Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte esmaspäevast, kuuendast maist. Mina olen toimetaja Evelyn Villers. NATO küberkaitse keskuse rahvusvahelise koostöö juht Illimar Lepik von Wiren kandideerib laupäeval Isamaa suurkogul erakonna esimeheks. Sotsiaaldemokraatide juhiks kandideerivad Lauri Läänemets, Riina Sikkut ja Indrek Saar. Kuigi juhikandidaatide hinnangul tuleb erakonnal selgemalt läbi mõelda need punktid, millele keskenduda. Riigikogu väliskomisjoni liikmed Enn Eesmaa ja Ruuben Kaalep tunnistasid, et koalitsioonikõnelustel lepiti kokku, et Eesti-Vene piirilepingut sellele riigikogu koosseisule ratifitseerimiseks ei esitada. Jah, nii võib-olla sellist otsest kokkulepet mina ei ole täheldanud. Rail Balticu Ülemiste terminalile eelmise lahenduse välja töötanud kolm pluss üks arhitektid kaaluvad uue konkursi vaidlustamist arhitektuuribüroo autoriõigustele näeb ohtuga arhitektide liit. Me arvame, et see autoriõigus on üks niisugune punane joon meie jaoks, see on viimane tulemüür. Vene reisilennuki Suhhoi superjeti ka eile aset leidnud katastroofis hukkus 41 inimest. Õnnetuse asjaolude selgitamiseks on alustatud kriminaaluurimist. Suhhoi superdieedil on olnud probleeme päris palju ja seda lennukit peetakse üldiselt kahtlaseks. Alles mõni päev tagasi hoiatati lennukompaniisid superjeti tehniliste vigade eest. Narva Muuseumi arvates peaks Narva ja Jaanilinna kindluskompleksi ühiselt tundama. Külastajate ligipääsu parandamiseks võiks kaaluda turistide viisavaba liikumist. Eesti keele instituudil valmis interaktiivne veebiportaal murde kiiker, mille kaudu saab tutvuda 12 omaaegse kihelkonna murrakuga. Need tekstid ja see murdekeel, mis siin murde kiikrist kostab. See ei ole tänapäevane, vaid see on eelmise sajandi alguse moodi murdekeel. Epeevehklemise maailmakarikaetapil Columbias sai Eesti esinumber Katrina lehis kolmanda koha. Ilm on vähese ja vahelduva pilvisusega, aga öösel võib kohati sadada ka lörtsi ja õhutemperatuur langeb miinus kaheni. Homme tõuseb õhutemperatuur tuur taas 13 kraadini ja on oodata ka vihmahooge. NATO küberkaitse keskuse rahvusvahelise koostöö juht Illimar Lepik von Wiren kandideerib laupäeval Isamaa suurkogul erakonna esimeheks, vahendas Postimees. Seni oli ainus kandidaat Isamaa esimehe kohale erakonna praegune juht Helir-Valdor Seeder. Illimar Lepik von Wiren on olnud Isamaa noortekogu aseesimees ja justiitsministeeriumi nõunik. Sotsiaaldemokraatide juhiks kandideerivad endised ministrid Indrek Saar, Riina Sikkut ja Väätsa vallavanema ametit pidanud Lauri Läänemets. Juhikandidaate usutles Tõnu Karjatse. Täna oma kandideerimisest teatanud endine tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles, et sotsiaaldemokraatidel on vaja ambitsiooni ja tuleb muuta ka seda, kuidas omavahel kokkuleppeid saavutada. Sikkut rõhutas, et vaja on julgemad ja pikaajalisemalt plaani oma plaanide läbiviimiseks. Me võime rääkida sotsiaaltoetustest maksumäära tõusust, langusest, tegelikult see on selline serva peal timmimine, näiteks kohustuslik põhiharidus, meilt tuleb koolis käia põhikooli lõpuni või seitsmeteistkümnendaks aastaseks saamiseni. Mida tänapäeva tehnoloogiate juures tänapäeva teadmiste juures info küll see ühiskonnas. Kas põhiharidusest piisab, kas me ei peaks julgelt tegema otsus, et vähemalt, et kutseharidus või keskharidus? Noh, inimestel on neid oskusi vaja, et aastakümneid püsida tööturul, et kaasas käia, et olla võimelised tegelikult ka elamisväärset töötasu teenima. Ühisest otsustamisest