Ivo, tere tulemast tagasi, esiteks tere. Tere. Kas kuninganna kohtles sind hästi? Kui ma oleksin teda kohanud, siis ma usun, et oleks võinud kindlasti hästi-hästi kohelnud ma. Nii palju, kui ma olen kuulnud, siis kuninglik pere on ikkagi küllaltki tuntud oma oma hea manerismi ja, ja heade heade nagu kommete poolest. Aa ahah, et, et kui te oleksite kohtunud, siis ilmselt oleks saanud meeldiva vastuvõtu osaliseks. Madala Tanel oli jaa. Aga mille taha asi jäi või kas, kas neil on olnud aega või, või sa ei võtnud ühendust, isegi kui sa läksid sinna ühendkuningriikidesse või? See oli mu esmakordne käik tegelikult Londonisse, üldse või ühendkuningriikidesse, nii et ma, ma mõtlesin, et, et seekord ma ei hakka isegi tülitama, et lähen vaatan kõigepealt ringi ja ja mõtlen, et, et mis siin kõike on küll, aga ma hüppasin läbi Kensingtoni paleest, et, et lihtsalt vaadata, mis, mis põnevat seal ka ei toimu. Ja, ja mida põnevat seal ka ei toimu? Ilgelt hea giid oli. Et selles suhtes oli nagu hea käik. Nii et teinekordki, lihtsalt lähed ära ja lased mul aga üksi teha seda saadet. Vahel on okei. Okei. Tere, minu nimi, nibu Cruztok. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkulturistid jälle koos. Jälle koos ja ausalt öeldes ma pean, ma pean kohe nagu alguses südamelt ära ära saama selle enne seda, kui ma Londonisse läksin, ma jõudsin veel vahetult vahetult enne reisi käia kinos. Ja, ja ma käisin vaatamas sellist võib-olla noh, nagu kõigile, mitte isegi väga tuntud või, või teatud filmi nagu Venghers, ent geim lõppmäng ei tea, pole kuulnud. Ja siis ma tulin, tulin reisilt tagasi ja ja mõtlesin, et kuulan, mis te siis siin vahepeal ilma ilma minut. Ta Andrei, Andrei ka rääkisite saatest, oota, kuidas see siis nüüd oligi, mitte, eks ole, apelsini apelsinidega. Mida greif Trun kellavärgi mandariin on ju, eks ole, kellavärgiga mandariin, vot ma pean selle. Oota nüüd, kas, kas me räägime kellavärgiga apelsini mingisugusest teisest osast, tähendab, kas sa arvad, et Anthony Burgess võistanlik juubrican kuidagi saated selle selle saate tegija või? Et sa seda kellavärki siin alles jätad? Ei, ma ikka räägin sellest raadio kahe saatest ja ja aga ei ole, on mittekelladest rääkiv saade vaid filmidest ja onnide vaadatakse kinos, kinos. Okei, siis on kinovärgiga issand, ma ikka ei saa saadetele saadete nimedega, no ei tule meelde. Mulle igal juhul hea, et neile, kes ei kuulanud eelmisel nädalal, siis Ivo tõepoolest läks ühendkuningriikides Kensingtoni paleesse nautima võluva giidi seltskonda ja siis samal ajal oli popkulturistid stuudios külas Andrei Liimets, Filmikriitik. Raadio kahe saates kinovärgiga mandariin, mis on meiega samal päeval eetris juba mõned tunnid pärast popkultuurist. Ja teemaks, mida me lahkasime, oli Vencheris end geim, mis siis, nagu Ivo ütles, on üks vähetuntud hops Kuurne film, Ameerika ka kinost ja Ivol õnnestus ka kuidagi siis näha seda filmi, ma ei tea, kas toimus mingi erilinastus, siis mingis väikses Archaus kinos või, või, või mõni filmi friik kutsus sind küll aja näitas sulle mingeid rariteetseid koopiat, mille ta sai kuskilt oksjonilt kalli raha eest või, või kuidas see käis. Seda, kuidas ma seda vaatamas käisin, sellest räägime hiljem, aga, aga lihtsalt ma pean nagu kõigepealt südamelt ära saama, et mul, mul, mul, mul süda lausa murdus, kui ma kuulasin teid rääkimas, kusjuures olukorras, kus te kumbki polnud seda filmi näinud, te rääkisite kuidagi nii kuidas ma ütlen, mitte otseselt nagu nagu halvasti sellest, aga kuidagi nii tiivne emotsiooni õhku, sellest, et, et ikkagi Marvel meie kinokunstile ja kinomaailmale on ikka negatiivne ja selline. Kuidas te seda, kuidas see sõna oli infantiliseerumine või et täiskasvanud inimesed käivad, käivad vaatamas koomiksifilme ja mängivad arvutimänge, et see kõik on nagu meie ühiskonnas ju ka allakäigu algus või, või? Küll on jah, et olen rase, on üks vahend, mille abil oma lapse iga aina pikendada ja pikendada ja pikendada. Või siis n enda lapsepõlve, eks ole, just just enda ja tead. Põnev oli kuulata seda juttu aga tol hetkel mina olin näinud seda film, mina olin käinud sellel ajal kinos juba juba ent geimi vaatamas ja ma pean ütlema, et mul ei ole vist elus mitte kordagi nii head kinokogemust olnud kui selle filmi vaatamine mul, mul ei ole ennast kunagi nii hästi tundnud kinos. Nii, nii nagu nii tore, ei ole see, see kinoskäik kunagi olnud, ma ei hakka, ma arvan, et noh, et ikkagi oleks veel täna ebaaus rääkida selle filmi sisulistest elementidest või võtame selle välja. Aga, aga täna kindlasti mitte, sellepärast et siit sinagi sinagi ei ole näinud, eks ole. Ja, ja seetõttu noh, ma püüan nagu selgitada või, või rääkida nagu võib-olla siis juurde või jätkuks nagu teie sel arutelule. Miks, miks ma leian, et see oli, see oli minu jaoks üks parimaid kino kogemusi üldse. Ja, ja ma tegelikult väga paljuski sellega, mis te, mis te rääkisite nendest ohtudest võib-olla noh, nagu kinotööstusele üldisemalt või, või filmikultuurile ja, ja sellele, kuidas inimesed tahavad võib-olla pageda selliste keerukamate teemade eest ja, ja pigem siis tarbivad sellist võimalikult lihtsakoelised kultuuri. Ma nagu teatud mõttes saan sellest kõigest aru, aga aga nagu absoluutselt igas mõttes oli see film või üldse, ütleme