Evald Tordik, kuidas teil seljaga on, minul igatahes pärast kartulivõtmist on küll haigus sees, nüüd ega sirgeks ajada ei saa. See tõbi mind ei ole veel puutunud, sest ega ta vist mulle enam liiga ei teegi, sest terve suvi seal maal rahmeldatud ja nii et kuidas ütelda, väike krunt on all, nii et. Kui suur on tell saak olnud selle väikese kartulimaa peal siin Võrtsjärve ääres? Noh oma talvekartuli saab ikka ära, jah, vahest saab mõnele hädalisele ka veel anda. Teevalt Tordik on väikest viisi potipõllumees. No nüüd on rohkem kui potipõllumees. Kui seda maa kohta ei olnud, siis olin potipõllumees. Sa võisid sibulat kasvatada, linnas akna peal, Pattis, aga nüüd on ikka maalapp olemas. Istuta, mida tahad. Nii ja siin on head metsad ligidal jahiloomi palju. Jah loomi on ainult. Ole mees ja võta kinni. Aga evalt tordikuga ei tulnud Me juttu rääkima selleks, et rääkida tema kartulivõtmisest ega ka jahil käimisest. Ka sellest tuleb juttu täna, aga sellepärast, et Evald Tordik on nüüd jõudnud täismeheikka, 50 on turjal, on raske koorem või kerge koorem. Ei saa aru, midagi oma arvates ei taha nagu uskuda, et 50 on sest mõni mõnikord nii naljakas, kui see ka ei ole, tunned ennast nagu poisike. Mis pärast siis no ei usu, et 50. Midagi ei ole teha, paberid ja kirjad näitavad, see on, selle vastu ei saa. Või kui mõelda selle peale, mida tehtud on, üht-teist on tehtud, sest Evald Tordik, kust räägime just sellepärast, et ta on Vanemuise mees Kuidas sai teist näitleja, laulja? Noh, see on pikk ja võib-olla igav jutt. See hakkas juba kaugest kaugest noorusest peale kui võtta, kui näitlejad. Sest algkoolist peale juba ei läinud ühtegi kooli pidurile ainult mööda, kus mind näitemängus sees ei olnud. Ja noh, säält võib-olla juba jäi see pisik verre. Kes seda teab? Aga kui laulja, nii palju kui mina mäletan, olen ma alati laulnud lapsest saadik. Meid oli neli last. Üks vahepeal suri ära, isa, ema mõlemad laulsid ja siis tihtipeale, kui isal-emal oli hõlpu veel õhtuti löödi poisid lihtsalt kokku ja siis harjutati mitme ühele peale laulmist. Ja teine asi oli see, et mina seitsmeaastaselt läksin pandi mind Karja ja Lõuna-Eestis, seal olid suured metsad kus avarus nii-ütelda otsapidi käes ja seal muud ei olnud teha muud, kui laulsid hommikust õhtuni. Ja võtsid nii, kuidas hääl andis. Ja eks ta võib-olla seal välja areneski. Ja hääl annab küllalt madalale. Nojah, vaat seda ei tea nüüd, kust see viga külge on tulnud, aga mäletan veel poisike olin ja kui siis isa laulis ja siis madalaid noote võtsin nagu külma, proovisin aga järgi saanud võtta. Ja võib-olla see häält sai see tõuke või ei tea. Lõu naistega, kust kandi poiss muidu seda on isegi raske ütelda, kust kandi. Kui Ma ütlen Lõuna-Eesti, siis see tõsises mõttes ongi Lõuna-Eesti. Sest kui vana administratiivse jaotuse järgi Saru vallas olen sündinud, elanud, olen Mõniste vallas Varstu vallas sooru vallas, hiljem Lepistuvald Vana-Antsla vallas Kaagjärves, Karulas, nii et palju seal enam puudujääk ongi kõik Lõuna-Eesti. Aga kuidas siis sealt Lõuna-Eestist nüüd teatrimaile tulek oli? See oli pärast seda arukamad, kuulsid, kui ma laulsin, soovitasid ikka, et ma pean edasi, tema, ma ei pööranud sellele küll tähelepanu. Aga siis, 45. aastal ilmus lehes kuulutus, et Tallinnas avatakse teatriinstituuti ja sinna võetakse vastu. Ja tookord ma käisin Valgas tööstuskoolis raudteekool, nagu teda nimetati ja ja ei saanud muidu kuidagi Tallinnasse, aga siis olid Valga kohalikud suusavõistlused ja seal sain mingisuguse parema koha ja siis saad Tallinnasse. Vabariiklikele