rääkis ka Väätsa vallavanema ametit pidanud Lauri Läänemets. Tema sõnul on sotsiaaldemokraatide prioriteet kohalikud valimised ja regionaalpoliitika. Olen elanud ja töötanud on ju Kesk-Eestis, mis tähendab, et mul see, see tunne, kas niisugune tasakaalust Eesti elust on olemas ja ma arvan, et seda tasakaalu tegelikult luuaksegi niimoodi, et see kõigepealt arutada organisatsioonis väga palju läbi kastmeid inimesi poliitika kujundamisse. Et seal tegelikult nelja aasta jooksul sotsidel puudu on jäänud, on koos erakonna liikmetega poliitika kujundamine meiega, noh, võtame, et väljastpoolt vaadates võib-olla eks alkopoliitika on siin erakonnale ette heidetud, et miks me seda niimoodi teinud oleme. Siis noh, selle üks põhjus, miks ta niimoodi lõpuks välja kukkus, oli see, et erakonna liikmetega, et väga suurt debatti ei peetud, kui kõik koos ei aruta, siis lõpuks ka kõik koos ei vastuta. Kultuuriministrina eelmises valitsuses olnud Indrek Saar leiab, et tema kasuks räägib kauaaegne poliitikas olemise ja juhtimiskogemussaare sõnul tuleb kokku leppida fookused, millele just praegu keskenduda. Selge on see, et, et need, mis on meie põhiprintsiibid ehk siis, kui me räägime just nimelt sellest, et me otsime ühiskonnas märkimisväärset tasakaalu, seda tasakaalu tuleb luua läbi selle kõiki ühiskondlik, neid märgatakse, abivajajat aidatakse ja kui kedagi rünnatakse, teda kaitstakse. Need on kindlasti asjad, mis tänasel päeval on vägagi aktuaalsed ja nendega sotsiaaldemokraatidel tuleb kindlasti süvendatult tegeleda. Sotsiaaldemokraatide uus juht selgub üheksandal juunil Tartus peetaval üldkogul, enne seda käivad juhikandidaadid debattidel maakondades. Täna alustati Saaremaast. Riigikogu väliskomisjoni liikmed Enn Eesmaa, Ruuben Kaalep tunnistasid, et koalitsioonikõnelustel lepiti kokku, et Eesti-Vene piirilepingut sellele riigikogu koosseisule ratifitseerimiseks ei esitada. Vikerraadio saates Välistund oli Indrek Kiisleri külaliseks ka komisjoni liige Valdo Rand pere, kelle sõnul on koalitsioonis kokku lepitud, et piirilepingut suurde saali ei tooda, sest EKRE ja Keskerakonna seisukohad on selles küsimuses vastakad. Aga mina kahtlustan, et koalitsioonikõnelustel, kuigi te kirjutasite seal vähe üles, mida tegite, ma kahtlustan, et leppisite midagit kokku seal. Ja, ja tõenäoliselt see kokkulepe on, et piirilepinguga me selles koosseisus edasi ei lähe. Paranda mind, kui ma eksin, aga vaadates paremal käel istuvad naeratavat Ruuben Kaalepit siis on mul kuri tunne, et EKRE on seal saanud omale punktivõidu kirja, mis ma leian, iseenesest on rumal, sellepärast parem on see piirileping venelastega ära sõlmida, kui olla mingi segase kontrolljoone tasemele. Aga ma arvan, et näide targast poliitikast sellises küsimuses on Jaapan, kes on teisest maailmasõjast peale mitte loobunud oma õigustest siis saartele, mis on Venemaa poolt okupeeritud. Ja Me ei peaks oma tulevikku vaatama nii külma visioonitu pilguga, et mitte midagi nagunii ei tule sealt, me ei saa kunagi oma territooriumi tagasi. Me peame ootama seda võimalust, kuni Venemaal midagi muutub ja see võib tulla 100 aasta pärast. Võib tulla hiljem, aga me ei tohi, lihtsalt see kokkulepped ei ole omavahel tehti, et Kunadel konsensus selles küsimuses absoluutselt, et ei ole. Et siis panemegi asjad praegu padja alla ja ootame, ma usun küll, et põhimõtteliselt saatejuht on õigel teel. Me leppisime tõesti selles kokku, et kui ei ole kokkuleppimist ette näha mõningates küsimustes ja see ei ole ainult selles konkreetses