see, see 22 filmi pikkune seeria Marveli siis see nii-öelda kino universumi seeria olid täiesti igas mõttes väärt seda. Et, et need filmid oleksid edukad, et need filmid niimoodi linastuksid, et need inimesed nii palju nii palju inimesi käiks neid vaatamas. Ja ma arvan, et see on, see on midagi nagu, mis, mis on midagi täiesti erakordset ja ilmselt midagi, mis noh, ütleme siis nendele, kes kardavad, et see ongi nüüd nagu kogu kinotööstus ja, ja ja me ei näe enam kunagi nagu selliseid korralikke tõsiseid filme. Et noh, ma ütleks, et see on nagu ka ainulaadne, et seda naguniimoodi see on nagu ei kordu. Nüüd see, see lihtsalt oligi, oligi selline üks imeline moment, kus me saime sellist ütleme, koomiksifilmide saagat kinos käia, vaatamas ja nautida. Ja see tõesti noh, ma ütlen, et see, see film oli minu jaoks nauding, esiteks ma käisin seda vaatamas Brüsselis, siis esilinastusel ava avaööl ehk siis nagu need kinod ikka panevad, et tule, tule kinno. 23, null viis. See ütleme või noh, mis ma nüüd panin täiesti mööda. Ühesõnaga. Viis minutit enne südaööd tule kinno, eks ole, siis siis pärast südaööd alustame seansiga seal oli, saal oli täiesti täis ja, ja ilmselt noh, kui arvestada seda, et tegu on esilinastus, ega ta hakkab öösel, siis noh, need kõik inimesed olidki need fännid või vähemalt suures osas fännid, mõni oli võib-olla kaasa vedanud mõne nägu mitte sooviva või, või ütleme siis mitte nii huvitunud filmisõbra sinna ka juurde. Mõni oli kaasa vedanud oma Andrei Jah, mõni oli kaasa vedanud, on Andrei ja kindlasti oli seal ka filmikriitikuid, keda tegelikult see film nagu sisuliselt väga ei huvitanud. Aga nad tahtsid lihtsalt ära näha, et siis, siis on nagu, siis on nagu tehtud. Ja, ja see saal oli täis fänne kes elasid kaasa igale, ütleme vähegi olulisemale hetkele, selles filmis alates esimestest esimestest helidest, esimestest visuaalidest ekraanil kuni iga tegelase esimese väljailmumiseni ja, ja igaveseks põhilisemad olulisema keerdkäigule elati väga intensiivselt kaasa, inimesed ahetasid, inimesed plaksutasid, inimesed hülgasid. Ja see oli, see oli nii lahe. See oli, see oli nagu selline tunne, kus sa saad, nagu sa saad sellise kogemuse, kus sa saad täies mahus seda seda kaasa elada ja ainuke võimalus seda üldse nagu niimoodi teha ongi kuidagi läbi selle 22 filmi või 21 eelnenud filmi üles kruvida. Kõik see nagu see ootus ja, ja nägemusi siis tehagi üks sihuke film, mis, kui sind see Marveli ütleme, kinouniversum üldse ei huvita siis see film jääbki nagu, ilmselt kaugeks ta ei ole. Ta ei ole nagu otseselt ilmselt kuidagi nagu väga-väga halb või väga igav või väga tüütu, et noh, seal on kindlasti visuaalseid pooli, mida nautida või, või lihtsalt käia ja popkorni vaadata, aga aga kui sa oled nagu seda seda kahtekümmend ühte filmi kasutades nagu nende nende huviliste sellise ootused nii üles kruvinud, et siis see film pidigi olema selline täielik fännidele suunatud ja neile kõike lahenduste ootusi pakkuv kogemus. Et, et see oli nagu justkui selle kogu üles kruvitud pinge, selline selline vabanemine. Ja, ja ma arvan, ütleme kogedes seda ma, ma olen täielikult nõus kõikide valikutega, mis selle filmi puhul tehti. Noh, võib öelda, et siis sisu puhul on tegu koomiksifilmiga, et noh, et ma ma ei tõstaks, muutusid kõrgemale, et siin nüüd tegeletakse mingite väga suurte maailma vaevavate filosoofiliste probleemide lahendamisega või et see stsenaarium on, on lahendatud nüüd võrratult hästi. Aga ma ütleks, et, Selle nii-öelda saaga või selle nii-öelda loo lõpuks oli see täiesti ideaalne punkt. Ja sellepärast olidki kuidagi väga huvitav kuulata, kuulata teie vestlust enne seda ja, ja tegelikult ma kuulasin siis ka seda kinovärgiga, mandariini saadet pärast seda, kus siis kõik seal saates olnud inimesed olid juba näinud tolleks hetkeks, ent geimi aga kuidagi ütleme, Ralfiga olin, olin suuresti ikkagi nõus kõigega, mida ta rääkis, aga teise kahe saatejuhiga mitte nii väga, et nende jaoks oli see film ikkagi küllaltki igav ja liiga pikk ja veniv ja, ja ei pakkunud mingit mingit üllatust ja minu jaoks. See oli kuidagi nagu sellest nagu põhipandist möödavaatamine. Ma arvan. Sa ütlesid, et see oli täiesti vääriline ja täielikult rahuldustpakkuv lõpp-punkt sellele seriaalile, millele siis sellele lõppakordina eelnes siis 21 filmi, eks ole, või 21 episoodi, kui nii võib võtta. Et see pinge, seda pinget, pinget kruvida ja neid ootuseid kruvitigi niimoodi 21 filmi vältel, et jõuda siis selle 22. Pakordini. Kas sa teadlikult püsisid kaasas kõik need aastad, kõik need, kas vaatasid neid? Esiteks, kas sa oled näinud neid kõiki kahtekümmend kahte filmi nüüd praeguseks hetkeks ja, ja kas kas sa tõepoolest oled aastaid tundnud siis, et sa liigud mingisuguse meeletu kulminatsiooni poole? Ei ole ja, ja ma ei ole ka kõiki neid filme näinud, mul on ikkagi jäänud veel nägemata Halk ja spaidermann. Aga Mul on nagu praegu on niisugune tunne, et ma ilmselt tahaks võtta ja minna tagasi ja vaadata nüüd kuidagi algusest peale kõik need filmid mingisuguses mõistlikus kronoloogilises järjekorras ära et kuidagi nagu uuesti kuidagi uuesti seda kogeda, uuesti läbi vaadata ja, ja võib-olla panna lihtsalt rohkem asju tähele, aga seda seda nägemust, et see kõik tuleb, kui mingisuguseks