. Keegi ütles, et ta tunneb ühte Percher poissi meie taga võsas miinipilduja meeskonnas. Et see boiks räägib puhtalt vene keelt, toome ta siia linnuga rääkima. Asjale saiega, kiire lõpprühmaülem tuli ja oli hirmus vihane. Ütles, et me oleme jälle nagu karjapoisid kobaras koos ja peame laata, et venelasel on ainult üks mürsk vaja lasta ja terve kamp on igaveseks lindude riiki. Linnuke, nagu oleks mõistnud, et tema pärast on palju tüli, lipsas punkreid katusest sisse ja peale seda me õieti teda palju ei näinudki enam. Vahest silmanurgast märkasime, kuidas ta vilksatas, tulles või minnes. Ja siis ühel päeval keegi kuulas piiksumist. Jälle tekkis vaidlus, et mitu poega, võib-olla enamus harvade teks paar või kolm, siis aga oli jälle neid, kes viis ja koguni kuus pakkusid kihla mürada, sest polnud võimalik selgeks teha, kui palju neid seal katuse sees suurte palkide vahel võis olla. Päevad suve poole ja lind juba ununes, tulid aga suuremad linnud, veripunased, viisnurgad külje peal, sööstased sinisest taevast mäe peale, pardarelvadega pidevalt tulistades tulistades ja lõpuks viskasid meile pommid pähe. Meie näid punakotkaid, nii väga ei kartnudki, sest olime noored ja lollid. Ja siis ühel ilusal suvepäeva varahommikul, kui esimesed päikesekiired puulatvu tahtsid, langes meie peale põrgu. Hulguvates mürskude plahvatustes ja tulises teraskildude sajus hävis iga elusolend, kes silmapilkselt varju ei leidnud. Meie olime suures tugevas punkris sügaval maa all, ridade kaupa põrandal põlvili, kõik närvid ja lihased viimseni üles kruvitud valmis tormama, märatsema, vaenlase kallale. Ja kui rühmaülem käsutas laulge poisid siis röökesime täiest kõrist. Ei seedrit, ei palmid, ei kasva me maal. Kui me siis lõpuks tormasime punkrist välja, leidsime kogu ümbruskond oli täielikult segi löödud. Suure kaliibri relvade turmtuli oli küll lõppenud, aga õhk oli täis vihinat ja suminat nagu mesilaste pesa kuumal suvepäeval. Kui siis lõpuks Vantkadolid soo mölgastase tagasi pekstud ja ümbruses vaiksemaks jäi, hakkas ema oma laske pääsema, puhastama ja siis leidsimegi pilvaste ja prahihunniku otsast linnupesa täiesti terve iga punutud heina kar. Täpselt paigal ja udu suledge sees. Nüüd olime köik ühel arvamusel, et linnud, et targemad ja paremad ehitajad kui inimesed.