küsimuses, siis praegu jah, ei, aktiivselt selle teemaga ei tegele, mis tähendab siis seda, et ratifitseerimist ei tule, nii et põhimõtteliselt ma ütleks meie, mis tähendab. Seda, et peame ainult ootama, kuni EKRE valitsusest minema lendab ja mõistlik valitsus Eestisse tuleb ja selle piirilepingu ära teeb. Aga ma olen aru saanud, et ka isamaa on asunud viimasel ajal pigem selle piirilepingu asjus eitavale seisukohale ja mis on väga positiivne. Isamaa on alati tahtnud sinna mingit preambulat panna ja Isamaa tahtmised ja, ja meelemuutused on ka jälle seotud tihtipeale valimistega. Küsin veel korra üle, põhimõtteliselt on koalitsioonis kokku lepitud, et riigipiirilepingute ratifitseerimiseks suurde saali üldse ei tooda. Jah, nii võib olla. Sellist otsest kokkulepet mina ei ole täheldanud, aga ootame nüüd ära, kui ka uus välisminister asub tegelikult oma tööd tegema. Need on ju teemad, mis alati arenevad ajas ja, ja seesama mitu korda räägitud presidentide kohtumine võis sellesse küsimusse tuua mõningast selgust või mingisuguseid perspektiive. Arhitektide liidu hinnangul seab rail Balticu Ülemiste terminali uus ideekonkursse ohtu eelmise konkursi võitja kolm pluss üks arhitektuuribüroo autoriõigused. Kolm pluss üks võib ideekonkursi kohtus vaidlustada. Madis Hindre lugu. Läinud reedel kuulutas Rail Baltic Estonia välja Ülemiste ühisterminali ideega kursi. Eelmisel 2014. aastal toimunud konkursil tegi üks ametnik vea ja ei märkinud riigihanget rahvusvaheliseks ehk konkursi võitnud arhitektuuribüroole kolm pluss üks saanuks terminali projekteerimise eest maksta kõigest 100000 eurot. See tähendab viis korda vähem kui vaja. Aga Arhitektide Liidu asepresident Kalle Komissarov ütleb, et vahepeal on kolm pluss ühe tööd ikkagi kasutatud. Selle eskiisi alusel hakata detailplaneeringut tegema tehti siukseid, põhimõttelisi otsuseid, kus trammitee läheb kuu edasi nii-öelda hoonestust tuleb. Ja sestap näeb arhitektide liit, et uut ideekonkurssi välja kuulutades pidi Rail Baltic Estonia osaliselt aluseks võtma just kolm pluss ühe tehtud. Ja niimoodi võidakse rikkuda arhitektuuribüroo autoriõigusi. Me arvame, et see autoriõigus on üks niisugune punane joon meie jaoks, see on viimane tulemüür. Niisiis algab ühisterminali arhitektuurikonkurss ilma arhitektide liidu koos kõlastuseta, see tähendab, et konkursi žüriisse ei saada naka enda esindajaid. Riigiettevõtte tehnikadirektor Anvar Salumets aga ütleb, et nemad autoriõiguse Eeriku Kuivõrd tänaseks juba rajatud valmis ehitatud taristu, millega siis on uued võistlusülesandes viidatud, seda nii-öelda uue ideekonkursi käigus muuta ei tohi? Aga kolm pluss üks arhitekte esindav vandeadvokaat Maria Mägi ütleb, et nemad saavad autoriõiguste küsimusest teisiti aru. Sestap kaalub arhitektuuribüroo uue ideekonkurssi ehk riigihanke vaidlustamist. Kolm pluss üks näeb siin muidugi ka seda kohustust kaitsta arhitektide õigusi ka üldisemalt ja luua niisugust praktikat, kus ei tekiks sellist olukorda, et arhitektid näevad vaeva ja siis lõpuks üteldakse. Tegelikult me teeme ikkagi hoopis uue konkursi, sest me tegime midagi valesti. Anvar Salumets tõdeb, et kuna ühisterminali jaoks lubatud euroraha peaks ära kasutama 2022. aasta lõpuks, siis võimalikuks kohtulahinguks väga aega ei ole. Kõik, mis viivitus tuleb lõpptähtaja arvelt, noh lõpptähtaeg on küll 20 25, aastal, aga sellele vaatamata ajakava on ütlemata pingeline. Maria Mägi ütleb, et lisaks uue ideekonkursi vaidlustamisele võib kolm pluss üks esitada kahjunõude. No