suureks asjaks seda on, on olnud võib-olla alles paar viimast aastat, ma olen nagu neid Marveli filme alguses. Ma ei ole. Ma ei ole alati olnud Marveli fänn, ma isegi ütleks täna, et ma olen suur Marveli koomiksite fänn, see teema huvitab mind. Aga, aga läbi nende filmide ma olen nagu saanud selle Marveli kinouniversumi fänniks mu pärast räägin sellest ka, miks üldse fändlus võib-olla pigem negatiivne ja miks ma arvamus selle tõttu on kindlasti väga-väga erinev. Aga aga see, see, ega see filmiseeria ise ka ei teadnud väga täpselt päris algusest, kuidas, kuhu ta välja jõuab, et tegelikult see Marveli stuudio oli küllaltki väike ja ja ei olnud ühtegi suurt edulugu, kuni lõpuks tuli Ironman ja, ja see, mis nagu üldse alustas kogu selle kogu selle eduloo ja, ja seda osati väga hästi ära kasutada, seda osati väga hästi edasi arendada ja suudetigi luua, selline päris huvitav ja, ja koherentne lugu ja, ja ma ütleks, et kui ma nagu pihta sain sellele, et siin nagu tehakse midagi midagi hoopis teistsugust, siin nagu vesteldakse mingit hoopis pikemat suuremat lugu, vot siis siis läks minu jaoks nagu see kindlasti oluliselt põnevamaks. Ja, ja seetõttu ka, ütleme vähemalt viimast kahte tasujate filmi olen ma ikka väga oodanud ja, ja ka neid vahepealseid filme siis kuidagi oluliselt suurema huviga vaadanud kui, kui enne seda, kui ma aru sain, et et tegu on, tegu on mingisuguse suurema asjaga, kui lihtsalt mingeid koomiksifilmid. See tõepoolest tundub olevat puhtalt Väga tõsistele fännidele tehtud looming sest et mina, kes ma vaatasin väga ebateadlikult ja väga pisteliselt Neid varasemaid filme ja tõesti, ma arvan, et ma olen võib-olla näinud. Kokkuvõttes ma ei tea, kolme filmi nendest 22-st siis minu jaoks näiteks n geimi see esimene pool siis, eks ole, mis, mis nüüd tänavu leidis oma teise poole ja lõpu, et see esimene pool ta juba algas, eks ole, mingi koha pealt, kus siis sellele, sellele omakorda eelnenud lugu, lõpp pes. Ja kinos oli tunda, kuidas juba seal koha ja ka hiljem, kui me arutasime näiteks Anniki lambiga siinsamas populderisside saates Annika lamp, siis life could Klaineid blogi autor temaga koos meil oli võimaluse arutada ka bändluse teemal ja Marveli teemal. Ja siis see, mismoodi sina ja Anniki vestlesite, et kuidas seal üks tegelane ilmus ja, ja, ja mismoodi ta juba seal kuidagi käitus ja mis valikuid ta tegija ja teistegi fännidega mul sarnaseid vestlusi, kus, kus juba mingisugused väiksed repliigid ja mingid väiksed käigud seal sündmustikus olid, et justkuinii kõnekad nendele inimestele. Samas kui Mulle, kes ma ei teadnud seda eellugu ja kellel ja mistõttu mul puudus selline emotsionaalne side või võimul puudus mingisugune varasem puudus teadmine mingist varasemast teekonnast või varasemast varasematest katsumustest, võib-olla mida need tegelased on pidanud kuidagi üle elama siis siis minu jaoks nagu, et nad jäid kuidagi väga õhukesteks, karakterid, karakterid, justkui nad lihtsalt olid mingisugused siuksed peaaegu nagu mingid siuksed, pabernukud kes kuidagi reageerisid väga suurelt erinevatele asjadele, mida keegi seal ütles. Ühesõnaga, mingid vanad tagad olid seal juba nii sügavalt mängus, et, et kui sa ei teadnud, mis see vana lugu oli, siis, siis see kõik tundus kuidagi nagu arusaamatu. Mis on selles mõttes Noh, mul oli nagu kahju, et ma ei saanud pihta, sest vaata vahetevahel, kui tehakse järg mingisugusele filmile, siis järg suudab ka omaette enda eest kuidagi seista, kui niikuinii saab ta ta nagu püsib jalgel ka omaette. Ka selle vaataja jaoks, kes ei tea eelnevat lugu või, või seda mingit tausta näiteks Mission Impossible, mis on selline filmiseeria, mis on mind alati jätnud täiesti külmaks. Aga viimast Mission Impossible lima käisin vaatamas ja mul ei olnud mingit probleemi, et aru saada, mis seal toimub ja ma kujutan ette, et ja ma elasin kaasa ja põnev oli lõbus ja kõik oli nagu jälgitav ja kaasaelatav. Samamoodi ma kujutan ette, James Bondi filmid näiteks on sellised, mis mõnes mõttes ikkagi alustavad nullist, justkui ei ole oluline, et oleksid näinud kõiki James Bondi filme, mis varem on tehtud selleks, et Aru saada järgmisest James Bondi filmist, sest et iga film põhimõtteliselt on omaette tervik. Aga jah, et selle sellesamuse Marveli universumiga on tõesti jah, see kuidagi tekib nagu niisugune tunne, et aa nüüd ma pean nagu tohutult kodutööd hakkama tegema. Et ma nüüd pean hakkama põhimõtteliselt vaatama kui, kui kaua kestavad 22 filmi kokku, et kui nad on mõned seal isegi kolmetunnised, eks ole, see teeb kokku kiire arvutus. Lige ligi 70 tundi, võib-olla või kuskil seal 60 70 tunni vahele jääb siis see materjali maht mis tuleks nagu läbi töötada ja seda kõike selleks, et kuidagi jõuda jõuda ka selle fännide hordiga kuidagi sinna kinno hõiskama või kuidagi, et saada nagu osa sellest, see on naljakas, et jah, et Marveli värk, et sa isegi natuke tekitab siukest pomo efekti või, või nagu meie seda eestindasime hiie hirm ilmajäämise ees. Et, et nüüd, kui sa kirjeldasid seda brüsseli kinokogemust, see, see kõlab hästi lahedalt. See kõlab nagu õhtu, kus ma oleksin tahtnud olla. Ja eriti. Ma võtan seda sinu kogemust või seda elamust tõsiselt, sellepärast et sa oled rääkinud, kuidas sulle üleüldse kinos viibida väga ei meeldigi