võistlustele saadeti. Ja seal vahepeal siis tegime, kolme poisiga tegime siis need sisseastumiseksamid tegime ka ära ja ja võeti vastu ja, ja siis ei olnudki muud midagi kui Tallinnasse ja nii ma siis seal olin, kuni 58. aastani. Kuidas Tartusse tulek oli? Minud Vanemuine köitis juba pikemat aega. Muidugi pärast konservatooriumi lõpetamist oleks saanud ju ka Estoniasse jääda, aga millegipärast kui enne lõpetamist, kui jaotamine või ära oli, siis küsiti kuu. Vanemuises oligi kõik. Kui hõlmad vöö vahele vanemus. Niisiis sai jälle Lõuna-Eesti. Jah, nii nii Lõuna-Eesti kui need Tartu on minu arvates Tartu peaks olema keskeesti. Kui palju neid asju on tehtud Vanemuises? Eks neid vast üks 50 ringis olev küll. Millest võiks rääkida nii kõva häälega, mida Tordik ise arvab? Siis kõige esimene ooper konservatooriumi päevil programmis oli ette nähtud ooperiklass. Seal sai Carmenis tsooni igat tehtud ja Eugen Kapi tasu leekides mehist. Sellega käisime isegi Moskvas konstitegaadil. Kuusk oli siin antud on peale, et Tartus on niuke paikne koht, aga mujal. Leningrad Moskva. Isegi Armeenias olengi ainult Usbekis Moldaavias. Isegi demokraatlikul Saksamaal sai ära käidud. Ja aga millel on Evalturdlikule hea laulutuju. Raul isu. Pärast seda on raske ütelda. Teinekord on tõesti niisugune tuju, et seda ei saa teisiti väljendada, kui pead laulma. Selgelt iseenesest nagu nokk läheb lahti. Mitu aastat päris jahimees on saanud olla. Ma olin juba kuidas ütelda. 46. või seitsmendal aastal olin juba Evald Tordik on see mees, kes lõigi Vanemuise teatris Jahimeeste sektsiooni onni. Jah, see pat lasub pindu hingel, sest kui patt, sellepärast, et eks igal mehel on kodus perekond ja, ja perekond, tahaks näha, et pereisa oleks kani vabadel hetkedel rohkem perekonna juures. Kui see jahikirg kisub inimese metsa siis on õigus perekonnal pahandada minu peale, et mina rikkusin need pereisad ära. Ja aga midagi ei ole teha, kui jahikirg on olemas siis on ikka mees metsas ja piss kaasas. Ja aga teisest küljest, mina olen maal sündinud, maal kasvanud ja mina hindan väga loodust piltlikult öelda. Üks päev maal metsas looduses olla, see võrdub puhkusega nädal aega linnas. Osad teatris aga on ju eraldi kontserte ka veel olnud. Soolokontserte olen ma teinud ainult kaks tükki. Ja no kui lugeda need suurvormid ka vaata arvesse, no siis tuleb ikka rohkem küll Mozarti reekviem-missa Solemmis, Sviridovi tsikkel, ka jazzliidu tsükkel, vaat see on väga meelepärane muusika ja hingelähedane ja ja teiseks varem oli se Sviridovi tsükkel oli tõlgitud Eesti keelde see tõlge mulle ei meeldinud ja ma palusin Süvalepa teha. Uue tõlkija vad. Süvalepatõlge on väga, väga asjalik ja, ja meeldib mulle ja see kokku, kõik on nii, et seda tsüklit võiks laulda ükskõik kui kaua. Pikka aega on oldud nüüd näitleja, laulja, kas on sellist osa ka, mida nüüd tahaks uuesti teha veel kord läbi proovida? Ja ilmtingimata enne pensionile minekut tahaks veel kord teha targamaski näkineidu. Mispärast siis nüüd mu uuesti. Sest kui ma Vanemuises tulin, siis kuidagiviisi sai tehtud see tol ajal kadunud Enra elas ja tema pidi Möldrit tegema. Aga siis pandi mind tema kõrvale tegema ka ja ma andsin rumala peaga nõusolekuga. Ja sest ma väga kartsin seda. Aga siis ennukene jäi haigeks ja jäigi see kõik minu kukile. Aga siis oli juba hilja ütelda, midagi teha ja ja aga siis ta hakkas mulle nii hirmsasti meeldima. Sellepärast tahaks teda veel kord nüüd nii kogemusi juba rohkem ja ja. Ja omalt poolt tahaks soovida jõudu ja jaksu ja madalat häält. Oice.