rahalised nõuded on ikkagi otsesed kulud õigusabiga ja saamata jäänud tulu, mis oli oodata, kui konkursil osalema mindi ja seda enam, kui siis kuulutati välja võitjaks. Maria Mägi lisab, et uuel konkursil kolm pluss üks ei osale. Andrus ei pea seda eetiliselt võimalikuks ja ma arvan, et seda ei pea eetiliselt võimalikuks. Väga paljud arhitektide liidu liikmed. Välismaalt Vene reisilennuki Su hoi supersööt hädamaandumisel Moskvas Šeremetjevo lennuväljal hukkus eile 41 inimest. Lennuk oli teel Moskvast Murmanskisse seni täpsustamata. Hädaolukorra tõttu aga pöördus 30 minutit pärast õhkutõusmist Moskvasse tagasi. Lennukis oli 78 inimest. Õnnetuse asjaolude selgitamiseks on alustatud kriminaaluurimist. Mall Mälberg küsis katastroofi kohta lähemalt meie Moskva korrespondendil Anton Aleksejev vilt. Praegu räägitakse kolmest võimalikust katastroofi põhjusest. Esiteks, et lennuki pardal ütles üles elektroonika. Teiseks hädamaandumisel läksid põlema mootorid ja kütusepaagid. Ja kolmandaks meeskond ise ütleb, et äike tabas lennukit. Missugune variant praegu, nagu kõige tõenäolisem tundub, kriminaaluurimine, on alanud juba. Praegu vaadatakse läbi kõik kolm versioone ja b äike võis olla põhjus, aga kaasaegsed lennukid praegu on kaitstud selle vastu ja on ka üks moment, millest räägivad juba eksperdid, et kui lennuk Ko maandus, siis ta nagu hüppab natuke pärast maandumist. Kõik eeskirjad näevad ette, et tuleb siis jälle tõsta jälle lennata üles, aga meeskond otsustas, et nad hoopis ikka maanduvad ja siis teine maandumine. See oli juba nagu kukkumine ja siis hakkaski tulekahju. Algul eile õhtul teatati, et 13 inimest sai surma ja siis sellel amatöörvideol oli näha, kuidas inimesed ikkagi tulevad lennukist välja. Nüüd tõusis hukkunute arv 41-ni, mis seal veel vahepeal juhtus, siis? Ma arvan, et midagigi juba nii palju, siis ta, need, kelle saatus oli teadmata signeedigmentifitseeriti nagu hukkunut. Ja veel üks asi, millest räägiti reisijatega, käitumine maandumisel, vaatamata Stuaadide käsku läheb ka inimesed hakkasid kokku korjama oma pagasi koitma oma koopoliit riiulitelt ja seetõttu tekkis ummik, mis takistas neid, kes istus nagu lennuki sabas välja tulla. Aga üks asi on veel, mis üldises mõttes on hoopis olulisem nimelt Rossaviaatsija teatas mitu päeva tagasi ja saatis lennukompanii tale hoiatuse, et 50 vene super Tšeti on potentsiaalselt ohtlikud. Seal on igasugused väiksemat laadi probleemid. Ka kooli nii-öelda Vladimir Putini käsu loodud need projekt ja Vene lennukompaniid, eeskätt Aeroflot olid koostatud seda osta ja kasutada ainult Venemaal. Praegu kasutatakse Venemaal ja Mehhikos. Uudistekanalites ja Facebook'is jagatud videot lennuki hädamaandumisest vaatas ka lennundusekspert Rein porra Vikerraadios Uudisplussi saates küsiti tema käest, kas selle video põhjal tundus talle, et lennuk maandati professionaalselt. Kui päris ausalt öelda, siis minu arvates ei ole professionaalselt sellepärast et ta tuli hästi suure kiirusega. Nina oli niiviisi maa poole, reaktiivlennuk tuleb maandumas, nina on tal juba tõstetud, esiratas on juba kõrgemal, kui põhirattad, tema tuli niiviisi nina madalal, siis maa lähedal tõstis nina joondus välja, ühesõnaga suurendas kohtumist nurka. Sellega suurenes tiival tõstejõudu, nüüd ta eraldusmaast päris kõrgele, nii et ta oli sunnitud uuesti alla lükkama, vastasel juhul oleks ta vertikaalselt plahvatanud, küll kiirus oleks kukkunud ja niisugune tunne, nagu ta jäi kogu aeg hiljaks, ole juhisega. Ma ei tea, kas sellel