või vähemalt elu jooksul. Varasemalt pole nii väga meeldinud see klaustrofoobia situatsioon kus sa oled justkui selles nagu kinnises pimedas ruumis, eks ole, mingite võhivõõraste inimeste vahel ja kui tegelikult see ei ole seal kunagi tundunud otseselt mingisugune nauditav olukord, millesse ennast üldse panna. Eks ole. Jah, nii on, et see on endiselt nii. Ega. Täna ei armasta väga kinos käimist, vaat üks üks pool on ka see, et ega tegelikult ma ei ole väga suur filmi kui formaadi fänn. Ja, ja mistõttu ilmselt minul võrreldes, ütleme, inimestega, kes, kes väga sügavalt nagu filmikunsti jälgivad ja seda hindavad, ongi väga ja väga erinev arusaam erinevatest filmidest ja seda, mida ma soovin, et nad mulle pakuksid või mida ma soovin, tööstus teeks ja seetõttu ilmselt on ka ütleme, et minu ja Andrei lähtepunktid on niivõrd erinevad juba selles osas, et seetõttu ka meie arvamused ilmselt väga palju lahku lähevad. Ja, aga vat see on, see on väga huvitav nüanss või huvitav tegur selle arutelu juures kui sa ütled, et filmikunsti üleüldiselt selle väga korda ei lähe või noh, et, et sulle ei meeldi kinos käimise Sulle lihtsalt ei meeldi olla kinos esiteks ja teiseks filmid ei oma nii suurt tähtsust sinu elus üleüldiselt ka. Et selle kõige taustal vaadata, et sa said tänu Marvelile praegu meeletu kinoelamus, on, sa ütlesid, et lausa elu elu parima kinos käimise elamuse, eks ole, mis on tohutu suur saavutus ja tegelikult, eks ole. Et see on äge. Ja samas ikkagi see, et sa ütled, et, et ühtlasi sind filmid nagu et filmi, et sa nii väga filmidel ei ole nii oluline koht sõjaks elus, et pigem kinno minnes, kui sa lähed, siis sa tahad, et sa, sa tahad saada elamusse, tahad, et su meelt lahutatakse, sa tahad, et sul oleks nagu hea olla, põhimõtteliselt on ju, saaksid mingit sihukest, nagu puhkus või vaheldust või mingit siukest kõdi, mingit elevust. Et see lihtsalt meenutab mulle seda olukorda, milles mina olen palju kordi olnud nende aastate jooksul, mil ma olen olnud seotud teatriga. Teatris on natuke sarnased, sellised valud ja vaidlused. Sest et ühel pool ongi siis nii-öelda kvaliteetteater või see avangardteater isegi kohati kus nihutatakse väljendusvõimaluste piire, kus avatakse mingeid teemasid ja mingeid vaatepunkte teemadele, mis ei ole tavapärased harjumuspärased, ühesõnaga seal proovitakse minna kuskile, kuhu teised võib-olla ei julge minna või pole seni osanud minna. Püütakse olla innovaatilised ja püütakse selles mõttes minna riski peale välja ja, ja proovida avastada midagi, mis ei oleks seesama vana tuttav asi, mida me igal pool näeme. Ja see on seda tüüpi teater, mis peab tohutult vingerdama ja jaa, jaa, punnitama, et saada tähelepanu, et saada publikut endale, et saada need saalid, need üksikud korrad, kui, kui neid etendusi mängitakse, saada vähemalt need saalid, noh kui mitte kui mitte täis, eks ole, siis vähemalt pooltäis, et okei, tõstame väga palju on olnud mõnus etendusi, kus lihtsalt saalist tõstetakse pooled toolid välja. Et see publik, kes viitsis kohale tulla, et nad ei tunneks, et nad tulid vaatama mingit mõttetute etendust, kuhu tegelikult keegi väga nagu ei tahagi tulla. Et, et kas sellel publikul oleks ikkagi täissaali tunne ja siis on seal kõrval, eks ole, see, see väga tavapärane, see väga laisk. Sihuke. Igatpidi mitte innovaatiline teater, kus isegi näitlejad ise ei viitsi tegelikult lavale otseselt minna ja ma vaheajal või pärast etendust ütlevad, nagu, et ma lihtsalt lähen ja teen selle asja ära, et mul on täiesti ükskõik, tegelikult isiklikult mul on ükskõik sellest temaatikast sellest loost. Lähen, teen oma töö ära ja, ja head aega põhimõtteliselt kummardan ja head aega, et, et see, see, see nagu ei jää mind saatma või ma ei mõtle selle peale pikemalt pärast. Aga publik, eks ole, tervitab etenduse elamust Obatsioonidega. Etendused on välja müüdud, ühesõnaga saad aru, mis paralleeli ma praegu siin selle pika jutuga kuidagi tuua üritan. Et see paistab olevat nagu sihuke. Selline vägagi jagatud valu eri valdkonna esindajatest kus siis ongi ühel pool need need efektimeistrid ja võiks öelda, et mingisugused siuksed nagu traditsioon, alistid kes lähevad alati kindla peale välja ja kes põhimõtteliselt juba pressiteadet välja saates, et esietendus on tulemas, teavad, et kõik tulevad vaatama seda. Ja siis on need need üksikud julged, kes proovivad nihutada piire, proovivad pakkuda midagi seninägematut inimestele ja, ja, ja inimesed ei viitsi pärast pikka tööpäeva pärast pikka töönädalat minna veel kohale, sinna, saada siis seal teatris veel endale mingisugune äng peale või mingit mingi uus vint oma nagu keerulisele elule peale saad aru, et otsitakse sellist, otsitakse. Leevendust ja sellist nagu rahustavat Bay põhimõtteliselt ja, ja naeru et saaks minna lihtsalt nagu natuke kergema südamega magama, mitte uute muremõtetega. Et kuidas see paralleel praegu üldse nagu kokku kõlab sinu vaatega sellele, mida ma arvan teinud või, või inimestele andnud kas võrdlus pädeb või panen ma siin võssa, tegelikult? Eks see on suuresti seesama tasakaal, millest Andrei eelmine kord rääkis, et noh, et, et kas, kas et alati peaks nagu ruumi kõigile olema kõigele, et, et on, on, on ruumi, nendele tõesti tahavad saada seda, seda lihtsalt meelelahutust