Saaremaa mees sealtmaalt on meie kultuurilugu ennemgi täiendust saanud. Meenutagem Peeter süda. Hendrik Krumm, Heli Lääts, rääkimata kirjarahvast, Olev Sau, on sarves 10. augustil 1929. aastal ilmale tulnud ent hiljem siiski mandrimeheks hakanud. Vändra keskkool oli õpingu alustuseks ja muusikaline mõjustaja seal. Mihkel Lüdig. 1950. aastal astuski Olev Sau Tallinna muusikakooli lauluklassi. 1951. aastal astub riikliku akadeemilise meeskoori lauljaks. Ja eks seegi mõjustab hilisemalt koorilaululoomingut ning eeskätt edasiõppimishuvi. 1954. aastal sai muusikakool läbi. Laulu kõrval oli tutvust tehtud ka koorijuhtimisega Harri Ilja käe all. 1955. aasta sügisel on Olev Sau juba konservatooriumi dirigeerimise klassi üliõpilane professor Jüri variste juures. Dirigendina lõpetab ta 1960. aastal. Helilooming, mis seni juhuslikuna heliloojate liidu kursustele toetus saab uut hoogu õpingute ajal konservatooriumis kuhu Olev Sau 1962. aastal uuesti astub. Kompositsiooni õppima. Eriala õpetajaks saab professor Heino Eller. Siit saadud professionaalne kompositsiooni haridus suunab seni põhiliselt kooriloominguga tegelenud helilooja instrumentaalmuusika viljelemisele. Töötanud mõnda aega Tallinna muusikakoolis, jätkub Olev Sau pedagoogide Tallinna riiklikus konservatooriumis, kus ta vanemõpetajana teoreetilisi aineid analüüsi ja Polifooniat õpetab. Seni tehtust küllap paremini oskab rääkida helilooja ise. Niisiis esimesed teed. Esimesed tööd on nagu ikka, esimesed tööd, oma nägu veel ei ole klassikalise muusika mõju seejuures Eesti klassikalise muusika Miina härma läbi löönud koorilaulud. Neid sai lauldud. Ja siit tuligi see armastus koorimuusika vastu. Teisest küljest jälle ühtegi instrumenti ei ole endal olnud. Ja seetõttu instrumentaallooming on alati jäänud nii teisele plaanile. Ja esimesed laulud olid. Lastekoorile kirjutatud kaks Kalamees lauldi omal ajal võrdlemisi palju. Kirjutasin sellega ramm kvartetile. Ja nii ta levis siis kvarteti muusikuna. Siis oli veel meeskoorilaule ja segakoorilaule on huvitav just see. Hiljem. Minu loomingus on segakoorilaulud ja meeskoorilaulud taandunud naiskoorilaulude ees kuid alguses oli pilt vastupidine. No ja laulsid ju ise meeskooris, aga segakoorilauludest varasemast perioodist vist on rohkem lauldud jälle kevadprofessor Elleri juures õpingute ajal. Ilmselt siis instrumentaalmuusika tuli ka päevakorda. Jah pean ütlema, et esimene poolaasta Ja ma ei saanud nii-ütelda jalgu alla tervelt neli kuud. Olin juba lootust kaotamas, et need niikuinii minust instrumentaallooming kirjutajaid ei saa. Aga teisel poolaastal siis nagu järsku läks nii-ütelda, käsi lahti ja ja tegin siis selle töö poole aastaga ära, mis malet pidanud terve aastaga tegema? Samal ajal kirjutasid koorilaulu edasi. Jah, kirjutasin edasi, kuid neid õpetaja kunagi ei vaadanud. Ta ütles selle kohta nii, et koorilaulu olete palju rohkem kirjutanud ka mina? Teatavastan Elleral minu teada kolm, neli koorilaul, ainult üks nendest suurepärane merel. Kooriloomingut on tõesti üsna palju lauldud ja ka selle loomingu kõrgperiood, kuhu see siis langeb ka sellesse ajajärku, õpinguda järgu. See kuskile langeb sinna 60.-te aastate keskele, umbes nii. See on kirjutatud, neil on paremad koorilaulud. No jäi rohkem lauldud, on viht naiskoorilaule. Kassari õhtud esimene õhtutsükkel siis püha ära pildi. Sest viimane möödunud aastal siis kaks vihikut prelüüdi fugaselt klaverile. Viimane viik sel aastal. Siis klaversonatiine sõnatiin klaverile ja tuubale, laste vihik klaverile ja teise vähemalt palu. Nendes instrumentaalteostes hakkab silma huvi polüfoonilise käsitluse vastu. Polüfoonilise muusika on mulle alati meeldinud ja küllap selle tõttu ka Bachi muusika võib-olla kõige rohkem. Senisest instrumentaalloomingust, mida sa tõstaksid esile? Keelpillikvartett puupuhkpillikvintett. Prelüüd ja fuuga esimesest vihikust. Puupillide kvintett seal mitmeosaline teos, neljaosaline ja seal on üks osa, mis kannab pealkirja. Naised omavahel. On see rahvaviisile tuginev Jah, see on rahvaviisile selle rahvaviisi, ma sain oma kolleegi olev roometi käest mees koorilt, tema esitas roopillil nimelt just sama pealkirjaga lugu, naised omavahel. Nüüd oli juttu instrumentaalmuusikast, aga vokaalmuusika osa viimasel ajal. Vokaalmuusika osa on viimasel ajal piirdunud rohkem soololauludega naetaks kolm soololaulu, mis moodustavad oma aeda tsükli galerii Kalju Kanguri tekstidele. Viimasel ajal kirjutasin kaks uut soololaulu. Esimesed soololaulud elus naishäälele. Siiamaalane on piirdunud ikka passiga paritoniga. Viimane valminud ja sisse mängitud teos on. Kolmas keelpillikvartett On seal ka pole foonilist osa. Siin on teine osa, on polüfoonilise variatsioonid kaasaegses töötluses. Kasutatud on vana tuntud Saaremaateemalist laulu. Ma vaatasin paadist Kiikliga. Ja viimane, traditsiooniline küsimus, mis siis teoksil kavas on? Mul on pooleli üks avamäng sümfooniaorkestrile siis kontsertiino kahele klaverile aga siis on palju häid tekste kogunud, mis nõuavad suurvormi. Millal ma nende juurde ükskord jõuan? Ma ei tea öelda, aga tahaks jõuda üsna pea.