on niinimetatud Playboy Bayer juhtimissüsteem, mis on elektrooniline juhtimissüsteemi, ei ole praegu veel nii töökindlad, kui nad peaksid olema. Või oli tal siis tavaline hüdrovõimenditega nood kindlamalt süsteemid tänapäeval veel. Aga On olnud isegi niisuguseid juhtumeid, kus täielikult on kogu juhtimissüsteem on üles öelnud ja komandör õnnestub, kasutades mootorite tõmmet erinevaid režiime ja kasutades niinimetatud trimmerid masin ära maandada ka küll suure kiirusega ja pauguga vastu maad, aga kõik on ellu jäänud. Tagasi Eestisse Narva muuseumi arvates peaks Narva ja Jaanilinna kindluskompleksi ühiselt turundama. Külastajate ligipääsu parandamiseks võiks kaaluda turistide viisavaba liikumist. Jüri Nikolajev annab teada. Ainulaadset kindluskompleksi kahte vastakuti seisvat vaenulinnust Narvas ja Jaanilinnas on aastaid-töötud arendada ühise turismiobjektina. Eesti poole pealt on Leningradi oblasti muuseumiagentuurile partneriks Narva Muuseum. Piiriüleste koostöömeetmete abil kavandatakse näiteks Narva linnuse läänehoovi korrastamist jaanilinnakindluses vana kasarmuhoone taastamist, kuid ehitustöödes tähtsam on see, et turistid saaksid külastada korraga mõlemat piirikindlust. See aga eeldaks kahe kindluse peale ühispiletit ja ideaalis viisavaba liikumist, jätkab Narva muuseumi direktor Ivo Posti. Sellist asja meil ei olegi nagu ühiskülastamine ei müü kuidagi nagu koos ennast praegu. See on ikkagi niimoodi, et kes käib meil ära siis, kui tal viis on, siis ta läheb Ivangorodi poole peale ja kui tal piisavalt ei ole, siis ta ei saa sinna ja täpselt sama on vastupidi. Meil ühispiletit praegu ei ole ja ei näe ausalt öeldes sellel väga suurt mõtet, praegusel hetkel, kui sellist süsteemi lihtsalt ei ole, saaks tulla viisavabalt külastada. Kahe piirikindluse viisavaba külastamise võimalust on aastaid arutatud, kuid asi vajaks Ivo Posti arvates tugevat kohapealset initsiatiivi. Riiklikul tasandil otsustamist ja väga pikka kaalumist, sest tehnilisi küsimusi, mis oleks vaja enne ära lahendada, on palju. Peamine põhjus, et noh, Eestis ei ole selliseid asju nagu viisavabatsoonid, et me ei pea pärast rajama piiriliini kuskile Sillamäe kanti, selleks et veel kord kontrollida inimesi, et ega nad ometi viisavabast tsoonist välja ei lähe ja võib-olla isegi ei ole need tehnilised küsimused niivõrd mitte Eesti poole pealt, kuivõrd vene poole peal, sest me ju teame seda, et Ivan Korodon piiritsoonis ja see raskendab viisavabadusega tegelemist. Eesti on seni piiriäärsesse viisavabadusse suhtunud eitavalt eelkõige julgeoleku kaalutlustel ja kartusest, et viisata turistid võivad Schengeni viisaruumi omapäi seiklema minna. Eesti keele instituudil valmis interaktiivne veebiportaal murded kiiker, mille kaudu saab tutvuda 12 omaaegse kihelkonna murrakuga. Reene Leas, LUGU. Novembrikuus ärajast oli Toolsin hommikul magamast üles ja kalk oli nii ilus, uhke ilme. Igalühel oli miel lühe, täna tuleb kena meri, ilm. Nii kõneleb 1876. aastal sündinud katalil hein Kuusalust Viinistu külast lell heina ja veel 11 keelejuhi. Murdenäiteid saab kuulata Eesti keele instituudi vastvalminud murde kiikri abiga. Keelejuhtide vajatustele taustaks näitab murde kiiker veel põhiandmeid, kihelkondade iseloomulikke murdejoonte sõnavara ning Eesti keele Instituudi keelekogude kohtalt murde kiikri koostaja, keeleteadlane, professor Jüri Viikberg. Need tekstid ja see murdekeel, mis siin murde kiikrist kostab. See ei ole tänapäevane, vaid see on eelmise sajandi alguse moodi murdekeel ja nii