ja, ja peab olema ruumi ka nendele, kes, kes tahavad, et nende noh, ütleme siis mõtlemist kuidagi arendatakse, laiendatakse sest sest ka see on midagi, mis on inimestele väga oluline, see on ka ka mulle väga oluline. Ma ma väga naudin ka teistpidi seda olukorda, et kui ma väljun kinost ja tunnen, et vau, et ma polnudki sellele varem niimoodi mõelnud või, või ma ei olnud seda varem niimoodi vaadanud. Et, et ma olen nagu nüüd ka mingi teadmise ja kogemuse võrra võrra rikkam või vähemalt mingisuguse mõtlemismustri võrra rikkam. Teiselt, teisalt on see nagu selline asi, et väga isiklikul tasemel on seda, seda jällegi keeruline niimoodi lahti võtta, sellepärast et kui muusika kontekstis ma saan väga hästi aru sellest, kui kui miski kriibib mind selliste ütleme, muusikatööstus üldiste arengute osas ja, ja ma tunnen, et minule kui kui väga sügavale muusika armastajale ei pakuta Ta piisavalt mingeid asju, millest ma tunnen, et mul jääb puudust, et, et noh, ma nagu tajun seda nii palju teravamalt, näiteks. Mul on üks, üks väga suuri lemmikbänd on paruness kes on, on andnud mitu väga suurepärast plaati veel ja neil on kohe-kohe tulemas uus plaat. Sealt on juba kaks singlit tulnud ja kahjuks need singlid onnid kohutava heliga, need on niin noh, ütleme siis, me oleme siin saates rääkinud sellest paljususe sõjast, eks ole, kus, kus laulud keeratakse nii valjuks ja, ja pakitakse. Et, et neid ei ole enam meeldiv kuulata ja paruness on täpselt niisugune bänd juba, nende eelmine plaat on tegelikult selline, et ma tahaks neid lugusid kuulata, aga ma ei saa, sest see kriibib nii väga mu kõrvu. Ja, ja ausalt öeldes, kui ma saaks sellest lahti, kui keegi võtaks minu ajust selle osa ära, et ma saaks rahulikult päranessi kuulata ja siis ma läksin väga palju õnnelikum, sellepärast ma saaksin nautida jällegi seda, seda muusikat, et noh, mida ma sellega tahan öelda, et et inimesed, kes kes nagu pühenduvad rohkem mingisugusele temaatikale, on kindlasti oluliselt valusamalt, tunnevad neid neid muudatusi nende, nende, nende siis sellises armastuses või nende nende huvis mis, mis, mis võib-olla neile endale tunduvad kuidagi nagu valel suunal olevat. Kas, kas Marvel või Marveli, siis kinouniversum on nüüd selline nii-öelda suur konglomeraat, mis ähvardab hävitada kogu filmitööstust. Mul on nagu raske niimoodi arvata, sellepärast et kui, kui, kui seda nagu päris võtta, siis see on nüüd selline järjekordne sihuke nohikute nohikute pealetung või, või ma ei oskagi muud öelda, sest ega koomiksikangelased on nishivärk täna, nad on saavutanud mingisuguse suure tuntuse. Ja, ja täna on need ütleme, need filmid on kui tekki meie ühiskonnale väga hästi peale läinud või, või pakkunud mingisugust meelelahutust, mida parasjagu vaja on. Aga lõpptulemusena suhteliselt suur nišivärk, kui nüüd hakata vaatama Disnit laiemas pildis ja seda, et nad omavad nüüd põhimõtteliselt kõiki suuri frantsiis, kõiki suuri tegelasi, kõiki suuri tähtsaid asju alates Simpsonitest lõpetades ma ei tea, Miki hiire, Marveli Star Warsi, mille iganesega, eks ole, et noh et see On küll selline koht, kus kindlasti see diskussioon väljub sellest tööstuse või, või, või valdkonna nagu huviliste atmoütleme siis nende orbiidist ja nüüd nüüd see on tõesti nagu niisugune teema, kus kõigil võiksid kõrvad natuke kikki minna, aga ma ei ütleks, et et need, et see Marveli 22 filmi on nüüd mingisugune meeletu suur probleem. Minu meelest on see vastupidi, selline selline äge asi, et selline asi sai üldse filmitööstuses juhtuda, et üldsegi panustati, et see pidi ennast ikkagi niivõrd hästi ära tõestama sedapidi need inimesed pidid seda ikka niivõrd hästi tegema, et üldse jõuaks olukorda, kus mingite koomiksikangelaste põhjal suudeti valmis teha 22 filmi ja ilmselt tehakse veel. Ja noh, muidugi kõikide rahustuseks ma võin öelda, et niiehknaa ess asi, üks hetk vajub ära, et noh, see, see ei ole nagu reaalne, et veel järgmised 10 aastat veel järgmised 22 filmi, see kõik nagu kruvib ennast veel ja aina rohkem edu tagamaks, et inimestel üks hetk saab villand. Aga, aga täna noh, ma ütleks, et see koht siin täna, et hakata nagu muretsema väga sügavalt, et, et see ongi kõik, mis on nüüd täna tänapäeva filmitööstuses halba. Ma ma saaks sellest, ma saan sellest nagu arvamusest aru kontekstis, kus sind tegelikult ei huvita sa lähedki vaatama järjekordset kolme tunni pikkust filmi mis on täis eriefekte ühe dimensiooni, lisi tegelasi ja ja, ja imelikus noh, ütleme seda, seda lugu, mida, mida sa tegelikult sa ei pane sealt väga palju nüansse tähele, sellepärast et tegelikult ka need varasemad filmid sulle väga ei läinud korda ja ja võib-olla see teema üldse nii väga ei lähe sulle korda, sa ei taha nagu sinna seda, seda fantaasia poolt ise nagu väga palju juurde ka mõelda. Ma saan sellest väga hästi aru ja seetõttu Marveli filmide vaatamine, nagu sa ka ise ütlesid, ongi raske, kui see, kui sa ei ole nagu seda seda lukku pidevalt jälginud, et nad on niisuguse huvitava tasakaalu oma filmide juures ka teinud, et seal on eraldiseisvaid filme näiteks black bäntherit või, või kapten Marvel lit võib minna vaatama täiesti ilma väga palju, noh, eelteadmisi omamata selliselt võid minna, vaadata, saada kõigest aru. Aga näiteks filmid nagu, nagu need Venghers, Infinity