Tervist raadiokuulaja olevalt privaldo kõneleja tsipake võrokesi tegemisest. Põlva maakonna kõige korgenba kultuuripreemia kultuuripärli sai minema aastaga tegemisi-ist lõõtsamees ja pillimeistri Tartes. Heino Lääne tunne lõõtsameistril suure advustamise pääle hom ja mansse plaanitalsi osastaga Sooma tartlase Heino. Minu tunne, et asi on nüüd hästi tõttu ja edaspidi on mul teisi mutid vill, millega ma veel hakka tegelema, põhiliselt iksele lõõtspilli ehitamisega arendamise suunanud rahvas tahab seda lõõtsapilli millegipärast ja see on uskumatult populaarne, palju seal õpilasi on, mänkopilasi täiskasvanut on mul väga palju kuskil 50 ringis, kolinat see veel, kellega ma tegele, siis on lõõtspilliehitamise kursuse Võrun käitmetena aasta juba see kursus ja Viljandil nüüd jaanuarikuu nakas, neljas hooaeg, huvi oli sinna kursusele pääsemiseks veel väga suur, et üte koha peale tahtsin katsinemist, noh 40 umbes tahtjad olla, katsekümmend võtsime noh kui palju. Ta ei kujuta Teppo tüüpi pilli valmis tegemiseks või aasta läheb ära küll maa abita ka mõnda järgiks ja küll me jõuame kõik lõpule, ei ole midagi katki, aga kui palju seal hinderletite pillimeisterdamise sai ka ettevõtet ja otsast pihta? Minul on nüüd teistmoodi asi veidikene, mul on nüüd Savimis mul oma poi küll neid Austraaliast ja ta hakkas nüüd seal lõõtsapilli ehitamisega tegelema kõvasti ja juba 10 vahel õõtsa Märdenno ja muid asju järjest näita neid töövõtteid ja, ja mis vaja, detam ja anda oma teadmise ja oskuse nooremale põlvkonnale õdesid pais etele, mille pärast pimedale Austraaliast ärk siia Savernale ja hakkas lõõtspilli tegema. No mis tal ütelda, et mul on vaja, milleta tull. Põlva tahteta säänest koduloomuuseumi konna, olles siis ka väga palju lõõtsa asju, sa kimmel, et nii, et vähemalt selle Jah, ma juba ammu hakkasin kõnelema, põlv võis olla läänegi muuseumi taoline, kus panna neid erilisi pille, detaile ja rahvakandle ka mõttemalle juba kogunud mõningaid ja erilisi ja mul on nii palju pilte korjetonit vanadest mängites, pane Snow pildi kõik sinna üles ja nii mõnigi lõdvestad oma sugulase vaid tutva. Võrumaa keskraamatukogu veebruarikuu lõpuni Kaia kolme suure Võromaa sõnameistri Otsoni, Jaigi ja Kolgagi varane Akist nähti spanti välja selle tina haava oma kiramii silbid olid sünniaastaga tääda Adsoni Arturiga 130, Jaiki Johanil 120 ja Kolga Raimandil 95, mille võisid Aadneutist kaebamine, seletas raamatukogu teenindusosakonna juhataja Küti Tuuli. Tolle pärast võisidki Kaia, et meil suurem osa naid raamatuid oma üldse seal Välis-Eesti fondi noid lugeja ei näe ega päin säälomsansi pannu raamatit, näiteks Arturaad, soni, enge, balangu ja teisigi, vannu viil ja noid ka, mis on väljaantu siis, kui Eesti oli Nõukogude võimu all väljamaal välja antraamatuid ja neid meil riiuline ei ole, et saad saata siis Kaia, mille poolest telehindele tunnelites meeldis nomindluski tolle pärast, et ega inimesega ei Kiie ju kirjaniku kohta näiteks saatsoni Artur daam, olnu luulet omandanud kirjanik komando teatrikriitik on olnud tõlkija daam, tõlk, Novinne ja saksa keelest. No ma ei usu, et kõik Inemise toda Tiidva samamuudu Raimond Kolk ja Juhan Jaik võib-olla Inemise tyydwetta müts platsi kirjanik, aga tegelikult on ju teisigi huvitavaid raamatuid tal Võrumaast ja juba tolle pärast, et näed, mis on välja ant. Hinne Kolga Raimondi sünniaastaga Taive katsendal veebruaril tule Võrumaa keskraamatukogukondi mälestis päiv mindlas seal kõneldas, seletas raamatukogu Directriculjusse. Hinga. Mälestuspäeva korraldamine tänutähes kirjanikule tema raamatukogu on siin Võru raamatu kogun ja tookord on, siis plaanin nii muutu. Aili poeglis kõneles kirjanikul lapsepõlvest ja kooliaastatest, Tiia Allas tutvustas kõnelas luulekogu peo pääl elu õppe ja sisse raamatukogutöötaja Merle pildis on kokku pandud Raimond Kolga bibliograafia teine meie tüüta, Aili järv tutvustas, siis tuli mulda, andmebaasi Tigarsest tulimuld ja vanade väliseesti ajakirja oma, nüüd pantu arvuti digitaliseeritud ja siis Aili tutvustas ja näitas, mis luuletusi seal Raimond Kolga alt on ilmunud ja meie kolmas raamatukogutöötaja Anuga saab luge vahepeale. Siis Raimond Kolga luule ja päeva lõpetas mari kalkuni kontsert ja tuvi tee. Saime tollest, et raamatukogul on ilma naba lugemistare Kunna kuur ja näeb väga hästi esiti vääduda laulu. Ütsik täht. Ja ongi see, oskas kõik saate saatuse kokku. Harju Ülle lugi, Valtri Valdo, järgmine võrokeelne saade tulejal nädali pärast tuleva neljapäeva kell pool seitse õdagu.