Tervist raadiokuulaja oleval pri Valdo ja kõnele tsipake võrokesi tegemist Antsla kandi loodusesõbra oma, murran selle, et riigimetsa majandamise keskus RMK tahtmahharaco suure jao mõtsast kasu söökla Antsla Liina külje all rahvas kutsub uut kasu metsas säält Juuska läbi tervise Inemise jalutama ja suusatama. Kolilatse opole õudust tundma. RMK kutsub häält vabariigi aastaga Taiwa rahva kokku mõtsa Ragamise plaani lähtuvalt tutvust teete Antsla kooli latsi mõõtsad sõõri Vidaja Joab Janek kõneles midagi imekasu metsa ragumisest, arvas. Ega ta õige plaan just ei ole, aga ega nad vist ei taga, aga loodame, eks ju, koosolekul paistvas katega kuuendal kohal emale kutsuma sinna oma mõttekaaslasi, too mõttes on hästi liigirikkas loomake, seal süümen üks mingi varjualune, neil on tsirka palju taimekooslus on seal nagu kohalik bioloogiaõpetaja ütel, et üks vääga suur puu oma IZ 120 aastase kahjum Kunu maha võeti söandiks varju nii loomile kui enemistele, mida sa latsile näitad seal, mõtlesin, et meil on selline põnev ring nagu mõtsa ringi ja meil on seal sääne rajakaamera, viime sinna ja siis iga nätel käime sinna kohale kalmimis sinna pildi peale jäänud on igasuguse Ellajaid seal eelmine aasta kevadel isegi põder kuigi ümberringi. Ja ega ta massiivi eriti ei ole, aga ix põneva, miks Kaija eelmine nädal rebasele nakas juuksuvaid siis seal mängu seal Latzilomics põnne seal käia ja noh, eks endale. Et loodushariduse mõte on vääga väärt kodust. No üks paar aastat tagasi banzemi sildi puude ümber, mis tan kasus. Nüüd siis võetezer. Aga kui satud jutu RMK-le kõnelit, mida sealt vastu üteldi Ma nii täpselt villis kõnele nendega ma lihtsalt küsida, et mis plaani neil omava ja eks me nüüd koosolekul täpsemalt kõneleme, aga too RMK, mis arvas, et sama ohtlik ta mõttes, et või enemisele puu pähe sadada. Tomsene vääga, imelik jutt, tubelejas osanud midagi kosta. Väiku Nurvaste külakese, ent edasi oma ütsendat, aastaka küla kinno, kumeenegi vahtsene, Eesti paigad, väljamaa film välja, tule siis jõudu võtva Kaur vastele, kuis Urvaste külakinokelme läts ja mida vahtset seal enne vabariigi aastaga päile nätessaa kõneles kino Bernane hüpruse virve. Käime lets, teeks haigubite järjest kõvemat tuuri võtta üles, eks see viimane aasta, kus oli Eesti 100, on nii palju häid filme, et tollis kolm-neli korda kuu juba näidata ainsa filmi rahvale kõge hinnang, meeldusi kõge rohkem varvuliselt vast toll 1000 ütles seda 44 tuubutud kõiki hingeliselt ja tuli kaema minema aastane katseteistkümnenda aasta kokkuvõte närdesse, et üle 30 kõrrani oleme filmi näidena ja kuna nii suvel peani vahetatud, siis tuleb välja, et vähemasti kolm või neli kõrbekuul on filmi näidata, et umbes päris hea tulemus, sest ümberringi ju Maiu ja rahvast ei, oledki tuleva Antslast tuleva Sulbist olevast Sõmerpalust igalt poolt tuleva rahvas kinno. Teil ei ole päris tavaline kino, et rahwassost peletis tooli peale ja kui film läbi sai, siis mites lihtsalt minema, kus teil on õnnestunud kinos antsest lämmast? No ta on meil nagu Küle kino ehk Kodogina meilsa iga kördiidia kohvi. Ta midagi väikest präänikut kõrvale haugeta, neil on väga palju olnud šansid päris nagu välja kuulutatud kohvikino kos omava režissööri tulnud külla või osa näitlejad nagu viimane kirjutasin pääsukese filmi, hobuse naine oli kinon, kes kõnel, kuis läts ja kui Soll ja siis on niiviisi film läbi, sa siis istutas vilja etes Sa ütled, et režissööri omaka esikohal on sul mõni tore kohtumine meelel neid olnu ja režissööri poole pealt ekveegolm kullar, viimne tuli aafrika filmiga jaanis valk Ahto ümbrema armale reisiga ja Jaan Tootsen, Vello Salo ka need on väga toredad ja väga hingekosutav, tavanäitamise on ja palju haigum saamas, Sispirani juttu ajada ja siiamaani veel suhelda nii kuma enemistega, mida see esimene režissööri käest oled küsinud, mõistakid males, küsin mul hing, laulse seened, ma sõidud, näete, kunagi ma mäletan, ta lapsepõlve kõneldi, toll, oleman, Ahto Jesaine lai, aga Peranal ka ja nüüd, kui ta kodaki filmi ja värvi ja kõik see oli suur kingitus seal tõeline sünnipäeva kingitus. Varsti on tulemas Eesti vabariigi sünnipäev, 100 üts, tuul puhul on teil plaanin midagi vägevamat. No ütleme siis tõde ja õigust peaaegu et esilinastused ja noh, järgmisel päeval 22. ja siis on meil kilo külastajatele kah nii-öelda kingitus meile oma vahtse toolid, mis oma korgem tagumistele rea saavad. Parem pin, näete ja esimese madala batooli hammaka ära restaureeritud pehmendas ja siis muidugi traditsiooniliselt ikka kohvi ja kooki, sünnipäevi, vabariigil. Ongis jaoskonnas kõik saate saatuse kokku. Harju Ülle lugi, Valtri Valdo järgmine võrokeelne saade tulejal nädali pärast tuleva neljapäeva kell pool seitse.