vorm, millest sa rääkisid praegune veniurs isegi tegelikult mõned kapten Ameerika filmid tegelikult etnist tegelikult aru saada, pead sa ikkagi olema seda nagu üldist pilti mingil määral mingil määral nagu uurinud või tegelikult ideaalis sa oled neid filme varem juba näinud ja tead mis, mis toimub? Üks paralleel veel, mis mul on tekkinud Marveli filme ja, ja sellega seda ümbritsevat fännikultuuri jälgides on paralleel nende meie lapsepõlve märulifilmidega mis olid väga, nad on jällegi hoopis teine žanr, teist tüüpi filmid, teistsugused lood, aga samas mitte ka nii kaugel nüüd sellest, mis me näeme Marveli filmides, sest et põhimõtteliselt Marveli superkangelaslugudes me näeme, kuidas suured ja vägevad superkangelased võitlevad suurte ja vägevate kollidega. Ja nendes meie lapsepõlve märulifilmides me nägime, kuidas suured ja tugevad mehed võitlevad suurte ja tugevate pättidega. Ja, ja seal oli ka aeg-ajalt mingeid siukseid, ulmelisi või fantastilisi elemente, et sees või sellist nagu teadusliku fantastika, et noh, me mäletame sinuga väga selgelt, millised olid Arnold Schwarzeneggeri filmid, kus ta seal me olime harjunud, et igas filmis ta papp pilvelõhkujate akendest alla ja tulistab helikoptereid samal ajal taevast alla ja, ja siis ma ei tea, rebib seal reaktiivlennuki kätega lõhki. Või Chuck Norris või või Silvestristalloun või, või Jean-Claude Van Tamm või, või Dolph Lundgren, eks ole, kõik need Need action, filmi superstaarid, kes kaheksakümnendad seal maailma kino vallutasid ja, ja kelle suhtes me siiamaani tegelikult tunneme teatavat sellist nostalgiat, ma ütleks, et see, see naeruväärsus kogu selle värgi juures on justkui, mitte ununenud, aga see on muutunud, et noh, mis ikka naeruvääristada neid filme, et nad olid nagu omas nišis. Need filmid tegid seda, mida nad pididki tegema ja need ei pretendeerinud millelegi enamale. Need filmid ei teeselnud, et nad on väärtkino või et need on kuidagi mingid ajatud lood mis räägivad, mis avavad meile nüüd päriselt lõpuks inimhinge sügavused. Ei, nad olid selline räpane ja, ja ja lõbus vaheldus argipäevale, need olid filmid, mida vaatasid nii intellektuaalid kui ka ma ei tea, jorsid, kes lihtsalt niimoodi diivanil vedeledes ja õllejuues krooksudes kuidagi niimoodi poole silmaga nagu jälgisid, et kuidas autod ja majad õhku lendasid ja kuidas kangelane musklis musklimägi väljus siis sealt plahvatuse. Mis on sihuke plahvatusele siuksest seenest, mõtlesin, et väljas niimoodi sirge seljaga kaamera poole kõndides, eks ole. Meenub ka lounge'i Ailandi laul, kuul ka Estonia lõketiks, Louis Jens. Mehed järjest kõnnivad plahvatustest välja ja ei vaata tagasi, me paneme selle saate märkmetes popkulturistid, punkt com. Aga ühesõnaga, et see oli ka mingi omamoodi selline nagu omamoodi laine, mis käis kinost üle ja see oli omamoodi nähtus, mis, mis sai kindlasti ma ei ole nüüd läinud tagasi ega uurinud, et kas, kas neid filme ka kritiseeriti, aga noh, ma ei näe varianti, et kuidas, kuidas oleks saanud mitte kritiseerida seda toodangut, eks ole, et ma, ma olen kindel, et nendel filmidel oli tuliseid vastaseid ja teravaid kriitikuid, kes nägid ka ka seda nähtust mingit sorti nagu allakäigu, sümptonia või. Sain hakkama sümptomid. Et, et ja ühesõnaga, ja noh, nüüd siis nagu natukene veel isegi olnd siukest retronostalgiat, kui, kui on tehtud neid uusversioone või siukseid nagu ool, star hool, stars koosseisuga, selliseid nostalgia märuleid, kus siis kõik need musklimäed nüüd vanade meestena jälle koos peksavad kõik segi, eks ole, ja siis juba lähevad kõik inimesed neid vaatama. Okei, ma liialdan kõik inimesed ilmselgelt ei lähe, aga, aga minnakse vaatama juba sellise tundega, et noh, et mis siin halba saab olla, et me teame, et see kõik on räpane ja labane ja banaalne, aga, aga just seda me nautima lähmegi täiesti teadlikult. Et võib-olla Marveli värk võib-olla seda kogu seda saagat tabab mingisugune sarnane saatus kunagi tulevikus, kus inimesed näevadki seda kõike hoopis kuidagi kuidagi nagu armsamana ja süütumana kui praegu, mis sa sellest arvad? Võimalik noh, kui tuua 180.-te 80.-te märulifilmide paralleel sinna juurde, siis siis ei saaks öelda, et märulifilmides pole toimunud päris päris suurt arengut, et noh, ma ütleks ausalt, et ikkagi võrreldes 80.-te märulifilmide tegelastega on, on Marveli filmide tegelased oluliselt, et mitme, mitme dimensionaalsemad nad on oluliselt mitmekesisemad, nad nende lood ka nende filmides käsitletud teemad on oluliselt sügavamad, keerukamad ja põnevamad. Et noh, et, et ei saaks öelda, et see on ikkagi päris siuke samatasemeline suvaline märul. Aga. Oota nüüd, kas sa tahad öelda, et Marveli filmid on sügavamad ja mis sa ütlesid? Mitmed plaanilisemad, keerukamad ning kui näiteks tai harid. Kas sa lähed praegu sellele õhuke, võib-olla võib-olla mitte. Aga näiteks kommando? Okei. Superäge film mulle väga meeldib ka aga ma ei saaks öelda, et komando on väga sügav. No võib-olla see ei tundu selle sügav, sellepärast et sa ei ole veel isa näiteid, võib-olla, aga kui sul oleks tütar, kes on terroristide poolt röövitud ja viidud kuskile troopilise troopilisele saarele see on nii sügav, kui üldse olema peab, on, on see, kui üks oma tütart armastav isa kerkib merest ja tal on käes, ma