vana pärast. Tänapäeval enam ei tarvitse eluslooduses kuulda olla, aga murde kiiker toob selle meile kätte. Murdekiikris on välja valitud 12 näidis murrakut, mis igaüks iseloomustab oma murdeala. Viikbergi sõnul annab murde kiiker veelkord kinnitus sellest, et keele mõttes on Eesti tõeline suurriik. Kui siin kuulata ühte ja teist murret, siis need on nii põnevad. Nad on ühtviisi, annab natuke sarnased, teistmoodi on nad erinevad. Ja, ja see, et seda eesti keelt räägitakse meie maal, nii eri moodi see peaks meile päris meeltmööda olema ja eriti, kui siis veel seda, ühte oma kodukandi keelt sealt ka leitakse. Nad anname raadiokuulajale paar ülesannet ka, et kui palju nad siis sellest murdekeelest aru saavad? No kui hästi otsida, siis selliseid mõistatus lauseid loomulikult leiab et üks, mis Lääne-Eestit iseloomustab, loodetavasti võiks olla selline näit upsaski Gertas Leikija date pahill läkusi ees. Aga kui sinna ida poole vaadata, siis sealt võiks leida näiteks sellise lause, et hii Konsannam mann, Kolgagi kraan. Selle kohta on vembumehed isegi küsinud, et mis keelega on tegemist kas jaapani keelega või mõne muu keelega. Aga kui siit hakkame minema ja ikka sinna võru sihis, siis peaks selline tuttav rääk sealt vastu kostma. Ja ilmast räägib maile Meius. Saabuval ööl on Lääne-Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Ida-Eestis on pilvisem, sajab vihma, lörtsi, paiguti tekib udu. Muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm, rannikul kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, saartel ja läänerannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 13 kraadi. Spordist räägib nüüd Ragnar Kaasik Epeevehklemise maailmakarikaetapil Columbias sai Eesti esinumber Katrina lehis kolmanda koha. Viiest põhitabelisse jõudnud Eesti vehklejad jõudsid teise ringi lehis ja Julia Beljajeva sealt edasi aga ainult lehis, kes jõudis välja poolfinaali. Nelja parema seas oli tema vastaseks valitsev maailmameister itaallanna marana varia, kellele lehis 10 15 kaotas finaalis Alina varia vastaseks hiinlanna Sun. Finaali võitis Sun tulemusega 15 13. Kolumbia MK-etapp oli ühtlasi esimene, kus hakati koguma individuaalseid reitingupunkte pääsemaks järgmisel aastal Tokyo olümpiale. Madridi WTA tenniseturniiri teises ringis kukkus täna konkurentsist välja lätlanna Jelena Ostapenko, kes kaotas hollandlanna läkigi Pärtensile neli kuus, kolm, kuus. Teine lätlanna Anastasija Zawastova jõudis aga kolmandasse ringi, kui alistas rumeenlanna Michael APU Sarnescu kuus. Kolm, kuus. Neli. Kolmandasse ringi pääses ameeriklanna Sloane Stephens, kes oli kuus. Neli, kaks, kuus, kuus. Kaks parem Valgevene tennisist ist Victoria Azarenka Ast. Eestlannad Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit on turniirilt välja langenud. Täna avaldatud uues WTA edetabelis tõusis Kanepi kolm kohta ja on nüüd 76.. Anett Kontaveit jätkab 15.-na, maailma esireket on jaapanlanna Naomi Osaka. Korvpalliliigas NBA peeti ööl vastu tänast kaks veerandfinaalmängu. Denver Nuggets võitis Portland Trail Weizarsid 116 112 ja viigistas nelja võiduni mängitava seeria kaks-kahele. Toronto Raptors alistas Philadelphia sementi Sikser siis 101 96. Ka nendevaheline seeria on kaks, kaks, viis. Jäähokiliigas NHL jätkub põnev veerandfinaalseeria Dallas Starsi ja Saint Louis pluusi vahel. Saint Louis võitis viimase mängu neli, üks ja seeria on nüüd kolm, kolm viigis. Koha. Poolfinaalis on juba taganud üks klubi Carolina rikkeinz. Selline saigi tänane Päevakaja ilusat õhtut.