ei tea, mingisugune, Oluline raketiheitja ja ta lihtsalt laseb kõik õhku kestu tütrele liiga tahtsid teha. Okei, ma võtan oma sõnad. Räägib see, räägib. Sügavast armastusest vanemlikud poolest. Siis räägib sellest, et ära muretse, tütar Ma hoolitsen su eest, ma kaitsen sind. Maailm on halb, aga minuga koos sa kasvad turvaliselt suureks. Ma võtan oma sõnad tagasi, komando on täiesti 10 10-st silm igatahes, vaat. Ma üritasin praegu nagu Vikipeediast otsida, et kas ma leian kuskilt üles, mida arvasid kriitikud siis, kui kui kommendo välja tuli sellest filmist nagu, nagu ka sina küsisid, et kuidas seda siis kritiseeriti tol ajal ja, ja kuidas me nagu täna teistmoodi vaatame, et seda, kuidas me täna vaatame, vaatame tagasi kommendale, seda ma saan siit lugeda, et seda peetakse üheks parimaks näiteks Schwartz neegrifilmist, kus on, kus on väga palju actionit ja ägedaid Vanlainereid ja see on nagu niisugune ideaalne näide. Ühesõnaga seda väga hinnatakse täna. Aga ma arvan, et see nagu kriitikute arvamus, nagu ka täna on neid, kes otsivad sealt midagi, midagi muud, midagi, mida nad ei võiks võib-olla sellisest filmist üldse oodata ja on neid, kes siis vaatavad seda nagu sellesama kontekstiga, nagu sina rääkisid, et see on lihtsalt üks märul, hindame seda nagu võttes seda sellisena, nagu ta on. Aga on kaks inimeste gruppi, kellelt mina ei peaks üldse, kellelt mina ei pea õigeks arvamust küsida, üldiselt need on fännid. Ja need on kriitikud. Noh ütleme mõlemal on kõik ehk siis kõik, kes üldse viitsivad tegelikult sõna võtta tavaliselt erinevate filmide teemal. Pärnus on tegelikult kohutav asi selles suhtes, et see tõesti võtab nagu teatud mõttes kriitilise mõtlemise ära või siis teises äärmuses ta paneb selle meeletu hulga kriitikat juurde, et noh, kui sa loed, kuidas üks tõsimeelne Star Warsi fänn täna nägu kirjutab mõnest asjast, mis talle ei meeldinud siis noh, läheb nii absurdseks kätte kus, et et kellelgil on nagu vale. Vale, ma ei tea, valgusmõõgavärv ja, ja tegelikult ikkagi, kui nüüd minna ajaloos tagasi ja lugeda mingeid seda ei püha püharaamatuid, siis tegelikult oleks seda pidanud lahendama nii ja naa, et noh, et ütleme, fännid võivad minna nagu täiesti kahte lehte ekstreemseks laiali ja noh, kriitikute puhul on see teemad, kuigi nagu sa, nagu sa ka eelmises saates ütlesid, et meil on vaja kuraatoreid, kes, kes üldse nagu aitaks meil välja sõeluda seda mis, mis on, mis on põnev ja, ja mis on huvitav siis lõpptulemus sõna need on inimesed, kes väga sügavalt nagu huvituvad mis iganes asjast, mida nad kritiseerivad või mis teemal nad tihtilugu arvamust avaldavad ja kirjutavad ja mõtlevad ja räägivad. Ja seetõttu seal peab olema nagu oma kriitik või sa pead nagu leidma need inimesed, kelle, kelle arvamustega sinu arvamused tihtilugu ühtivad või kellega sul on sarnane maitse, sellepärast et inimene ei saa otseselt valida, mis tema aju kõdistab. Sa ei saa öelda inimesele, kellele õudsalt meeldib ainult black metal. Kuula midagi muud, sest see on nii palju parem. No inimesele lihtsalt nagu klikib ajus midagi ära mingi asjaga, mis talle meeldib ja, ja see see meeldibki talle. Lihtsalt nii on ja siis sa võid seda vaadata, kas sa tahad liikuda natukene ütleme väljapoole või arendada ennast või, või sa jäädki selle juurde, mis aju klikib. Selle kohta on tuntud ütlus, maitse üle ei vaielda. Kas see on see, millest sa tahtsid, millele sa tahtsid osutada? Enam-vähem, või ütleme aga, aga noh, lõpptulemus on see, et, Et kui mingi asi sind huvitab Käia, vaata filmi või kuula muusikat ja, ja ära tunne ennast selle pärast pahasti või ütleme, ma tahaks jõuda. Saateaeg hakkab varsti püks otse otsa saama, aga aga, aga mulle üldse ei läinud peale ega see lapsepõlve pikendamise teema. Ma ei usu, et see on kuidagi väga hästi seotud Marveli filmide või videomängudega või et see oleks üldse ühiskonnas ääretult negatiivne või ühiskonna produktsiooni või ühiskonna nagu sellist tootlikkust langetav tendents. See on tendents, millest ma tahaks pikemalt mõelda, seda ma ütlen küll. Sest et minus on nii skeptikud kui ka optimisti selle temaatika juures ja on olukordi, kus ma tõepoolest arvan end nägevat väga selgelt selliseid infantiliseerumise või, või lapse kuidagi nagu täiskasvanu likkuse nagu edasi kamise või ärajätmise ilminguid. Ja siis on momente, kus ma näen, et see on lihtsalt nii-öelda ajastu vaim või, või, või see on lihtsalt see muutus, mis on mingi inin tüübis võib-olla aset leidnud, mis ei ole tingimata mis ei ole tingimata negatiivne. Sest et seal on veel nii palju nüansse juures, mida tuleks arvesse võtta enne, kui otsustada, kas omab kahjulik mõjuga muule ümbritsevale või on tegu tõepoolest sellise nii-öelda kosmeetilise muutusega või kosmeetilise veaga, kui, kui on vaja niimoodi väljenduda. Ühesõnaga, see on mingi teema, mis väärib uurimist, aga praegu ei ole veel õige hetk seda lahata. Aga nii või teisiti, Mulle tundub, et Marvel on üks hea jällegi sümptom või, või näidisjuhtum mille, millest tõukuda ükskõik siis kas sinna taunivamas käsitluse või siis just sellisesse rahustava masse lepitavamas soosiva masse käsitlusse. Vot sinna ma tahtsingi jõuda, et ma ei usu, et on, ma ei Marvel ega, ega arvutimängud on, on osa sellest, sellest, millest sa räägid. Esiteks ma ei, vot vot see uurimuse pool ongi siin väga huvitav, ma tegelikult. Ma peaks natukene otsima, et kas selle põhjal on täna teadustöid tehtud, sellepärast? Ma ei ole üldse kindel, ma ei tunneta seda kuidagi ühiskonnas. Et see oleks üldse täna probleem, et me oleksime SÕNA lapsikumad, kui me oleme ajalooliselt varem olnud, minu arust inimesed on kogu aeg lapsikud olnud. Kui, kui vaadata seda räigelt lapsikut huumorit, mida on tehtud juba sajandeid, siis, siis ma ei ütleks, et tänane ma ei tea, et see haamer pähe on asendunud toorim, Jürniiriga on, on kuidagi nagu kuidagi erinev sellest, mis, mis on ajalooliselt toimunud, ma, ma ei näe seda. Võib-olla ma, ma ei ole selles teemas piisavalt pädev seda hindama, vaata mis, mis on tõenäoliselt väga tõsi. Aga ma ei näe seda samamoodi, kui ma vaatan neid inimesi, kes on väga suured mängurid, ütleme siis videomängu teemal või väga suured koomiksifilmi austajad, siis vähemalt oma sõpruskonnas näen ma neid kui väga edu. Edumeelseid ja sügavamõttelisi inimesi, kes tegelikult otsivad elus väga palju erinevaid käsitlusi, otsivad elus väga palju sügavust, mõtlevad väga keerulistel teemadel, kirjutavad, räägivad väga keerulistel teemadel ja, ja pääseda nagu mitte kuskilt otsast olemas probleem, et keegi läheb koju õhtul ja vaatab kaks tundi Youtube'ist, kuidas keegi mängib arvutimängu, mängib ise kaks tundi õhtul arvutimängu või läheb hoopis kinno riietada ennast ülest hooriks ja, või, või Ironman'iks ja vaatan mingit filmi, ma ei näe neid seoseid ja ma ei näe seda probleemi nagu absoluutselt mitte kuskilt. Neid seoseid tulekski hakata otsima selliselt väga, üldiselt väga-väga kõrgelt, linnulennult vaatavalt ülevaatlikult positsioonilt ja tõepoolest, me oleme praegu oma jutuga väga konkreetses nišis omadega omamata ettekujutust, et mis on siis need suuremad, need laiemad muud ootused ühiskonnas, inimeste käitumises. Ma ei tea sellest, mismoodi inimsuhted kuidagi toimivad või ei toimi, me me ei näe seda üldplaani praegu ja, ja seetõttu on tõesti võimatu anda praegu hinnangut, et kuivõrd palju siis väidetav infantiliseerumine mõjutab päriselt ma tea inimkonna inimese kui, kui liigi siis arengut või, või taandarengut, aga see on kindlasti teema, mida tahaks lähemalt uurida. Ja ma ei tea siis juba, kas me nüüd ruttu-ruttu lähme raamatukogudesse, sina otsid välja mingeid teadvusteid. Ma oma aruga kamin, kuudwitzi ja Amazoni ja, ja ma ei tea tugiportaalid läbi, et otsida, kes, kes on seda teemat uurinud ja siis me teeme kodutööd ja tuleme tagasi või kui me jätame asjalised sinnapaika ja, ja naudime seda, mis meeldib. Ma tahaks, et mul oleks pädevust, et seda teemat nagu sügavamalt uurida. Tihtilugu ma olen ise ka täheldanud, et, et kui sa oled nagu valdkonna väline, siis hakata pihta mingi tõsise uurimustööga, et võtta ette näiteks mingisuguseid teadusartikleid, juba ainuüksi nende õigete allikate leidmine ja õigete tööde leidmine, õigete märksõnade leidmine, et üldse otsima hakata, on tihtilugu keeruline, aga aga ma, ma kindlasti nagu püüan lugeda selle kohta, see on, see on teema, mida tahaks arutada või ütleme, rääkida sügavamalt ja kui, kui meie kuulajate sees on keegi, kes on kas ise seda teemat uurinud või väga palju selle kohta lugenud ütleme just nagu sellisest teaduslikust ja ütleme, kaugemast faasist, kui lihtsalt see, et, et ma käin ise kinos, vaatan neid filme, tunnen, et ma olen ikkagi normaalne inimene. Et siis siis kindlasti võib meile kirjutada ja, ja, ja pakkuda välja mingeid mõtteid või tulla ise siia rääkima sellest meiega, sest see oleks ka ääretult ääretult põnev. Sest ma ei pretendeeri üldse, et minu arvamus siinkohal oleks kuidagi õigem, aga aga mul on tunne, et on, on nii lihtne, võta see nagu selline kõrgema hobuse teekond ja öelda, et jah, et ühiskond ongi jama ja ja, ja tänapäeval on, on noored on lumehelbekesed ja ei taha üldse tööd teha ja tahavad ainult ainult lulli lüüa ja teha nagu nalja. Reaalselt ei näe seda. Hea kuulaja, kas sa oled märganud infantiliseerumise ilminguid ühiskonnas, oma perekonnas, oma sõpruskonnas, oma koolis, oma töökohas? Kui jah, siis kirjuta meile popkulturistid ät Gmail punkt com. Ja me mõtleme selle peale koos sinuga või kui sa oled isegi inimene, kes teadlasena seda kõike uurib, siis anna endast märku. Popkulturistid Gmail punkt com ja võib-olla kutsume sind saatessegi, aga sellega me täna lõpetame. Aitäh, Ivo. Meie saadet jääb lõpetama. Üks veider artistide kooslus. Jah, ma avastasin selle enda jaoks kuidagi ääretult hilja, arvestades juba, et nende nagu singleid on siin viimasel aastal kasutatud mitmetes suurtes reklaamikampaaniates. Aga olles, olles tegelikult täitsa suur artisti siia fänn, olen ma üllatunud, et ma ei pannud seda absoluutselt mitte kuidagi tähele. Läbiment läbrint siia, Glo on koos pannud kokku sellised plaadi nagu nagu LSD või, või kuidagi, kas siis artistinimi või albumini? Polegi päris oluline. Ma arvan, et selle diskussiooni lõppu, kus me rääkisime sellest, kuidas, kuidas tuleb kas suureks kasvada või lapseks jääda, tasub, tasub küll panna mängima. LUGU häbeniken vait, et on veel aega, võib veel tunda ennast hästi nautida seda, mida sa naudid, täiesti ilma valehäbita. Minu jaoks on see täna ansambel LSD ja lugu, häbeniken võit.